Osaühingu Aktiva Finants hagi O. K. i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4841,03 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ Aktiva Finants, registrikood 10746479 Hageja lepinguline esindaja A. Ž. Kostja: O. K. , isikukood XXX
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista O. K. ilt osaühingu Aktiva Finants kasuks O. K. i ja Placet Group OÜ vahel 14.11.2016. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel põhivõlgnevus 2263,87 eurot, intress 263,29 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja viivis 2263,87 eurot.
5.Välja mõista O. K. ilt osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskuluna 1060 eurot. O. K. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme
kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmis O. K. (kostja) 14.11.2016. a Placet Group OÜ-ga tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 4000 eurot. Kostja kohustus tagastama Placet Group OÜ-le laenu ja tasuma intressi 41,52% aastas vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule. Lepingus lepiti kokku ka maksete mittetähtaegse tasumise puhuks viivis 41,52% aastas. Kostja jäi maksetega viivitusse alates 02.02.2019. a. Kostjal on laenulepingu alusel tasumata põhivõlg 2263,87 eurot, intress 263,29 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 2446,47 eurot, mida hageja nõuab põhivõla 2263,87 euro ulatuses. Ka on tekkinud võla sissenõudmisega soetud kulud summas 50 eurot, kuivõrd kostjale on saadetud tasulisi meeldetuletuskirju. Hageja palub nimetatud summad kostjalt välja mõista. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Kõik kostja vastuväited on paljasõnalised. Laenuandja on hinnanud kostja krediidivõimelisust sise-eeskirjade ja kehtiva seadusandluse kohaselt põhjalikult ja jõudnud positiivse otsuseni. Laenuhaldur kontrollis analüüsi raames ka kliendi igakuiseid kohustusi. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu, siis lähtuti printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud. Kostja on laenutaotluses oma sissetulekuks märkinud XXX eurot ning väljaminekuks XXX eurot, millest laenuandja võis järeldada kostja võimet täita lepingus kokku lepitud osamakse, s.o 172 eurot kuus. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet, kontrollis avalike andmebaase: maksehäireregister, elamisloa register, pensioniregister, Ametlikud Teadaanded, rahvastikuregistri andmed, kinnistusregistri andmed, krediidiregistri andmed, e-krediidiinfo, krediidiinfo registri andmed, võimalike täiturite areste või makseid teistele laenuandjatele jms kostja esitatud arvelduskonto väljavõttelt. Lisaks kontrolliti kostja dokumentide kehtivust ja finantssanktsiooni info andmeid. Laenuandja kontrollis samuti pensioniregistrit, kus kajastub kostja sissetulek. Andmebaaside kontrolli tulemusena sai laenuandja teada, et kostja sissetulek on XXX eurot ning väljaminekud XXX eurot. Ka ilmnes päringutest, et kostjale kuulub kinnisvara. Seega sai laenuandja pidada kostjat krediidivõimeliseks.
2(7)
Seda, et kostja oli maksevõimeline, näitab ka asjaolu, et kostja tasus probleemideta 27 maksegraafikujärgset osamakset. Kui kostja ise on laenulepingu sõlmimisel esitanud valeandmeid, ei saa laenuandjale vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist ette heita. Kostja vastuväited
3.Kostja hagiga ei nõustu. Kostjal ei ole ühtegi kokkupuudet hagejaga. Kostja ei ole hagejalt midagi saanud. Kostja laenas teiselt ettevõttelt, kes omapoolset kohustust rikkudes loovutas nõude heausksele hagejale. Esmalt tuleks tõendada, milles seisneb kostja rikkumine ja alles siis pöörduda kohtusse.
4.Kostjale laenu andmisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenuandja oleks pidanud aru saama, et kostja ja tema ettevõtte sissetulek pole piisav, et tagada viie masina liisingumaksed, teisi olemasolevaid ärilaene ja muid majanduskulusid.
5.Kostja on laenulepingut täitnud korrektselt, kuid ühel hetkel otsustas tasuda kogu jäägi korraga. Kostja küsis korduvalt lõpparvet, kuid ei saanud seda. Kostja sai hoopis teate, et nõue on loovutatud osaühingule Aktiva Finants, kes nüüd nõuab põhjendamatult suuri summasid. Kohtuotsuse põhjendused
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
7.Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub midagi tegema või tegemata jätma. Osundatud paragrahvi 2. lõike kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 101 lg 1 p-st 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja nõuab tagastamata laenusumma 2263,87 euro väljamõistmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, 3(7)
millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist lepingu ülesütlemise päevast alates, s.o 19.04.2019. a kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 24.11.2021. a lepingus kokku lepitud määras s.o 41,52% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 8.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega ning nõuab seda põhivõla ulatuses. VÕS § 1132 lg 2 p 3 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot. Kostjale on saadetud mitmeid meeldetuletuskirju ja võlateatisi, mistõttu nõuab hageja ka sissenõudmiskulude hüvitamist 50 euro ulatuses.
