XXXXXXX korteriühistu avaldus Rauno Müürsepa ja Svetlana Širokova vastu solidaarselt 2025 euro 6 sendi ning Svetlana Širokova vastu 270 euro 32 sendi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. juuni 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Rauno Müürsepa ja Svetlana Širokova määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: XXXXXXX korteriühistu (registrikood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Maia Ploom Puudutatud isikud (määruskaebuse esitajad): Rauno Müürsepp (isikukood XXXXXXXXXXXX) ja Svetlana Širokova (isikukood XXXXXXXXXXXX), ühine lepinguline esindaja Eva Panksepp
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Rauno Müürsepa ja Svetlana Širokova 22. novembri 2021. a menetlusdokumendis esitatud taotlus dokumentaalsete tõendite tsiviilasja materjalide juurde võtmiseks osaliselt ning võtta käesoleva asja materjalide juurde tsiviilasja nr 219-9323 järgmised materjalid: Rauno Müürsepa 18. juuni 2019. a avaldus (koos lisadega), XXXXXXX korteriühistu 29. juuli 2019. a vastus (koos lisadega), 14. oktoobri 2019. a kohtuistung protokolli ja maakohtu 30. oktoobri 2019. a määrus.
Keelduda Rauno Müürsepa ja Svetlana Širokova 22. novembri 2021. a menetlusdokumendile lisatud tsiviilasjas nr 2-19-9323 esitatud järgmiste dokumentide vastuvõtmisest: Rauno Müürsepa 28. juuni 2019. a menetlusdokument ja Rauno Müürsepa 17. oktoobri 2019. a taotlus.
2.Võtta asja materjalide juurde XXXXXXX korteriühistu poolt 17. veebruaril 2022 ringkonnakohtule esitatud korteriomanike R. Kruubi, R. Poolakese, L. Hantsoni, A. Rääbise ja H. Otsa kirjalikud selgitused.
3.Tühistada Tartu Maakohtu 30. juuni 2021. a määrus osas, milles maakohus mõistis Rauno Müürsepalt ja Svetlana Širokovalt solidaarselt XXXXXXX korteriühistu kasuks välja majandamiskulu suuremas ulatuses kui 1942 eurot. Samuti täpsustada maakohtu määruse resolutsiooni, märkides, et Rauno Müürsepp ja Svetlana Širokova vastutavad solidaarselt nende tasumata majandamiskulu eest, mis on tekkinud kuni 3. novembrini 2019. Muus osas jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi.
Määruskaebus rahuldada osaliselt.
5.Lugeda Tartu Maakohtu 30. juuni 2021. a määruse resolutsiooni kehtivaks terviklikuks sõnastuseks: "1. Lõpetada menetlus XXXXXXX korteriühistu avalduses Svetlana Širokovalt 270 euro 32 sendi väljamõistmise osas.
2.Rahuldada XXXXXXX korteriühistu avaldus Rauno Müürsepa ja Svetlana Širokova vastu osaliselt.
3.Mõista Rauno Müürsepalt ja Svetlana Širokovalt solidaarselt XXXXXXX korteriühistu kasuks 1942 eurot ajavahemikul
1.jaanuarist 2017 kuni 3. novembrini 2019 tasumata kütmiskulude ja remondifondi katteks.
4.Välja mõista Svetlana Širokovalt XXXXXXX korteriühistu kasuks 535 eurot 96 senti ajavahemikul 20. veebruarist 2020 kuni
20.juunini 2020 tasumata maksete katteks.
5.Jätta Rauno Müürsepa ja Svetlana Širokova menetluskulud nende endi kanda.
6.Jätta XXXXXXX korteriühistu menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute Rauno Müürsepa ja Svetlana Širokova kanda.
8.Välja mõista Rauno Müürsepalt ja Svetlana Širokovalt solidaarselt XXXXXXX korteriühistu kasuks menetluskulude katteks 1550 eurot.
9.Tagastada XXXXXXX korteriühistu kontole enam tasutud riigilõiv 225 eurot.
10.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele."
nr EE131010220085537012
6.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud solidaarselt Rauno Müürsepa ja Svetlana Širokova kanda.
7.Mõista Rauno Müürsepalt ja Svetlana Širokovalt solidaarselt XXXXXXX korteriühistu määruskaebemenetluse kulude katteks välja 770 eurot.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XXXXXXX korteriühistu (avaldaja, korteriühistu) esitas 29. jaanuaril 2020 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus 27. veebruari 2020. a ja 28. mai 2021. a täpsustusi arvestades Rauno Müürsepalt (puudutatud isik I) ja Svetlana Širokovalt (puudutatud isik II) solidaarselt välja mõista 2025 eurot 10 senti ning puudutatud isikult II lisaks 535 eurot 96 senti. