Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

1.5 Pooled kinnitavad, et saavad täielikult aru käesoleva kompromissi sisust ja tingimustest ja soovivad kompromissi sellistel tingimustel sõlmida. Käesolevad kompromissilepingu tingimused on läbi räägitud ning pooled saavad täielikult aru kompromissi sisust. 1.6 Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega õigusaktidega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. 1.7 Pooled kinnitavad, et kompromissilepingu sõlmimise seisuga ei ole neile teada asjaolusid, mis annaksid aluse kompromissi tühistada, tugineda selle tühisusele, sellest taganeda või hiljem üles öelda. 1.8 Pooled on teadlikud, et kompromissi kinnitamise järel kohtu poolt on kompromissi kinnitamise kohtulahend täitedokument ja pooltel on õigus sundtäitmise nõudega kohtutäituri poole pöörduda. 1.9 Pooled kinnitavad, et pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud Seoses kompromissiga on menetlusosalised taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust. Kohtu põhjendused

TsMS § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (TsMS § 430 lg 3). Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). TsMS § 430 lg 3 esimeses lauses sätestatud kompromissi kinnitamist välistavad alused puuduvad. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (TsMS § 150 lg 2 p 1). Hageja poolt 1.10. 2020 tasutud riigilõivust 450 eurot tuleb poolte vahel sõlmitud kompromissi tõttu tagastada pool, s. o 225 eurot ja hagi tagamise riigilõivust 50 eurot tagastada pool s.o 25 eurot. Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3). Vastavalt TsMS § 386 lg-le 4 kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Tartu Maakohtu 02. oktoobri 2020. a. määrusega tagas kohus hagi ja määras OÜ T.P. juhatuse täiendavaks liikmeks H.O. ning piiras juhatuse liikmete esindusõigust järgmiselt: (a) T.V. võib ühingut esindada koos H.O.ga; (b) S.L. võib ühingut esindada koos H.O.ga; (c) H.O. võib ühingut esindada ühiselt kas koos T.V.ga või S.L.iga. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 05. novembri 2020. a. määrusega osaliselt T.V. ja S.L.i määruskaebuse ja tühistas Tartu Maakohtu 02. oktoobri 2020. a. määruse osas, millega määrati OÜ T.P. juhatuse täiendavaks liikmeks H.O., tegi tühistatud osas uue otsuse, millega kutsus OÜ T.P. juhatusest tagasi täiendava juhatuse liikme H.O. ja määras tema asemel täiendavaks juhatuse liikmeks vandeadvokaat M.N.i (isikukood xxxxxxxxxxx). Ringkonnakohtu määruse kohaselt on OÜ T.P. juhatuse liikmete esindusõigust Tartu Maakohtu 02. oktoobri 2020. a.

määrusega piiratud järgmiselt: (a) T.V. võib ühingut esindada koos M.N.iga; (b) S.L. võib ühingut esindada koos M.N.iga; (c) M.N. võib ühingut esindada ühiselt kas koos T.V.ga või S.L.iga. Tartu Maakohtu 2.oktoobri 2020 määrusega määratud hagi tagamine tuleb tühistada. Vastavalt TsMS § 445 lg-le 2 kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.