Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.03.2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-15183
Kohtuasi
Tallinn, Linnamäe tee 11 Korteriühistu hagi X vastu võlgnevuse sissenõudmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.03.2021
Kaebuse esitaja ja liik
Tallinn, Linnamäe tee 11 Korteriühistu apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
6259.54 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Tallinn, Linnamäe tee 11 Korteriühistu (reg/kood 80140838), lepinguline esindaja Erika Scholler Kostja X (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Sipari
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 18.03.2021 otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta Tallinn, Linnamäe tee 11 Korteriühistu kanda. Määrata X põhjendatud ja vajalike apellatsioonimenetluse kulude suuruseks 535.92 eurot.
5.Mõista Tallinn, Linnamäe tee 11 Korteriühistult välja X kasuks apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks 535.92 eurot.
6.Mõista Tallinn, Linnamäe tee 11 Korteriühistult välja X kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras ringkonnakohtu otsuse jõustumisest kuni hüvitise 535.92 euro täieliku tasumiseni.
2-20-15183 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.Hageja esitas 16.10.2020 hagi oma endise juhatuse liikme (kostja) vastu. Hageja väitel kutsuti kostja juhatuse liikme ametikohalt tagasi 16.01.2016 otsusega, kuid kostja jätkas hageja juhtimist. Perioodil 16.01.2016 kuni 17.01.2017 maksti kostjale alusetult palka 3676.96 eurot ning tasutud palgalt maksis hageja makse 2582.58 eurot. Kokku tegi hageja alusetuid väljamakseid 6259.54 eurot. Hageja arvates tegutses kostja alates 16.01.2016 käsundita asjaajajana. Asjaajamine oli õigustamatu, kostja tegutses pahauskselt ja peab saadu hagejale hüvitama. Kostja seisukohad
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja kutsuti hageja juhatusest tagasi alles 25.11.2016. Hagi aluseks olevad väljamaksed on tehtud kostjaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Viimane väljamakse tehti 03.12.2016 sama aasta novembrikuu eest. Kostja esitas ka aegumise vastuväite. Maakohtu otsus
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja kulude hüvitise koos viivisega.
4.Hageja nõuab kostjale makstud tasu ja sellelt tasutud maksude hüvitamist põhjendusega, et tasu saamiseks puudus alus ja maksete tegemisega põhjustati hagejale kahju. Hageja väitel tegi kostja maksed ajal, mil ta ei olnud enam juhatuse liige, mistõttu juhtis ta hagejat käsundita asjaajajana. Hageja väitel rikkus kostja käsundita asjaajajana hoolsuskohustust ning peab hüvitama tekitatud kahju võlaõigusseaduse (VÕS) § 1022 lõike 1 ja § 115 alusel.
5.Hageja nõude lahendamine käsundita asjaajamise sätete alusel saab kõne alla tulla üksnes ulatuses, milles poolte vahel ei ole lepingut ega seadusejärgset muud võlasuhet. Käsundita asjaajamise sätete kohaldamise välistab see, kui soodustatu on andnud asjaajajale õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema. Kostja väitel oli ta vaidlusaluste maksete tegemisel jätkuvalt hageja juhatuse liige. Kui kostja väide on õige, välistab juhatuse liikmeks olekuga seotud hageja ja kostja vaheline õigussuhe käsundita asjaajamise sätete kohaldamise.
2-20-15183
6.Hageja ei suutnud tõendada nõude aluseks olevat asjaolu, et kostja kutsuti juhatusest tagasi 16.01.2016 otsusega. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 20 lõike 1 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 21 lõike 6 kohaselt peavad korteriomanike üldkoosoleku protokolli allkirjastama üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Hageja poolt kohtule tõendina esitatud protokollil puudub koosoleku juhataja Y allkiri. Hageja on selle omaks võtnud (11.02.2021 istungi protokolli lk 2). Seega ei vasta protokoll seadusega kehtestatud nõuetele ja kohus ei saa seda käsitleda usaldusväärse tõendina kostja tagasikutsumise aja tuvastamiseks.
