Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. aprill 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-4189
Tsiviilasi
Kimo Fassade OÜ hagi Sergei Kuliku vastu kahju hüvitamiseks Sergei Kuliku vastuhagi Kimo Fassade OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
51 227,83 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. septembri 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sergei Kuliku apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
15. märts 2022
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Sergei Kulik (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Sergei Desjatnikov Vastustaja (hageja): Kimo Fassade OÜ, esindaja Kuldar Kirt
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 30. septembri 2021 otsus osaliselt, s.o Sergei Kulikult Kimo Fassade OÜ kasuks väljamõistetud kahjuhüvitise ja viivise suuruse ning menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2, 3, 5, 7, 8, 9 ja 10).
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada Kimo Fassade OÜ hagi Sergei Kuliku vastu osaliselt ja 1) mõista Sergei Kulikult Kimo Fassade OÜ kasuks välja kahjuhüvitis 32 999,84 eurot; 2) viivis kahjuhüvitiselt 32 999,84 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; 3) jätta menetluskuludest 76% Sergei Kuliku ja 24% Kimo Fassade OÜ kanda; 4) mõista Sergei Kulikult Kimo Fassade OÜ kasuks välja menetluskulude katteks 3188,80 eurot; 5) mõista Kimo Fassade OÜ-lt Sergei Kuliku kasuks välja menetluskulude katteks 86,40 eurot; 6) tasaarvestada Sergei Kulikult ja Kimo Fassade OÜ-lt väljamõistetud menetluskulude nõuded ning tasaarvestuse tulemusena mõista Sergei Kulikult Kimo Fassade OÜ kasuks välja menetluskulude katteks 3102,40 eurot ning viivis menetluskuludelt 3102,40 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „1. Rahuldada Kimo Fassade OÜ hagi Sergei Kuliku vastu osaliselt.
2.Mõista Sergei Kulikult Kimo Fassade OÜ kasuks välja kahjuhüvitis 32 999,84 eurot.
3.Mõista Sergei Kulikult Kimo Fassade OÜ kasuks välja viivis kahjuhüvitiselt 32 999,84 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 17. märtsist 2020 kuni kahjuhüvitise tasumiseni.
4.Jätta Sergei Kuliku vastuhagi Kimo Fassade OÜ vastu rahuldamata.
5.Jätta Kimo Fassade OÜ hagiga seotud menetluskulud 76% ulatuses Sergei Kuliku kanda ja 24% ulatuses Kimo Fassade OÜ kanda.
6.Jätta Sergei Kuliku vastuhagiga seotud menetluskulud Sergei Kuliku kanda.
7.Mõista Sergei Kulikult Kimo Fassade OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 3188,80 eurot.
8.Mõista Kimo Fassade OÜ-lt Sergei Kuliku kasuks menetluskulude katteks välja 86,40 eurot.
9.Tasaarvestada Kimo Fassade OÜ ja Sergei Kuliku käesoleva kohtuotsuse punktides 7 ja 8 märgitud vastastikused menetluskulude nõuded ning mõista Sergei Kulikult Kimo Fassade OÜ kasuks välja 3102,40 eurot.
10.Mõista Sergei Kulikult Kimo Fassade OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt 3102,40 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.“
6.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus 76% ulatuses Sergei Kuliku kanda ja 24% ulatuses Kimo Fassade OÜ kanda.
7.Mõista Sergei Kulikult Kimo Fassade OÜ kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 401 eurot ja Kimo Fassade OÜ-lt Sergei Kuliku kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 322 eurot. Tasaarvestada Kimo Fassade OÜ ja Sergei Kuliku vastastikused ringkonnakohtus kantud menetluskulude nõuded ning tasaarvestuse tulemusega mõista Sergei Kulikult Kimo Fassade OÜ kasuks välja 79 eurot ning viivis menetluskuludelt 79 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Kimo Fassade OÜ (hageja) esitas 17.03.2020 Tartu Maakohtule hagi Sergei Kuliku (kostja) vastu kahjuhüvitise 43 482,84 eurot ja viivise väljamõistmiseks. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt oli kostja alates 10.11.2017 kuni 19.12.2019 hageja juhatuse liige. Samuti oli kostja hageja ainuosanik alates 10.11.2017 kuni 12.12.2019. Kohtutäitur Oksana Kutšmei viis 11.12.2019 täiteasjas nr 084/2010/757 läbi enampakkumise, mille käigus omandas hageja osa Ampro Holding OÜ. 16.12.2019 otsustas Ampro Holding OÜ hageja ainuosanikuna kutsuda kostja juhatusest tagasi. Hageja uueks juhatuse liikmeks nimetati Andres Maremäe, kes on ühtlasi Ampro Holding OÜ juhatuse liige. 