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isikute kanda. Avaldaja põhikirja p 2.6 järgi on korteriühistu liige kohustatud tasuma elamu majandamise jooksvaid kulusid korteri pindala järgi. Põhikirja p 3.2.21 kohaselt on korteriühistu liige kohustatud hankima küttematerjali ja osalema elamu kütmises vastavalt koostatud graafikule, mille koostamisel arvestatakse korteri pindala. Korteriomanike 12. septembri 2009. a üldkoosolekul lepiti kokku elamu kütmise kord. Kui korteriomanik jätab oma kütmiskohustuse täitmata, tuleb tal tasuda korteriühistu reservfondi ühe ruumimeetri puude maksumus ühe kütmiskorra eest. Seda summat kasutatakse kõigi korteriomanike huvides elamu ja maa korrashoiuks. Ühe ruumimeetri hinnaks arvestati 2009. a-l 38 eurot 34 senti. Summat ei ole muudetud. Remondifondi maksumus on 21. mai 2013. a üldkoosoleku otsuse järgi 10 eurot kuus. Korteri nr 9 (korter) omanik Maime Müürsepp kokkulepitud kütmise korda ei järginud. Pärast M. Müürsepa surma sai 3. oktoobril 2018 korteri omanikuks puudutatud isik I, kes võõrandas korteri 4. novembril 2019 puudutatud isikule II. Kütmisega seotud asjaolusid selgitati nii M. Müürsepale kui ka puudutatud isikule I. Puudutatud isikud vastutavad korteriga seotud võla 2025 euro 10 sendi tasumise eest solidaarselt (korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 43 lg 2). See võlg on tekkinud ajavahemikul alates 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2019 ning sisaldab elamu kütmiskohustuse täitmata jätmisest tekkinud võlga 1985 eurot 10 senti ja tasumata
remondifondi makseid 40 eurot. Kuna avaldaja ei ole küttematerjali ise hankinud, puuduvad avaldajal kuludokumendid. Korter ei ole elamu ühisest küttesüsteemist eraldunud, selle väljalülitamine omal algatusel on keelatud. Elanikud H. Ots ja K. Kuusik käisid korteris 2016. a kütteperioodil ning tegid kindlaks, et korteri radiaatorid olid sama kuumad nagu teistel korteritel. Järelikult ei olnud radiaatorid küttesüsteemist lahti ühendatud. Kuigi korteris on õhksoojuspump, siis see ei tähenda, et korteris keskküttesoojust ei tarbita. Õhksoojuspumba häält ei ole keegi kuulnud. Korteriomanikul oli igal ajal takistamatult võimalik keskküttetorustiku kraane avada, kinni keerata ning korterit kütta. Soe levib korterisse üldtorustiku ja teiste korterite seinte, lagede ja põrandate kaudu. Seega ei oma tähtsust, kuidas vesi küttesüsteemis liigub ja kas kraanidest saab sooja vee liikumist radiaatorisse piirata või mitte. Alates novembrist 2019 on elamus pelletiküte. Sellest ajast alates tasutakse kütte eest igakuiselt korteri pindala järgi (1 m2 eest 1,18892 eurot kuus). Puudutatud isik II tasus menetluse kestel enda avaldaja ees oleva võla 270 eurot 32 senti, kuid tal on alates maist 2021 tasumata neli arvet kokku 535 euro 96 sendi ulatuses.
2.Puudutatud isikud vaidlesid avaldusele vastu ning palusid jätta menetluskulud avaldaja kanda. Korter ühendati korteriühistu liikme L. Hantsoni teadmisel ja nõusolekul üldisest küttesüsteemist lahti 9. septembril 2008 M. Müürsepa vanuse ja terviseprobleemide tõttu. Korterisse paigaldati õhksoojuspump. Seega ei ole korteris pärast 9. septembrit 2008 lokaalset küttesüsteemi kasutatud, samuti ei ole esitatud küttearveid. Vaatamata sellele nõuab avaldaja pärast M. Müürsepa surma puudutatud isikult I võla tasumist. Avaldaja ei ole mõistlikult selgitanud väidetava võla kujunemist ega tõendanud selle olemasolu. Puudutatud isik I ei ole keeldunud avaldaja poolt esitatud arveid tasumast, kuid soovib tutvuda arvete aluseks olevate dokumentidega. Ta on avaldajalt nõudnud teavet tsiviilasjas nr 2-19-9323, kus L. Hantson kinnitas, et avaldaja ei ole elamu kütmiseks kulutusi teinud ning avaldajal ja teistel korteriomanikel kulude tekkimist tõendavad dokumendid puuduvad. Kui ilmnes, et avaldajal ei ole võimalik dokumente esitada, jättis maakohus avalduse
30.oktoobri 2019. a määrusega rahuldamata. Põhikiri ega selle punkt 3.2.21 ei tõenda võla olemasolu, kuna ehitisregistrisse on kantud XXXXXX kinnisasjal asuva eluhoone kohta tehniliste andmetena soojavarustuse liigiks kaugküte, soojusallikaks katel ja energiaallikaks vedelkütus. Alles 31. oktoobril 2019 on ehitisregistrile esitatud ehitusteatis, mille kohaselt soovitakse muuta energiaallikat vedelkütusest tahkeks. Puudutatud isikule I ei ole küttegraafikut esitatud ning kütmiskohustust ega sellest kinnipidamist selgitatud. Ka ei leidnud ta vastavasisulisi andmeid M. Müürsepast järelejäänud vara hulgast. 12. septembri 2009. a üldkoosoleku protokoll tõendab üksnes seda, et M. Müürsepp koosolekul ei osalenud. Avaldaja ei ole tõendanud, et kõnealusel koosolekul vastuvõetud otsused oleks M. Müürsepale või puudutatud isikule I teatavaks tehtud. Täitmiseks kohustuslik saab olla ainult selline otsus, mis on korteriomanikule teatavaks tehtud.
Puudutatud isikutele jääb selgusetuks, mida soovib avaldaja tõendada avaldusele lisatud kliendivõlgnevuse aruandega, kuna sellest nähtuvalt on puudutatud isik II võlgnikuks juba alates 7. jaanuarist 2017, mil ta ei olnud korteri omanik. Võlgade loetelu ei tõenda, et võlg tegelikult eksisteerib. Puudutatud isik II jättis kahe kuu arved maksmata põhjusel, et esitatud arvetel märgiti ta ebaõigesti võlgnikuna. Ta nõudis, et avaldaja esitaks õigete andmetega arved. Kuigi avaldaja seda ei teinud, tasus puudutatud isik II avaldajale 270 eurot 32 senti.
