lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-7555/19

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 15.03.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-7555/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.03.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
761
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Määruse tegemise aeg ja koht

15. märts 2022.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-7555

Tsiviilasi

M L M hagi J Li (L), J Li (L) vastu kaasomandi lõpetamiseks ja nõusoleku andmiseks kohustamiseks

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: M L M (isikukood xxx; elukoht xxx ) Kostja I: J L (isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja II: J L (isikukood xxx; elukoht xxx )

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada M L M, J Li (L) ja J Li (L) vahel 14.03.2022.a sõlmitud kompromissileping alljärgnevas: 1.1 Hageja ja kostjad lepivad kokku, et lõpetada kaasomand kinnisasjale xxx, registriosa nr xxx, selliselt, et kinnisasi jääb hageja M L M ainuomandisse ja hageja M L M hüvitab kostjatele J L ja J L nende omandi kaotamise eest hüvitist 10 000 eurot (kümme tuhat eurot ja 00 senti). 1.2 Pooled, hageja ja kostjad lepivad kokku, et hüvitise 10 000 eurot tasub hageja M L M J L arvelduskontole nr xxx AS Swedbank hiljemalt 21.03.2022.a. Selgituseks: kompromiss ts nr 2-20-7555. 1.3 Tartu Maakohtu kinnistustregistril teha registriosas nr xxx järgmised muudatused: kustutada registriosast teisest jaost senine kanne kaasomaniku J L (isikukood xxx) kohta ning kanda omanikuna sisse M L M, isikukood xxx. 1.4 Pooled lepivad kokku, et seoses käesoleva kompromissi sõlmimisega ei esita nad teineteisele mistahes nõudeid seoses kaasomandi lõpetamisega.
2.Poolte kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
3.
TsMS § 150 lg 2 punkti 1 alusel tagastada hagejale pool tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 225 eurot M L M kontole nr xxx AS Swedbank.
4.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-7555.
5.Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse 2 (kahe) kalendripäeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest.

MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu menetluses on M L M hagi J Li (L), J Li (L) vastu kaasomandi lõpetamiseks ja nõusoleku andmiseks kohustamiseks. Pooled sõlmisid ja esitasid kohtule 14.03.2022 toimunud istungil kompromissilepingu. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud (kooskõlas TsMS § 430 lg 1) kompromissiga menetluse lõpetamise protsessuaalsetest tagajärgedest ning soovivad sellest hoolimata kompromissi kinnitamist ja menetluse lõpetamist kooskõlas TsMS § 64 lg 2, § 428 lg 1 p 4, § 430 lg 1 ja § 433 sätetega.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
3.Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
4.Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele.
5.Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
6.Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
7.Pooled paluvad lühendada edasikaebamise õigust määruse peale, millega kohus kompromissi kinnitab, 2 (kahe) kalendripäevani määruse kättetoimetamisest arvates.
8.Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromissilepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda.
9.Hageja palub TsMS § 150 lg 2 punkti 1 alusel tagastada hagiavaldustel tasutud pool riigilõivust summas 225 eurot xxx AS Swedbank. Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja