Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
07. märts 2022.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-2895
Tsiviilasi
ALVA Teenused OÜ saneerimisavaldus
Menetlustoiming
Saneerimismenetluse algatamise otsustamine. Kirjalik menetlus. Avaldaja/ettevõtja: ALVA Teenused OÜ (registrikood 11608182, asukoht Peterburi tee 53/1-307, Tallinn) Avaldaja seaduslik esindaja: Valeri Busel (isikukood xxx, e-post [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Resolutsioon
Avaldaja hilineb maksete teostamisel oma materjalide tarnijatele (võlausaldajatele). Asjaolu, et peatöövõtja (tellijate) poolt arvete tasumised hilinevad on peamiseks põhjuseks majanduslike raskuste tekkimisel. 31.12.2021.a. lõpus moodustasid võlad tarnijatele 207969.-eurot, tavapäraselt Avaldaja tasub suures enamuses oma arveid aasta alguses, kõik arveldused on sõltuvuses peatöövõtjate (tellijate) poolt arvete tasumise kiiruses. Muud kohustused, maksuvõlad 23255.-eurot , töövõtjatele 8108.-eurot ja muud kohustused 1442.-eurot kokku kohustused 240774.-eurot. Uue aasta jooksva bilansi seisuga 31.01.2022.a. moodustas käibevara 131612.eurot (lisa 3,4) 23.02.2022.a. (esitatud aruanded pealdis 28.02.2022.a.) (lisa 5) seisuga moodustas käibevara 65465.-eurot, milles on näha et osad laekumised s.o tellijate raha tasumise aeg saabub 2023.a. (16499,45eurot) ja 2025.a. (21679,01eurot) (lisa 6). Raamatupidamise arvestuses Avaldaja on vähendanud 2022.a. kohustusi tarnijate ees 45363-euro ulatuses (207969162606) , mis kokkuvõttes kohustused tarnijate ees moodustavad 162606.-eurot, raamatupidamise arvestuses käibevara summas 65465.-eurot, kohustused tarnijatele 162606.eurot, võlad töövõtjatele 8108.-eurot , maksuvõlad 17115.-eurot , muud võlad 1651.-eurot kohustused kokku 189480.-eurot. Avaldaja on teeninud tulu 01.01.2022.a. -31.01.2022.a. 103516,44eurot, kasum vaadeldud perioodil 101218,11eurot. Avaldaja omakapital moodustab 31.01.2022.a. seisuga -100687.- eurot(muutus paremuse poole 201905-100687= 101218) Avaldaja kohustused võlausaldajate ees saneerimisavalduse seisuga 23.02.2022.a.
maakond,
xxx - 734,40 eurot
Avaldajal on saneerimisavalduse esitamise seisuga kohustusi kokku summas 194980.-eurot, sealhulgas kohustused tarnijatele 162606,20 eurot, Maksu ja Tolliametile 17115.-eurot, töötajatele 8108.-eurot ja muud võlad 1651.-eurot. Ennekõike Avaldaja soovib tarnijatele tasumise tähtaja pikendamist ja saneerimiskava koostamise käigus võib tekkida vajadus nõuete mõningaseks vähendamiseks. Hetkel Avaldajal käibevara võlgnevuste koheseks tasumiseks pole ning olemasoleva likviidse vara 3198.-eurot kulub materjalide ja muude kulude katteks.2022.a. esimese poole aasta jooksul vabanevad garantiikohustuste tarbeks likviidsed vahendid 17038,98eurot ja lõpevad tööd töölepingu nr. xxx täitmisel 01.06.2022.a. Avaldaja likviidsuspuudulikkus väheneb, Avaldajal on toimiv tööleping ja planeeritavad lepingud edaspidiseks. Avaldaja maksejõuetus tulevikus on tõenäoline. Ilma saneerimismenetluse raames kohaldatavate abinõude rakendamiseta, millega on võimalik tagada Avaldaja jätkusuutlik majandamine, on Avaldaja maksejõuetuse tekkimine tulevikus tõenäoline. Avaldajal on saneerimisavalduse esitamise seisuga kohustusi kokku summas 189480.