OÜ Totaalne Lammutus hagi VAR Teenused OÜ vastu võla nõudes. Menetlusse võtmisest keeldumine
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 18. augusti 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Totaalne Lammutus määruskaebus
Menetlusosaline ja tema esindaja ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja): OÜ Totaalne Lammutus, lepinguline esindaja advokaat Ivo Kallas
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Täpsustada Harju Maakohtu 18. augusti 2021 määruse resolutsiooni ja lugeda, et sellega keelduti hagi menetlusse võtmisest. Ühtlasi täiendada seda otsustusega menetluskulude jaotuse kohta. Ülejäänud osas jätta määrus muutmata, arvestades lisaks käesoleva määruse põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta OÜ Totaalne Lammutus kanda.
4.Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.OÜ Totaalne Lammutus (hageja) esitas 1. juunil 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse VAR Teenused OÜ (kostja) vastu 5737 euro nõudes. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis 27. juuli 2021 määrusega menetluse üle Harju Maakohtule (edaspidi: maakohus) hagimenetluse jätkamiseks, sest kostja esitas vastuväite.
2.Maakohus andis 28. juuli 2021 määrusega hagejale tähtaja 14 päeva määruse kättetoimetamisest, et esitada oma nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Kohtute Infosüsteemi (KIS) kohaselt on 28. juuli 2021 määrus hageja seaduslikule esindajale Viljar Ennokile kätte toimetatud e-toimiku kaudu samal päeval.
3.Advokaat Ivo Kallas teatas 17. augustil 2021 maakohtule, et tal on volitus esindada hagejat käesolevas asjas. Ühtlasi palus ta arvestada kõiki menetlustähtaegu alates lepingulisele esindajale materjalide kättetoimetamisest.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Maakohus jättis 18. augusti 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) rahuldamata hageja taotluse arvestada kõiki menetlustähtaegu alates lepingulisele esindajale materjalide kättetoimetamisest. Samuti keeldus maakohus hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg 3 alusel. Maakohus märkis, et 28. juulil 2021 ei olnud hagejal lepingulist esindajat, mistõttu toimetati määrus hageja seaduslikule esindajale e-toimiku kaudu kätte samal päeval vastavalt TsMS § 318 lg-le 2. TsMS § 487 lg-s 1 sätestatud hagiavalduse esitamise 14-päevane tähtaeg hakkas seega määruse kättesaamisest arvates kulgema ning sai täis 11. augustil 2021. Kuna hageja teatas lepingulise esindaja volitustest alles 17. augustil 2021 ehk pärast seda, kui seaduses sätestatud menetlustähtaeg oli möödunud, ei ole võimalik tagasiulatuvalt hakata muutma menetlustähtaja kulgemise arvestust.
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Hageja leiab, et maakohus ei täitnud selgitamiskohustust, sest 28. juuli 2021 määruses ei toodud selgelt ja konkreetselt esile puuduseid, mis tuli hagejal määratud tähtajaks kõrvaldada. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine on põhjendamatu ka seetõttu, et hageja 1. juuni 2021 maksekäsu kiirmenetluse avaldus vastas TsMS § 363 lg-s 1 sätestatud hagiavaldusele esitatud nõuetele.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, ei rahuldanud seda ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 10. jaanuaril 2022.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse lõppjärelduses muutmata, kuid täpsustab ja täiendab seda (TsMS § 657 lg 1 p 21, § 659). Määruskaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab sellega seonduvad menetluskulud.
8.Kohus võib TsMS § 64 lg 1 esimese lause alusel pikendada enda määratud tähtaega. TsMS § 67 lg 1 sätestab aga, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. TsMS § 66 näeb ette, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha mh juhul, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega.
9.Eeltoodust tuleneb, et kohus saab pikendada enda määratud menetlustähtaega, kuid mitte seadusest tulenevat tähtaega. Seaduses sätestatud tähtaja puhul on menetlusosalisel võimalik taotleda tähtaja ennistamist (vt ka Riigikohtu 12. detsembri 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1130-12, p 16; 11. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-10, p 14; 24. novembri 2009 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-09, p 8). TsMS § 487 lg 1 kohaselt kohustab asja hagimenetluse korras menetlev kohus avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Kuivõrd hagi esitamise tähtaeg tuleneb seadusest, ei ole kohtul võimalik tähtaega pikendada. 2 (4)
10.Maakohus ei saanud käsitleda hageja 17. augusti 2021 taotlust tähtaja ennistamise taotlusena. Sellekohased täiendavad põhjendused on järgmised.
