Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

läbivaatamisel esindada. Asjaolud K A esitas 09.02.2022 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Kalev Mägi. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Võlgniku poolt esitatud pankrotiavalduses on kohustuste summana märgitud 34 526,79 eurot. Täitemenetluse registri andmeil on võlgniku suhtes on algatatud kaheksa täitemenetlust ning täitmisel olevate nõuete kogusumma on 27 891,95 eurot, millele lisanduvad kohtutäituri tasud summas 4 412,13 eurot ja täitemenetluse alustamise tasud. Enamuses algatatud täitemenetlustes on sissenõudjateks inkassoteenust või kiirlaenu pakkuvad äriühingud. Tulenevalt Harju Maakohtu kohtumäärusest 14.02.2022 on kohtumääruse alusel täitemenetlused peatatud. Ajutine pankrotihaldur on edastanud kohtumääruse kohtutäituritele võlgniku suhtes toimuvate sundtäitmiste peatamiseks. Võlakohustuste suurus ei ole lõplik, kuna intresside ja viiviste võrra võivad kohustused suureneda. Võlgnikul maksuvõlg puudub. Kokku on seega võlgniku teadaolevad võlakohustused esialgseil andmeil summas ca 35 000 eurot. Pankadest saadud informatsiooni kohaselt on võlgniku rahalised vahendid krediidiasutustes summas 10,95 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmeil töötas võlgnik kuni 31.01.2022 OÜ-s U , registrikood XXX ning tema brutotöötasuks oli 2021 aastal kokku 13 421 eurot. Kinnistusraamatu andmeil kuulub võlgnikule kinnistu registriosa nr XXX, elamumaa XXX, mille reaalosaks on elurumm suurusega 48,1 m2.Kinnistule on seatud hüpoteek summas 293 000 krooni AS Hansapank kasuks. AS Swedbank poolt saadetud vastusest nähtuvalt puuduvad kohustused AS Swedbank ees. Kinnistu turuväärtus on ca 19 000 eurot. Maanteeameti liiklusregistri andmeil võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnik liitunud kohustusliku kogumispensioniga (Swedbank Pensionifond K60, osakute väärtus 10 859,50 eurot), maksete kinnipidamise algus 01.01.2003. Kogumispensioniseaduse § 5 lg 2 teise lause ja investeerimisfondide seaduse § 109 lg 9 alusel puudub pankrotihalduril võimalus kogumispensioni osakute realiseerimiseks. Seega ei saa võlgnikule kuuluvaid pensionifondi osakuid lugeda pankrotivara hulka ning nende arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Täitemenetluse seadustik § 132 (12) alusel (jõustunud 10.06.2018) võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20% sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kokkuvõtteks võib hinnata esialgselt võlgniku vara suuruseks ca 19 000 eurot (kinnistu ja arvelduskontodel olevad rahalised vahendid). Tuginedes avalikele vararegistritele, võlgniku ja kolmandate isikute poolt edastatud ning ajutise halduri poolt kogutud informatsioonile on ajutine haldur tuvastanud, et võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema vara kordades, võlgniku vara ei kata võlgniku teadaolevaid kohustusi ja muu realiseeritav vara puudub, on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse tekke põhjuseks peab ajutine haldur esialgselt asjaolu, et võlgnik on võtnud erinevaid laene ning mittepiisava sissetuleku tõttu ei ole suutnud võetud laenukohustusi täita. Maksejõuetuse tekke põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, maksejõuetuse tekke põhjuseks on muu asjaolu Pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgniku poolt on koos pankrotiavalduse esitamisega esitatud ka võlgniku kohustustest vabastamise avaldus. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot.

Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalev Mägi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse kohaselt „muud põhjused“. Pankrotihalduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest ja selle täiendusest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 35 000 eurot, kuid vara 19 000 euro väärtuses. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.