-, millest võlad tarnijatele 162606.-eurot , maksuvõlad 17115.-eurot muud võlad 1651.-eurot ja võlad töövõtjatele 8108.-eurot (nende võlgade osas Avaldaja ei soovi võlgasid saneerida) vara 65465.-eurot. Seega ei ole vara arvelt võimalik kohustusi koheselt tasuda. Avaldajal on ajutine likviidsuspuudulikkus, mis ei võimalda tasuda nõudeid ja ohustab maksejõuetusega, kuid saneerimismenetluse tulemusena on võimalik likviidsuskriisist välja tulla nõuete ümberkujundamise ja saneerimisabinõuna Avaldaja ajutise restruktureerimise teel, mis võimaldab võlausaldajate nõudeid rahuldada suuremas ulatuses kui pankrotimenetluses. Saneerimismenetluse eesmärgiks on saneerimisabinõuna Avaldaja ajutine restruktureerimine ning kohustuste ümberkujundamine. Kohustuste ümberkujundamisel planeerib Avaldaja kasutada eelkõige SanS § 22 lg 1 sätestatud abinõusid. Eeltoodule tuginedes on Avaldaja seisukohal, et tema maksejõuetus tulevikus on tõenäoline ning seetõttu (mh oma töötajate ja võlausaldajate ja koostööpartnerite huvide kaitseks) vajab ettevõte saneerimist. Avaldajal puuduvad hetkel käibevahendid võlausaldajate poolt nõutavate nõuete koheseks tasumiseks ning suure tõenäosusega asuvad lähitulevikus võlausaldajad esitama avaldusi (pankrotiavaldusi) kohtule, mis esiteks võtaks Avaldajalt võimaluse jätkata elektriinstallatsiooni tööde tegemisega, Avaldajal on võimekus elektritöid teostada (eelnevalt olen välja toonud olemasolevad lepingu ja sõlmitavad lepingud) , säiliksid töökohad töötajatele, vastasel korral lõppeksid lepingud ja kahtluse alla jääksid ka garantiikohustuste katteks broneeritud rahade laekumine lähitulevikus (osaliselt sellel aastal ja järgnevatel aastatel). Pankrotiavalduse esitamisel ja pankroti väljakuulutamisel Avaldajal puuduks võimekus majandustegevusega jätkamiseks sest see asjaolu ettevõtte pankrotis olemine kaoks usaldus tööandjate poolt. Avalduse esitamise seisuga Avaldajal on kavatsus jätkata majandustegevust. Tulenevalt asjaolust, et ettevõtet ähvardab maksejõuetus, siis on vaja viia läbi Avaldaja saneerimismenetlus ning rakendab selle raames, võimalikke nõuete ümberkujundamise meetmeid. Avaldaja hinnangul on asjakohane eeldada, et saneerimismenetluse tulemusena tema maksejõulisus paraneb ning kokkuvõtvalt saavad võlausaldajate huvid, saneerimise tulemusena, paremini kaitstud kui pankrotimenetluse korral. Avaldaja on seisukohal, et tema majandusliku olukorra parandamine läbi saneerimismenetluse on tulevikus ülimalt tõenäoline. Seda põhjendab Avaldaja järgnevalt: Saneerimisabinõude rakendamine võimaldab Avaldajal kasumlikkuse taastada ja saneerimiskava alusel võlausaldajatele väljamakseid tasuda. Avaldaja restruktureerib ettevõtte ajutiselt tasemeni, mis võimaldab praeguse kliendibaasi ja rahavooga teenida tegevuskasumit (vähesel määral ka teatud kasvu). Avaldaja restruktureerimine seisneb järgnevas: Püsikulude vähendamine: ▪ Personali ja personalikulude vähendamine – töötajate arv viiakse 10 töötajani; ▪ Muude tegevuskulude vähendamine. ▪ Kontori- jmt. üldkulude vähendamine – väiksemale kontoripinnale kolimine jmt.
