Mõista Xlt Tallinn, Õismäe tee 109 summas 1 853 eurot.
korteriühistu kasuks välja menetluskulu
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xl tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
7.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Avaldaja esitatud väited ja nõue
1.Avaldajale kuulub korteriomand asukohaga Õismäe tee 109, Tallinn. Avaldaja ja puudutatud isiku vahel tsiviilasjas 2-17-6423 toimunud kohtumenetluse tulemusena rahuldati avaldaja hagi ning kohustati puudutatud isikut viima küttesüsteemi torustik vastavusse projektis ette nähtud lahendusega, so hageja korteriomandi reaalosa ruumides lae alla või ruumide all paiknevatesse keldriruumidesse. Pärast kohtuotsuse jõustumist leppisid pooled kokku, et torustik viiakse keldriruumidesse tingimusel, et keldrisse ava tegemiseks on koostatud arhitektuurne projekt. Avaldaja tellis projekti omal kulul. 22.07.2020 otsustas puudutatud isiku juhatus, et jaotustorustikku ei paigaldata siiski mitte keldrisse, vaid avaldaja korteriomandi lae alla. Juhatus väitis seejuures ebaõigesti, et kelder puudub. Juhatuse 22.07.2020 otsus on vastuolus juhatuse enda poolt varasemas kohtumenetluses antud seletustega keldri olemasolu kohta; ei vasta poolte kokku lepitud viisile kohtuotsuse täitmise kohta; on vastuolus üldkoosoleku 01.07.2020 otsusega, millisest tulenevalt otsustati ehitada küttesüsteem ümber vastavalt keldrisse tehtava ava arhitektuurlahendusele; on vastuolus kohtuotsusega, millises seletatakse avaldaja omandiõiguse rikkumise lubamatus; on avaldajat enam koormav, kuna jaotustorustiku jätmisel avaldaja ruumidesse on ruumide ning selles oleva kallihinnaliste seadmete kahjustamise oht avarii puhul ning tekib vajadus avaldaja ruumidesse ööpäevaringse ligipääsu tagamiseks; tekitab varalise kahju avaldajale projekti tellimisel kulutatud rahaliste vahendite näol ning sunnib teda kandma uusi kulutusi juhatuse otsuse vaidlustamiseks. Otsus on vastuolus hea usu põhimõttega ega vasta headele kommetele. Avaldaja palub tuvastada puudutatud isiku juhatuse 22.07.2020 otsuse tühisus või tunnistada see kehtetuks. Puudutatud isiku seisukoht
2.Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu. Vaidlustatu ei ole juhatuse otsus, tegemist oli teatisega avaldajale. Kohtuotsuse kohaselt võis puudutatud isik valida kahe alternatiivi vahel, kuidas küttesüsteem projektiga vastavusse viia. Juhatus valis torustiku viimise lae alla seoses keldri puudumisega. Juhatuse otsus ei ole vastuolus korteriomanike 01.07.2020 otsusega. Avaldaja ja puudutatud isik kohtuotsuse täitmise viisis kokku leppinud ei ole. Puudutatud isik palub jätta avalduse rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused
3.Kohus tuvastab, et puudutatud isik on korteriühistu, avaldaja oli 18.08.2004-18.01.2021 korteriomandi Õismäe tee 109-M92 omanik (väljavõtted kinnistusraamatust dtl 7, dtl 172175). Tallinna Ringkonnakohtu 13.02.2020 otsusega tsiviilasjas 2-17-6423 rahuldati avaldaja hagi puudutatud isiku vastu ning kohustati puudutatud isikut Õismäe tee 109 elamu küttesüsteemi vastavusse viimiseks projektis (nr AS 12-14, dtl 8-30) ette nähtud lahendusega, so viima küttevee jaotustorustiku kas avaldaja korteriomandi reaalosa