19.12.2019 ja 27.12.2019 saatis A. Maremäe hageja seadusliku esindajana kostjale e-kirjaga nõuded anda üle kõik hageja raamatupidamise dokumendid. 30.01.2020 edastas hageja kostjale taas nõude raamatupidamise dokumentide üleandmiseks. Samuti esitati kirjas kostjale nõue võla 43 482 euro tasumiseks hiljemalt 03.02.2020. Kiri edastati kostjale e-postiga ja tähitud kirjaga (mis on kätte toimetamata). Kostja ei ole hagejale esitanud raamatupidamise dokumente, kassadokumente ega kassajääki, mis oli 31.12.2018 seisuga 9383 eurot. Kostja on raamatupidamise dokumendid jätnud esitamata teadlikult, eesmärgiga varjata hageja rahaliste vahendite kasutamist väljaspool ettevõtlust. 2018 majandusaasta aruande ja pangakonto väljavõtte perioodil 01.05.2017 kuni 27.12.2019 alusel koostatud majandusliku analüüsiga on tuvastatud, et hageja pangakontolt on perioodil 01.01.2019 kuni 19.12.2019 võetud välja raha isiklikes huvides kasutamiseks summas 34 060 eurot. Lisaks on tehtud kulutusi, mis ilmselgelt ei ole seotud ettevõtlusega – maksed Faster’s kiirtoidu kohas 10,87 eurot ja Spotify’le 28,97 eurot. Kokku on kostja ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidega raha kasutades põhjustanud hagejale kahju 43 482,84 eurot (34 060 + 10,87 + 28,97 + 9383). Kostja on rikkunud äriseadustiku (ÄS) § 183 tulenevat raamatupidamise korraldamise kohustust. Kostja on hageja raamatupidamises jätnud eeldatavasti kajastamata sularaha tehingud. Kostja on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust. Vastuseks kostja väidetele märkis hageja, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et peamine osa hageja sissetulekust on seotud laenude saamisega. Hageja vaidlustab hageja ja Kimo Kapital OÜ 01.03.2019 ja hageja ja Kimo Projekt OÜ 01.07.2018 laenulepingute ehtsuse. Hagejal ei olnud jooksvate kulude katteks laenu vaja. Kimo Kapital OÜ-l ei olnud raha laenu andmiseks, kuivõrd tal on alates 2019. aastast maksuvõlg 36 753,47 eurot. Kimo Projekt OÜ 2018. a majandusaasta aruandest ei nähtu mistahes laenu andmine summas 50 000 eurot. Ka nimetatud majandusaasta aruande kohaselt on ühingul oma juhatuse liikme ehk kostja vastu nõue vähemalt summas 63 459 eurot. Samuti ei ole tõendatud töötajale raha (650 ja 450 euro) maksmine. Lisaks on paljasõnalised kostja väited sularahas rendilepingust tulenevate kohustuste täitmise osas 12 840 euro ulatuses.
Tõendamata on kostja väide, et hageja ja kostja sõlmisid lepingu kostjale juhatuse liikme tasu maksmiseks. Hageja vaidles vastu juhatuse liikme lepingu ehtsusele.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei ole hageja juhatuse liikmena oma kohustusi rikkunud ning tegutses korraliku ettevõtja hoolsusega. Hagis nõutud 43 482,84 eurot on kulutatud töötasu ja üüri maksmiseks ning teiste ettevõtlusega seotud kulude katteks. Peamine osa hageja sissetulekust on seotud laenu saamisega. Hageja sõlmis 01.03.2019 Kimo Kapital OÜ-ga laenulepingu, mille kohaselt andis Kimo Kapital OÜ hagejale jooksvate kulude katteks laenu kuni 50 000 eurot. Hageja sai Kimo Kapital OÜ-lt kokku 44 052 eurot. Hageja tasus laenulepingust tulenevate kohustuste katteks kostja kaudu sularahas 16 387 eurot. Hageja võlgneb Kimo Kapital OÜ-le 27 665 eurot. Hageja ja Kimo Projekt OÜ sõlmisid 01.07.2018 laenulepingu, mille kohaselt annab Kimo Projekt OÜ hagejale laenu jooksvate kulude katteks kuni 50 000 eurot. 01.07.2018 laenulepingu alusel sai hageja laenu 11 716 eurot ja tasus laenulepingust tulenevate kohustuste katteks kostja kaudu Kimo Projekt OÜ-le sularahas 11 716 eurot. 10.05.2019 tasus kostja töötaja Serhii Diachenkole 650 eurot ja 10.06.2019 450 eurot. Hageja tasus sularahas 12 840 eurot üürilepingust tulenevate kohustuste katteks. Hageja sõlmis kostjaga juhatuse liikme lepingu, mille kohaselt tulnuks hagejal kostjale igakuiselt tasuda 500 eurot alates 2018 aprillist kuni 2019 detsembrini. Kostja ei nõudnud võla tasumist, kuna hageja kuulus talle. Kuna hageja ei ole enam kostja kontrolli all, nõudis kostja hagejalt 10 500 eurot (21 kuud × 500 eurot). Kostja ei tea, millest võis koosneda 2018. a majandusaasta aruandes nimetatud kassajääk, kuid oletatavasti on tegu soetatud varaga, mis on kostja käes (kasutatud tööriistad väärtusega 2500 eurot, antud hetkel vara väärtus muutunud). Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal kahju.
3.Kostja esitas 14.09.2020 vastuhagi, milles palus mõista hagejalt kostja kasuks välja 14 400 eurot. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Vastuhagiga nõudis kostja hagejalt juhatuse liikme tasu. 01.06.2017 juhatuse liikme lepingu p 4.1 kohaselt on juhatuse liikme õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Juhatuse liikmele makstakse 12 kuu jooksul pärast lepingu sõlmimist põhitasu 1200 eurot. Hageja ei ole kostjale tasu maksnud. Kostjal on hageja vastu perioodil 01.06.2017-31.05.2018 tasu nõue 14 400 eurot (12 kuud × 1200 eurot). Kostja täpsustas juhatuse liikme lepingu sõlmimise aega ning märkis, et tegelikult on leping sõlmitud 10.11.2017. Lepingus on ekslikult märgitud 01.06.2017. Kostja täpsustas ka võlgnevuse perioodi: 10.11.2017 kuni 09.11.2018 kokku 14 400 eurot. Tegelikkuses on kostjal hageja vastu nõue 22 kuu eest, kuid kostja nõudis üksnes ühe aasta võla tasumist. Asjaolu, et leping sõlmiti novembris, kinnitab lepingu p 4.1, mille kohaselt määratakse juhatuse liikme tasu suurus kindlaks iga aasta novembris. Kostja nõue on seotud ettevõtte aktiivse perioodiga, milleks on 10.11.2017 kuni 09.11.2018. Kostja ei teadnud vajadusest registreerida leping Maksu- ja Tolliametis. Juhatuse liikme tasu oleks deklareeritud pärast kostja tasu soovi esitamist ja väljamaksmist.
4.Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Vastuhagi nõue on tõendamata. Hageja kordas oma varasemaid seisukohti juhatuse liikme lepingu võltsituse osas. Kostja oli hageja juhatuse liige alates 10.11.2017, mistõttu puudus kostjal õiguslik alus 01.06.2017 juhatuse liikme lepingu sõlmimiseks. Hageja majandustegevus algas alles 03.04.2018 Acterna OÜ ülekandega viitega arvele nr 100. Kostjal puudus
2017. aastal tegevus, mida kinnitab hageja 2017. a majandusaasta aruanne. 2017. a ega 2018. a majandusaasta aruannetest ei nähtu juhatuse liikme nõudeid hageja vastu, sh ei ole kostja tõendanud juhatuse liikme lepingu p 6.1 täitmist. Juhatuse liikme lepingu olemasolu ei ole kajastatud Maksu- ja Tolliametis. Ei ole usutavad kostja väited, et ta ei teadnud sellise kohustuse olemasolust. Kostja on lepingut sõlmides rikkunud konkurentsikeeldu, kuna oli samaaegselt nii hageja kui ka Kimo Projekt OÜ ainuosanik ja juhatuse liige. Ei ole usutav, et keegi nõuab juhatuse liikme tasu 2,5 aastat pärast tasunõude tekkimist.
MAAKOHTU LAHEND
5.Tartu Maakohus rahuldas Kimo Fassade OÜ hagi S. Kuliku vastu osaliselt ja mõistis S. Kulikult Kimo Fassade OÜ kasuks välja kahjuhüvitise 34 099,84 eurot ja viivise kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 17.03.2020 kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Maakohus jättis S. Kuliku vastuhagi Kimo Fassade OÜ vastu rahuldamata ning Kimo Fassade OÜ hagiga seotud menetluskulud 78% ulatuses S. Kuliku kanda ja 22% ulatuses Kimo Fassade OÜ kanda. Maakohus jättis S. Kuliku vastuhagiga seotud menetluskulud Sergei Kuliku kanda ja mõistis S. Kulikult Kimo Fassade OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 3248,40 eurot ning Kimo Fassade OÜ-lt S. Kuliku kasuks menetluskulude katteks välja 79,20 eurot. Maakohus tasaarvestas poolte vastastikused menetluskulude nõuded ning mõistis S. Kulikult Kimo Fassade OÜ kasuks välja 3169,20 eurot. Maakohus mõistis S. Kulikult Kimo Fassade OÜ kasuks välja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Hageja on kostja vastu esitanud juhatuse liikme kohustuste rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude (ÄS § 187 lg 1 ja TsÜS § 35). Kostja oli 10.11.2017 kuni 19.12.2019 hageja juhatuse liige. Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud juhatuse liikme ÄS § 183 tulenevat raamatupidamise korraldamise kohustust. Maakohus leidis, et hageja on tõendanud ning kostja pole vastu vaielnud asjaolule, et kostja on juhatuse liikmena hageja pangakontolt sularaha välja võtnud 34 060 eurot, maksnud Spotify’le ja Fastersile 39,84 eurot ning kinnitanud hageja 2018. a majandusaasta aruande, mille kohaselt oli hageja hinnangul kassajääk 9383 eurot. Tulenevalt asjaolust, kus hageja on tõendanud ja kostja pole vastu vaielnud, et hagejal puuduvad raamatupidamise dokumendid kostja juhatuse liikmeks olemise perioodi osas seetõttu, et kostja pole neid hagejale üle andnud, tuleb kostjal tõendada ka seda, et ülejäänud hagis nõutud summasid (39,84 eurot ja kassajääk 9383 eurot) on kostja kasutanud äriühingu huvides. Maakohtu hinnangul ei ole tõendatud hageja pangakontolt sularaha väljavõtmine töötasu maksmiseks Serhii Diachenkole 2019. a mais 650 eurot ja juunis 450 eurot. Töötasu puudutavad tõendid on esiteks omavahel vastuolus ning tõendeid kogumis hinnates ei saa asuda seisukohale, et kostja on kasutanud juhatuse liikmena hageja raha sularahas S. Diachenkole töötasu maksmiseks ning seega kasutanud raha ühingu huvides. Ka töötajale sularahas töötasu maksmine peaks nähtuma hageja raamatupidamise dokumentidest, mida