10.1.Kui hagejal oli mõjuv põhjus hagi tähtaegselt esitamata jätmiseks, oli tal TsMS § 67 lg 1 alusel võimalik taotleda kohtult tähtaja ennistamist. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal lõikes 1 nimetatud takistus ära langes. TsMS § 68 lg-st 1 tuleneb mh, et ennistamisavalduses märgitakse ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus. TsMS § 68 lg 2 järgi tuleb üheaegselt tähtaja ennistamise avalduse esitamisega teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse. TsMS § 68 lg 2 eesmärk on välistada tähtaja ennistamine etteulatuvalt, kui ei ole veel teada, kas menetlustoimingut, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse, üldse tehakse. Nii ei saa ennistamisavaldust lahendada enne menetlustoimingu tegemist (vt Riigikohtu 31. märtsi 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-15, p 13).
10.2.Hageja 17. augusti 2021 taotlus ei sisaldanud mõjuva põhjuse kirjeldust ega seda kajastavaid asjaolusid, samuti ei esitanud hageja nõuetekohast hagiavaldust. Hageja lepingulise esindaja avalduse sisu on üksnes palve pikendada hagi esitamise tähtaega (seega järeldub juba avaldusest endast, et hagi ei ole esitatud). Põhjendatud ei ole hageja arusaam, et 28. juuli 2021 määrus oleks pidanud olema põhjalikum. Nõuded hagiavaldusele tulenevad seadusest (TsMS § 334 jj, § 363 jj) ja neid polnud vaja hagejale eraldi selgitada. Seetõttu ei saanud ega pidanud maakohus hageja taotlust käsitlema puudustega ennistamis- või hagiavaldusena TsMS § 3401 lg 1 tähenduses.
11.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maksekäsu kiirmenetluse avaldus vastas TsMS § 363 lg 1 tingimustele. TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Hageja kirjeldas avalduses nõuet arve alusel, märkides arve numbrina 1006 või 10006. Isegi kui jätta kõrvale ebaselgus arve tähistamises, siis arve üksi ei ole aga kohane alus nõude rahuldamiseks. Ühtlasi nimetas hageja, et nõude alus on lammutustöö, aga ei toonud esile töövõtulepingu tuvastamiseks vajalikke asjaolusid, sh kelle vahel, millal ja mis tingimustel leping sõlmiti. Avaldusest ei nähtu hageja nõude summa kujunemine. Nii ei võimaldanud avaldus kohtul menetlusse võtmiseks vajalikus ulatuses kontrollida, kas hageja nõue on õiguslikult üldse võimalik. TsMS § 363 lg 1 p 3 kohustab hagejat märkima tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hageja viitab ainult arvele, aga see ei ole eeltoodud kaalutlustel piisav. Muid viiteid tõenditele ega nende seoseid asjaoludele avaldus ei sisalda.
12.Eelneva põhjal on õige maakohtu seisukoht, et hageja ei esitanud tähtaegselt oma nõuet ja selle põhjendust hagiavaldusele ettenähtud vormis. Kirjeldatud olukorras pidi maakohus TsMS § 487 lg 3 alusel hagi menetlusse võtmisest keelduma. Maakohus märkis vaidlustatud määruse resolutsioonis ekslikult, et ta keeldub maksekäsu kiirmenetluse avalduse menetlusse võtmisest, aga sellest on piisavalt aru saada TsMS § 487 lg 3 kohane otsustus. Ringkonnakohus täpsustab vastavalt resolutsiooni sõnastust. Maakohus selgitas vaidlustatud määruse p-s 5 asjakohaselt, et hagejal on õigus pöörduda rahalise nõudega uuesti kohtu poole. Hageja saab valida, kas ta esitab uue avalduse maksekäsu kiirmenetluses või hagiavalduse.
13.Vaidlustatud määruses puudub menetluskulude jaotus, mis on oluline menetlusõiguse normi rikkumine. TsMS § 173 lg 1 alusel märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja TsMS § 173 lg 2 järgi tuleb vastava otsustus teha ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kirjeldatud rikkumise saab ringkonnakohus kõrvaldada olenemata kaebuse väidetest. TsMS § 168 lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Asja menetlusse võtmise keeldumise korral ei ole kostja menetlusest veel teadlik, sest kostjale ei ole edastatud menetlusdokumente. Nii ei saanud kostjal tekkida maakohtu menetluses hagiavaldusega seonduvaid kulusid, mille väljamõistmist ta saaks nõuda hagejalt. 3 (4)
14.Määruskaebus rahuldamata jätmise tõttu jäävad sellega seonduvad kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja kaebemenetluses ei osalenud, järelikult puuduvad ka käesolevas kohtuastmes menetluskulud, mille väljamõistmist saaks kostja nõuda hagejalt.
15.Eelneva kahe punkti ja TsMS § 173 lg 1 teise lause alusel märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse ning sedastab, et menetluskulud tuleb jätta rahaliselt kindlaks määramata.
16.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 372 lg 5 esimese lause alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.