X hagi Osaühingu Stabimer-Marketing vastu raha tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24. märtsi 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
44 803 eurot 17 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Gennadi Kull Kostja (vastustaja) Osaühing Stabimer-Marketing (registrikood 10044286), lepinguline esindaja Aleksandra Bolšakova
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 21. jaanuari 2022. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 24. märtsi 2021. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
2-18-9985 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 29. juunil 2018 Harju Maakohtule hagi Osaühingu Stabimer-Marketing (kostja) vastu raha tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks. Hageja palus: -
mõista kostjalt hageja kasuks välja 35 000 eurot ning viivis nimetatud summalt alates
23.juunist 2018 kuni kohustuse kohase täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;
-
mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 6476 eurot ning viivis kahjuhüvitiselt alates 23. juunist 2018 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
-
jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista need kostjalt välja koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude kindlaksmääramisest kuni kohase tasumiseni.
1.1.Hagiavalduse ning selle täienduste kohaselt on hageja omandis kinnistu asukohaga Järvekalda tee 14, Liivamäe küla Jõelähtme vald, Harjumaa (kinnistu). Hageja tellis kostjalt oma kinnistule üksikelamu ehitamiseks ehitustööd. 5. aprillil.2018 sõlmisid hageja ja kostja ehituse töövõtulepingu nr 04/2018 (leping). Lepingu punkti 4.1 kohaselt kohustus kostja teostama kokkulepitud tööd hinnapakkumise nr 2018-1-04 alusel. Tööde alustamiseks pidi hageja lepingu punkti 2.3.1 kohaselt taotlema ehitusloa ning tasuma ettemaksu. Lepingu lisa nr 1 p 1 kohaselt oli kostja kohustuseks tööplatsi ettevalmistamine, organiseerimine ja geodeesia tööde teostamine (2625 eurot), p-i 2 kohaselt maa- ja puurimistööd, pinnase väljakaevamine ja asendamine, pinnase tihendamine ja transport (3217 eurot). Tööde alustamiseks esitas hageja kostjale ehitusprojekti ning tasus ettemaksuna 35 000 eurot. Ehitusprojekti üldosa p-i 3.1 kohaselt pidi hoone vundamendi lahendus olema rostvärgiga postvundament. Vaiade ülesanne on kanda koormus sügavamal asetsevatele tugevamatele pinnase kihtidele. Rostvärgi ülesanne on jaotada ehitiselt tulevad koormused vaiadele.
1.2.Hageja tasus ettemaksu ning kostja alustas 16. aprillil 2018 tööde teostamist. Kostja tööde ülevaatusel selgus, et suurem osa pinnasesse paigaldatud vaiadest ei olnud paigaldatud vertikaalselt, vaid lubatud normist suurema kaldega ja osaliselt olid paigaldatud vaiad purunenud. Kostja tellis geodeetilise mõõdistuse vaiade maasse süvendamise kõrguspunktide määramiseks. Selgus, et vaiad ei ole ühesugusel kõrgusel ega vasta projektikohastele kõrguspunktidele. Hageja nõudis 15. mai 2018. a kirjas kostjalt tööde parandamist või alternatiivselt lintvundamendi ehitamist. 18. mail 2018 vastas kostja, et teostas töid uue tehnilise lahenduse alusel ning selgitas, et pinnas ei olnud vaiade paigaldamiseks sobilik. 9. juuni 2018. a kirjas tõi hageja välja kõik pretensioonid. Kostja muutis omaalgatuslikult toetuspindala (hageja andis loa 160 mm läbimõõduga vaiade paigaldamiseks, mitte vaiade kogu toetuspindala vähendamiseks). Kuna kostja praaki ei parandanud, ütles hageja 18. juunil 2018 töövõtulepingu erakorraliselt üles ja nõudis ettemaksu 35 000 eurot tagastamist hiljemalt 22.
2-18-9985 juuniks 2018. Lisaks ettemaksule palus hageja kostjal hüvitada ebakvaliteetse töö likvideerimisega seotud kulud 6476 eurot. Kostja ettemaksu ei tagastanud.
1.3.Lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et ta on tutvunud lepingu täitmiseks vajalike asjaoludega. Kostja heidab hagejale ette, et pinnas ei olnud puurimiseks sobilik ja et puudus projekti konstruktsiooniline osa. Kostja oleks pidanud oma ala asjatundjana veenduma tellitava töö teostamise võimalikkuses. Kostja ei teatanud hagejale töö tegemise ajal mitte ühestki takistusest. Kostja soovis kasutada teist projektilahendust, millest hageja keeldus.