MAAKOHTU MÄÄRUS
3.Maakohus lõpetas 30. juuni 2021. a määrusega menetluse puudutatud isikult II 270 euro 32 sendi väljamõistmise osas. Sama määrusega rahuldas maakohus avalduse ning mõistis puudutatud isikutelt avaldajaks kasuks solidaarselt välja 2025 eurot 6 senti ning puudutatud isikult II lisaks 535 eurot 96 senti. Maakohus jättis puudutatud isikute menetluskulud nende endi kanda ning avaldaja menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute kanda. Maakohus määras avaldaja menetluskulude suuruse rahaliselt kindlaks ning mõistis puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja menetluskulude katteks välja 1550 eurot. Maakohus tagastas avaldajale enammakstud riigilõivu 225 eurot. Määruse kohaselt on avaldaja 29. aprilli 2021. a istungil loobunud puudutatud isikult II 270 euro 32 sendi väljamõistmisest, kuna isik on selle summa avaldajale tasunud. Seega tuleb selle nõude osas menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada. Avaldaja nõuab puudutatud isikutelt küttekulude ja remondifondi maksete tasumist. Seetõttu ei ole asjakohased puudutatud isikute väited selle kohta, et avaldaja ei ole esitanud kuludokumente, mh elamus tarbitud vee ja elektri kohta. Põhikirja järgi osalevad korteriühistu liikmed katla, trepikoja ja keldri jaoks maksete kogumisel võrdselt (sõltumata korteri üldpinna suurusest). 12. septembri 2009. a üldkoosolekul lepiti kokku kütmise graafik ning otsustati, et iga korteriomanik varub kütmiseks vajaminevad puud. Kui korteriomanik jätab oma kütmiskohustuse täitmata, tasub ta avaldaja reservfondi 38 eurot 34 senti iga kütmata jäetud korra eest. Avaldaja selgituste järgi lülitati elamu tsentraalsest küttesüsteemist välja 1992. a-l. 2009. a üldkoosolekul fikseeriti see, kuidas oli kütmine toimunud. Esialgu toimis see ka korteri nr 9 osas. M. Müürsepp ise ei kütnud, kuid palkas kellegi enda eest seda tegema. Hiljem ta loobus ja lubas tasuda avaldajale, kuid siiski kogu nõutud summat ei tasunud. Isegi kui korteris olid radiaatoritel kraanid kinni keeratud ning kütet ei kasutatud, ei vabasta see korteriomanikku üldkoosolekul vastu võetud kohustuse täitmisest. M. Müürsepal ei olnud luba elamu küttesüsteemist eraldumiseks või õhksoojuspumba paigaldamiseks. Elamu küttesüsteemist eraldumiseks ja õhksoojuspumba paigaldamiseks pidi olema teiste kaasomanike nõusolek häälteenamuse näol. Tõendeid sellise nõusoleku kohta esitatud ei ole. Puudutatud isikute väide, et õhksoojuspump paigaldati L. Hantsoni teadmisel ja nõusolekul, ei ole piisav. Puudutatud isiku I väitel ei ole ta korteris kunagi elanud. Küttearvet ei ole korterile kunagi esitatud ega nõuete kujunemist selgitatud. Puudutatud isik II avaldas, et korteri ostmise ajal oli seal õhksoojuspump ja külmad radiaatorid, kuid toru oli soe. Luba küttesüsteemiga
liitumiseks (korterisse paigaldatud kraanide avamiseks) L. Hantson esialgu ei andnud, sest korteriga seoses oli võlg. Tõendatud on, et korter ei olnud elamu küttesüsteemist eraldunud. J. Petšjonkini ütluste järgi paigaldas ta radiaatorile kraanid, et vajadusel saaks keskküttesüsteemi kasutada. Seega säilis korteril elamu ühtse küttesüsteemi kasutamise võimalus, vaatamata õhksoojuspumbale. Kuigi arvetelt ei ole näha korteriühistu kogukulu ning arvestuse aluseks olevat valemit, on arvestuspõhimõtted üldkoosoleku otsusega vastu võetud. Igal korteriomanikul on võimalik arvete õigsust kontrollida ning huvi peaks tulema kohustatud isikult. Üksnes väide, et kohustuse alus ei ole selge, ei õigusta kohustuse täitmata jätmist. Puudutatud isikute viidatud Riigikohtu seisukoht, mille kohaselt peab korteriühistu tõendama majandamiskulude suurust, ei ole praeguses vaidluses asjakohane. Avaldajal ei ole kütmisega seotud kulusid tekkinud, kuna elamut kütsid korteriomanikud, kes varusid ise küttematerjali. Seega ei ole avaldajal tõendeid küttematerjali hinna kohta. Avaldaja nõuab üldkoosolekul otsustatud summade tasumist nn sanktsiooniks juhul, kui kütmiskohustus jääb täitmata. 21. mai 2013. a üldkoosolekul otsustati jätkata remondifondi kogumist 10 eurot kuus iga korteri kohta. Seda üldkoosoleku otsust ei ole vaidlustatud. Korteriomanikele esitatud arved on kooskõlas vastuvõetud otsustega. Otsuseid ei ole vaidlustatud, mistõttu on need kehtivad ja kõigile korteriomanikele täitmiseks kohustuslikud. M. Müürsepp aktsepteeris kehtestatud kütmiskorda ja tasus aastaid otsuse alusel koostatud arveid. Seega oli ta vastuvõetud otsusest teadlik ning puudutatud isikud ei saa väita, et otsus ei olnud korteriomanikule teatavaks tehtud. Võla kujunemise ja arvestuse kohta on avaldaja esitanud mh laekumiste aruande ja tabeli, millest nähtuvalt ei ole korteriomanik alates 2017. a-st esitatud arveid kogu ulatuses tasunud.