ruumides lae alla või ruumide all paiknevatesse keldriruumidesse (kohtuotsus dtl 32-38). Korteriühistu juhatus edastas avaldajale 22.07.2020 järgmise teate (dtl 46-47): „Kohtumääruse Nr. 2-17-6423 13.02.2020 ja korteriühistu kirjaliku üldkoosoleku otsuse 15-29. 06.2020 punktide 4.1 ja 4.2 täitmiseks võtame vastu alljärgneva otsuse: „1. Kuna kohtumääruse punktis 2 puudub imperariivne korraldus kütesüsteemi ümberehitamiseks: Kohustada Tallinn, Õismäe tee 109 korteriühistut viima Õismäe tee 109 elamu küttesüsteem vastavusse projektis ette nähtud lahendusega, see on viima küttevee jaotustorustik hageja korteriomandi reaalosas ruumides lae alla või ruumide all paiknevatesse keldriruumidesse, tõsta küttevee jaotustorustik (10 püstiku), mis paiknevad korteriomandi М92 ruumides, ranges vastavuses projektiga Nr. AS.12-14, lae alla. Käesolev otsus on tingitud keldriruumide puudumisega teie reaalse korteriomandi all, Ehituskonsult Grupp ehitusekspertiisi Nr. 2020-41 23.04.2020.a. kokkuvõttega maja keldriruumide kohta ning AS ESTI PROJEKT projektiga Nr. 1260-02 11.02.2002.a. 2.Konkurssi läbiviimiseks ehitusfirmade vahel käesolevate tööde teostamiseks palume teid esitada hiljemalt 27.07.2020.a. firmade loetelu ( vähemalt kolm), kes saavad teostada loetletud tööd nendele kutse väljastamiseks konkursil osalemiseks ja tehnilise ülesande saatmiseks, samuti loetletud tööde üle ehitusjärelevalve teostatavate firmade loetelu. 3. Tehniline ülesanne kujuneb järgmiselt:...teostada tööd korteriomandi M92 ruumides asuva kütesüsteemi ümberehitamiseks ranges vastavuses projektiga, ja nimelt tõsta nimetatud ruumides küttevee jaotustorustik (10 püstiku), lae alla vastavalt projekti Nr.AS.12-14 joonisele 4. Firmadele väljasaadetud kutsete ärakirjad saadetakse Teile.“ Avaldaja on esitanud nõude nimetatud teates kajastatud juhatuse otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.
4.KrtS (korteriomandi- ja korteriühistuseadus) § 29 lg 2 kohaselt korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.
5.TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 38 lg 2 kohaselt juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Riigikohus on seoses osanike otsusega selgitanud, et heade kommete vastasus kui osanike otsuse tühisuse alus saab tulla kõne alla eelkõige juhul, kui heade kommete vastasus seostub otsuse sisuga ehk sellega, mida otsustati (2-16-9415, p 23). Kohus leiab, et viidatud seisukoht kohaldub ka mittetulundusühingu organi, sh korteriühistu juhatuse, otsustele. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud otsus ei ole oma sisu (so täita kohtulahend viisil, et jaotustorustik tõstetakse M92 lae alla) poolest selline, mida saaks pidada kuidagi ebamoraalseks. Avaldaja väited selle kohta, kuidas puudutatud isik valis oma kohustuse täitmiseks pahatahtlikult avaldaja suhtes kõige koormavama viisi või vaidlustatud otsus ei vasta varasemale kokkuleppele kohtuotsuse täitmise kohta, puudutavad otsuse võimalikku vastuolu hea usu põhimõttega, so vastuolu seadusega. Seadusest ei tulene, et hea usu põhimõtte rikkumine tooks kaasa otsuse tühisuse. Kohus jätab nõude otsuse tühisuse tuvastamiseks rahuldamata.
6.TsÜS § 38 lg 1 järgi huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. KrtS § 29 lg 3 järgi korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg on 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Vaidlustatud otsus on tehtud 22.07.2020, avaldus on esitatud 21.09.2020. 60. päev otsuse vastuvõtmisest oli 20.09.2020, pühapäev, tulenevalt TsÜS § 136 lg 8 lõppes tähtaja kulgemine 21.09.2020. Avaldus on esitatud seega tähtaegselt.