kostja esitanud pole. Kostja väidab, et hageja sissetulekud koosnesid peamiselt laenudest. Hageja vaidleb sellele vastu. Maakohus nõustus, et kostja selline väide on tõendamata. Lisaks on kostja seisukohal, et sularahas maksti hageja nimel tagasi laenu ning esitas selle väite kinnitamiseks hageja ja Kimo Kapital OÜ vahelise 01.03.2019 laenulepingu ning hageja ja Kimo Projekt OÜ vahelise 01.07.2018 laenulepingu. Mõlema laenulepingu p-de 1.1. kohaselt annab laenuandja laenu hagejale jooksvate kulude katteks, kuid laenusumma ei tohi ületada 50 000 eurot aastas. Laenulepingute sõlmimisel esindas kostja nii hagejat kui ka laenuandjaid. Maakohus leidis, et hageja väited laenulepingute võltsituse kohta ei ole piisavalt põhistatud ning maakohus ei jätnud neid tõenditena arvestamata (TsMS § 277 lg 1). Laenulepingute alusel sai hageja laenu, esitades laenuandjatele (Kimo Kapital OÜ-le ja Kimo Projekt OÜ-le) arved, mille alusel
hagejale laenu anti. Kimo Kapital OÜ-lt sai hageja kostja väitel laenu kokku 44 052 eurot, millest tasus sularahas tagasi 16 387 eurot. Kimo Projekt OÜ-lt sai hageja kostja väitel laenu 11 716 eurot, mille on väidetavalt täies ulatuses sularahas tagasi maksnud. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et hagejale on Kimo Kapital OÜ ja Kimo Projekt OÜ poolt raha üle kantud. Üldjuhul on ülekande selgituseks märgitud arve ja selle number või kuupäev, mistõttu ei ole siiski üheselt tuvastatav, et ülekanded oleksid seotud laenulepingutega. Isegi kui hagejale on väidetavad ülekanded tehtud laenulepingute alusel, ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et hageja oleks laenuandjatele laenu kostja märgitud summas tagastanud sularahas. Üksnes asjaolu, et hageja pangakontolt nähtub sularaha väljavõtmisi, ei tõenda, et väljavõetud sularaha on kasutatud laenulepingute alusel võetud laenu tagastamiseks. Arvestades, et kostja esindas nii mõlemat laenuandjat kui hagejat, oli mh kostja hoolsuskohustusest tulenev ülesanne hageja juhatuse liikmena tagada, et sularaha liikumine oleks nõuetekohaselt dokumenteeritud. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et tõendamata on kostja väited sularaha kasutamise kohta summas 28 103 eurot ning järelikult on tõendamata, et raha kasutati hageja huvides. Kostja oli seisukohal, et on tasunud sularahas üüri/rendimakseid 12 840 eurot. Maakohus leidis, et üürileandja allkirja puudumise tõttu ei ole tõendatud üürilepingu sõlmimine ning sellega hagejale üürilepingust tuleneva kohustuse võtmine. Kostja ei ole tõendanud, et üürileandjaks märgitud isik ja üürilepingu ese eksisteerivad ja väidetav üüri maksmine summas 12 840 eurot oleks olnud hageja huvides. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et kostja on juhatuse liikme kohustusi rikkunud, kuivõrd kostja ei ole tõendanud oma väiteid hageja raha kasutamise kohta. Kostja ei ole tõendanud, et oleks täitnud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Kostja avaldas istungil, et tal ei ole hageja raamatupidamise dokumente rohkem alles ning toimikus olevad ei tõenda hageja huvides raha kasutamist, on tuvastatud, et kostja on juhatuse liikmeks olemise ajal rikkunud raamatupidamise kohustust (ÄS § 187 lg 1 ja § 183). Kuivõrd hageja on pangakonto väljavõttega tõendanud, et tema pangakontolt on välja võetud sularaha 34 060 eurot ajal, mil kostja oli juhatuse liige ning kostja ei ole enda raamatupidamise kohustuse rikkumise tõttu suutnud tõendada, et raha oleks kasutatud hageja huvides, on hagejale selle tulemusel tekkinud kahju 34 060 eurot. Samuti ei ole kostja kordagi väitnud, et Spotify’le ja Fasters’ile tasutud kokku 39,84 eurot, oleks olnud hageja huvides. Järelikult ei ole vaidlust, et nimetatud summa võrra on hageja kandnud kahju. Hageja aga ei ole tõendanud, et talle oleks tekkinud kahju nn kassajäägi puudumise tõttu 9383 eurot. Üksnes majandusaasta aruanne ei ole piisav tõendamaks hagejale tekitatud kahju või põhjuslikku seost kostja rikkumisega. Maakohus nõustus hagejaga, et kostja juhatuse liikme kohustuste rikkumine ning hagejale 34 099,84 euro (34 060 + 39,84) ulatuses kahju tekkimine on omavahel põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Juhul, kui kostja ei oleks juhatuse liikme kohustusi rikkunud, ei oleks hageja praegu olukorras, kus tal on 34 099,84 euro ulatuses kahju. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 34 099,84 eurot. Esmalt väitis kostja vastuseks hagile, et tal on saamata juhatuse liikme tasu 500 eurot kuus ja seejärel esitas kostja täpsustatud vastuhagi, milles nõudis juhatuse liikme lepingu p 4.1 alusel juhatuse liikme tasu 1200 eurot kuus perioodi 10.11.2017 kuni 09.11.2018 eest tasu kokku 14 440 eurot. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et juhatuse liikme lepingu p 4.1 tõendab, et juhatuse liikme leping oleks sõlmitud tegelikult 2017. a novembris. Kuivõrd kostja oli alates 10.11.2017 ainuosanik ja juhatuse liige, siis järelikult ei olnud kostjal enne nimetatud kuupäeva hageja esindusõigust ei osanikuna ega juhatuse liikmena, mistõttu on 01.06.2017 juhatuse
