2.Mõista W.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 954,54 eurot, millest 621,29 eurot on põhivõlg, 137,97 eurot intressivõlg, 40 eurot võla sissenõudmiskulud ja 155,28 eurot 16.10.2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt.
3.Mõista W.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja alates 17.10.2025. a viivis 621,29 euro suuruselt põhivõlalt 22% aastas kuni põhivõla täitmiseni.
5.Mõista W.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud summas 580 eurot.
6.W.L-ilt uleb temalt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.
7.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
1 (5)
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 12.11.2024. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse W.L-ilt 844,49 euro saamiseks. Kohus tegi 15.11.2024.a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Seetõttu otsustas Pärnu Maakohus 04.02.2025. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 28.02.2025. a Tartu Maakohtule oma nõude W.L (kostja) vastu hagiavalduse vormis. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 621,29 eurot, intressivõla summas 137,97 eurot, sissenõudmiskulud summas 40 eurot ning viivise põhivõlalt hagiavalduse esitamise seisuga summas 69,15 eurot ja edasiulatuvalt alates 01.03.2025. a viivise 22 % aastas. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja AS Inbank Finance 26.09.2023. a järelmaksulepingu nr L89013801055, mille alusel finantseeris AS Inbank Finance (krediidiandja) kauba ostu summas 621,29 eurot. Kostja kohustus tagastama krediidisumma 621,29 eurot igakuiste osamaksetena, lõpptähtajaga 15.03.2026. a, ja lisaks maksma krediidisummalt intressi 22 % aastas. Lepingu krediidikulukuse määr oli 34,96 %. Krediidiandja järgis lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja avaldas krediiditaotluses, tema igakuine sissetulek on 880 eurot ja igakuised kohustused 250 eurot. Krediidiandja tegi päringud Maksehäireregistritesse ja arvestades kostja esitatud andmeid tema sissetuleku ja kohustuste suuruse kohta, hindas krediidiandja, et kostja on maksevõimeline. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis krediidiandja 05.08.2024. a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 19.08.2024. a. Ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga oli kostja võlgnevuses nelja üksteisele järgneva osamaksega. 27.08.2024. a saatis krediidiandja kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. 28.08.2024. a loovutas krediidiandja oma lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja saatis kostjale korduvalt meeldetuletuskirju võlgnevuse tasumiseks, sh 29.08.2024. a, 06.09.2024. a ja 23.09.2024. a, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Kostjal on täielikult tasumata krediidi põhiosa 621,29 eurot ja lepingu ülesütlemise seisuga, s.o 27.08.2024. a seisuga intressid summas 137,97 eurot. Hageja nõuab hagis kostjalt tasumata põhi- ja intressivõlga ja lisaks viivist põhivõlalt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 28.08.2024. a lepingus kokkulepitud intressimääras, s.o 22 % aastas. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja arvestanud sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 69,15 eurot. Edasiulatuvalt nõuab hageja viivist protsendina põhinõudelt kuni nõude täitmiseni. Lisaks nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulusid kokku summas 40 eurot, sh pärast lepingu ülesütlemist saadetud esimese meeldetuletuskirja saatmise eest 20 eurot, teise meeldetuletuskirja saatmise eest 5 eurot ja kolmanda saatmise eest 5 eurot.
3.Kohus võttis hagi 10.03.2025. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul määruse ja hagimaterjalide temale kättetoimetamisest.
4.Kostja, W.L kinnitas 31.03.2025. a e-kirjas dokumentide kättesaamist ja märkis vastuseks, et tal ei ole hetkel võimalik maksta, sest tal ei ole sissetulekut. Midagi muud kostja temale hagile vastamiseks määratud tähtaja jooksul ei esitanud.
5.Hageja esitas 23.04.2025. a kohtule kirjaliku arvamuse kostja vastuse kohta. Hageja teatas, et jääb hagiavalduses esitatud nõuete juurde ja palub kohtul hagi rahuldada.