7.KrtS § 20 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Avaldaja on välja toonud, et otsus jaotustorustiku M92 lae alla tõstmisest on vastuolus korteriomanike 01.07.2020 otsusega.
8.Kohtule on esitatud väljavõte hääletusprotokollist (dtl 67), milles on kajastatud otsuse vastu võtmine üldkoosolekut kokku kutsumata perioodil 15.-29.06.2020 toimunud hääletamisel järgmise sisuga eelnõu osas: „Tallinna Ringkonnakohtu 13.02.2020.a. otsuse 2-17-6423 loomakliiniku küttesüsteemi vastavalt projektile AS-12s, FIE nr. 27614 esitatud arhitektuurlahendusele ning ehitusloale ümberehitamise kohta (10 püstiku jaotustorustiku ümberehitamine) täitmiseks, volitada juhatust korraldama hange vastavate tööde teostamiseks ning esitama hanke tulemused üldkoosoleku kinnitamiseks.“ Kohus tegi 04.06.2021 menetlusosalistele ettepaneku esitada asja materjalide juurde tõendina eelnõus viidatud ehitusluba. Ehitusluba kohtule ei esitatud, puudutatud isiku 25.06.2021 seisukoha kohaselt oli eelnõus ehitusloa all silmas peetud 10.04.2015 ehitusteatist (dtl 223-227) küttesüsteemi uuendamiseks vastavalt ehitusprojektile AS 12-14, avaldaja arvates aga algatuskirja ehitusteatise registrisse kandmiseks (dtl 171) seoses avaldaja poolt tellitud projektiga keldrisse ava tegemiseks. Nähtuvalt algatuskirjast on see koostatud 10.03.2021, ehitisregistri väljavõtte (dtl 249-252) kohaselt on ehitusteatis väljastatud 26.02.2021. Kohus nõustub puudutatud isikuga, et 2020.a. juunis hääletatud eelnõu ei saanud puudutada avaldaja väidetud algatuskirja, sest seda ei olnud veel olemas. Samuti ei nähtu eelnõust avaldaja väidetu, et otsustati arhitektuurlahenduse tellimine, millele oli vaja saada ehitusluba - viidatud on juba olemasolevale lahendusele, mida hakatakse täitma. Seejuures on konkreetselt viidatud üksnes ringkonnakohtu otsusele ja selles käsitletud projektile AS 12-14, juhatusele on antud ülesanne hanke korraldamiseks „vastavate“ tööde teostamiseks ühtegi konkreetset tööd nimetamata. Kohus asub seisukohale, et hääletusprotokollist ei nähtu, et korteriomanikud oleksid vastu võtnud otsuse selle kohta, kas ringkonnakohtu otsus täidetakse viisil, et torustik viiakse M92 lae alla või põranda alla.
9.KrtS § 12 lg 2 kohaselt korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.
10.Avaldaja väitel leppisid nad puudutatud isikuga 24.04.2020 toimunud kohtumisel kokku, et torustik paigaldatakse M92 alla tingimusel, et avaldaja esitab TLPA-ga kooskõlastatud projekti keldrisse ava tegemiseks. Nimetatud asjaolu osas kuulas kohus tunnistajana üle Yi, kes avaldaja väitel viibis 24.04.2020 kohtumisel. Tunnistaja ütluste (dtl 282-284) kohaselt arutati 24.04.2020 ava tegemist keldriruumi, et selle kaudu välja viia prügi ning kindlaks teha, mis seal all toimub. Kohtumise eesmärk oli vaadata, kuhu konkreetselt saab teha ava.