1.4.Lisaks olulistele lepingurikkumistele oli ka teisi rikkumisi: 1) Geodesist sai mõõta ainult kuut vaia, sest ülejäänud vaiad kattis ehitaja täielikult liivaga. Nendel kuuel vaial ületati vertikaalse kõrvalekalde ehitustolerants; 2) Mitu vaia olid peaaegu pooleks murtud (töövõtja esindaja sõnul neile sõitis traktor otsa). Need tuli välja vahetada, mitte parandada nagu kostja seda teha kavatses. Vaiade konstruktsioon peab olema terviklik. 3) Vaiade pead (nende ülemise osa kõrgus) ei vastanud projektile e) Sammaste toetamiseks paigaldatud vaiad oli vaja igal juhul demonteerida ja paigaldada uued, täpselt sammaste alla ja suurema toetuspindalaga, mitte nihkes samba paigaldamise koha suhtes.
1.5.Kõik lepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud: töö oli puudustega ning töövõtja keeldus nende parandamisest, kostja sai ülesütlemise avalduse kätte. Hageja nõuab kostjalt tasutud ettemaksu 35 000 euro tagastamist. Hageja ei saa kostjale tagastada maasse raiutud vaiasid, sest nendega ei ole midagi peale hakata ning need tuleb hagejal utiliseerida. VÕS § 189 lg 1 alusel palub hageja välja mõista viivise põhinõudelt alates hageja poolt 35 000 euro tasumise tähtajast s.o 23. juunist 2018 kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vaiade utiliseerimise kulu on 6476 eurot. Asjaolu, et kostja paigaldas vaiad valesti ning osa nendest on kahjustada saanud, on hagejale kahju tekkimise aluseks. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväited on kokkuvõttes järgmised: 1) Kostja ei nõustu hageja väitega, et 55-st paigaldatud vundamendipostist vastas nõuetele üksnes kuus posti. Hageja ei ole seda väidet tõendanud. 2) Kostja ei nõustu hageja väitega, et väidetav ehitatava vundamendi liigi muutmine jäi hagejaga kooskõlastamata ning see on jäme lepingutingimuste rikkumine, mille tõttu hageja lepingust taganes. Seda väidet ei ole hageja lepingu ülesütlemise avalduses esile toonud, samuti ei tuginenud hageja sellele 16. mail 2019 toimunud kohtuistungil. 3) Kostja ei nõustu hageja 25. juuni 2019. a menetlusdokumendis esitatud väitega, et kostja vähendas hagejaga kooskõlastamata vaiade kogu toetuspindala. Hageja ei esitanud seda pretensiooni mõistliku aja jooksul. Vundamendi toetuspindala vähendati seoses vundamendi konstruktsiooni muutmisega, millele hageja on oma nõusoleku andnud (postvundamendi asemel oli kokku lepitud ehitada vaivundament). Hageja ei ole tõendanud, et vundamendi konstruktsiooni muutmisega pidi toetuspindala jääma samaks nagu postvundamendi korral. 16.mail 2019 toimunud kohtuistungil kinnitas hageja ise, et postvundament asendati vaivundamendiga ning kõik muu pidi jääma samaks. Kostjale ei ole arusaadav, millest hageja järeldab, et vundamendi konstruktsiooni asendamisel pidi toetuspindala samaks jääma. 4) Kostja on tõendanud, et püstitatud vaiadel oli vajalik kandevõime (isegi varuga) ning juba kostja teostatud tööde alusel oli ehituse jätkamine võimalik. Kostja on tõendanud,