2 (5)
6.Kohus otsustas 27.08.2024. a määrusega lahendada asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus andis pooltele tähtaja täiendavate avalduste ja dokumentide esitamiseks, sh menetluskulude nimekirjade ja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks esitamiseks. Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul midagi täiendavat ei esitanud. Hageja esitas 10.09.2025. a kohtule kirjaliku seisukoha, milles teatas, et jääb hagiavalduses esitatud nõude ja põhjenduste juurde ning palub kohtul hagi rahuldada. Lisaks esitas hageja kohtule oma menetluskulude nimekirja.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus leiab, et hagi aluseks olevad asjaolud on piisavalt välja selgitatud ja asi on võimalik lahendada sisuliselt kohtuotsusega.
8.Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja on võimalik rahuldada. Hageja on esitanud kohtule tõendid, millest nähtub, et kostja ja AS Inbank Finance 26.09.2023. a järelmaksulepingu nr L89013801055 (dtl 36-45), mille alusel andis AS Inbank Finance (krediidiandja) kostjale kauba ostmiseks krediiti summas 621,29 eurot. Kostja kohustus tagastama krediidisumma 621,29 eurot igakuiste osamaksetena, lõpptähtajaga 15.03.2026. a ja maksma krediidisummalt intressi 22 % aastas. Igakuiste osamaksete, sh krediidi põhiosa ja intress, suurus oli 40,15 eurot (viimane osamakse 39,91 eurot). 05.08.2024. a saatis krediidiandja kostjale kirja (dtl 46), milles andis teada, et kostja on olnud viivituses kolme järjestikuse osamakse tasumisega, andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 19.08.2024. a ja hoiatas, et kui võlgnevust selleks tähtajaks ei tasuta, võidakse leping üles öelda. 27.08.2024. a saatis krediidiandja kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta (dtl 47), kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust temale antud täiendava tähtaja jooksul. 28.08.2024. a teavitas krediidiandja kostjat lepingust tulenevate nõuete loovutamisest hagejale (dtl 52). Hageja saatis kostjale 29.08.2024. a, 06.09.2024. a ja 23.09.2024. a võlateatised ja nõudis võlgnevuse tasumist (dtl 61-73). Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 621,29 eurot, intressivõla summas 137,97 eurot, sissenõudmiskulud summas 40 eurot ning viivise põhivõlalt lepingujärgses intressimääras, s.o 22% aastas alates lepingu ülesütlemisest kuni põhivõla nõude täitmiseni. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt on võlausaldajal võlgniku poolse rikkumise korral õigus muu hulgas leping üles öelda. VÕS § 108 lg 1 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse raha maksmise kohustuse rikkumise korral õigus nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult ka viivitusintressi (viivist) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel issenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Tulenevalt VÕS § 167 lg-st 3 lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse
3 (5)
rikkumine ei ole vabandatav. Kohus leiab, et eelnimetatud sätete alusel on hageja nõuded kostjalt nii krediidilepingust tuleneva põhivõla, intressivõla, viivise ja ka võla sissenõudmiskulude saamiseks põhjendatud. Kostja ei ole hagi aluseks olevaid asjaolusid vaidlustanud. Muu hulgas ei ole kostja vaidlustanud seda, et ta ei täitnud krediidilepingust tulenevat maksekohustust ja tal on krediidilepingu järgi tagastamata krediidi põhiosa 621,29 eurot ja lepingu ülesütlemise seisuga intressid summas 137,97 eurot. Hageja esitatud tõendid tõendavad, et krediidileping on krediidiandja poolse ülesütlemisega lõppenud 27.08.2024. a ja alates sellest ajast on nõuded muutunud sissenõutavaks ning hagejal, kellele krediidiandja kui esialgne võlausaldaja on nõuded loovutanud, on õigus nõuda kostjalt nõuete täitmist, lisaks viivist põhivõla tasumisega viivitamise eest ning võla sissenõudmise kulusid. Vastuseks hagile on kostja teatanud vaid, et tal ei ole hetkel võimalik maksta, sest tal ei ole sissetulekut. Kostja sellisest vastusest võib aru saada, et oma varalise seisundi tõttu ei suuda ta nõuet täita. Kohus selgitab, et asjaolu, et võlgnikul puuduvad vahendid kohustuse täitmiseks, ei vabasta teda vastutusest ega anna alust jätta hagi rahuldamata. Kohus selgitas seda kostjale ka kirjaliku menetluse määramise määruses, milles tegi ühtlasi pooltele ettepaneku lõpetada menetlus kompromissiga. Kostja kohtu selgitustele ega kompromissi ettepanekule ei vastanud. Kohus leiab, et kostja ja AS Inbank Finance vahel sõlmitud krediidilepingu nr L89013801055 puhul on tegemist VÕS § 402 lg 1 mõttes tarbijakrediidilepinguga. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohaldab õigust kohus ja sellest tulenevalt peab kohus kontrollima tehingu kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul ei ole asjaoludest tuvastatav nõude aluseks oleva tarbijakrediidilepingu või selle osas tühisus ega vastuolu seadusega. Lepingu krediidi kulukuse määr ei ületa VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud ülempiiri ja hageja esitatud asjaoludest võib järeldada, et krediidiandja järgis lepingu sõlmimisel VÕS § 403 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 621,29 eurot, intressivõla summas 137,97 eurot ja võla sissenõudmise kulud summas 40 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt. TsMS § 367 kohaselt mõistab kohus välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise kindla summana ja edasiulatuvalt protsendina põhivõlalt. Hageja on arvestanud hagi esitamise, s.o 28.02.2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 69,15 eurot. Kohus arvutas, et viivis 621,29 euro suuruselt põhivõlalt määraga 22% aastas on perioodi eest alates 01.03.2025. a kuni 16.10.2025. a summas 86,13 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 16.10.2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise kokku summas 155,28 eurot ja alates 17.10.2025. a viivise 22% põhivõlalt aastas kuni põhivõla nõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täielikult. Seega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
10.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus otsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse.
4 (5)
Hageja menetluskulude nimekirja (dtl 109-111) kohaselt on tema menetluskulud kokku summas 891,50 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 280 eurot ja lepinguliste esindajate tasu summas 611,50 eurot. Kostja hageja menetluskulude suuruse kohta oma seisukohta ega vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud taotletud ulatuses saab lugeda põhjendatuks. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu summas 280 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda riigilõivu summas 280 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu saab lugeda põhjendatuks üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat on esindanud menetluses juristid Julianuse Õigusbüroo OÜ-st, Ahto Järvela ja Sigrid Rahkema. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguliste esindajate tasu maksekäsu kiirmenetluse avaldamise eest 20 eurot ja hagimenetluses tehtud toimingute eest ajaarvestuse alusel toimingute eest ajakuluga kokku 3,5 tundi alljärgnevalt: 1) alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine – 2,5 h; 2) seisukoha koostamine kostja vastusele – 0,5 h; 3) lõpliku seisukoha koostamine, menetluskulude nimekirja täiendamine – 0,5 h. Hageja esindajate taotletav tasumäär on 169 eurot tund ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid, on iseenesest märgitud hageja esindajate toimingud olnud vajalikud. Arvestades aga seda, et tegemist ei ole õiguslikult oluliselt keeruka nõudega ega mahukate tõenditega, arvestades ka hagihinda, on hageja esindajate nõutav tasu osaliselt ülemäärane. Arvestades menetluse asjaolusid loeb kohus mõistlikuks ja põhjendatuks hageja lepinguliste esindajate tasu kokku summas 300 eurot. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 580 eurot, sh 280 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 300 eurot lepinguliste esindajate tasu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 580 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus otsuses, et kostjal tuleb temalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.