liikme leping tehtud esindusõiguseta. Kostja ei ole väitnud, et oleks tehingu (hageja endise osaniku ja juhatuse liikmena) heaks kiitnud. Isegi juhul, kui eeldada, et kostja on juhatuse liikme lepingu heaks kiitnud sellega, et taotleb selle alusel tasu maksmist, siis ei ole kostja tõendanud, et juhatuse liikmele osaühingu poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja osaühingu majandusliku olukorraga. Vaidlust ei ole, et seni ei ole juhatuse liikme lepingu alusel kostjale tasu makstud. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et juhatuse liikme tasu 1200 eurot kuus on olnud mõistlik ja kooskõlas hageja majandusliku seisundi ja juhatuse liikme poolt tehtud tööga. Kostja väited tasu suuruse ja lepingu sõlmimise aja osas on olnud pidevalt muutumises. Maakohtu hinnangul ei ole ka tõendatud kostja väide, et ta täitis juhatuse liikme kohustusi laitmatult. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus vastuhagi rahuldamata. Maakohtu hinnangul ei ole hageja oma väiteid juhatuse liikme lepingu võltsituse kohta põhistanud (TsMS § 277 lg 1). Kuivõrd kostja ei ole juhatuse liikme lepingut tagantjärgi heaks kiitnud ega ole tõendanud juhatuse liikme tasu vastavust ühingu majandusliku olukorraga, ei pidanud maakohus vajalikuks hinnata ülejäänuid hageja vastuväiteid juhatuse liikme lepingu osas. Kuivõrd maakohus rahuldas hagi osaliselt ca 78% ulatuses, jäid põhihagiga seotud menetluskulud 78% ulatuses kostja kanda ning 22% hageja kanda. Vastuhagi rahuldamata jätmise tõttu jäid vastuhagiga seotud menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja menetluskulude katteks välja mõistmisele 3248,40 eurot ning hagejalt kostja menetluskulude katteks väljamõistmisele 79,20 eurot. Maakohus tasaarvestas TsMS § 445 lg 1 alusel hageja ja kostja vastastikused välja mõistetavad menetluskulud.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.S. Kulik esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 30. septembri 2021 otsuse tühistamist osas, millega rahuldati Kimo Fassade OÜ hagi summas 34 099,84 eurot ja osas, millega maakohus jättis rahuldamata kostja vastuhagi (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9,10) ja teha uus otsus, millega jätta hageja hagi rahuldamata ja kostja vastuhagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei arvestanud maakohus põhjendamatult kostja esitatud tõenditega (TsMS § 232 lg 1). Maakohus ei arvestanud asjaoluga, et 01.03.2019 sõlmis hageja Kimo Kapital OÜ-ga laenulepingu. Sõlmitud laenulepingute alusel sai hageja laenu, esitades Kimo Kapital OÜ-le ja Kimo Projekt OÜ-le arved, mille alusel hagejale laenu anti. Vaidlust ei saa olla, et Kimo Kapital OÜ-lt sai hageja laenu kokku 44 052 eurot, millest tasus Kimo Kapital OÜ pearaamatu järgi sularahas tagasi 16 387 eurot ja lisaks sai ka Kimo Projekt OÜ-lt laenu 11 716 eurot ja tagasi tasuti sularahas 11 716 eurot. Üheselt on tuvastatav, et ülekanded on seotud ainult laenulepingutega. Maakohus ei arvestanud Kimo Kapital OÜ ja Kimo Projekt OÜ pearaamatute väljavõtetega, millest tuleneb tagastati laenu summas 16 387 eurot ja 11 716 eurot; 2) võlgneb hageja maakohtu põhjendustest lähtuvalt (maakohtu otsuse p 29) Kimo Projekt OÜ-le 11 716 eurot ja Kimo Kapital OÜ-le 44 052 eurot, mis on vastuolus Kimo Kapital OÜ ja Kimo Projekt OÜ pearaamatute andmetega, mis võib probleemiks olla hagejalt võlgnevuse nõudmisel Kimo Kapital OÜ ja Kimo Projekt OÜ poolt ja võlgnevuse jäägi kindlakstegemisel. Arusaamatuste ja segaduse vältimiseks ning õigusrahu nimel on oluline vea parandamine; 3) esitas kostja üürilepingu ja kaks üürileandja poolt allkirjastatud sissetuleku orderit 12 840 euro tasumise kohta. Maakohus oleks pidanud kohtule esitatud tõenditega arvestama; 4) tasus kostja 10.05.2019 töötajale (Serhii Diachenko) MTA-s deklareeritud töötasu 650 eurot (bruto 825,71 eurot) ja 10.06.2019 450 eurot (bruto 571,65 eurot);
5) on maakohus asunud ekslikule seisukohale, et juhatuse liikme leping on tühine. Maakohus ei arvestanud hageja selgitustega, et tegelik lepingu sõlmimise päev oli 10.11.2017. Juhatuse liikme tasu tuleb arvestada alates 10.11.2017. Juhul, kui eeldada lepingu sõlmimist juunis, siis leping oli igal juhul kostja poolt heaks kiidetud, sest tema asus juhatuse liikme kohustusi täitma. Kuna juhatuse liikme leping on kehtiv, tuleb hagejale maksta tasu igakuiselt 1200 eurot. maakohus tugines lepingu punktile 4.1 valikuliselt. Alates 15.09.2020 muutus nõue sissenõutavaks; 6) on juhatuse liikme tasu põhjendatud alates lepingu sõlmimisest kostja osa võõrandamiseni. Kimo Fassade OÜ-l puudusid pretensioonid seoses laitmatu juhatuse liikme kohustuste täitmisega. Juhatuse liikme kohustuste täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest.