20.novembri 2019. a seisuga on võlg 2025 eurot 6 senti (sh remondifond 40 eurot ja küttekulud 1985 eurot 6 senti). Seejuures ei ole oluline, kes on olnud korteriomanikuks. Vaidlus selle üle, kes ja mis ajast on korteriomanikuks, puudub. Võlg on seotud korteriga ja selle eest vastutavad puudutatud isikud solidaarselt (KrtS § 42 lg 2 ja võlaõigusseaduse § 145 lg 1). Põhjendatud on puudutatud isikult II avaldaja kasuks välja mõista 535 eurot 96 senti. Selle summa kujunemine on selge ning tegemist ei ole hagi muutmisega (TsMS § 376 lg 4 p 2 koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1). Puudutatud isiku kahtlus, kas see nõue sisaldab ka tasutud 270 eurot 32 senti, ei ole asjakohane. Avaldaja on viidatud 270 euro 32 sendi nõudmisest menetluses loobunud. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isikute kanda. Avaldaja on tasunud riigilõivu 275 eurot ning kandnud õigusabikulusid 2100 eurot (14 tundi 30 minutit 150-eurose tunnitasuga (käibemaksuta)). Avaldajale tuleb tagastada enammakstud riigilõiv 225 eurot, kuna ta pidi avalduse esitamisel tasuma riigilõivu 50 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 5). Arvestades asja sisu, nõude olemust, tõendite mahtu ning avaldaja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid, on avaldaja esindaja poolt tehtud toimingute põhjendatud ja vajalik ajakulu 10 tundi.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Puudutatud isikud paluvad 15. juulil 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus mõistis puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja 2025 eurot 6 senti (resolutsiooni p-d 2–3), jättis menetluskulud puudutatud isikute kanda ja mõistis puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja menetluskulude katteks välja 1550 eurot (resolutsiooni p-d 5–6, 8). Tühistatud osas paluvad puudutatud isikud teha uue määruse, millega jätta avaldus puudutatud isikutelt solidaarselt 2025 euro 6 sendi väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulud paluvad puudutatud isikud jätta avaldaja kanda. Määruskaebuse kohaselt hindas maakohus tõendeid valikuliselt ega põhjendanud osade tõendite kõrvalejätmist. See viis kohtu ebaõige lahendini. Maakohus ei võtnud seisukohta avaldajate taotluse kohta võtta tõendina asja materjalide juurde tsiviilasja nr 2-19-9323 materjalid. Kõnealune asi sisaldab käesoleva asja lahendamise seisukohalt olulisi tõendeid. Avaldaja keeldus puudutatud isikule I väljastamast arvete alusdokumentatsiooni ja arvestuskäiku. Maakohus jättis puudutatud isiku I avalduse rahuldamata, kuna L. Hantsoni väitel ei ole soovitud dokumente olemas. Maakohus oleks pidanud praeguses asjas välja selgitama, kuidas nüüd leiti üldkoosoleku otsus. Lisaks ei ole praeguses asjas tõsikindlalt tuvastatud, kas ja millise ajavahemiku eest on avaldaja õigustatud küttearvete tasumist nõudma. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kütmiskohustuse arvestuse alused on selged ja arusaadavad ning tõendatud 12. septembri 2009. a üldkoosoleku protokolliga. Protokollist ei selgu, kuidas ja mille alusel on summa kujunenud. Avaldaja ei ole ka tõendanud, et M. Müürsepale on 12. septembri 2009. a üldkoosoleku otsus teatavaks tehtud ja M. Müürsepp ei osalenud kütmises, samuti seda, millised kütmiskorrad ta vahele jättis ning kui suuri kulutusi teised korteriomanikud tegid. Kui tegemist on nn sanktsiooniga, nagu leidis maakohus, on sellel leppetrahvile iseloomulikud tunnused. Leppetrahvi ei saa kohaldada üldkoosolekul osalenute enamushäältega ilma, et isik, kellelt leppetrahvi nõutakse, sellest teadlik oleks. M. Müürsepale ega puudutatud isikule I ei ole 12. septembri 2009. a üldkoosoleku otsust teatavaks tehtud. Seetõttu ei saanud avaldaja mõistlikult oodata, et nad seda täidaks. Avaldaja selgitused on ebausaldusväärsed, kuna avaldaja asus võlga sisse nõudma kohe pärast M. Müürsepa surma. Puudutatud isikutele ei saa ette heita, et nad ei ole korteriühistu üldkoosoleku otsust vaidlustanud, kuna nad ei teadnud sellise otsuse olemasolust. Kui otsus tehti teatavaks M. Müürsepale, ei saa oletada, et korteri järgmised omanikud sellest teadlikud olid. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta võttis tõendina arvesse K. Kuusiku seletuse selle kohta, et korteris olid radiaatorid soojad. Samas ei pidanud kohus piisavaks puudutatud isiku I selgitust, et M. Müürsepp paigaldas korterisse õhksoojuspumba L. Hantsoni teadmisel, kuigi pumba olemasolu korteris ei ole kahtluse alla seatud ja korteri küttesüsteemist väljalülitamist kinnitas nii puudutatud isik II kui ka L. Hantson ise. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et puudutatud isik I ei ole kordagi keeldunud maksmast põhjendatud ja dokumentaalselt tõendatud summasid.
Avaldaja esitas koos 28. mai 2021. a taotlusega dokumendid, kuid jääb selgusetuks, kuidas need tõendavad majandamiskulu. Avaldaja ei ole esitanud korteriühistu liikmetele kinnitamiseks majanduskava, millest nähtuks tarbitud kütuse maksumus. Avaldaja selgituse kohaselt on alates novembrist 2019 pelletiküte. Avaldaja ei ole tõendanud, mis kuupäevast alates millist kütteliiki kasutati, kas ja millal teavitati puudutatud isikuid kütteliigi muutmisest, üldkoosoleku toimumise aegadest või otsustest. J. Petšjonkini ütlustega on tõendatud, et korteri keskkütte radiaatorid olid suletud, paigaldatud oli õhksoojuspump ja korteris keskkütet ei kasutatud. L. Hantson oli sellest teadlik. Puudutatud isikud nõustuvad, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 74 lg 1 kohaselt saab kaasomandis olevat asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel, kuid eluhoone kütteliigi muutmiseks puudus kaasomanike kokkulepe. Maakohus on õigesti järeldanud, et M. Müürsepa õhksoojuspump paigaldati kaasomanike nõusolekuta, ent samamoodi oli õigusvastane kütteliigi vahetus ülejäänud elamus. Jääb arusaamatuks, millest maakohus järeldas, et puudutatud isikud nõuavad kuludokumente mh majas tarbitud vee ja elektri kohta. Puudutatud isikud soovivad, et avaldaja tõendaks nende vastu esitatud nõude õiguspärasust ja põhjendatust. Riigikohtu praktika järgi peab korteriühistu tõendama, kui suured olid majandamiskulud. Õige ei ole maakohtu seisukoht korteriomanikuks olnud isiku kohta. Solidaarvastutus kohaldub üksnes selle aja eest, mil korteriomanikuks oli puudutatud isik I. Pärast korteri müümist tekkinud võla eest vastutab puudutatud isik II ainuisikuliselt. Ebaõiglane on jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda. Puudutatud isik I asus kohe pärast M. Müürsepa pärandi vastuvõtmist välja selgitama, kus on korteri arved ja millest need koosnevad. See on tõendatud J. Annaski ütluste ja tsiviilasja nr 2-19-9323 materjalidega. Seetõttu on ebaõiglane maakohtu märkus, nagu poleks puudutatud isikud ilmutanud piisavalt huvi asjaolude väljaselgitamiseks. Kohus pidanuks arvestama puudutatud isiku I pingutusi ning jätma menetluskulud avaldaja kanda. Avaldajal oli võimalus kulusid vältida, esitades vajalikud dokumendid kohtuväliselt.