7.Äriregistri kohaselt oli kostja hageja juhatuse liige 14.07.2014 kuni 17.01.2017 (dtl 16). Kostja väitel kutsuti ta juhatusest tagasi 25.11.2016 otsusega (koosoleku protokoll dtl 43). Hageja võttis omaks, et 25.11.2016 koosolekul otsustati kostja tagasikutsumine juhatusest (11.02.2021 istungi protokolli lk 2; dtl 95). Hageja väide kostja tagasikutsumisest 16.01.2016 on vastuolus korteriomanike 25.11.2016 üldkoosolekul otsustatud tagasikutsumisega. 25.11.2016 koosoleku protokollist järeldub, et hageja pidas kostjat nimetatud ajal veel oma juhatuse liikmeks.
8.Hageja ei vaidlustanud kostja faktiväidet, et vaidlusalune tasu vastas juhatuse liikme lepingus kokkulepitule (11.02.2021 istungi protokolli lk 2; dtl 95). Lepingu punkti 5.1 kohaselt oli kostjal õigus saada oma ülesannete täitmise eest töötasu alammäärale vastavas summas (kostja 10.12.2020 avalduse lisa 1; dtl 35). Tasu maksti brutomääraga 430 eurot kuus (hagiavalduse lisa 4; dtl 6), mis vastas 2016. a kehtinud töötasu alammäärale (Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrus nr 139). Hageja konto väljavõttest nähtuvalt tehti viimane väljamakse kostjale 03.12.2016 sama aasta novembrikuu eest (hagiavalduse lisa 3; dtl 20).
9.Leping oli sõlmitud tähtpäevaga 04.06.2017 (punkt 6.1) ja selles puudus kokkulepe, et leping kaotab oma kehtivuse juhatuse liikme tagasikutsumisel. Lepingu punkti 2.2 teisest lausest ei saa punkti 6.1 sisu arvestades teha teistsugust järeldust. Vastupidine tõlgendus muudaks punkti 6.1 sisutühjaks. Just selles punktis on reguleeritud lepingu kehtivuse lõppemist. Punkt on paigutatud lepingu ossa, mille pealkirjaks on „lepingu kestus ja lõppemine“.
10.Enne kehtivustähtpäeva saabumist sai leping lõppeda ainult ülesütlemisega (VÕS § 196 lõige 1). Hageja väitel öeldi juhatuse liikme leping üles 16.01.2016 otsusega (11.02.2021 istungi protokolli lk 2). Hageja poolt kohtule esitatud 16.01.2016 koosoleku protokollis ei sisaldu tahteavaldust juhatuse liikme lepingu ülesütlemise kohta (hagiavalduse lisa 2; dtl 19). Hageja ei ole tõendanud, et ütles lepingu üles ehk et leping kaotas kehtivuse enne vaidlusaluste maksete lõppemist. Seega oli kostjal õigus saada hageja poolt vaidlustatud tasu sõltumata sellest, millal kostja juhatusest tagasi kutsuti ning hagi on juba ainuüksi nimetatud põhjusel alusetu. Nimetatud põhjusel ei saa hageja nõuet rahuldada ka alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1027).
11.Hageja väitel jätkas kostja vaidlusalusel perioodil faktiliselt hageja juhtimist (hagiavalduse punkt 3.2; dtl 4). Hageja on heitnud kostjale ette ainult vaidlusaluste maksete tegemist (11.02.2021 istungi protokolli lk 2). Kui hagejal oleks õigus kostja juhatusest tagasikutsumise aja ja lepingu kehtivuse lõppemise aja osas, siis etteheidete puudumine kostja poolt faktiliselt jätkatud juhtimisülesannete täitmise suhtes võiks anda kostjale õiguse saada ka tasu vastavalt varasemale kokkuleppele. Kohtu poolt tuvastatu kohaselt aga juhatuse liikmeks olek ja tasukokkulepet sisalduva lepingu kehtivus jätkusid väljamaksete tegemise ajal.