7.Kimo Fassade OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) taotleb hageja, et ringkonnakohus väidetavalt hageja ja Kimo Kapital OÜ vahel 01.03.2019 sõlmitud laenulepingut tõendina ei arvestaks. Tõendamata on hagejale laenu üleandmine ja hagejal ei olnud jooksvate kulutuste kandmiseks laenu vaja, nõue ei ole muutunud sissenõutavaks ning tegelikult ei olnud Kimo Kapital OÜ-l rahalisi vahendeid väidetava 50 000 euro laenu andmiseks; 2) taotleb hageja, et kohus väidetavalt hageja ja Kimo Projekt OÜ vahel 01.07.2018 sõlmitud laenulepingut tõendina ei arvestaks. Laenu üleandmine on tõendamata, jooksvate kulutuste katteks hageja laenu ei vajanud, nõue pole muutunud sissenõutavaks, Kimo Projekti OÜ 2018. a majandusaasta aruandest ei nähtu laenu 50 000 euro andmine, ja hageja aruandest ei nähtu vastavaid kohustusi. Samuti on Kimo Projekt OÜ 2018. majandusaasta aruande hindamisel oluline pöörata tähelepanu asjaolule, et ka nimetatud äriühingul on oma juhatuse liikme ehk kostja vastu nõue vähemalt 63 459 eurot; 3) ei ole kostja selgitanud ega põhistanud, miks oleks hagejal olnud vaja 2019. aastal väidetavalt laenu saada, ning hageja hinnangul on laenulepingud võltsitud, siis ei vasta ka 2019. aastal väidetavalt koostatud arved tegelikkusele; 4) ei nõustu hageja maakohtu seisukohaga, et hageja väited laenulepingute võltsituse kohta ei ole piisavalt põhistatud; 5) on kostja väited väidetavast laenulepingust tuleneva laenu saamise, arvete esitamise, ülekannetega seoses ilmselgelt alusetud ja tõendamata; 6) ei nõustu hageja maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et talle oleks tekkinud kahju nn kassajäägi puudumise tõttu 9383 eurot. Kostja ei ole esitanud vastavaid raamatupidamise dokumente; 7) nõustub hageja maakohtu põhjendustega üürilepingu, töötasu maksmise ja juhatuse liikme lepingu kohta. Hageja on seisukohal, et juhatuse liikme leping on võltsitud, mida kinnitavad ka kostja eluliselt mitte usutavad selgitused. Tegemist ei ole ka usaldusväärse tõendiga. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et väidetav juhatuse liikme leping ei ole võltsitud, siis on see leping tühine, kuna see on muuhulgas vastuolus heade kommetega. Isegi, kui väidetav juhatuse liikme leping peaks olema kehtiv, puudub kostjal õigus nõuda tasu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
Praeguses asjas esitas apellatsioonkaebuse kostja ning apellatsioonkaebusest nähtuvalt ei vaidlusta ta maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hageja nõude 9383 euro osas rahuldamata. Seega nimetatud osas ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada kostjalt hageja kasuks väljamõistetud kahjuhüvitise 34 099,84 eurot suuruse osas (kohtuotsuse resolutsiooni p 2) Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 32 999,84 eurot. Seoses kostjalt väljamõistetava kahjuhüvitise suuruse osalise tühistamisega tuleb tühistada maakohtu otsus ka osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja viivis kahjuhüvitiselt 34 099,84 eurot (kohtuotsuse resolutsiooni p 3). Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise kahjuhüvitiselt 32 999,84 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eelnevast tulenevalt tuleb tühistada maakohtu otsus hagiga seotud menetluskulude jaotuse ja pooltelt menetluskulude väljamõistmises osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 5, 7, 8, 9 ja 10). Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega jätab hagiga seotud menetluskulud maakohtus 76% ulatuses kostja kanda ja 24% ulatuses hageja kanda. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 3188,80 eurot, hagejalt kostja kasuks 86,40 eurot ning tasaarvestuse tulemusena kostjalt hageja kasuks 3102,40 eurot. Viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludelt 3102,40 eurot. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
10.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja tõendanud Serhii Diachenkole sularahas töötasu maksmist 2019. a mais 650 eurot ja 2019. a juunis 450 eurot. Ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ei nõustu. Kassa väljamineku orderid nr 2 10.05.2019 ja nr 3 10.06.2019 (I kd, tl 112-113) tõendavad, et Serhii Diachenkole on välja makstud 2019. a aprilli töötasu 650 eurot ja 2019. a mai töötasu 450 eurot. Maksu- ja Tolliameti 25.07.2019 tõendi (II kd, tl 142) kohaselt on hageja maksnud Serhii Diachenkole töötasu 2019. a mais brutosummana 825,71 eurot ja 2019. a juunis brutosummana 571,65 eurot. Samast tõendist nähtub, et 2019. a mai töötasust on kinni peetud tulumaks 162,50 eurot ja töötuskindlustusmakse 13,21 eurot ning 2019. a juuni töötasust on kinni peetud tulumaks 112,50 eurot ja töötuskindlustusmakse 9,15 eurot. Arvestades kinnipeetud tulumaksude ja töötuskindlustusmaksete summasid, moodustab Serhii Diachenko netotöötasu