5.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku I kanda. Määruskaebuse esitajana on märgitud puudutatud isik II, kes on avaldajale enda võla 535 eurot 96 senti tasunud ning teatanud, et tal ei ole kohtulahendile vastuväiteid. Riigilõivu on tasunud puudutatud isik I. Seega on kaebuse esitajaks üksnes puudutatud isik I. Puudutatud isik I oli tsiviilasjas nr 2-19-9323 menetlusosaliseks. Seega oli tal võimalik esitada käesolevas asjas kohtule kõik viidatud teise asja dokumendid. Kütmise korraldus on märgitud põhikirja p-s 3.2.21. 12. septembri 2009. a üldkoosoleku otsuses on kirjeldatud kütmiskordade arvestust kuude lõikes. Nõuet on selgitatud avaldaja 28. mai 2021. a taotluses. Asjaolu, et puudutatud isik I otsusest aru ei saanud, ei tähenda, et otsus oleks arusaamatu. K. Kuusiku ütlustega on tõendatud, et M. Müürsepp teadis elamu kütmise asjaoludest ning üldkoosoleku otsusest, samuti see, et M. Müürsepale ja puudutatud isikule I oli võlg teada, kuna neile esitati arved, millelt on näha nõutud summad ja nende alus. Sama kütmisviis oli juba enne põhikirja vastuvõtmist.
Summa puhul ei ole tegemist sanktsiooniga. Kui ühistu liige jätab oma kohustuse täitmata, teevad teised kulutusi (puude maksumus, tööaeg). Lepiti kokku, kuidas kohustuse täitmata jätnud isik kahju hüvitab. M. Müürsepp täitis kokkulepet osaliselt. Puudutatud isikul I tuleb seda kohustust täita. Avaldaja uskus, et M. Müürsepp maksab võla. Puudutatud isik I ei ole tõendanud, et M. Müürsepp paigaldas korterisse õhksoojuspumba L. Hantsoni teadmisel. Samuti ei teatud kraanide paigaldamise ajast. M. Müürsepa paigaldatud ventiilid radiaatoritel võimaldavad neid avada ja sulgeda, seega kütet kasutada vastavalt soovile. Elamus ei tohi küttesüsteemi muuta. Puudutatud isiku I vastu ei ole esitatud nõuet seoses pelletiküttega. Puudutatud isik II on nõudega nõustunud ja selle tasunud. Seetõttu ei vasta avaldaja pelletikütet puudutavatele väidetele. Puudutatud isikute seisukoht solidaarvastutuse osas on arusaamatu. Kohus on selgelt eristanud puudutatud isikute solidaarvastutust ja puudutatud isiku II isiklikku vastutust. Puudutatud isik I müüs korteri 2019. a oktoobris ning viimane arve esitati
31.oktoobri 2019. a seisuga. Puudutatud isik I ei ole makseperioodi vaidlustanud. Menetluskulude väljamõistmine puudutatud isikutelt oli õiglane.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja majandamiskulu suuremas ulatuses kui 1942 eurot. Samuti tuleb täpsustada maakohtu määruse resolutsiooni, märkides, et puudutatud isikud vastutavad solidaarselt majandamiskulu selle tasumata osa eest, mis on tekkinud kuni
3.novembrini 2019. Osaliselt tuleb muuta ka määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21 koosmõjus §-ga 659). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
8.TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Puudutatud isikud on vaidlustanud maakohtu määruse üksnes osas, millega maakohus avalduse rahuldas ja mõistis puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja 2025 eurot 6 senti (resolutsiooni p-d 2–3) ning jättis menetluskulud puudutatud isikute kanda (resolutsiooni p-d 5–6, 8). Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis puudutatud isikult II avaldaja kasuks välja 535 eurot 96 senti (resolutsiooni p 4). Selles osas on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 466 lg 3). Lisaks on puudutatud isik II selle summa avaldajale pärast maakohtu määruse tegemist, s.o 20. juulil 2021 tasunud (I kd, tl 200).
9.Puudutatud isikud esitasid 25. veebruaril 2021 maakohtule edastatud menetlusdokumendis taotluse tõendite kogumiseks – võtta tsiviilasja nr 2-19-9323 materjalid
tõendina käesoleva asja juurde (I kd, tl 43). Nad soovisid selles asjas kogutud materjalidega tõendada, et puudutatud isik I on teinud kõik endast oleneva, et hoida ära vaidlust avaldajaga ja teha kindlaks, kas ja millises ulatuses on avaldaja nõue põhjendatud, ning avaldaja juhatuse liikme väitel ei ole avaldajal dokumente, mis tõendaks avaldaja kulutusi ja puudutatud isiku I võlga avaldaja ees. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole maakohus puudutatud isikute tõendite kogumise taotlust lahendanud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus taotluse lahendamata jätmisega rikkunud menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus pidas võimalikuks maakohtu kõnealuse vea ise kõrvaldada. Ringkonnakohus rahuldab osaliselt puudutatud isikute 22. novembri 2021. a menetlusdokumendis esitatud taotluse uute dokumentaalsete tõendite asja materjalide juurde võtmiseks. Ringkonnakohus võtab TsMS § 5 lg 3, § 477 lg 7 teise lause ja § 238 lg 1 alusel asja materjalide juurde tsiviilasjas nr 2-19-9323 puudutatud isiku I poolt 18. juunil 2019 esitatud avalduse (koos lisadega), avaldaja 29. juuli 2019. a vastuse (koos lisadega),
14.oktoobri 2019. a kohtuistungi protokolli ja maakohtu 30. oktoobri 2019. a määruse ning arvestab nendega määruskaebuse lahendamisel. Need tõendid kinnitavad menetluses puudutatud isikute väiteid. Tsiviilasjas nr 2-19-9323 puudutatud isiku I poolt 28. juunil 2019 esitatud menetlusdokument (puuduste kõrvaldamine) ega puudutatud isiku I 17. oktoobri 2019. a taotlus menetluse jätkamiseks ei puuduta ringkonnakohtu arvates selliseid asjaolusid, millel võiks olla käesoleva asja lahendamise seisukohalt tähtsust. TsMS § 238 lg 1 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus keeldub nende tõendite vastuvõtmisest. Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus nende tagastamiseks.