8.Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes: -
kostja sõlmis 14.11.2016. a Placet Group OÜ-ga tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 4000 eurot;
-
kostja pidi tagastama laenusumma koos kõrvalkuludega vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule;
-
kostja ei ole laenulepingut nõuetekohaselt täitnud ning tekkinud on võlgnevus;
-
laenuleping on üles öeldud;
-
kostja on saanud teate nõude osaühingule Aktiva Finants loovutamise kohta.
9.Vaidlus on selles, kas ja millises ulatuses on osaühing Aktiva Finants õigustatud laenulepingust tulenevat võlgnevust kostjalt sisse nõudma ning kas kostjale laenu andmisel on laenuandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. I Nõude loovutamine
10.VÕS § 170 näeb ette, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
11.Kostja on ise avaldanud, et on saanud teate, mille kohaselt on Placet Group OÜ loovutanud oma nõude osaühingule Aktiva Finants. Ka on kohtule esitatud 23.04.2019. a kostjale adresseeritud ülesütlemise teatis, kust nähtub nõude loovutamine hagejale. Seega saab kohtule esitatud seisukohtadest ja tõenditest tulenevalt ning VÕS §-s 170 sätestatust asuda seisukohale, et Placet Group OÜ on loovutanud nõude osaühingule Aktiva Finants, mistõttu on kostja viited sellele, et tema ei ole osaühingult Aktiva Finants midagi saanud, asjakohatud. Vaidlust ei ole, et kostja sai laenu Placet Group OÜ-lt, kes on oma nõude kostja vastu loovutanud osaühingule Aktiva Finants. Seega on osaühingul Aktiva Finants õigus esitada kostja vastu hagi Placet Group OÜ ja kostja vahel 14.11.2016. a sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks.
12.Hageja on esitanud tõendid, millest lisaks nõude loovutamisele nähtub ka nõude alus ja sisu, samuti on esitatud arvestus nõude kujunemise kohta. Kostja väited, et nõude suurus on ebaselge, on paljasõnalised. Ühtegi tõendit kostja oma väidete tõendamiseks kohtule 4(7)
esitanud ei ole, kuigi kohus on pooltele tõendite esitamise vajadust selgitanud. Vaidlust selles, et kostja ei tasunud vastavalt kokkulepitud maksegraafikule kogu laenusummat ja intressi, ei ole. Kostja on ise avaldanud, et soovis laenujäägi tagastada korraga, kuid ei teinud seda, sest laenuandja ei esitanud kostjale sobivat arvet. II Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine
13.VÕS § 4034 lg 1 näeb ette, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. Seega pidi laenuandja laenude väljastamisel kontrollima, kas O. K. on kokkulepitud tingimustel suuteline laenu tagasi maksma, analüüsides seejuures eeltoodud tingimusi. Hageja on kinnitud, et laenuandja on lähtunud kostja maksevõime hindamisel lisaks võlaõigusseadusele ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduses, Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendina kehtestatud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse suunistes ja Placet Group OÜ kehtestanud sise-eeskirjades antud juhistest kostja maksevõimelisuse hindamisel.