Kohtumisel lepiti kokku, et ava tegemiseks vajaliku projekti tellib avaldaja. Arutati ka võimalust torusid ümber paigutada keldriruumi. Seda, kuhu torud pannakse, kokku ei lepitud. Kohus asub seisukohale, et tunnistaja ütlused ei kinnita avaldaja väidet, et 24.04.2020 oleks kokku lepitud torude paigutamises M92 alla. Vastavasisulist kokkulepet ei nähtu ka kohtule esitatud poolte e-kirjavahetusest (dtl 79-84, tõlge dtl 85-90). Kohus ei nõustu avaldajaga, et puudutatud isik saanuks olla andnud nõusoleku torude viimiseks M92 alla avaldades selleks kaudselt tahet seeläbi, et nõustus avaldaja ja ehitusfirma esindaja poolt keldri üle vaatamisega 24.04.2020 (dtl 85). E-kirjavahetusest nähtuvalt pooled vaidlevad kohtuotsuse täitmise viisi osas, kohtule ei nähtu sellest ühtegi puudutatud isiku avaldust, mis võinuks anda mõistliku aluse arvata, et puudutatud isik on nõus torude paigutamisega M92 alla. Mh on puudutatud isik 20.04.2020 soovinud kokku leppida aega kohtuotsuse täitmise plaani koostamiseks, st 20.04.2020 seisuga kokkulepet olla ei saanud. Kohus asub seisukohale, et tõendatud ei ole, et pooled oleksid leppinud kokku ringkonnakohtu otsuse täitmise viisis.
11.Kohus ei nõustu avaldajaga, et otsus torustiku viimiseks M92 lae alla saaks olla vastuolus hea usu põhimõttega põhjusel, et puudutatud isik valis kohtuotsuse täitmiseks avaldajat enam koormavama viisi. Nähtuvalt kohtuotsusest (dtl 32-38) vastab selle resolutsioon avaldaja poolt esitatud nõudele - avaldaja esitas nõude, et puudutatud isikut kohustataks viima kütteveejaotustorustik kas hageja ruumides lae alla või ruumide all paiknevatesse keldriruumidesse. Sh pidas avaldaja eelnenud kohtumenetluses võimalikuks kompromissi sõlmimist mh viisil, et torud viiakse lae alla (kompromissettepanek p 2.2, dtl 160-161). Kohus leiab, et olukorras, kus avaldaja on ise nõudnud kohustuse täitmist ühel alternatiivsetest viisidest, käitub kohtuotsusele vastavale täitmise viisile vastu vaieldes hea usu põhimõtte vastaselt pigem avaldaja. Kohus ei nõustu avaldaja käsitlusega, et valikuõigus kohtuotsuse täitmise viisi osas kuulub tulenevalt VÕS (võlaõigusseadus) § 86 lg 1 avaldajale kui korteriomanikule tulenevalt võlasuhte olemusest. Avaldaja, nõudes torustiku viimist alternatiivselt kas lae või põranda alla, on ise jätnud valikuõiguse puudutatud isikule.
12.Vaidlustatud otsuse kohaselt valis puudutatud isik torude viimise lae alla, kuna M92 all puuduvad keldriruumid. Avaldaja on esitanud keldri olemasolu tõendamiseks M92 all järgmised tõendid: kohtuistungite protokollid (dtl 40-45, 91-95), kirjavahetus (dtl 162-163, tõlge dtl 164-165), Vekont Ehitus OÜ kinnitus (dtl 183, sama dtl 230), hääletamise päevakord koos tõlkega (dtl 184-186), menetlusdokument tsiviilasjas 2-20-12616 (dtl 187193), väljavõte tüüpprojektist (dtl 265), puudutatud isik on soovinud keldri puudumist tõendada järgmiste tõenditega: AS Eesti Projekt plaanid (dtl 129-130), AGR OÜ hinnapakkumine (dtl 131-139). Kohus leiab, et küsimus ruumi olemasolust M92 all sõltumata selle nimetusest (kelder või mitte) iseenesest ei seondu sellega, kas tegemist on torude põranda alla viimiseks piisava ruumiga. Ruumi piisavust ei saa kohus eriteadmiste puudumisel hinnata ka fotode alusel (dtl 127-128, 140-151). Puudutatud isik on esitanud projekti AS 12-14 koostanud projekteerija selgituse (dtl 228), mille kohaselt lähtus projektijärgne lahendus torude põranda alla paigutamiseks eeldusest, et selleks on olemas piisavalt kõrged ruumid, projekteerija enne projekti koostamist põrandaalust ruumi ei vaadelnud. Tegelikult asetses kliiniku põrand oodatust tunduvalt allpool. OÜ Ehituskonsult Grupp 23.04.2020 ehitise ülevaatuse akti (dtl 68-70) kohaselt torude paigaldamine äripinna alla (keldrisse) ei ole võimalik. Kohus asub seisukohale, et avaldaja kaalutlused kohtuotsuse täitmise viisi valikul ei ole olnud kuidagi ebakohased ning kohtu ette toodud asjaoludel pahausksust seoses juhatuse 22.07.2020 otsusega puudutatud isikule ette heita ei saa. Kohus