Maksu- ja Tolliameti tõendi alusel 2019. a mais 650 eurot ja 2019. a juunis 450 eurot. Seega on hageja kassa väljamineku orderid ning Maksu- ja Tolliameti tõend omavahel kooskõlas ning maakohtu vastupidine põhjendus on seetõttu ekslik. Seda, et Maksu- ja Tolliametis deklareeritud töötasu maksmine ei ole käsitletav hageja huvides tegutsemisena, ei ole kostja väitnud. Asja materjalidest ei nähtu ning kostja ei ole tuginenud ka sellele, et Serhii Diachenkole oleks hageja vaadeldaval perioodil maksnud töötasu lisaks pangaülekandega. Puudub mõistlik põhjendus, miks pidi kostja deklareerima Maksu- ja Tolliametis Serhii Diachenkole makstud töötasu, kui ta tegelikult nimetatud isikule töötasu ei maksnud. Ülaltoodu kinnitab, et kostja on tõendanud pangakontolt sularahana väljavõetud 1100 euro kasutamise hageja huvides ning seega puudub alus 1100 euro ulatuses hageja kahjunõuet rahuldada. Maakohtu otsus tuleb nimetatud ulatuses hagi rahuldamise ulatuse osas tühistada. Seetõttu tuleb kostjalt väljamõistetud kahjuhüvitist vähendada 1100 euro võrra ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 32 999,84 eurot (34 099,84-1100).
11.Ülejäänud osas (s.o hagi rahuldamises 32 999,84 euro ulatuses) on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid kõiki käesolevas otsuses. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse suuremas osas tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi 32 999,84 euro ulatuses ja jätnud vastuhagi rahuldamata.
12.Hageja nõude aluseks on ÄS § 187 lg 2 esimene lause, mille kohaselt vastutab juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud, tekitatud kahju eest. ÄS § 187 lg 2 teise lause kohaselt vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude tõendamiskoormis jaguneb selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekuks tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on osaühingule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Maakohus on õigesti tuvastanud ÄS § 187 lg 2 kohaldamise eeldused, jaganud õigesti tõendamiskoormise ning hinnanud tõendeid TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud nõudeid järgides. Apellatsioonkaebuses esitatud vastupidised väited on põhjendamatud. Hageja on heitnud kostjale eelkõige ette ÄS §-s 183 ettenähtud raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumist. Nimetatud rikkumise on maakohus kostja tegevuses õigesti tuvastanud.
13.Kostja oma vastuväidetes hagile tuginenud muu hulgas sellele, et hageja pangakontolt väljavõetud sularaha kulutas ta laenu tagasimaksmiseks Kimo Kapital OÜ-le ja Kimo Projekt OÜ-le, milliste äriühingutega olid hagejal sõlmitud laenulepingud (I kd, tl 90-91). Puudub vaidlus, et nii laenuandjat kui laenusaajat esindas lepingute sõlmimisel juhatuse liikmena kostja. Maakohus tuvastas hageja pangakontode väljavõtete alusel, et hageja sai Kimo Kapital OÜ-lt laenu 44 052 eurot ja Kimo Projekt OÜ-lt 11 716 eurot. Kostja on kinnitanud, et ta maksis sularahas Kimo Kapital OÜ-le tagasi saadud laenu 16 387 eurot ja Kimo Projekt OÜ-le sularahas tagasi 11 716 eurot, s.o kokku 28 103 eurot. Maakohus asus põhjendatud seisukohale, et kostja väited laenu sularahas tagasimaksmise kohta ei ole tõendatud ning kostja sellekohased väited on vastuolus ÄS §-s 183 sätestatud juhatuse liikme poolt raamatupidamise korrapärase korraldamise kohustusega (RPS § 4 p-d 2 ja 5, § 6, § 7). Asjas puuduvad mistahes raamatupidamise algdokumendid, mis kinnitaksid laenu sularahas tagasimaksmist Kimo Projekt OÜ-le ja Kimo Kapital OÜ-le ning Kimo Projekt OÜ ja Kimo Kapital OÜ poolt saadud laenusummade arvele võtmist. Riigikohus on mitmetes lahendites rõhutanud (vt näiteks 06.05.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 16; 17.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-13, p 12), et kui juhatuse liige jätab nõuetekohaselt raamatupidamisdokumendid vormistamata (tehingut dokumenteerimata), siis rikub ta seadusest tulenevat raamatupidamise korraldamise kohustust. Samuti on raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumisega tegemist juhul, kui juhatuse liige jätab osa äriühingu sularahakäibest raamatupidamises kajastamata. Maakohus on TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud nõudeid järgides andnud hinnangu kostja poolt menetluse käigus esitatud Kimo Kapital OÜ ja Kimo Projekt OÜ pearaamatu väljavõtetele (I kd, tl 65, 67) ning asunud õigele seisukohale, et nimetatud väljavõtted ei tõenda kostja poolt Kimo Kapital OÜ-le ja Kimo Projekt OÜ-le sularahas laenu tagasimaksmist kokku summas 28 103 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik teha kindlaks nimetatud väljavõtete seost Kimo Kapital OÜ ja Kimo Projekt OÜ pearaamatutega. Muu hulgas puuduvad
raamatupidamise algdokumendid (kassa sissetuleku orderid) kostja poolt sularaha sissemaksete kohta.