14.Riigikohus on 31.01.2018. a kohtuotsuses nr 2-14-21710 selgitanud, et tulenevalt VÕS § 14 lõigetest 1 ja 2 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 92 lõigetest 2 ja 3 (koosmõjus TsÜS §-ga 95) on lepingupoolel nii üldine kohustus mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist vale infoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev kohustus teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Laenutaotlejal on VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi kohustus esitada krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja krediidiandja võib neist lähtuda. Samas ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada. Kostja ei ole laenutaotluste esitamise ajal ega ka kohtus esitanud andmeid ega tõendeid olemasoleva viie kohustuse kohta, millele kostja hagivastuses on viidanud. Seega on ilmne, et kostja ise ei ole laenu taotlemise ajal lähtunud kohustusest esitada tõeseid andmeid või on kohtumenetluses esitanud otsitud põhjendusi vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise väite sisustamiseks. VÕS § 4034 lg 3 teise lause kohaselt peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega, kui kostja hinnangul on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine see, et väidetavalt olid kostjal laenutaotluste esitamise
5(7)
ajal juba mitmeid kohustusi, kuid nende olemasolu ei ole kostja ise taotluste esitamisel avaldanud ega kohtumenetluses tõendanud, ei saa kostja käesolevalt tugineda vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele ning krediidiandja võimalik kostja maksevõime valesti hindamine ei too kaasa kostja poolt soovitud tagajärge (hagi rahuldamata jätmist). Ka märgib kohus, et laenulepingu Placet Group OÜ-ga on O. K. sõlminud eraisikuna, seega ei ole asjassepuutuvad kostja viidatud ärilaenud või muud majanduskulud, mis võivad olla seotud kostja ettevõtlusega. Asjaolu, et kostja on laenulepingut nõuetekohaselt täitnud enam kui kaks aastat ja seejärel jäänud makseviivitusse, viitab kostja majandusliku olukorra muutumisele laenulepingu kehtivuse ajal, mitte aga maksevõime puudumisele laenulepingu sõlmimisel. Sellist seisukohta kinnitab ka kostja enda 29.08.2019. a hagejale saadetud e-kiri: „Mille eest see on, mul 100 nõuet“. Kohus nõustub hagejaga selles, et teatud riskid on krediidi andmisele ja võtmisele olemuslikud ja ei ole krediidiandja poolt kontrollitavad ega ettenähtavad (töö kaotamine, sissetulekute vähenemine vms). Seetõttu ei saa väita, et ilmselt laenuandja ei kontrollinud laenusaaja maksevõimet või ei teinud seda piisavalt, kui lepingu täitmise käigus ilmneb laenusaajal ootamatu takistus ja tal ei ole lepingut enam võimalik nõuetekohaselt täita. Kostja avaldatud XXX euro suuruse sissetuleku ja XXX euro suuruste väljaminekute juures sai laenuandja pidada kostjat krediidivõimeliseks. Ka märgib kohus, et hageja esitatud 2019. ja 2020. aastal kostjaga peetud kirjavahetusest nähtub, et kostja on otsinud lahendusi võlgnevuse tasumiseks ja lubanud võlgnevuse tasuda, tänanud hageja esindajat mõistva suhtumise eest. Seega ei ole kostja varem (enne kohtumenetlust) leidnud, et ei ole osaühingult Aktiva Finants raha saanud ega võlgne temale midagi, et nõutavad summad on liiga suured või et laenulepingu sõlmimisel oleks rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
15.Kohus märgib, et isegi, kui laenuandja oleks rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei muuda see olematuks asjaolu, et O. K. on laenu saanud. Ka sellisel juhul tuleks saadud krediidisumma tagastada.
16.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud. Kostja vastuväited on ainetud ega anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. O. K. ilt tuleb osaühingu Aktiva Finants kasuks välja mõista Placet Group OÜ ja kostja vahel 14.11.2016. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel põhivõlgnevus 2263,87 eurot, intress 263,29 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja viivis 2263,87 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
6(7)
Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta O. K. i kanda.
18.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 400 eurot ning hageja õigusabikulud 960 eurot. Hageja esindajal on kulunud kokku kaheksa tundi, tunnitasu määraks on 120 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on menetluskuluna märgitud riigilõivu suurus põhjendatud. Hageja õigusabikulusid ei pea kohus aga kogu ulatuses põhjendatuks. Tegemist ei ole keeruka tsiviilasjaga. Arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide mahtu ja sisu ning menetluse kestust, ei ole tegemist ka tavapärasest mahukama asjaga. Samuti märgib kohus, et kohtul ei ole kuidagi võimalik kontrollida dokumentide tellimisele, komplekteerimisele ja koondamisele kulunud tegelikku aega. Ka ei ole tõendid olnud eriliselt mahukad või sellised dokumendid, mille saamine oleks erakordselt keerukas. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 120 eurot on mõistlik ning kooskõlas kohtupraktikaga (Riigikohtu 11.02.2015. a kohtumäärus asjas nr 3-2-1-115-14 ja Riigikohtu 03.03.2015. a kohtuotsus asjas nr 3-3-1-82-14). Eeltoodu tõttu leiab kohus, et antud tsiviilasjas on hageja esindaja ajakulu põhjendatud 5,5 töötunni ulatuses. Kokku on hageja menetluskulud seega 1060 eurot (riigilõiv 400 eurot + õigusabikulud 660 eurot (5,5 töötundi x 120 eurot). Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 1060 eurot.
19.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
20.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.