Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.03.2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-14868
Kohtuasi
Y hagi Q ja OK Incure OÜ vastu vara aresti alt vabastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 04.10.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
250 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja I Q (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Anne-Liis Veski
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 04.10.2021 otsus.
2.Teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jaotada menetluskulud.
3.6.Mõista Q-lt Y kasuks välja menetluskulude hüvitis 100 eurot.
2-20-14868
3.7.Mõista OK Incure OÜ-lt Y kasuks välja menetluskulude hüvitis 100 eurot.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas 10.10.2020 Harju Maakohtule kostjate vastu hagi vara, milleks on sõiduauto Volkswagen Passat, registreerimisnumbriga XXXXXX, aresti alt vabastamiseks.
2.Hageja ostis sõiduki 16.06.2019 ALM Invest OÜ-lt, keda esindas H, kes omakorda oli auto ostnud 26.05.2019 kostjalt I. Koheselt liikus auto hageja valdusesse. 2020. a mai alguseks selgus, et autot ei ole võimalik kasutada, kuna Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa oli auto arestinud täiteasjas nr 175/2020/1433 ja hiljem ka täiteasjas nr 175/2020/2119. Nimetatud täiteasjadega ei ole hagejal puutumust, kuna tema on vaid heauskne omandaja. Omandiõiguse tekkimisel ei ole seost hilisemate võlanõuetega, kuna auto eest sai koheselt tasutud kokkulepitud summa ja ka valdus sai üle võetud. Kohtutäitur on oma tegevusega igapäevase tarbeeseme kasutamisest kõrvaldamisel tekitanud suure kahju. Hageja poolt vara ümberregistreerimise tähtaja möödumine oli vaid raha puudumise ja inimliku eksimuse süü. Omandiõiguse üleminekut tõestab 16.06.2019 ostu-müügileping. Kostjate vastuväited
3.Kostja I ei ole vastust hagile esitanud.
4.Kostja II palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuväidete kohaselt tuleb muudatused sõidukiga seotud isikuandmetes vormistada viie tööpäeva jooksul alates andmete muutumisest, kuid hageja sõidukit ümber ei registreerinud. Hagiavaldus on esitatud aasta peale väidetava ostu-müügitehingu sõlmimist. Juhul, kui sõiduki uus omanik ei täitnud tähtaegselt endal lasuvaid kohustusi, ei saa ta ka eeldada vara üleminekut õiguslikus mõttes, kuivõrd täitmata on selle eeltingimused – registrikande muutmine. Eluliselt usutav ei ole ka lepingute sõlmimise kuuajaline ajavahemik, mis annab alust eeldada, et hageja näol ei pruugi olla heauskse omanikuga, vaid eesmärgiks on varjata kostjale I jätkuvalt kuuluvat vara. Sõiduk on müüdud vahepeal kahele uuele omanikule, kellest kumbki ei vormistanud omandi üleminekut.
2-20-14868 Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 04.10.2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning jättis kulud rahaliselt kindlaks määramata, kuna kostjatel menetluskulud puuduvad.
6.Maakohus tuvastas, et pooltel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: kohtutäitur Rannar Liitmaa arestis täiteasjades nr 175/2020/1433 ja 175/2020/2119 vaidlusaluse sõiduki; transpordiameti registriandmete kohaselt on sõiduki registreeritud kasutajaks kostja I, sõidukil ei olnud teisi vastutavaid kasutajaid.
7.Kohus tugines täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lõikele 1. Hageja on kohustatud tõendama omandiõigust. Hageja ei ole omanikuna kantud transpordiameti registrisse. Pooled vaidlevad mh selle üle, milline õiguslik tähendus on mootorsõidukite kohta peetavasse liiklusregistrisse kantavatel andmetel.
8.Hageja on omandiõiguse tõendamiseks esitanud kaks lihtkirjalikku ostu-müügilepingut: 26.05.2019 leping sõiduki müümise kohta kostjalt I ALM Invest OÜ-le ning 16.06.2019 lepingu sõiduki müümise kohta ALM Invest OÜ-lt hagejale. Mõlemad tehingud on rahatud. Kumbki omanikuvahetustest ei kajastu transpordiameti registris. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendit, et tal oleks olnud õigus nimetatud sõiduki valdusele, st et oleks täidetud liiklusseaduse (LS) § 88 lõike 1 tingimused. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et üksnes hageja esitatud rahatute ostu-müügilepingutega ei ole tõendatud sõiduki omandiõiguse kuulumine hagejale.