2-18-9985 et tema ehitatud kandekonstruktsiooni osal on piisav kandevõime. Hageja ei ole oma väiteid tõendanud. 5) Kostja ei ole kunagi tunnistanud, et viltu paigaldatud vaiadele ei oleks saanud ehitada projektijärgset vundamenti. Kostja on olnud kogu aeg seisukohal, et ehitustöödega oli võimalik jätkata ning ehitada kokkulepitud vundament. Peamine vaidlus poolte vahel oli enne töövõtulepingu lõppemist selle üle, kas vaiade kõrvalekalde esinemisel oli võimalik ehitust jätkata. Enne töövõtulepingu ülesütlemist oli hageja ainuke pretensioon, et vaiad ei olnud püstitatud täpselt vertikaalselt ning seetõttu ei ole maja kandevõime tagatud. 6) Kostja paigaldatud vaiade arv ja asukoht vastasid eelprojektile. Seega ei ole arusaadav, mida peab hageja silmas väitega, et paigaldatud vaiad ei vastanud projektile. Eelprojektis ei olnud kindlaks määratud, et vaiad peaksid olema paigaldatud täpselt vertikaalselt. Hageja ei ole tõendanud väidet, et vaiade vertikaalne kalle ületas vertikaalse kõrvalekalde ehitustolerantsi. Hageja ei saanud tugineda töövõtulepingust taganemisele põhjendusega, et vaiade vertikaalse kõrvalekalde tõttu ei olnud nende kandevõime ehitise püstitamiseks piisav. 7) Vaiade horisontaalne kõrvalekalle on hageja väitel nii suur, et tegemist on olulise rikkumisega. Hageja väide on tõendamata. Kõrvalekalded ei takistanud ehitustöödega jätkamist. Kuni 16. maini 2019 ei tuginenud hageja kordagi sellele väitele. On vastuvõetamatu, et hageja esitas aasta hiljem kostjale uusi pretensioone, millest varem juttu ei olnud. 8) Hageja ei ole lepingust taganenud ka vaiade purunemise põhjendusega, kuna 16. mai 2019. istungil on ta ise kinnitanud, et see ei olnud lepingust taganemise põhjuseks. 9) Viimase kostjapoolse lepingurikkumisena on hageja esile toonud vaiade sügavuse. Hageja väitis 16. mail 2019 toimunud istungil, et projekti järgi pidi vaia sügavus olema 1,5 m. Hageja väitis, et ühtegi 1,5 m vaia ei ole maa sisse pandud. Kostja sellega ei nõustu, hageja ei ole oma väidet tõendanud. Hageja esitas kaks torude pilti, kuid nendest ei saa midagi konkreetset järeldada. Hageja ei esitanud pretensioone vaiade sügavuse kohta mõistliku aja jooksul ning ei maininud seda etteheidet ka lepingu lõpetamise avalduses. Seega ei saanud hageja selle väite alusel lepingut üles öelda. 10) Kostja on tõendanud, et ta ei ole lepingut rikkunud. Juhul, kui kohus leiab, et kostja on mingis osas oma lepingulisi kohustusi rikkunud, siis ei olnud tegemist olulise rikkumisega, mis annaks hagejale aluse lepingust taganeda ja ettemaksu tagastamist nõuda. Materiaalsed eeldused lepingust taganemiseks on täitmata. 11) Kui kohus leiab, et hagejal oli alus töövõtulepingust taganemiseks, esitab kostja tasaarvestusavalduse, mille kohaselt kostja ei ole kohustatud hagejale midagi tagastama, arvestades, et kostja tegi vaidlusalusel ehitusobjektil kulutusi ehitustööde teostamiseks 17 361 euro 52 sendi ulatuses. Lisaks kuludele on kostjal õigus nõuda hagejalt tasu tööde teostamise eest, millest on maha arvatud summa, mille kostja hoidis kokku lepingu ülesütlemise tõttu. Tasaarvestatav tasu on 35 707 eurot 20 senti. 12) Kui kohus leiab, et leping lõppes kostja 19. juunil 2018 esitatud ülesütlemisavalduse alusel, siis vabastab ülesütlemine pooled edasiste lepinguliste kohustuste täitmisest ning ülesütlemisele eelnevalt üleantut ei pea tagastama. 13) Vastuväitena hageja kahjuhüvitise nõudele leidis kostja, et hageja ei ole tõendanud, et vaiad utiliseeriti enne maja ehitamise jätkamist. Seega ei ole hageja tegelikult kahju kandnud ning kahjunõude hüvitamine ei ole põhjendatud.