10.Ringkonnakohus võtab TsMS § 5 lg-st 3, § 477 lg 7 teisest lausest ja § 238 lg-st 1 lähtudes asja materjalide juurde avaldaja poolt 17. veebruaril 2022 ringkonnakohtule esitatud korteriomanike R. Kruubi, R. Poolakese, L. Hantsoni, A. Rääbise ja H. Otsa kirjalikud selgitused.
11.Avalduse kohaselt nõuab avaldaja puudutatud isikutelt tasumata majandamiskulusid – remondifondi makseid ja tasu elamu kütmata jätmise eest 2017. a jaanuari kuni 2019. a detsembri eest. Seega on osa avaldaja nõudeid tekkinud enne 1. jaanuari 2018, kui kehtisid korteriomandiseadus (KOS) ja korteriühistuseadus (KÜS). 1. jaanuaril 2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse sätetele ei ole seadusandja andnud tagasiulatuvat jõudu, mistõttu tuleb enne seda kuupäeva tekkinud nõuete lahendamisel kohaldada kuni
31.detsembrini 2017 kehtinud korteriomandiseadust ja korteriühistuseadust. Nõuded, mis tekkisid alates 1. jaanuarist 2018, tuleb läbi vaadata kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse alusel. Seega lahendas maakohus avaldaja enne 1. jaanuari 2018 tekkinud nõuded ekslikult korteriomandi- ja korteriühistuseaduse alusel. Ringkonnakohus muudab kõnealuste nõuete osas maakohtu määruse põhjendusi. Tulenevalt TsMS § 652 lg-st 8 ja §-st 659 (nende koosmõjus) ei ole ringkonnakohus seotud määruskaebuse õigusliku põhjendusega.
11.1.Kuni 31. detsembrini 2017 kehtinud KÜS § 151 lg 1 sätestas, et majandamiskulud on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja
elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 13 lg 4 sätestas, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kuni 31. detsembrini 2017 kehtinud KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Kehtiva KrtS 40 lg 1 järgi teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg-s 2 sätestatud tingimustel ja korras võib korteriühistu põhikirjaga ette näha sama paragrahvi esimeses lõikes sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab ühistu juhatus majanduskava igaks majandusaastaks, mis koosneb samas lõikes loetletud osadest, mh märgitakse kavas korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel ning reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurus (KrtS § 41 lg 1 p-d 3 ja 4). Majandamiskavas võib jätta kindlaks määramata üksnes tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud selliste kulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist (KrtS § 41 lg 2). KrtS § 41 lg 3 kohaselt kehtestab majanduskava korteriomanike üldkoosolek. Eelmärgitust lähtudes saab sellist liiki majandamiskulude suurust, mis ei sõltu vahetult tegelikust tarbimisest (nt tasu kütmata jätmise eest, remondifond), tõendada eelkõige selle korteriomanike üldkoosoleku otsusega, millega vastavad kulud ja nende jaotus kindlaks määrati. Seega tuvastas maakohus kokkuvõttes õigesti, et avaldaja kütmisega seotud kulude nõude osas tuleb lähtuda 12. septembri 2009. a korteriomanike üldkoosoleku otsusest (I kd, tl-d 18–21). Küttematerjali hankimise ja elamu kütmises osalemise kohustus nähtub ka korteriühistu põhikirja p-st 3.2.21 (I kd, tl 11). Järelikult ei pidanud avaldaja ka esitama nõude tõendamiseks dokumente kulutuste suuruse kohta, mida tegid teised korteriühistu liikmed, kui täitsid M. Müürsepa asemel elamu kütmise kohustust. Tegemist ei ole praegusel juhul sellise majandamiskulude nõudega, mis sõltuks vahetult tegelikust tarbimisest.
11.2.Ringkonnakohus märgib, et ei nõustu puudutatud isikute seisukohaga, nagu oleks korteriomanike üldkoosoleku 12. septembri 2009. a protokoll vormistatud tagantjärele ning tuleks seetõttu jätta tõendina arvestamata. Kuigi avaldajad ei ole seda protokolli tsiviilasjas nr 2-19-9323 esitanud, puudub ringkonnakohtul siiski alus kahelda tõendi usaldusväärsuses (TsMS § 238 lg 5). Seejuures võib aru saada, et puudutatud isik I soovis selles tsiviilasjas saada korteriühistul olevaid kütmisega seotud kuludokumente ning korteriühistu üldkoosoleku protokolle alates 2014. kuni 2019. aastani. Lisaks kinnitavad 12. septembril 2009 korteriomanike poolt kokku lepitud kütmise korda ja üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist 2009. aastal avaldaja poolt 17. veebruaril 2022 ringkonnakohtule esitatud korteriomanike R. Kruubi, R. Poolakese, L. Hantsoni, A. Rääbise ja H. Otsa kirjalikud selgitused.