14.Maakohus on hinnanud TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud nõudeid järgides kostja esitatud tootmishoone üürilepingut OOO-ga Pskov Stroi (I kd, tl 70-72, tõlge tl 93-97) ning OOO Pskov Stroi kassa sissetuleku ordereid (I kd, tl 114-116, tõlge tl 98-100) ning jõudnud põhjendatud järeldusele, et kostja ei ole tõendanud üürilepingu sõlmimist OOO-ga Pskov Stroi. Seetõttu on paljasõnaline kostja väide, et ta on kulutanud sularaha 12 840 eurot üürimaksete tasumiseks väidetavale üürileandjale, st teinud kulutusi osaühingu huvides. Maakohus on põhjendatult tuvastanud ka selle, et kostja kulutused Spotify ́le ja Fasters ́le kokku summas 39,84 eurot ei ole osaühingu huvides tehtud kulutused. Nimetatud maakohtu seisukohta ei ole kostja apellatsioonkaebuses ka vaidlustanud.
15.Kostja vastuhagi põhjendamiseks esitatud väited ja tõend (juhatuse liikme leping) on vastuolulised ja ebausutavad. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja ei ole tõendanud oma õigust juhatuse liikme tasule summas 14 400 eurot ja seda vastavalt TsMS § 442 lg-s 8 ettenähtud nõuetele põhjendanud. Vastuses hagile 14.04.2020 (I kd, tl 61-63) väitis kostja, et tal on saamata juhatuse liikme tasu 500 eurot kuus perioodi 2018. a aprill kuni 2019. a detsember kokku summas 10 500 eurot. Osanike vastavale otsusele ega juhatuse liikme lepingule kostja ei tuginenud. 21.08.2020 (I kd, tl 104-105) esitas kostja maakohtule täiendava seisukoha ja lisas sellele 01.06.2017 sõlmitud juhatuse liikme lepingu. Tuginedes juhatuse liikme lepingu p-le 4.1, kinnitas kostja, et juhatuse liikme tasu on tegelikult 1200 eurot kuus. Pärast hageja vastuväidet esitas kostja 14.09.2020 vastuhagi (I kd, tl 193-195), milles kinnitas, et kuna ta oli hageja ainuosanik ja juhatuse liige alates 10.11.2017, siis on juhatuse liikme leping sõlmitud tegelikult 2017. a novembris ja ta nõuab juhatuse liikme tasu perioodi 10.11.2017 kuni 09.11.2018 eest kokku 14 400 eurot. Peale selle nähtub asja materjalidest, et juhatuse liikme lepingu sõlmimisel kostjaga (S. Kulikuga) esindas hagejat selle osanik S. Kulik, nimetatud lepingut ei olnud kantud Maksuja Tolliameti töötamise registrisse. Samuti ei ole kostja esitanud mõistlikku põhjendust, miks talle varasemalt väidetavat juhatuse liikme tasu välja ei makstud. Ringkonnakohtu arvates kinnitavad eelmärgitud asjaolud piisavalt kostja vastuhagi tõendamatust.
16.Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus sarnaselt maakohtuga 76% ulatuses kostja ja 24% ulatuses hageja kanda. Kostja menetluskulud ringkonnakohtus koosnevad riigilõivust 1100 eurot ja õigusabikulust 2 tunni eest 240 eurot, kokku 1340 eurot. Hageja menetluskulud ringkonnakohtus koosnevad õigusabikuludest. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kulutanud õigusabile seoses apellatsioonkaebuse vastuse koostamisega 937,20 eurot (7,1 tundi a ́ 110 eurot tund + käibemaks) ning seoses ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamise ja istungil osalemisega 198 eurot (1,5 tundi a ́ 110 eurot + käibemaks), kokku 1135,20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et hageja õigusabikulud kokku 8,6 ulatuses ei ole põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Kostja on kulutanud õigusabile apellatsioonkaebuse koostamise eest 2 tundi ning ainuüksi sellest lähtudes ei saa hageja õigusabikulu apellatsioonkaebusele vastuse koostamise eest olla üle kolme korra ajamahukam. Lisaks nähtub apellatsioonkaebuse vastusest, et selles on tsiteeritud suures osas maakohtu seisukohti. Eelnevat arvestades on ringkonnakohtu arvates hageja põhjendatud ja vajalik ajakulu apellatsioonkaebusele vastuse koostamise eest kokku 3 tundi. Hageja ajakulu seoses ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamisega ja istungil osalemisega on põhjendatud kokku 1
tunni ulatuses summas 110 eurot. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalik õigusabi kulu kokku 4 tunni eest summas 528 eurot (4x110x1,2). Hageja menetluskuludest 528 eurot peab 76% hüvitama kostja, s.o ca 401 eurot. Kostja menetluskuludest 1340 eurot peab hageja hüvitama 24%, s.o ca 322 eurot. TsMS § 445 lg 1 alusel kuuluvad vastastikused nõuded tasaarvestamisele ning selle tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 79 eurot (401-322).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.