9.Täiendavalt analüüsis kohus hageja väiteid, mille kohaselt ta ei ole selle perioodi vältel omandiõiguse muudatust registrisse kandnud raha puudumise tõttu. Ümberregistreerimise toimingu maksumuseks hagi esitamise ajal (10.10.2020) oli kehtiva riigilõivuseaduse (RLS) redaktsiooni § 220 lõikest 1 tulenevalt 61 eurot, ning kui muudatus tehakse läbi maanteeameti e-teenuste, siis 48 eurot. Hageja poolt väidetava sõiduki omandamise ja sõiduki arestimise ajavahemik on 16.06.2019–01.05.2020, seega ligi aasta. Arvestades asjaolu, et tegemist oli sõidukiga, mida kasutatakse sõitmiseks ning sõiduk kasutab kütust, on ümberregistreerimise hind võrreldav ühe paagitäie (50–60 liitrit) kütuse hinnaga, arvesse võttes 2019–2020 kehtinud hindu. Avaldaja ei ole tõendanud väidet sissetuleku puudumise ja rahaliste vahendite nappuse kohta, kuigi avaldajal on kohustus oma väiteid tõendada ning kohus on sellele menetluses korduvalt tähelepanu juhtinud, sh ei ole rahatute lepingute põhjal võimalik olnud kindlaks määrata hagihinda ning kohus on hagejale andnud korduva tähtaja puuduste kõrvaldamiseks hagis, sh hagihinna määramiseks ning riigilõivu tasumiseks.
10.Kohus tugines LS § 174 lõikele 2, § 77 lõikele 3 ja § 88 lõigetele 1 ja 3. Kohus nõustus kostja II vastuväitega leides, et hageja on ise tsiviilkäibes jätnud LS § 77 lõikest 3 tuleneva omandiõiguse kande muutmata. Tegemist on äärmiselt lihtsa, elektroonilisel teel sooritatava toiminguga, mille ainukeseks kuluks on riigilõiv 48 eurot. Seega on hageja jätnud vajaliku hoole oma omandiõiguse tunnustamiseks ja tagamiseks olulisel määral järgimata. Keegi teine peale hageja ei saa teha antud kannet liiklusregistrisse. Kuna hageja ei ole omandiõigust kinnitavat kannet teinud, omandiõiguse tunnustamiseks on kohtule esitatud rahatute lepingute koopiad, leidis kohus, et hageja omandiõiguse tõendamiseks ei ole need lepingud piisavad.
11.Kohus viitas ka Riigikohtu lahendi nr 2-16-14924 punktile 15, leides, et sellest tulenev praktika praeguses asjas ei kohaldu, kuna tuvastamise eeldused on erinevad. Kohus leidis, et hageja ise ei saa registriandmete omandiõiguse kande ebaõigsusele tugineda ja omandiõigust vastupidiselt tõendada juhul, kui kanne on tegemata hageja enda tsiviilkäibes vajaliku hoolsuse järgimata jätmise tulemusena asjaoludel, kus hageja ise eirab oma LS § 77 lõikest 3 tulenevat
2-20-14868 toimingukohustust. Toimingu tulemusena tehtava kandemuudatusega kaitstakse eelkõige hageja enda huve. Sealjuures on kohtu hinnangul oluline asjaolu, et asja endine omanik ei saa antud kannet sooritada, seega on toimingukohustus oma õiguste kaitseks hagejal endal.
12.Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kuivõrd hageja omandiõigus arestitud sõidukile ei ole tõendatud, tuleb jätta hagi rahuldamata.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõike 1 alusel jäid menetluskulud hageja kanda. Kohus jättis menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata, kuna kostja I ei ole kohtule vastanud ning kostja II teatas, et temal menetluskulud puuduvad. Apellatsioonkaebus
14.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Kaebuses taotleb hageja ka vaidlusega seoses tekitatud kahju hüvitamist.
15.Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus hinnanud tõendeid valesti ja erapoolikult. Ekslik on seisukoht, et tegemist on rahatute ostu-müügilepingutega. Hageja tasus vaidlusaluse auto eest 800 eurot, kostja I ja ALM Invest OÜ vaheline tehingusumma on hagejale teadmata. Valduse tegelikku ülevõtmist ja auto kasutamist võib tunnistada pool Tallinna linna.