11.3.12. septembri 2019. a korteriomanike üldkoosoleku otsuse kohaselt pidi korter nr 9 (4-toaline) kütteperioodi jooksul kütma 22 korda aastas ning varuma 25 ruumimeetrit puid. Samuti otsustati, et kui korteriomanik jätab kütmata, kütab elamut graafikus märgitud järgmine korteriomanik enda puudega ning kütmata jätnud korteriomanikul tuleb tasuda korteriühistu reservfondi ühe ruumimeetri puude maksumus ühe kütmise eest. Seejuures arvestati ühe ruumimeetri puude hinnaks 38 eurot 34 senti. Asja materjalidest ei nähtu, et küttepuude hinda oleks muu korteriomanike üldkoosoleku otsusega muudetud. Kuigi M. Müürsepp 12. septembri 2009. a üldkoosolekul ei osalenud, on tunnistaja Kristi Kuusiku ütlustega tõendatud, et M. Müürsepp oli 12. septembri 2009. a üldkoosoleku otsusest ja selle alusel kehtestatud kütmiskorrast teadlik (I kd, tl-d 79 pöördel–80). Kuna asja materjalidest ei nähtu, et M. Müürsepp oleks selle otsuse vaidlustanud, oli see talle täitmiseks kohustuslik (KÜS § 151, KÜS § 13 lg 4). Üldkoosoleku otsuse kui tehinguga kaasnevad õigused ja kohustused tulenevad ka neile korteriühistu liikmetele, kes otsuse vastuvõtmisel ei osalenud (vt nt Riigikohtu 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 21). M. Müürsepa kui korteriomaniku õigused ja kohustused läksid puudutatud isikule I (KÜS § 51) ja puudutatud isikule II üle (KrtS § 43 lg 1). Ringkonnakohus märgib, et ebaõige on puudutatud isikute määruskaebuses esitatud väide, nagu oleks maakohus leidnud, et tasu kütmata jätmise eest on käsitatav leppetrahvina. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses eelnimetatud tasu leppetrahvina käsitanud ning ringkonnakohtu arvates ei ole selleks ka põhjust.
11.4.Kohtule esitatud küttegraafiku järgi pidi korteri nr 9 omanik kütma 2016. a detsembris 3 korda, 2017. a-l 23 korda, 2018. a-l 22 korda, 2019. a-l 3 korda (I kd, tl-d 128–130). Avaldaja väitel jättis korteri nr 9 omanik kütmata 2016. a-l ühel korral (detsembris), 2017. al 19 korral (jaanuaris kolm, veebruaris kaks, märtsis kaks, aprillis kolm, septembris kaks, oktoobris kaks, novembris kolm ja detsembris kaks korda), 2018. a-l 18 korral (jaanuaris kolm, veebruaris kolm, märtsis kaks, aprillis kolm, oktoobris kaks, novembris kolm ja detsembris kaks korda) ning 2019. a-l 11 korral (jaanuaris kolm, veebruaris kolm, märtsis kaks, ja oktoobris kolm korda) (I kd, tl-d 126–127). Lisaks nähtub samast tabelist, et kütmata jätmata eest on nõuet osaliselt täidetud – 2016. a detsembris ning 2019. a aprillis, kuid siiski on nendel kuudel kütmata jätmise eest maksmata tasu vastavalt 36 eurot 38 senti ja 65 eurot (I kd, tl-d 126–127). Seejuures tunnistaja K. Kuusiku ütlused kinnitavad, et M. Müürsepp elamut ei kütnud ning tema kütmiskorrad jagati teiste korteriomanike vahel (I kd, tl 80). Kuigi K. Kuusik möönab, et M. Müürsepp võis paaril korral tuua kütmiseks puid, siis selles osas on tõendamiskoormis puudutatud isikutel (TsMS § 230 lg 1). Ringkonnakohus märgib, et hagita menetluse uurimispõhimõte (TsMS § 477 lg-d 5 ja 7) ei võta menetlusosalistelt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust.
11.5.Eeltoodut arvestades on korteri nr 9 omanikud jätnud elamu kütmata arvestuslikult kokku 50,65 korral ning võttes arvesse, et ühe korra tasu kütmata jätmise eest on 38 eurot 34 senti, tuleb puudutatud isikutelt välja mõista tasu kütmata jätmise eest kokku 1942 eurot. Seega tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, milles kohus mõistis puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja tasu kütmata jätmise eest suuremas ulatuses kui 1942 eurot.
11.6.Lisaks on maakohus ebaõigesti märkinud, et puudutatud isikud vastutavad solidaarselt ka nende majandamiskulude eest, mis on tekkinud pärast korteri müümist puudutatud isikule II, s.o pärast 4. novembrit 2019. Seda arvestades tuleb maakohtu määruse resolutsiooni täpsustada, märkides, et puudutatud isikud vastutavad solidaarselt majandamiskulude eest, mis tekkisid kuni 3. novembrini 2019.
12.Muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS § 659 ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Ringkonnakohus ei tuvastanud asja materjalide põhjal selliseid menetlusnormide rikkumisi (sh tõendite hindamise osas), mis annaksid aluse maakohtu määruse muus osas tühistamiseks või muutmiseks. Vastusena määruskaebuse ülalkäsitlemata väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.1.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, nagu vabaneksid puudutatud isikud elamu kütmisega seotud kulude kandmise kohustusest põhjusel, et neid kulutusi nõutakse aja eest, kui korteris keskkütet väidetavalt ei kasutatud, kuna korterisse oli paigaldatud õhksoojuspump. Ringkonnakohtu arvates tuvastas maakohus õigesti, et korteri nr 9 omanikul puudus õhksoojuspumba paigaldamiseks teiste korteriomanike nõusolek häälteenamuse näol. Puudutatud isikud on ka ise määruskaebuses möönnud, et õhksoojuspump paigaldati ilma korteriomanike nõusolekuta (I kd, tl 189 pöördel). Samuti leidis maakohus õigesti, et korteris küttesüsteemi muutmiseks (sh korteri radiaatorite keskküttesüsteemist eraldamiseks) on vajalik korteriomanike kokkulepe (AÕS § 74 lg 1) (vt ka Riigikohtu 31. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-13, p 10). Sellist korteriomanike kokkulepet asja materjalidest ei nähtu. Seega ei oma iseenesest tähtsust, kas korteri radiaatorid olid keskküttesüsteemist eraldatud või kas korteriühistu oli sellest teadlik. Korteris radiaatorite keskküttesüsteemist eraldamisest ja õhksoojuspumba paigaldamisest hoolimata tuleb puudutatud isikutel tasuda avaldajale kütmisega seotud tasu (KOS § 13 lg 1 ja KÜS § 151 lg 1, KrtS § 40 lg-d 1–2). Eelnevat ei mõjuta ka asjaolu, et ehitisregistri andmetel on elamu soojusvarustuse liigiks märgitud kaugküte, soojusallikaks katel ja energiaallikaks vedelkütus. Avaldaja on tõendanud, et kuni 2019. a novembrini köeti elamut
12.septembril 2009. a korteriomanike üldkoosolekul kokkulepitud kütmiskorra järgi.
