Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohus Piret Rõuk Kohtunik Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 24.märtsil 2022 Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus 2-19-117912 Tsiviilasja number Kohtuasi
T R ja A Ri hagi L P vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1668,16 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja I: T R (isikukood xxx elukoht xxx) Hageja II: A R (isikukood xxx elukoht xxx) Hagejate lepinguline esindaja Maksim Fedotov Kostja: L P (endine nimi R isikukood xxx aadress: xxx) lepinguline esindaja Vladimir Makarov Kolmas isik kostja poolel: S R (isikukood xxx) lepinguline esindaja Olga Väina
Kohtuistungi aeg Resolutsioon
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Edasikaebamise kord
14. veebruar 2022
1.Rahuldada T R ja A Ri hagi L P vastu osaliselt
2.Välja mõista L Plt võlg 1154,33 eurot (üks tuhat ükssada viiskümmend neli eurot ja 33 senti) T R ja A Ri kasuks
3.Kohustada L Pt tasuma T Rle ja A Rile võlgnevus igakuiste 50 euroste osamaksetena (v.a viimase kuu makse, mis peab vastama võla saldole) iga kuu 15.-ndaks kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni Hagimenetluse kulud jätta jätta 69% ulatuses L P ja 31% ulatuses T R ja A Ri kanda ja määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel
Hagejate nõue
1.T R ja A Ri (edaspidi hagejad) palusid kohtule esitatud hagis välja mõista L Plt (edaspidi kostja) hageja kasuks võlgnevus 1668,16 eurot. Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte
2.Hagejad on aadressil xxx asuva korteri (edaspidi ka korter) kaasomanikud. 2004. aastal andsid nad oma pojale S Rile (edaspidi kolmas isik) ja kostjale kui tema abikaasale, võimaluse elada ülalnimetatud korteris. Korteri kasutusse andmisel ei nõudnud hagejad kolmandalt isikult ja kostjalt renditasu maksmist, neile seati vaid tingimus maksta tähtajal ja täies mahus tarbitavate
teenuste ja korteriühistu teenuste eest. 2016.a juulis said hagejad xxx (edaspidi ka korteriühistu) esimehelt teada, et pika aja vältel ei ole kolmas isik ega kostja korteriühistu arveid maksnud, mille tulemusel on hagejatel tekkinud korteriühistu ees võlgnevus, mis 30.juuni seisuga moodustas 3661,02 eurot. Hagejad olid sunnitud korteriühistu ees oleva võlgnevuse kustutama kandes ajavahemikus 30.08.2016 - 01.09.2016 korteriühistu arvele üle 3336,33 euro, milllest moodustub kolmanda isiku ja kostja poolt hagejatele tekitatud kahju 3336,33 eurot. Hagejad leiavad, et oma tegevusega tekitasid kolmas isik ja kostja nendele olulise kahju ja nad peavad kandma solidaarset vastutust. Kahju üldsumma moodustas 3336,33 eurot, millest 50% ehk 1668,16 eurot on kostja vastutus, mille nad paluvad kostjalt välja mõista. Kostja vastuväidete kokkuvõte
3.Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et hagejad on korteri kaasomanikud, et kostja ja kolmas isik on endised abikaasad ning, et hagejad andsid 2004.aastal neile võimaluse oma korteris elada. Kostja ei ole korteriühistu liige ega korteriomanik, samuti ei ole poolte vahel sõlmitud lepingut. Asjaolu, et kostja elas nimetatud korteris, ei loo tema ja hageja vahel lepingulist suhet, mille alusel oleks hageja õigustatud nõudma kostjalt välja väidetav võlgnevus, mille hageja kandis korteriühistu arvele. Õigeks kostjaks on kolmas isik, kellele hagejad andsid 2004.aastal koos perega võimaluse korteris elada ning kellega hagejad leppisid kokku, millistel tingimustel võib ta kasutada eluruumi ise ning majutada oma perekonnaliikmed. Korterisse elama asumisel olid kostja ja kolmas isik oma majanduslikud kohustused ära jaganud selliselt, et kolmanda isiku kohustuseks on korteri kommunaalkulude katmine aga kostja kohustuseks perekonna toitlustamine. Kostja ja kolmanda isiku abielu lõppes 2017.a alguses ja sellest ajast ei ela nad koos hagejate korteris. 