Tsiviilasi nr 2-21-19330
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Andrus Miilaste
Määruse tegemise aeg ja koht 4. aprill 2022. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number
2-21-19330
Tsiviilasi
hagi Tartu Linnavalitsuse ja Politsei- ja Piirivalveameti vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja K. R. (isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi korras advokaat O. J. Kostja I Tartu Linnavalitsus (registrikood 75006546) Kostja II Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood 70008747)
I. Kinnitada K. R. (hageja) ning Tartu Linnavalitsuse (kostja I) ja Politsei- ja Piirivalveameti (kostja II) kompromiss alljärgnevatel tingimustel:
Tartu Maakohtu menetluses on K. R. hagi Tartu Linnavalitsuse ja Politsei- ja Piirivalveameti vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. 03.04.2022 esitas hageja esindaja kohtule poolte kompromissi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et menetlus antud asjas tuleb lõpetada, kui asja lahendamine kompromissiga on mõistlik ja reaalselt täidetav. Kompromiss (transactio) muudab vaieldava ja kaheldava õigussuhte poolte vastastikuste järeleandmiste kaudu vaieldamatuks ja kaheldamatuks. Kompromiss on kantud otstarbekusest kõrvaldada vaieldavus ja kaheldavus poolte järeleandmise teel. Ühtlasi tagab kompromiss edasise õigusrahu, kus pooled on vastastikku loobunud igasugustest
pretensioonidest. Kohus kinnitab kompromissi, kuna see ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Poolte taotlusel kinnitab kohus kompromissi kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitavad, et on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. TsMS § 168 lg 3 alusel jäävad menetlusosaliste kantud menetluskulud poolte endi kanda. 03.12.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-18313 anti hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kuna puudub alus vastaspoolelt riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamõistmiseks, jäävad hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud riigi kanda. 10.12.2021 määrusega kohus vabastas hageja hagiavalduselt riigilõivu tasumisest ning hagi tagamise taotlusest riigilõivu tasumisest. TsMS § 190 lg 7 alusel kohus vabastab hageja riigilõivu, mille tasumisest ta vabastatud oli, riigituludesse tasumise kohustusest. L. R. on hageja eest tasunud hagiavalduselt riigilõivu 15 eurot ja korduvalt hagi tagamise taotluselt 50 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1, lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus tagastab poole menetluses tasutud riigilõivust, s.o 32,50 eurot samale arveldusarvele, millelt see tasuti. TsMS § 386 lg 2 alusel ja poolte nõusolekul kohus tühistab 15.12.2021 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõud. Pooled on määruskaebuse esitamise tähtaega lühendanud ühe päevani määruse kättesaamisest arvates. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.