12.2.Maakohus on õigesti leidnud, et avaldaja remondifondi nõude osas tuleb lähtuda 21. mai 2013. a korteriomanike üldkoosoleku otsusest, millega otsustati jätkata remondifondi kogumist 10 eurot iga korteri kohta (I kd, tl 176). Võttes arvesse, et remondifond on tasumata 2019. a augusti kuni novembri eest, mõistis maakohus põhjendatult puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja majandamiskuluna remondifondi maksete tasumata osa 40 eurot (10 eurot × 4 kuud). Seda maakohtu järeldust ei ole puudutatud isikud määruskaebuses iseenesest ka vaidlustanud.
12.3.Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna ka alust muud määruskaebuses esitatud väited (sh asjaolu, et avaldaja ei ole varasemalt M. Müürsepalt võla tasumist nõudnud). Lisaks ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata puudutatud isikute väidetele elamu ülemineku kohta pelletiküttele, kuna määruskaebemenetluses ei ole pelletiküttega seotud nõuded vaidluse all.
13.Määruskaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, nagu oleks puudutatud isik I kohe pärast pärandi vastuvõtmist asunud välja selgitama korteriga seotud arveid ja selles esitatud nõudeid. Asja materjalide järgi kanti puudutatud isik I kinnistusraamatusse korteri omanikuna 26. septembril 2018 (I kd, tl 24), kuid võttis korteriühistuga ühendust alles 2019. a-l. Lisaks tuleb arvestada, et pärandi vastuvõtmisega läks korter puudutatud isiku I omandisse (tagasiulatuvalt) juba M. Müürsepa surmapäevast, s.o 4. septembrist 2017 (pärimisseaduse § 4 lg 1 ja § 3 lg-d 1–2). Arvestades avalduse ja määruskaebuse osalist rahuldamist ning nende rahuldamise ulatust, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel solidaarselt puudutatud isikute kanda.
13.1.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
13.2.Ringkonnakohus andis menetlusosalistele tähtaja määruskaebemenetluses kantud menetluskulude nimekirja esitamiseks kuni 7. märtsini 2022. Avaldaja esitas 8. märtsil 2022 menetluskulude nimekirja koos taotlusega pikendada määruskaebemenetluses kantud menetluskulude nimekirja esitamise tähtaega kuni 8. märtsini 2022. Taotluse kohaselt viibis avaldaja esindaja M. Ploom 7. märtsil 2022 Harju Maakohtus istungil ning seetõttu ei saanud ta menetluskulude nimekirja tähtaegselt esitada. Ringkonnakohus leiab, et kuna menetluskulude nimekirja esitamine üks päev pärast kohtu määratud tähtaja lõppu ei põhjusta praegusel juhul asja lahendamise viibimist, saab hilinenult esitatud menetluskulude nimekirja TsMS § 331 lg 1 alusel arvestada.
13.3.Avaldaja 8. märtsil 2022 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kandnud määruskaebemenetluses menetluskulusid kokku 1612 eurot 50 senti (käibemaksuta). Menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kulust. Avaldaja esindaja M. Ploom on nimekirjast nähtuvalt osutanud õigusabi 10 tunni 45 minuti ulatuses tunnitasuga 150 eurot. Avaldaja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5) ning tasu ei sisalda käibemaksu.
13.4.Puudutatud isikute arvates ei ole avaldaja esindaja ajakulu 10 tundi 45 minutit ning tunnitasu 150 eurot põhjendatud.
13.5.TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu
11.veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Taotluse kohaselt on avaldaja esindaja teinud järgmised toimingud: analüüsis määruskaebust (2 tundi), koostas määruskaebusele vastuse ja analüüsis kohtuistungi protokolli (3 tundi 30 minutit), analüüsis puudutatud isikute 22. novembril 2021 esitatud vastust ja dokumente ning konsulteeris kliendiga (1 tund 30 minutit), koostas 9. detsembril 2021 vastuse (2 tundi 15 minutit), analüüsis puudutatud isikute 28. veebruaril 2022 esitatud seisukohti (30 minutit) ning kogus andmeid ja koostas selgitused 28. veebruaril 2022 (1 tund).
Ringkonnakohus leiab, et avaldaja menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb määruskaebuse ja kohtuistungi protokolli analüüsi ning määruskaebuse vastuse koostamise ajakulu, samuti puudutatud isikute 22. novembri 2021. a vastusega tutvumise, kliendiga konsulteerimise ning
9.detsembril 2021 vastuse koostamise ajakulu vaadelda ühtsena. Ringkonnakohus nõustub, et aega kulub ka menetlusdokumentide analüüsimisele ja kliendiga suhtlemisele, kuid peab seda osaks menetlusdokumendi koostamisest. Lisaks ei ole ringkonnakohus nõudnud avaldajalt puudutatud isikute 28. veebruaril 2022 esitatud vastuse kohta seisukohti. Seega ei saa määruskaebemenetluses esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades pidada avaldaja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks rohkem kui 7 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja esindaja tööühiku hind (tunnitasu) 150 eurot põhjendamatult kõrge, kuna see ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Avaldaja esindajaks ei ole advokaat. Senises kohtupraktikas on leitud, et mitteadvokaadist lepingulise esindaja osutatud õigusteenuse põhjendatud tunnitasu jääb üldjuhul vahemikku 60–110 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades praeguse asja sisu, mahtu ja keerukust, on ringkonnakohtu arvates avaldaja esindaja põhjendatud tunnitasu 110 eurot (käibemaksuta). Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus korteriühistu määruskaebemenetluses kantud hüvitatavate kulude (esindajakulu) suuruseks 770 eurot (110 eurot × 7 tundi) ning mõistab nimetatud summa puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja.
13.6.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Roostoja
Vahur-Peeter Liin
Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.