2-18-9985 Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 24. märtsi 2021. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulusid maakohus rahaliselt kindlaks ei määranud.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: -
5.aprillil 2018 sõlmisid pooled ehituse töövõtulepingu, milles leppisid kokku, et kostjal (töövõtjal) on kohustus teostada tööd, mis on märgitud 5. aprilli 2018. a hinnapakkumises nr 2018-1-04 (lepingu lisa nr 1);
-
ehitustööde teostamise aluseks oli 5. aprilli 2018. a hinnapakkumine nr 2018-1-04 (lepingu p 4.1.), mille koostamise aluseks oli SORTA OÜ koostatud ehitusprojekt nr 0087. Tegemist oli eelprojektiga, mis oli ehitusloa saamise tingimuseks;
-
ehitusprojekti nr 0087 järgi oli hoone lahendatud postvundamendi rostvärgiga (eelprojekt lk 4, p 4.1);
-
pooled leppisid kokku, et tegelikult ehitatakse hoonele vaivundament rostvärgiga;
-
tööde teostamise tasuks oli 84 260 eurot 40 senti (koos käibemaksuga), millest 35 000 eurot tasus hageja (tellija) kostjale ettemaksuna;
-
16.aprillil 2018 alustas kostja töödega;
-
18.juunil 2018 esitas hageja kostjale töövõtulepingu ülesütlemise avalduse ja nõude tagastada tööde teostamiseks tasutud ettemaks 35 000 eurot;
-
19.juunil 2018 esitas kostja hagejale omapoolse töövõtulepingu ülesütlemise avalduse.
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et eelprojektis oli tehniline lahendus postvundamendi jaoks, aga pooled leppisid hiljem kokku, et ehitatakse vaivundament. Muus osas pooled muudatusi ei kooskõlastanud, seega tuli hageja hinnangul ehitada projekti järgi. Kostja tõstatas küsimuse, miks ülejäänud parameetrid kehtima jäid, kuna tegemist on kahe tehniliselt erineva vundamendi konstruktsiooni ehitamisega. Samas ei ole kostja tehnilist lahendust, mille ta hagejale välja pakkus, kohtule esitanud.
3.3.Maakohus käsitles hageja avaldust töölepingu lõpetamiseks lepingust taganemise avaldusena. Lisaks taganemisele on tellijal VÕS § 655 lg-st 1 tulenevalt võimalus töövõtuleping igal ajal üles öelda, sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud. Töövõtulepingust taganemisel teise poole olulise lepingurikkumise tõttu ja selle ülesütlemisel VÕS § 655 lg 1 kohaselt on erinevad õiguslikud tagajärjed. Pooltel on töövõtulepingust taganemise korral võimalik nõuda üleantu tagastamist või üleantu väärtuse hüvitamist, ülesütlemisel seevastu kokkulepitud tasu, millest on vajadusel tehtud mahaarvamised. Töövõtulepingut ei saa kohustuse rikkumise tõttu üles öelda, sest tegemist ei ole kestvuslepinguga. Üles saab öelda üksnes kestvuslepinguid. Kui töövõtulepingut on oluliselt rikutud, on tellijal õigus töövõtulepingust taganeda. Sellisel juhul kohalduvad asjas lepingust taganemise üldsätted. Hageja ei ole 25.06.2019, 05.08.2019, 17.07.2020 ja 14.09.2020 seisukohtadest nähtuvalt taotlenud, et lepingu lõpetamise avaldust saaks lugeda töövõtulepingu ülesütlemisavalduseks VÕS § 655 kohaselt.
3.4.Ettemaksu tagastamise nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 189 lg 1 alusel. Selle eeldused on järgmised: kehtiv leping, kohustuse olemasolu, kohustuse oluline rikkumine, lepingu lõpetamise avalduse tegemine ja selle jõustumine ning nõude esitaja on andnud lepingu täitmisena midagi üle.
2-18-9985
3.5.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on lepingut oluliselt rikkunud. Hageja taganemisavalduse kohaselt ei vastanud kostja tööd nõuetele - 55 vaivundamendi postist vastas ehituslikele nõuetele ainult kuus posti. Kostja oli algusest peale vaivundamendi vigadest teadlik, kuid vaatamata sellele otsustas töid jätkata. Hageja nõudis, et kostja parandaks oma kulul ebakvaliteetse töö, kuid kostja keeldus.
3.6.Hageja tõi esile järgmised vundamendiga seonduvad puudused: - vaiad ei olnud paigaldatud vertikaalselt, vaid normist lubatud suurema kaldega, mis ei taga konstruktsiooni kandevõimet; - osaliselt olid paigaldatud vaiad purunenud; - vaiad ei olnud ühesugusel kõrgusel; - kostja ei kõrvaldanud puudusi ettenähtud tähtaja jooksul.
3.7.Maakohus hindas hageja väiteid kostjapoolsete lepingurikkumiste kohta hageja 16. jaanuaril 2021 esitatud tabeli alusel.
