6.Menetluskulud jätta SANATANA KIYA DHARMA OÜ kanda.
7.Määrata ajutise pankrotihalduri Martin Kruppi tasuks 1296 eurot (käibemaksuga).
8.Mõista SANATANA KIYA DHARMA OÜ-lt välja ajutise halduri Martin Kruppi tasu 511,20 eurot, mis tuleb kanda Saneerimismenetluse OÜ arvelduskontole
XXXXXXXXXXXXX.
9.Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Martin Kruppile ajutise pankrotihalduri tasust 784,80 eurot riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa Saneerimismenetluse OÜ arvelduskontole XXXXXXXXXXXXX.
10.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.SANATANA KIYA DHARMA OÜ esitas 31.01.2022 (täiendatud 07.02.2022) Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul vara puudub ja kohustusi on 10 627 euro ulatuses, sh kohustus Maksuja Tolliameti ees 3627 eurot ja Kimbutaja OÜ ees 7000 eurot.
2.Kohus võttis 10.02.2022 määrusega võlgniku avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Martin Kruppi. Kohus menetles pankrotiavaldust kirjalikus menetluses.
3.Ajutine haldur esitas 01.03.2022 kohtule aruande, mille kohaselt võlgnik on maksejõuetu. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevate andmete kohaselt võlgnikul realiseeritav vara puudub ja kohustusi on kokku kuni 13 627 eurot. Võlgnik rikkus pankrotiseadusest tulenevat kohustust esitada andmeid. Haldurile ei esitatud raamatupidamisdokumente ega vastatud teabenõudes väljatoodud küsimustele. Seega ei saa ajutine pankrotihaldur anda pädevat hinnangut maksejõuetuse põhjustele ja maksejõuetuse tekkimise ajale. Eeltoodu tõttu ei ole võimalik anda hinnangut ka vara tagasivõitmise võimaluste kohta. Kuna võlgnik ei andnud raamatupidamisdokumente üle, siis võib võlgniku juhatuse tegevuses esineda süüteo tunnuseid.
4.Kohus tegi 02.03.2022 määrusega ettepaneku SANATANA KIYA DHARMA OÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda kohtu deposiiti 2500 eurot pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 14 päeva jooksul alates teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Teade avaldati 02.03.2022. Seega tuli ettemaks tasuda hiljemalt 16.03.2022. Kohtul puuduvad andmed, et keegi oleks ettemaksu tasunud. Sama määrusega andis kohus avaldajale võimaluse esitada 7 päeva jooksul määruse kättesaamisest seisukoht ajutise halduri aruande kohta. Võlgnik märkis, et KIMBUTAJA OÜ ei ole võlgniku asutaja, asutamislepingu osapool ega ka kohustatud isikuks asutamiselepingust tuleneva sissemakse nõude osas.
5.Kohus tegi 18.03.2022 Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kohus määras avalduse esitamise tähtajaks 25.03.2022. Konkurentsiamet teatas 18.03.2022, et maksejõuetuse teenistust ei ole veel käivitatud ja küsimusega ei ole võimalik tegeleda.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi
nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama sätte teise lõike järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena (PankrS § 29 lg 3).
7.Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutine. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevate andmete kohaselt võlgnikul realiseeritav vara puudub ja kohustusi on kokku kuni 13 627 eurot. Kuna võlgniku majandustegevus lõppes juba 2015. aastal, siis on võimalike nõuete esitamise tõenäosus väike. Võlgnik ei esitanud haldurile raamatupidamisdokumente ega vastanud teabenõudes väljatoodud küsimustele. Seega ei saa ajutine haldur anda pädevat hinnangut maksejõuetuse põhjustele, maksejõuetuse tekkimise ajale ega ka vara tagasivõitmise võimaluste kohta. Võlgniku juhatuse tegevuses võib esineda süüteo tunnuseid. Haldur on seisukohal, et võlgnikul puudub reaalne ja likviidne vara pankrotimenetluse kulude katteks.
8.Kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määras kohus PankrS § 30 lg 1 alusel menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidisummaks 2500 eurot ja tegi võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda deposiit 14 päeva jooksul teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Deposiidi tasumise tähtaeg oli 16.03.2022. Kohtu kontrollitud andmetel ei ole pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti nõutud summat tasutud.
9.PankrS § 30 lg 5 sätestab, et kui PankrS § 30 lg 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi 18.03.2022 Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Avalduse esitamise tähtaeg oli 25.03.2022. Konkurentsiamet tähtaegselt avaldust ei esitanud ega taotlenud ka tähtaja pikendamist. Seega lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Arvestades pankrotiavalduses ja ajutise halduri aruandes esitatut peab kohus maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.
10.Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.
11.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankroti välja kuulutamata jätmisel pankrotimenetluse raugemise tõttu on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab eeltoodu alusel dokumentide hoidjaks ettevõtte juhatuse liikme ja prokuristi X.
12.PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda.
13.PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.
14.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
15.PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu § 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.
16.Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi vahenditest hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis ei või ületada kuupalga alammäära.
17.Ajutine haldur palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on Saneerimismenetluse OÜ käibemaksukohustuslane. Kohtule esitatud aruande kohaselt kulus ajutisel pankrotihalduril oma ülesannete täitmiseks 12 tundi, sh võlgniku juhatuse liikmele teabenõude koostamisele ja esitamisele (0,25 tundi); võlgniku endistele juhatuse liikmetele päringute koostamisele ja lähetamisele (0,25 tundi); erinevatesse registritesse ja krediidiasutustesse päringute koostamisele ja lähetamisele (0,5 tundi); päringute tulemusena saabunud vastuste töötlemisele (4,5 tundi); kõigi saadud andmete kogumis analüüsimisele ja ajutise pankrotihalduri aruande koostamisele (6,5 tundi). Töötasu arvestamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot (lisandub käibemaks) ja palub
määrata ajutise halduri tasuks 1296 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. See teeb põhjendatud tasu suuruseks 1296 eurot (12 × 90 + 20%).
18.Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 12 tunni eest (alustatud pooltunde 24 × 33) 792 eurot. Kuna riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui ühekordne kuupalga alammäär, tuleb ajutise halduri tasu hüvitada riigi vahenditest summas 654 eurot, s.o 784,80 eurot koos käibemaksuga. Ülejäänud ulatuses, s.o 511,20 eurot (1296 – 784,80) tuleb ajutise pankrotihalduri tasu jätta võlgniku kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.