16.Registrikande muutmata jätmine on vanade autode puhul üsna tavapärane, arvestades toimingu riigilõivu.
17.Otsuse aluseks võetud veendumus, et tegu on kostjale I kuuluva vara pahatahtliku varjamise katsega, ei ole õige. Kostja I ja hageja tuttavad ei ole. Kohus ei ole selgitanud välja juhtumi tegelikke asjaolusid. Otsuses ei ole mainitud, et kostja I oli auto ajutiselt arvelt maha võtnud perioodil 21.02.2020–23.03.2021, jättes hageja sellest informeerimata.
18.Kostja II on esitanud kaks sisulist vastuväidet hagile – tähtaja möödalaskmine registritoimingu tegemiseks ja vara omandiõiguse kahtluse alla seadmine tehingute elulise usutavuse alusel. Hageja kinnitab, et registrikanne tehakse ära koheselt peale positiivse kohtulahendi saamist. Ülejäänu osas jääb hageja varasema seisukoha juurde, et tegemist on erakordse juhtumiga, mille saabumist ei olnud võimalik ette näha.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Ringkonnakohus leiab, et Pärnu Maakohtu 04.10.2021 otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normide väära kohaldamise ja menetlusnormide rikkumise tõttu (TsMS § 436 lõige 1, § 438 lõige 1, § 442 lõige 8). Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi ja jaotab uuesti menetluskulud (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
20.Praegusel juhul esitas hageja hagi vara (sõiduauto) arestist vabastamiseks, tuues esile, et ostis sõiduki 16.06.2019 ALM Invest OÜ-lt (müügileping t lk 5) ja sai samal päeval ka sõiduki valduse; ALM Invest OÜ ostis sõiduki 26.05.2019 kostjalt I (müügileping t lk 4). Samuti selgitas hageja, et omanikuvahetus jäi õigeaegselt liiklusregistris rahapuuduse tõttu registreerimata. Kostja I hagile vastust ei esitanud. Kostja II ainus vastuväide hagile oli, et hageja jättis õigeaegselt sõiduki omaniku registrikande muutmata, mistõttu ei saanud ta õiguslikult vara omanikuks.
2-20-14868
21.Maakohus tuvastas, et kohtutäitur on arestinud täiteasjades nr 175/2020/1433 ja 175/2020/2119 vaidlusaluse sõiduki; transpordiameti registriandmete kohaselt on sõiduki registreeritud kasutajaks kostja I, sõidukil ei olnud teisi vastutavaid kasutajaid. Vaidlustatud otsusega jättis maakohus hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole tõendanud sõiduki omandiõigust. Kohus leidis, et hageja esitatud müügilepingud on rahatud ega ole omandiõiguse tõendamiseks piisavad. Samuti nõustus kohus kostjaga II, et hageja ei ole järginud seaduses ette nähtud korda oma omandiõiguse registrisse kandmiseks.
22.Kolleegium maakohtuga ei nõustu. TsMS § 5 lõikest 1 tuleneb, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Nimetatud sätetes väljendub hagimenetlusele omane võistleva menetluse põhimõte, mis tähendab esmalt, et asjaolude kohtu ette toomise kohustus lasub pooltel, samas tuleb kohtul tagada pooltele selle kohustuse realiseerimiseks võrdsed võimalused (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, koost V. Kõve jt, Tallinn 2017, § 5 komm 3.1, lk 90–91). Ka TsMS §-st 7 tuleneb, et õigusemõistmisel tsiviilasjades on pooled ja muud isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed.
23.Kolleegiumi hinnangul on maakohus praegusel juhul eelnevalt kirjeldatud põhimõtete vastu eksinud. Nimelt on kohus vaidlustatud otsuses asunud omaalgatuslikult käsitlema vastuväidet, et hageja ei ole tõendanud vaidlusaluse sõiduki omandiõigust. Nagu eelnevalt märgitud, siis kostja II sellist vastuväidet menetluses ei esitanud. Kostja II esitas üksnes vastuväite, et hageja ei ole järginud seaduses ettenähtud korda vara omanikuks saamisel, mistõttu ei saa teda õiguslikult lugeda sõiduki omanikuks. Samuti leidis kostja II, et hageja näol ei pruugi olla tegemist heauskse omanikuga. Muid vastuväiteid hagile kostja II ei esitanud, sh ei tuginenud asjaolule, et hageja ei ole sõiduki valdust saanud ja et hageja esitatud lepingud on rahatud. Eeltoodust tulenevalt on maakohus asja lahendamisel väljunud poolte väidete piiridest.