3.8.Esiteks leidis hageja, et kostja paigaldatud postide kalded olid sedavõrd suured, et paigaldatud postidele ei saanud teha rostvärki laiusega 300 mm, kuna: a) rostvärk saaks olema siksakiline ja seinad oleksid samuti siksakilised (kd II, tl 18); b) kui teha sirge rostvärk kostja poolt paigaldatud postidele, tuleks teha rostvärgi laiuseks 674 mm ning paigaldada tuleks tasakaalustuspostid. Kumbki neist variantidest ei vasta kinnitatud projektile. Hageja oleks pidanud tellima uue projekti ja selle kinnitama, mis oleks tähendanud täiendavat raha- ja ajakulu. Kolmas võimalus oleks olnud plaatrostvärk (üks plaat kogu hoone alla), mis ei nõua täpset vaiade asukohta, välja arvatud nurkades ja sammaste all, kuid siiski oleks vaja paigaldada märkimisväärne arv täiendavaid vaiasid. Lubatud kõrvalekalded vaiade paigaldamisel rostvärgi keskkoha suhtes olid märgatavalt ületatud. Kõrvalekalded ulatusid 207 mm-ni. Kasutatud vaiade läbimõõdu juures (160 mm) oli lubatud kõrvalekalle 16 mm.
3.8.1.Maakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et 160 mm läbimõõduga vaiade puhul oli lubatud kõrvalekalle 16 mm. Hageja on selle väite tõendamiseks esitanud kohtule Eesti Standardi geotehnilise eritöö teostamise puurvaiade kohta, millest nähtuvad geomeetrilised tolerantsid, kuid antud dokumendist, mis sisaldab ehitustehnilisi arvutusi, ei nähtu lubatud kõrvalekalde suurust 16 mm ega selleni viinud järeldust. Hageja ei ole tõendanud väidet, et kõrvalekalle oli niivõrd suur ühele ja teisele poole, et kui vundament on 30 cm laiune ja vai 16 cm ja ulatub ühele ja teisele poole välja 20 cm, siis ei saa 30 cm laiust vundamenti nende kahe vaia vahele teha. Kinnistul asuval ehitusobjektil viidi läbi ehitise audit (05.08.2018, töö nr TR 1894/2018), mille koostas tehnikadoktor TR. TR hindas ehitustöid EVS standardite alusel, teostas paikvaatluse ja tutvus ehitusdokumentidega. Ehitise auditist nähtub muuhulgas, et vaiade teostusjoonise kohaselt on raudbetoonvaiade maksimaalsed kõrvalekalded projekteeritud telgedest: -teljed 1-5 138...161 mm ning -teljed A-D 117...207 mm. Ehitusdokumentide kohaselt on raudbetoonvaiade betoneerimisel kasutatud betooni C25/30 ja armatuuri 3Ø12 AIII. Paikvaatluse kohaselt on vundamendi (aluste, raudbetoonist postide ja rostvärgi) ehitustööd pooleli. Puuduvad ehitustehnilised takistused ehitustöödega jätkamiseks seni teostatud tööde alusel. Eelnevast järeldas maakohus, et hageja ei ole tõendanud oma väidet, et kui teha sirge rostvärk kostja poolt paigaldatud postidele, siis tuleb rostvärgi laiuseks 674 mm ja lisaks sellele tuleb paigaldada tasakaalustuspostid. Hageja esitas oma väite tõendamiseks joonise, kuid sellelt ei nähtu, kes selle koostas ja millised dokumendid on joonise koostamisel aluseks võetud. Samuti ei võimalda esitatud dokument teha ehitustehnilisi järeldusi hageja väidete kohta. Jooniselt ei selgu, kuidas kujuneb rostvärgi laiuseks 674 mm ning see, et täiendavalt on vaja paigaldada tasakaalustuspostid. Joonisele ei ole lisatud selgitusi, mille põhjal saaks kohus järeldada, et rostvärgi laiusega 300 mm puhul tuleks rostvärk siksakiline. Kostja esitas kohtule Laazi Ehituse OÜ vaiade paigalduse hinnangu (töö teostaja insener6
2-18-9985 konstruktor AZ). AZ hinnangust nähtub, et vaiade seisukord on stabiilne, tugevusnäitajatel on varud ja on olemas ehituse jätkamise võimalus (punkt 2.6). AZ on 22. juuli 2019 tehnilises hinnangus märkinud, et võttes arvesse vaiade teostusjoonisel (Henri Projekt OÜ, mõõdistamise aeg 30.05.2018, töö nr G378/1-18) märgitud vaiade kõrvalekaldeid, on võimalik ehitada vundamenti laiusega 300 mm. Selleks aga tuleb nihutada vundamendi teljed ning ümber teha ühte vaia teljel A ja ühte vaia teljel D. Välistatud ei ole, et eelprojektis märgitud vundamendi laius muutub ehitustööde jätkamisel suuremaks (st konstruktiivse projekti koostamisel), kuna eelprojektis ei ole tehtud koormusarvutusi ning eelprojektis toodud vundamendi mõõdud ei ole seetõttu lõplikud.