Tulude ja brutokasumi suurendamine: ▪ Töö efektiivsuse suurendamine, teostatud tööde järelevalve kontrolli suurendamine, tellija poolt täiendavate tööde tellimisel (tellija süül) suurendada lepingulist mahtu (lisa tööde tegemisel kasutada suuremat lisa kofitsenti) Kuna erinevate võlausaldajate nõuded kujundatakse ümber erinevalt st. nõuete ümberkujundamisel kasutatakse erinevaid saneerimisabinõusid siis luuakse saneerimiskavas erinevad rühmad. Täpsemalt tuuakse rühmad ja nende moodustamise alused välja koostatavas saneerimiskavas. Siiski rühmitatakse võlausaldajad eelduslikult 2 rühma järgmiselt: • Ärikriitiliste võlausaldajad kellest sõltub suurem osa tarvitavate materjalide saamine • Muud võlad hankijatele ja maksuvõlad Täpselt tuuakse rühmadesse rühmitatud võlausaldajate nõuete ümberkujundamise abinõud välja saneerimiskavas kolme kuni viie aastani. Eeltoodust nähtub, et Avaldaja on suuteline vajalike saneerimisabinõusid rakendades tänase kliendibaasi ja rahavoo arvelt kohustused tasuma. Esineb positiivne tulevikuootus Avaldaja äriplaani täiemahuliseks realiseerumiseks. Avaldaja on võimeline pärast restruktureerimise läbiviimist saavutama omakapitali tase vähemalt sama mis moodustas 31.12..2020.a. 97453.-eurot ja müügitulu moodustas 721125,50eurot , juhul kui selle eesmärgi püstitamisel Avaldaja ei saavuta omavahendite arvelt võib kaaluda saneerimiskava realiseerimisel kaaluda täiendavate investorite kaasamist. Eeltoodust tulenevalt on Avaldaja seisukohal, et tema majandusliku olukorra paranemine on tõenäoline. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud saneerimisavalduse ja selle lisadega leiab, et saneerimismenetlus tuleb jätta algatamata. Saneerimisseaduse § 8 lg 1 järgi kohus algatab saneerimismenetluse, kui saneerimisavaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja käesolevas seaduses esitatud nõuetele ning kui ettevõtja on põhistanud, et: 1) tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline; 2) ettevõte vajab saneerimist; 3) ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Kohus leiab, et avaldaja ei ole põhistanud ettevõtte saneerimisvajadust ja seda, et ettevõtte jätkusuutlik majandamine oleks pärast saneerimismeetmete rakendamist võimalik. Kohtu hinnangul ei ole avaldaja põhistanud, mil moel on tema majanduslikud raskused läbi saneerimismenetluse ületatavad. Ettevõtte saneerimine on saneerimisseaduse § 2 kohaselt abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. Avaldaja märgib avalduses üksnes üldsõnaliselt, et ettevõtja restruktureerib ettevõtte ja muudab töö efektiivsemaks. Mingeid konkreetseid meetmeid ettevõtja esile ei ole toonud. Ettevõtja loodab, et äriplaan realiseerub ja esineb positiivne tulevikulootus ning edaspidi on võimalik kasumlikult jätkata. Kohus ei näe, et selliste meetmete rakendamine aitaks avaldajat saneerida selliselt, et avaldaja suudaks võlausaldajate ees oma nõudeid rahuldada ning majandustegevust jätkata. Ettevõtja prognooside põhjal peaks kasumlikkuse saavutamine tõenäoline olema, käesoleval juhul kasumlikkuse saavutamine kohtu hinnangul tõenäoline ei ole. Avalduses puudub igasugune põhistus, milliste konkreetsete abinõude rakendamisega kavatseb ettevõtja majandusraskused
ületada. Kohus leiab, et saneerimismenetlust on alust algatada siis, kui avaldaja põhistab kohtule veenvalt, et saneerimismenetluse kaudu on võimalik ületada majanduslikud raskused ning vältida pankrotti. Ettevõtja poolt esitatud bilansi, kasumiaruande ja majandusaastaaruande põhjal saab järeldada, et ettevõtja tegutseb võõrkapitali, ehk võlausaldajate raha arvel. Võlakordaja ehk üldine võlasuhe ei tohiks ettevõtte puhul olla üle 0.7 – 0.8, avaldaja puhul on see aga 1,77, mis tähendab, et ettevõtte sõltuvus võõrkapitalist on väga kõrge. Ettevõtte maksevõime hindamisel on enimkasutatavaks finantsnäitajaks lühiajalise võlgnevuse kattekordaja, mis leitakse ettevõtte käibevara ja lühiajaliste kohustuste suhtenäitajana. Heaks likviidsuse näitajaks peetakse lühiajalise võlgnevuse kattekordajat, mis on kõrgem kui 1,6, vahemikus 1,20 kuni 1,59 rahuldavaks, alla 0,90 nõrgaks, millele võib järgneda ettevõtte maksejõuetus. Avaldaja puhul on vastav näitaja 01.01.2021. a seisuga 1,69; 01.01.2022. a seisuga 0,16 ja 31.01.2022. a seisuga 0,57. Ettevõtja poolt esitatud raamatupidamislikud näitajad ei võimalda ettevõtjal järgneva kuue kuu jooksul jätkusuutlikult majandada. Saneerimismenetluses on aga esimesed 6 kuud määrava tähtsusega saneerimismenetluse edukusele. Ettevõtjal on saneerimismenetluses kohustus tasuda saneerimisnõustaja tasu ning vajadusel peab ettevõtja arvestama ka ekspertide tasuga. Ettevõtjal aga sisuliselt likviidne vara puudub. Kohtu hinnangul on avaldaja viimase aasta jooksul muutunud nii rahavooliselt kui bilansiliselt maksejõuetuks. Eeltoodu alusel jätab kohus saneerimismenetluse algatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.