24.TMS § 222 lõike 1 järgi võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Seega on kohtul võimalik hageja nõue rahuldada ja vaidlusalune sõiduk arestist vabastada, kui leiab tuvastamist, et sõiduki omandiõigus kuulub hagejale.
25.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lõike 1 järgi peab sõidukile omandi tekkimiseks olema täidetud kaks eeldust – võõrandaja ja omandaja vaheline kokkulepe omandi ülemineku kohta ja asja valduse üleandmine omandajale kooskõlas võõrandaja tahtega. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja sõiduki müüjaga 16.06.2019 müügilepingu (t lk 5) ja sai samal päeval ka sõiduki valduse. Nagu eelnevalt märgitud, kostjad neid asjaolusid ei vaidlustanud. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et liiklusregistris sõiduki omaniku andmete muutmata jätmine (LS § 77 lõike 3 alusel) omab eeltoodu kontekstis õiguslikku tähendust. Ringkonnakohus selgitab, et liiklusregistri kannetel on üksnes informatiivne tähendus ning andmete registrisse kandmisega ei kaasne õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kanne liiklusregistris ei ole sõiduki omandi ülemineku eelduseks. Seega ei ole kostja II (ainsa) vastuväite puhul tegemist kohase vastuväitega.
26.Ringkonnakohus tuvastab hagile lisatud 16.06.2019 müügilepingu (t lk 5) alusel koosmõjus hagis esiletooduga, et hageja on alates 16.06.2019 vaidlusaluse sõiduki omanik. Kostja II vastuväited teistsugusele seisukohale asumiseks alust ei anna. Seega on hagejal sundtäitmisel
2-20-14868 oleva eseme suhtes omandiõigus, mistõttu tuleb hagi rahuldada ning sõiduauto arestist vabastada (TMS § 222 lõige 4).
27.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kaebuse väited hagejale vara arestimisega seoses tekkinud kahjuga ja selgitab, et kahju hüvitamiseks on hagejal võimalik eraldi hagiavaldusega kohtusse pöörduda.
28.Pärnu Maakohtu 10.11.2020 määrusega peatas kohus hagi tagamise korras kohtutäitur Rannar Liitmaa algatatud täitemenetlused täiteasjades nr 175/2020/1433 ja 175/2020/2119 kuni käesolevas tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni. TsMS § 445 lõige 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist.
29.Ringkonnakohus on seisukohal, et praeguses asjas tuleb 10.11.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistada vaatamata sellele, et hagi kuulub rahuldamisele. Hagi tagamise tühistamise otsustus jõustub koos muude kohtu otsustusega TsMS § 456 lõike 1 alusel ja peatatud täitemenetluse puhul ei ole kohtutäituril võimalik teha toiminguid vara arestist vabastamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30.Seoses hagi rahuldamisega tuleb muuta ka menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lõige 3). Hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu jäävad nii maakohtu- kui ringkonnakohtu menetlusega seotud menetluskulud TsMS § 162 lõike 1 alusel kostjate kanda (TsMS § 162 lõige 1, § 173 lõige 3). Kostjad vastutavad menetluskulude hüvitamise eest osavõlgnikena (TsMS 173 lõige 4).
31.TsMS § 174 lõike 1 esimese lause järgi tuleb ringkonnakohtul määrata kindlaks hageja menetluskulude rahaline suurus. Hageja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Seega võtab ringkonnakohus viidatud paragrahvi teise lause järgi aluseks tsiviilasja materjalid. Toimikust nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu hagi esitamisel 75 eurot, hagi tagamise taotluselt 50 eurot ja apellatsioonkaebuselt 75 eurot, seega kokku 200 eurot. Riigilõivu näol on tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga (TsMS § 138 lõige 2), mis tuleb hagejale hüvitada. Muid menetluskulusid hagejal asja materjalidest ei nähtu. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus hageja maa- ja apellatsioonikohtumenetlustega seotud kulude rahaliseks suuruseks 200 eurot, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele võrdsetes osades kostjatelt välja mõista, s.o kostjalt I 100 eurot ja kostjalt II 100 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.