jätab rahuldamata ka avaldaja alternatiivse nõude vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
13.Kohus leiab, et teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta ei sisalda ehitusteatis koos vastuväitega (dtl 48-49), ava freesimise projekt koos ava asukoha skeemiga ning asjatundja hinnanguga selle kohta, et ava freesimise projekt vastab nõuetele (dtl 96-108) või ei vasta nõuetele (dtl 125-126), hinnapakkumine ava tegemiseks koos torude ümber paigutamisega (dtl 169, registrikaart dtl 166-168), hääletustulemuste protokoll (dtl 194), asjatundja hinnang seinale paigaldatud torustiku vastavusest projektile ning seonduvatest kitsendustest ruumide kasutamisel (dtl 195-217), projekti muudatus seoses täiendavate küttekehade paigaldamisega (dtl 231-232), kiri põrandaluugi vaatama tulemiseks (dtl 233), plaan põrandaluukidega (dtl 235), teatmik.ee väljavõte (dtl 236-238). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
14.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kohus jätab avalduse rahuldamata, jätab kohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 II lause alusel avaldaja kanda.
15.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Puudutatud isik on märkinud, et tema kuludeks on kulu lepingulisele esindajale 1 677,50 eurot, lisandub esindaja kulu istungil osalemisele vastavalt istungi kestusele protokolli järgi.
16.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Puudutatud isik on märkinud, et tema esindaja tegi menetluses järgmised menetlustoimingud järgmise ajakuluga:
1.avaldusega tutvumine ja vastuse koostamine 3,5 tundi;
2.avaldaja 18.01.21 seisukohaga tutvumine ning sellele vastuse koostamine 5 tundi;
4.avaldaja 25.06 seisukohaga tutvumine ja 09.07 seisukoha koostamine 2 tundi;
5.avaldaja 09.07.21 seisukohaga ning 06.01 ja 07.01.2022 esitatuga tutvumine 0,5;
6.menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 tundi; 7. istungil osalemise ettevalmistamine 1,5 tundi; 8. istungil osalemine 1,95 tundi.
17.Kohus leiab, et kõik märgitud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga ning ühelegi toimingule märgitud ajakulu ei ole selgelt ülemäärane. Istungi ajakulu määramisel lähtub kohus kavandatud algusajast 14:00 kuni protokollist nähtuvale lõppemise ajale 15:57, so
kokku 1 tund 57 minutit. Puudutatud isik on välja toonud, et lepinguline esindaja osutas õigusteenust hinnaga 110 eurot tund (toimingud 1-2) ja 90 eurot tund (toimingud 3-8), käibemaksu ei lisandu. Kohus leiab, et kumbki tasu ei ületa oluliselt keskmist mitteadvokaadist esindaja poolt osutatud teenuse eest makstavat hinda. Lepingulise esindaja kulu kokku on 1 853 eurot ((8,5 x 110) + (10,2 x 90), mille kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele puudutatud isiku kasuks välja avaldajalt.
18.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt puudutatud isiku taotlusele, et avaldajal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
19.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.