2017.a korterist lahkumisel ei teatanud hagejad ega kolmas isik nõuetest. Kostja taotleb TsÜS § 154 lg 1 alusel aegumise kohaldamist 2012.a, 2013.a ja 2014.a eest tarbitavate teenuste ja korteriühistu teenuste osas. Juhul, kui kohus jätab kostja taotlused kostja asendamise kohta rahuldamata, rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hagejate kasuks välja võlgnevuse 1154,33 eurot, siis taotleb kostja kohtult TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise viisi kindlaksmääramist ning soovib väljamõistetava summa tasumist 50 euro suuruste kuumaksetena. Kolmanda isiku seisukoht
4.Kolmas isik on seisukohal, et hagi on põhjendatud. Kolmas isik on oma võlgnevuse 1668,16 eurot hagejate ees täitnud, mistõttu ei ole tema ja kostja solidaarvõlgnikud ning ta ei pea kandma solidaarset vastutust kostja tasumata osa eest. Puudub vaidlus, et 2004.aastal andsid hagejad temale ja kostjale võimaluse elada nende korteris ega nõudnud renditasu maksmist, seati vaid tingimus tähtaegselt ja täies mahus maksta tarbitavate teenuste ja korteriühistu teenuste eest ning, et korteriühistu arveid ei makstud. Kohtuotsuse põhjendused
5.Pooltel puudub vaidlus, et hagejad on aadressil xxx asuva korteri kaasomanikud, et kolmas isik on hagejate poeg, et kostja ja kolmas isik on endised abikaasad ning, et hagejad andsid 2004.aastal oma pojale ja kostjale võimaluse elada ülalnimetatud aadressil asuvas korteris.
6.Pooled vaidlevad selle üle, kas nende vahel oli sõlmitud leping korteri kasutamise eest tarbitavate teenuste ja korteriühistu teenuste eest maksmiseks, võla suuruse ja nõude osalise
aegumise üle.
7.VÕS § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
8.Kostja Swedbank AS-i konto väljavõttega on tõendatud, et kostja on tasunud ajavahemikul 18.01.2013 kuni 04.06.2015 korduvalt xxx asuva korteri eest selgitusega „KORTERI MAKS xxx“. Järelikult saab kostja poolt hagejatele kuuluva korteri eest tarbitavate teenuste- ja halduskulude tasumisega lugeda tõendatuks, et poolte vahel oli sõlmitud leping eelnimetatud maksete tasumiseks.
9.Hagejate esitatud arvetega ja maksekorraldustega on tõendatud, et 1.07.2016 seisuga oli hagejatel KÜ ees võlgnevus 3661,02 eurot, mis on kustutatud täies ulatuses hiljemalt 1.09.2006 seisuga. Hagejad ja kolmas isik on kinnitanud, et kolmas isik on hagejatele 50% võlast tasunud, misjärel esitasid hagejad võla tasumise nõude kostja vastu 1668,16 eurot.
10.VÕS § 65 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud),võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitlikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kohus on seisukohal, et hagi asjaolude ning eelpool nimetatud tõendi, pangakonto väljavõttega on tõendatud, et nii kostja kui ka kolmas isik on korteris elamise ajal tarbitavate teenuste- ja halduskulude eest tasumise kohustust täitnud, siis on tegemist solidaarvõlgnikega. Asjaolu, et hagejad on sissenõutava võla ise jaganud osadeks, ei välista solidaarkohustust. Asja lahendamisel ei oma tähendust kostja vastuväide, et kolmas isik ja kostja jagasid korterisse elama asudes oma majanduslikud kohustused ära selliselt, et kolmanda isiku kohustuseks on korteri kommunaalkulude katmine aga kostja kohustuseks perekonna toitlustamine, kuna see on kostja ja kolmanda isiku omavaheline suhe, mis ei mõjuta nende kohustuste täitmist hagejate ees.
11.Kostja on palunud kohaldada vastavalt TsÜS § 154 lg 1 sätetele aegumist hagejate 2012-2014.a nõuete osas ja hagejate vastuväidete kohaselt on aegumine katkenud seoses võlgnevuse osalise tasumisega. Esitatud arvetest nähtuvalt muutusid hagejate nõuded sissenõutavaks iga kuu 22.-ks kuupäevaks. TsÜS § 154 lg 1 sätestab, et korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt katkeb aegumine ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. TsÜS § 158 lg 2 järgi võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos.
