Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid E OÜ ja kostja 02.09.2021 võrgulepingu nr XXX. Lepingu alusel osutab võrguettevõtja võrguteenust ja ostja tasub võrguteenuse eest. Leping sõlmiti tähtajatult, vastavalt lepingu punktile 3. Võrguettevõtja esindaja on E AS, vastavalt lepingu punktile 8. E OÜ saatis kostjale teavituse, et võrguleping hakkab kehtima alates 03.09.2021. Ühtlasi soovitati sõlmida elektrileping. Kuna kostja ei sõlminud eraldi elektri müügilepingut, müüs kostjale elektrit E AS üldteenusena. Võrguleping lõppes 21.03.2024, sest kooskõlas Võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 234 ütles kostja võrgulepingu üles. E OÜ loovutas nõuded E AS-le. E AS loovutas nõuded E AS-le. E AS on 19.09.2024.a loovutanud A. L. vastu elektri- ja võrguleping nr XXX tekkinud nõude summas 264,40 eurot (põhinõue 229,21 eurot ja kõrvalnõue 35,19 eurot) inkassofirmale OÜ GS Core (registrikood 16183586). Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata võla põhiosa 216,47 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga 14.05.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 27,51 eurot ja viivis tasumata põhinõudelt 216,47 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 15.05.2025 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud on kokku summas 120 eurot. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja teavitas tarnijaid ja hagejat korduvalt, et elektrienergia tarbimisleping sõlmiti ekslikult eraisiku nimel. Leping oleks pidanud olema sõlmitud juriidilise isiku (T OÜ, registrikood XXX) nimel, kus kostja on juhatuse liige. Juriidiline isik oli elektrienergia tarbimisrajatise omanik ja maksis teenuste eest. Kostja pakkus hagejale korduvalt kompromissi nõude täieliku tasumisega. Tingimusel, et ebaseaduslikult märgitud kanne registrist kustutatakse. Hageja keeldus kompromissist korduvalt kategooriliselt. Kostja tasus 09.07.2025.a nõude põhisumma 216,47 eurot. Hageja seisukoht Hageja kinnitab, et kostja tasus 09.07.2025.a hageja põhinõude summas 216,47 eurot. Hageja jääb esitatud viivise nõude juurde ning palub kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga 14.05.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 27,51 eurot ja menetluskulud 120 eurot. Hageja ei nõustu kostja väitega selle osas, et hageja on keeldunud kompromissi sõlmimast. Kostja oli nõus kompromissi sõlmima tingimusel, et kostja kohta Krediidiinfosse märgitud kanne kustutatakse. Hageja on selgitanud, et Krediidiinfost andmete kustutamine toimub teatud tingimustel ja hageja ei saa neid tingimusi ühepoolselt muuta. Samuti ei ole tegemist ebaseadusliku kandega. Kohtu selgitused Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lõikele 1. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus tuvastas kohtule esile toodud asjaoludest ja tõenditest, et kostja on sõlminud E OÜ-ga 02.09.2021 võrgulepingu nr XXX. Kostjal tekkis võlgnevus E OÜ ees, mida kostja ei olnud 2

hagiavalduse esitamise seisuga tasunud. Menetluse kestel on kostja hagejale tasunud põhinõude 216,47 eurot läbi kolmanda isiku (selle asjaolu üle poolte vahel vaidlus puudub) ning seega on üles jäänud hageja esitatud nõue viiviste osas summas 27,51 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisearvutus on õige. Kostja esitatud vastuväite kohaselt on võrguleping ekslikult sõlmitud eraisiku nimel, tegelikult oli lepingupoole all silmas peetud T OÜ-d, kes XXX arveid tasus ning mille juhatuse liige oli kostja. Samuti palub kostja tema andmete eemaldamist maksehäire registrist (creditinfo.ee). Kohus märgib esiteks, et kostja väited ja soovid seoses maksehäire registriga ei puutu kuidagi käesoleva asja lahendusse ja kohus jätab need kõrvale, kui asjakohatud käesoleva võlanõude lahendamise kontekstis. Kohus leiab, et kostja vastutab üleval oleva viivisenõude eest, kuivõrd kostja ei saanud ekslikult selle aluseks olevat vaidlusalust võrgulepingut sõlmida. Kostja on lepingu sõlminud sellisel kujul nagu see tõendina esitatud on ning lepingu sõlmimisega on kostja kinnitanud nii enda tahet lepingut sõlmida kui ka lepingu õigsust. Kostjal oli mitu aastat võimalik sõlmitud lepingut viia vastavusse tegelikkusega väidetud olukorras, kus lepingupooleks on vale isik, kuid kostja seda vaidlusalusel ajaperioodil ei teinud. Seega on vaidlusaluse lepingu sõlmijaks jätkuvalt kostja ja vastutavaks ka lepingust tulenevate kohustuste eest kostja. Kohus leiab, et kostja esitatud väited ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Hagi kuulub seega rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt A. L. hageja OÜ GS Core kasuks välja E OÜ ja A. L. vahel 02.09.2021 sõlmitud võrgulepingust nr XXX tuleneva 14.05.2025.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 27,51 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 100 eurot ja avaldaja õigusabikulud on 20 eurot. Kostja leiab, et hagiavalduses nimetatud muud menetluskulud (riigilõiv, menetluse alustamine jne) esitati alusetult. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja tasutud riigilõiv 100 eurot ning õigusabikulud summas 20 eurot põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 120 eurot (ilma käibemaksuta). 3

TsMS § 177 lg 3 järgi toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

(digitaalselt allkirjastatud) Viktor Bome Kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.