2-20-15183
12.Seega ei ole hageja tõendanud, et kostja tegutses käsundita asjaajajana (ehk et kostja tegutses faktiliselt hageja juhatuse liikmena, omamata selleks seadusest või lepingust tulenevat alust) ja põhjustas vaidlusaluste maksete tegemisega hagejale kahju. Tuvastatud asjaoludest ei järeldu ka kostja alusetu rikastumine. Järelikult on hagi alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.
13.Kuna hagi osutus eespool selgitatud põhjustel alusetuks, ei võta kohus seisukohta hagi aegumise vastuväite kohta.
14.Hageja 17.02.2021 vastuväited kohtu tegevusele (dtl 99) on põhjendamatud. Kohus keeldus menetlemast hageja poolt kohtuistungi eelsel päeval 10.02.2021 esitatud põhjendusi ja tõendeid, kuna need olid esitatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 329 lõike 2 sätestatud tähtaega rikkudes, hilinemiseks puudus mõjuv põhjus (põhjus oli väidetavalt kliendi ja esindaja suhtluse korraldamises ehk nimetatud isikute mõjualas – 11.02.2021 istungi protokolli lk 1) ja menetlemine oleks venitanud asja lahendamist. Kohus juhindus TsMS § 331 lõikest 1. Kostja vastas hagile juba 10.12.2020. Kohus alustas eel- ja kohtuistungi aja kooskõlastamist pooltega 04.01.2021 ja hageja sai kohtuistungi kutse kätte 08.01.2021. Hagejal oli piisavalt aega oma põhjenduste ja tõendite õigeaegseks esitamiseks. Hagejat esindab menetluses jurist. Kohus selgitas hagejale 24.11.2020 määruses põhjenduste ja tõendite esitamise korda (määruse punkt 7; dtl 24).
15.Hageja väited kohtu erapoolikuse kohta on alusetud. Kohus andis esmahinnangu hagi perspektiivituse kohta menetluses esitatud andmete põhjal lootuses, et see aitab kaasa asja lahendamisele kokkuleppel (11.02.2021 istungi protokolli lk 3). Kohtu esmahinnang ühtib käesoleva otsusega.
16.Istungi pidamine virtuaalselt ei takistanud hagejal sisulisi võimalusi istungil osalemiseks ega takistanud oma õiguste eest seismist. Hageja ei teatanud istungi käigus takistuste esinemisest. Kui hageja oleks seda teinud, oleks probleemi saanud kohe kõrvaldada. Hageja oli istungil nõus eelmenetluse lõpetamisega ega soovinud kohtuvaidlusteks sõna sisulise arutamise lõppedes (11.02.2021 istungi protokolli lk 3, 4). Pealegi oli hageja juba hagiavalduse esitamisel andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (hagiavalduse punkt 1.5; dtl 2).
17.Kuna hagi jääb rahuldamata, määrab kohus menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lõige 1).
18.Kostja menetluskuluks on kulutused lepingulisele esindajale summas 1566 eurot (käibemaksuga) 9 tunni töö eest. Esindaja töö kohta on esitatud üksikasjalik aruanne (kostja 11.02.2021 avaldus; dtl 85). Kostja on kinnitanud, et ei saa arvestada tasutud käibemaksu tagasi. Kohtu arvates on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Hageja ei ole kostja menetluskulude põhjendatust vaidlustanud. Hageja enese kulutused õigusabile olid 1386 eurot (hageja 11.02.2021 avaldus; dtl 89). Kohtu arvates ei olnud hageja esindamiseks objektiivselt vajalikud kulud käesolevas asjas väiksemad kostja omadest, pigem vastupidi. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1566 eurot.
19.Kostja taotluse alusel (dtl 86) ja juhindudes TsMS § 177 lõikest 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
2-20-15183 Hageja apellatsioonkaebus
20.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
21.Kostja oli hageja juhatusest tagasi kutsutud ja juhatuse liikme leping oli lõpetatud. Maakohus jättis hindamata hageja tõendid, kuid otsuses seda ei põhistanud. Hageja esitas 16.01.2016 üldkoosoleku protokolli, kust tuleneb, et kostja kutsuti juhatusest tagasi. Hageja esitas mh Y võltsitud protokolli ja protokolli originaali, millest tuleneb, et koosoleku juhataja lihtsalt keeldus protokolli allkirjastamisest, kuigi otsus oli üldkoosolekul vastu võetud. Kohus nimetatud tõendit ei uurinud.