12.Riigikohus on tsiviilasja nr 2-15-10683 20.detsembri 2017.a otsuse p-des 20.1-20.2 märkinud järgmist: „Kolleegiumi varasema praktika kohaselt ei saa perioodiliste maksete korral eeldada kostja tahet tunnustada hageja nõuet suuremas ulatuses, kui ta on maksnud (Riigikohtu
16.novembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-16, p 13). Nii võib perioodiliste maksete korral eeldada, et kohustatud isiku poolt nõude osalise tunnustamisega katkeb hageja nõude aegumine üksnes selle summa osas, milles kohustatud isik nõude rahuldas. Hagejal on võimalik põhjendada ja tõendada, et tegelikult tunnustas kostja hageja nõuet makstust suuremas ulatuses. Seega saab eeldada, et ulatuses, milles kostja maksis hagejale hüvitist, tunnustas ta hageja nõuet ning selles osas võib hagi aegumine olla katkenud ja uuesti alanud ajast, mil kostja maksete tegemise lõpetas. Kui maakohus asja uuel läbivaatamisel tuvastab, et kostja ei tunnustanud hagejale maksete tegemisel tasutavast suuremat nõuet, ei ole hageja nõude aegumine kostja tasutust suuremas ulatuses katkenud.“.
13.Hageja on kostja laekumiste alusel järeldanud, et kostja maksis ajavahemikus 2012 kuni 2014.a. täielikult ja osaliselt jooksvaid arveid, et 27.08.2013 korteriühistu arvele üle 700,00 euro kantud summaga maksis ta ka eelnevat võlgnevust 2012. ja 2013. aasta eest ning, et kostja tasus ajavahemikus 2012 kuni 2014 täielikult või osaliselt järgmised arved: 2012.a. detsembri eest, 2013.a. jaanuari ning juuli-oktoobri eest, 2014.a. veebruari-aprilli ja juuli-novembri eest. Kuna hagejad ei ole tõendanud, et kostja tunnustas hagejate nõuet tema poolt makstust suuremas ulatuses ega ole teinud ka ettemakseid, siis katkes hagejate nõude aegumine üksnes nende summade osas, milles kostja maksis korteriühistu esitatud arvel märgitud kuude eest makseid ning selles osas saab lugeda hagi aegumise katkenuks. Hagi aegumise kulgemine algas aga tasumata maksete osas vastavalt TsÜS § 154 lg 1 uuesti ajast, mil kostja maksete tegemise lõpetas. Seega jätkus KÜ arvete maksmata jäetud osas nõuete aegumine. 2012.a nõuete osas algas nõuete aegumine alates 1.01.2013 kell 00.00 ning lõppes 31.12.2016 kell 00.00; 2013.a nõuete osas algas nõuete aegumine alates 1.01.2014 kell 00.00 ning lõppes 31.12.2017 kell 00.00; 2014.a nõuete osas algas nõuete aegumine alates 1.01.2015 kell 00.00 ning lõppes 31.12.2018 kell 00.00; 2015.a nõuete osas algas nõuete aegumine alates 1.01.2016 kell 00.00 ning lõppes 31.12.2019 kell 00.00; 2016.a nõuete osas algas nõuete aegumine alates 1.01.2017 kell 00.00 ning lõppes 31.12.2020 kell 00.00. Järelikult tuleb kohaldada TsÜS § 154 lg 1 alusel aegumist hagejate 2012.a, 2013.a ja 2014.a eest tarbitavate teenuste ja korteriühistu teenuste suhtes esitatud nõuetele. Hagejate nõuded ajavahemikus 01.01.2015 kuni 01.09.2016 korteriühistu teenuste eest kokku 2308,67 eurot ei ole aegunud. Hagejate vastuväited, et nad tasusid võlgnevuse kahe summana ajavahemikul 30.08.2016 kuni 01.09.2016, ei muuda nõude olemust.
14.VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Sätte kolmas lause näeb ette, et kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. Kuna kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks ja hagejate nõue on suunatud korteri kasutamisega seotud teenuste eest 50% väljamõistmiseks, siis tuleb kostjalt hagejate
kasuks välja mõista 1154,33 eurot.
15.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.
16.Hageja taotles 24.09.2019 menetlusdokumendis TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise viisi kindlaksmääramist ja väljamõistetava summa tasumist 50 euro suuruste kuumaksetena. Hagejad kostja taotlusele vastuväiteid ei esitanud, mistõttu kuulub kostja taotlus rahuldamisele ja kostjal tuleb tasuda võlgnevus hagejatele igakuiste 50 euroste osamaksetena iga kuu 15.-ndaks kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus
17.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi 69% ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta 69% ulatuses kostja ja 31% ulatuses hagejate kanda.
18.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus on seisukohal, et menetluskulude suurus tuleb kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.