Asjaõigus › Omandiasjad

Kostja on sundosa pärija, mille suuruseks on 1/8 pärandvarast. Sundosa pärimise kohta oli Kostjale 22.03.2000.a. välja antud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus. Hageja pärandvara suuruseks on 7/8 pärandvarast, mille kohta andis notar 06.09.2006.a. välja testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse. 06.09.2006.a. esitas hageja kinnistusraamatusse kinnistamisavalduse endise omaniku nime muutmiseks enda nime vastu ja oma kaasomandi osasuuruse 7/8 kandmiseks. 02.10.2006.a kanti hageja ja 22.06.2000.a. kanti kostja kinnistu kaasomanikena kinnistusraamatusse järgmistes osades ehk hagejale kuulub 7/8 osa ja kostjale 1/8 osa. Kinnistu on kantud kinnistusregistrisse registriosa nr. xxxxxxx all. Seega on pooled kinnistu kaasomanikud ehk hagejale kuulub 7/8 osa ja kostjale 1/8 osa. Hageja soovib kaasomandi lõpetada. Poolte vahel puudub kaasomandi lõpetamist välistav kokkulepe. Kostjal on oma elukoht, mille aadressi hageja ei tea, kostja on xx-aastane. Hageja üritas lahendada tekkinud olukorda kostjaga läbirääkimiste teel. Hageja on pakkunud kostjale kinnistut müüa, kuid kostja ei olnud sellega nõus. Lähtudes sellest on hageja sunnitud pöörduma kohtusse. Hageja palub lõpetada hageja ja kostja kaasomand, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr. xxxxxxx asukohaga Harjumaa, xxx, xxx, xxx, müües kinnistu avalikul enampakkumisel kohtutäituri kaudu ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele ehk hagejale 7/8 osa ja kostjale 1/8 osa. Hageja palub jätta hageja menetluskulud kostja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited hagile Kostja esitas vastuse hagile, milles tõi välja, et on nõus lõpetama kaasaomandi eeldusel, et kohus otsustab müüa kaasaomandis oleva vara avalikul enampakkumisel kohtutäituri abil (oksjonil) ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kaasaomandis oleva vara müügitulemusest tuleb maha arvestada täitekulud (nt. kohtutäituritasu, kohtukulud jms) vastavalt kaasaomanike osade suurustele (s.o hageja 7/8 osa ja kostja 1/8 osa), ning seejärel jagada alles jäänud summa kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurustele, s.o hagejale 7/8 suurune osa ja kostjale 1/8 suurune osa. See tähendab, et kõik tehinguga seotud kulud ning alles jäänud summad jagatakse vastavalt kaasaomanike osade suurustele, s.o hagejale 7/8 suurune osa ja kostjale 1/8 suurune osa. Kohtu põhjendused AÕS § 76 lg 1 on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist ning § 77 lg 1 järgi jagatakse kaasomandi lõpetamisel kaasomand vastavalt kokkuleppele ning lg 2 järgi siis kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas asi jagada kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikest, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul enampakkumisel või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on hageja X ́i ja kostja Y ́i kaasomandis Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr. xxxxxxx asukohaga Harjumaa, xxx, xxx, xxx, millest hagejale X kuulub 7/8 kaasaomandist ja kostjale Y kuulub 1/8 kaasomandist. Vaidlus puudub selles, et kaasomandit ei ole õnnestanud kohtuväliselt lõpetada. AÕS § 76 lg 1, mis sätestab kaasomaniku õiguse igal ajal kaasomand lõpetada. Seega tuleb kinnistu nr xxxxxxx kaasomand lõpetada.

Kaasomand tuleb aga lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Asjaõigusseaduse § 77 lg 1 kohaselt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele, lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Asja jagamine (kaasomandi lõpetamine) peab toimuma mõlema kaasomaniku huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Hageja on soovinud kaasomandi lõpetada müües kinnistu avalikul enampakkumisel kohtutäituri kaudu ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele ehk hagejale 7/8 suurune osa ja kostjale suurune 1/8 osa. Kostja on oma vastuses hagiavaldusele (13.02.2022, dok 9s) välja toonud, et kinnistu asukohaga Harjumaa, xxx, xxx, xxx, millest hagejale X kuulub 7/8 kaasaomandist ja kostjale Y kuulub 1/8 kaasomandist ning kostja on nõus kinnistu müügiga avalikul enampakkumisel kohtutäituri abil (oksjonil) ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kuna kumbki pool ei vaidle kaasomandi lõpetamisele vastu ning nii hageja kui kostja on nõus kinnistu müügiga avalikul enampakkumisel kohtutäituri abil (oksjonil), siis eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele ning kaasomand, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr. xxxxxxx asukohaga Harjumaa, xxx, xxx, xxx tuleb lõpetada selliselt, et müüa märgitud kinnisomand AÕS § 77 lg 2 järgi avalikul enampakkumisel ja jagada võõrandamisest saadud raha nende vahel vastavalt kaasomandi mõttelise osa suurusele ehk hagejale Xle 7/8 suurune osa ja kostjale Yle 1/8 suurune osa. Täiendavalt on kostja taotlenud, et kaasaomandis oleva vara müügitulemusest tuleb maha arvestada täitekulud (nt. kohtutäituritasu) vastavalt kaasaomanike osade suurustele (s.o hageja 7/8 osa ja kostja 1/8 osa), ning seejärel jagada alles jäänud summa kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurustele. Kohus jätab nimetatud taotluse rahuldamata, kuna kohtutäituri tasu ja selle jaotuse küsimuse lahendab enampakkumise läbiviiv kohtutäitur ja see toimub täitemenetlusseadustikus ja kohtutäituri seadusega ettenähtud korras. Menetluskulud, tsiviilasja hind, menetluskulude tagatise andmise taotlus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab kohe hagi õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna käesolevas tsiviilasjas kostja oli nõus koheselt sellise kaasomandi jaotusega, nagu hageja hagiavalduses pakkus ning esitatud menetlusdokumentidest ei nähtu, et kostja oleks eelnevalt (enne hagi esitamist) keeldunud kaasomandi lõpetamisega (sj hageja pakutud viisil), siis peab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg 4 põhjendatuks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks poolte menetluskulude suurust.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Tsiviilasja hind on TsMS § 132 lg 1, lg 4 p 4 järgi hagil 3500€.

/digitaalne allkiri/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.