22.Kohus jättis alusetult tähelepanuta hageja täiendavad tõendid. TsMS § 238 lõige 4 sätestab, et tõendi vastuvõtmisest keeldumise kohta teeb kohus põhjendatud määruse. Maakohus rikkus hageja tõendite vastuvõtmisest keeldumise korda. Pärast eelmenetluse lõppu esitatud tõendeid on kohtul õigus vastu võtta TsMS § 237 lõikes 1 sätestatud tingimustel. Lisaks võib kohus tõendi vastuvõtmisest keeldumise korral teha menetlusosalisele TsMS § 230 lõike 2 teise lause järgi ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.
23.Samuti rikkus maakohus selgitamiskohustust. Menetluse kiirus ei saa olla kohtu ainsaks eesmärgiks. Oluline on asi lahendataks õigesti. Maakohus ei kehtestanud pooltele konkreetseid ja selgeid tähtaegu avalduste ja vastuväidete esitamiseks, samuti ei selgitatud hagejale, milline on lõplik tähtaeg kõikide tõendite ja taotluste esitamiseks. Kohus peab menetluse juhina pidevalt kontrollima, et pooltel oleks menetlusõiguste teostamiseks võrdsed võimalused ning vajadusel võtma kasutusele meetmeid selle tagamiseks. Kohtuniku erapooletuse puhul on oluline näivus.
24.Virtuaalse istungi pidamine takistas oluliselt hagejal oma õiguste teostamist. Ebakvaliteetse levi tõttu puudus tal võimalus korralikult, põhjendatult ja rahulikult väljendada oma positsiooni. Virtuaalse kohtuistungi käigus pidi hageja mitmekordselt programmist välja logima, uuesti ühenduma istungiga, välja lülitama pildi ekraanilt ja lõppkokkuvõttes võttis kohus üldse ühendust hageja esindajaga telefoni teel ning kõne käigus pidi hageja neli korda selgitama oma õigusliku positsiooni ega teadnud, millisel momendil levi katkes. Antud olukorras kohus pidi istungi edasi lükkama TsMS § 352 lõike 1 alusel. Vastustaja seisukoht
25.Kostja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole (TsMS § 657 lõike 1 punkt 1). Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt olulisi menetlusõiguse rikkumisi ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis oleks viinud ebaõige otsuse tegemiseni. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad apellandi kanda. Ringkonnakohus määrab rahaliselt kindlaks kostjale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruse.
2-20-15183
27.Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lõige 6). Kolleegium ei tuvastanud tõendite ebaõiget hindamist ega näe alust tõendite ümberhindamiseks (TsMS § 653). Maakohus lahendas asja kooskõlas TsMS §-ga 2 õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega ega rikkunud seejuures TsMS § 442 lõikes 8 sätestatud otsuse põhjendamise kohustust.
28.Vastuseks kaebuse väidetele selgitab kolleegium järgmist. Maakohus kvalifitseeris pooltevahelise õigussuhte asjakohaselt lepinguliseks, st et seda reguleeris ka vaidlusalusel perioodil jaanuarist kuni detsembrini 2016. a 05.06.2014 sõlmitud juhatuse liikme leping. Lepingu punktis 5.1 oli kokku lepitud juhatuse esimehe töötasuks Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär. Lepingu punktis 6.1 oli kokku lepitud, et leping kehtib kuni 04.06.2017. Ka oli kokku lepitud, et lepingu võib lõpetada kahekuulise etteteatamistähtajaga. Maakohus tuvastas õigesti, et 2016. a oli tegemist kehtiva lepinguga. Riigikohus on selgitanud (nt lahendi nr 2-16-11889 punktis 15), et lisaks ametisuhtele võib juhatuse liikme ja äriühingu vahel olla sõlmitud teenistusleping ning teenistusleping ja ametisuhe on eraldi üles öeldavad. Kuna praeguses asjas ei leidnud tõendamist, et 16.01.2016 üldkoosolek oleks kutsunud juhatuse liikme kehtivalt tagasi, ei ole ka alust eeldada, et tagasikutsumise otsus väljendaks ühtlasi ühingu soovi öelda üles ka juhatuse liikmega sõlmitud teenistusleping (Riigikohtu lahendi nr 2-16-11889, punkt 28.3).
29.Vastuseks kaebaja menetluslikele etteheidetele selgitab kolleegium järgmist. Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt otsustas kohus istungil mitte võtta vastu istungieelsel päeval esitatud hageja täiendavaid tõendeid. Maakohus tegi selle kohta põhjendatud suulise protokollilise määruse, mis on kooskõlas TsMS § 464 lõikega 2 ja § 238 lõikega 4. Kolleegium märgib, et kaebuses ei taotle hageja võtta apellatsioonimenetluses vastu dokumentaalseid tõendeid, mille vastuvõtmisest maakohus istungil keeldus. Seega puudub kolleegiumil TsMSst tulenev alus kaaluda tõendite vastuvõtmist apellatsioonimenetluses.
30.Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse väidetega, et kohtuistungi läbiviimisel rikuti hageja õigusi, kuna lepingulisel esindajal tekkisid probleemid internetileviga. Kolleegium möönab, et istungi läbiviimisel oli tehnilisi probleeme, kuid need lahenesid operatiivselt, mh sai esindaja istungi lõpus osaleda telefoni teel. Esindaja ei taotlenud istungi edasilükkamist ja kinnitas kohtunikule, et kuulis, mida vastaspool istungil rääkis. Kohtuistungi helisalvestiselt on kuulda, et sisuliselt arutati asi ära juba esimese 30 min jooksul, mistõttu hilisemad probleemid ei saanud avaldada sisulist mõju otsuse õigsusele ega ka hageja õigusele olla ära kuulatud kohtu poolt. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud väide, et tehnilised probleemid peale istungi 28 minutit oleksid toonud kaasa ebaõige otsuse tegemise.
31.Ringkonnakohus ei tuvastanud asja lahendanud maakohtuniku erapoolikust. Kohtunik andis istungi alguses pooltele selge indikatsiooni asja lahendamise võimalikust tulemist (et puudub alus hagi rahuldada) ja suunas pooli kompromissile. Selline kohtu tegevus on igati kooskõlas TsMS §-ga 2 ja § 4 lõikega 4.
32.Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda.
33.TsMS § 174 lõikest 3 tulenevalt määrab ringkonnakohus kindlaks kostjale hüvitamisele kuuluva menetluskulude hüvitise suuruse. Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad kostja kulud apellatsioonimenetluses kulust lepingulise esindaja tasule 5,33 töötunni eest, tasuga 145 eurot 1 tunni eest, millele lisandub käibemaks, kokku 927.42 eurot.
2-20-15183
34.Kolleegium on seisukohal, et kostja taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt, kuna osaliselt ei ole lepingulise esindaja ajakulu TsMS § 175 lõike 1 kohaselt vajalik ega põhjendatud. Nimekirjast nähtuvalt kulutas esindaja kaebusele vastamiseks kokku 1+0,5+3,5=5 tundi. Kolleegium möönab, et iseenesest olid kõik toimingud (kaebusega tutvumine, nõupidamine kliendiga, vastuse koostamine ja esitamine) vajalikud, kuid arvestades tsiviilasja sisu ja mahtu, sh kaebuse sisu ja mahtu, ei olnud vajalik kulutada vastamisega seotud toimingutele kokku enam kui 3 tundi. Seega on vajalik ja põhjendatud koguaeg esindusele apellatsioonimenetluses 3,08 tundi, sest ringkonnakohtu korraldava määrusega tutvumine 8 min oli samuti vajalik. Vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu vastab kohtupraktikas tunnustatud keskmisele vastava teenusele hinnale. Seega tuleb hagejal kostjale hüvitada apellatsioonimenetluse kulu 3,08x145=446.60+20%=535.92 eurot.
35.Kostja taotluse alusel ja juhindudes TsMS § 177 lõikest 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.