3.8.2.Maakohus analüüsis paigaldatud vaiade kõrvalekallete põhjuseid. Hageja kohustuseks oli edastada kostjale kogu ehitustööks vajalik dokumentatsioon. Sirgelt ei saanud vaiasid puurida pinnase eripära tõttu. Tegemist oli lubatud kõrvalekaldega, mis ei takistanud ehituse jätkamist. Maakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja kasutas vaiade paigaldamiseks vale tehnikat.
3.8.3.Hageja leidis, et vaiade paigaldamise puudused on seotud ka ehituspäeviku täitmisega ning kaetud tööde akti koostamata jätmisega. Maakohus leidis, et hageja viidatud nõuete võimalik täitmata ei ole seotud vaiade vale paigaldamisega.
3.9.Tõendamata on hageja väide, et vaiade sügavus ei vasta projektile. Vaiad pidid olema süvistatud 1,5 m sügavusele. Hageja fotodelt ei nähtu, kui sügavale on vaiad paigaldatud. Samuti ei nähtu vaiade sügavus kostja esitatud arvetelt. Hageja ei ole tõendanud, et vaiade sügavus ei vasta projektile. Kostja selgitas, et arvelt-saatelehelt nr 5528 on näha, et kostja ostis torud diameetriga 160 mm ja pikkusega 1000 mm, kokku 31 tk. Arvelt-saatelehelt nr 5897 on näha, et kostja ostis torud diameetriga 160 mm ja pikkusega 2000 mm kokku 17 tk. Arvelt nr 180048450 on näha, et kostja ostis torud diameetriga 160 mm ja pikkusega 1 m kokku 20 tk. Arvelt nr 28 on näha, et kostja ostis torud diameetriga 160 mm ja pikkusega 1 m kokku 5 tk. Seega kokku osteti 31 + 20 + 5 = 56 toru pikkusega 1 m ja 17 toru pikkusega 2 m. Seega kokku oli 56 x 1 + 17 x 2 = 90 m torusid, millest tehti 55 vaia (90 m/55 vaia) = 1,64 m iga vaia kohta).
3.10.Kolmandaks tõi hageja välja, et osa vaiadest purunes. Maakohus leidis, et purunenud vaiade kohta ei ole hageja kohtule tõendeid esitanud.
3.11.Neljanda puudusena tõi hageja esile, et vaiade kõrgused ei vastanud projektis nõutud kõrgusele. 3.11.1 Kostja tellis geodeesia mõõdistuse vaiade kõrguspunktide määramiseks. Kostja viitas ehitise auditile, milles on märgitud, et ehitusprojekti kohaselt oli 1-korruselise üksikelamu maksimaalseks kõrguseks projekteeritud 6,7 m. Esimese korruse põranda kõrgus oli maapinnast määrates ±0,00=35,75 m abs. Ehitise aluse maa-ala looduslikud kõrgusmärgid jäid vahemikku 33,50 ... 34,50m abs (punkt 2.5.1.). 30.05.2018 vaiade teostusjooniste kohaselt on vaiade kõrgused („vaia absoluutne kõrgus“) vahemikus 34,98...35,93m. Seega jääb kostjale arusaamatuks hageja etteheide paigaldatud vaiade kõrguse rikkumise kohta. Kui vaiad on liiga kõrgel, siis edaspidiste tööde teostamisel saab neid lõigata. Seega ei ole tegemist lepingu rikkumisega, veel vähem olulise rikkumisega.
3.11.2.Hageja tugines selle rikkumise puhul Henri Projekt OÜ vaiade teostusjoonisest (töö G378/1-18, teostas AV). Maakohtu hinnangul ei ole viidatud jooniselt aru saada, kas ja kuidas on vaiade kõrgust rikutud. Ehitise auditist tuleneb, et puuduvad ehitustehnilised takistused vundamentide ehitustööde jätkamiseks seni teostatud tööde alusel. Lisaks nähtub ka Laazi Ehituse OÜ asjatundja tehnilisest hinnangust, et vaiade kõrgust ei rikutud. Vastavalt SORTA OÜ koostatud eelprojekti lõikele 1-1 (töö nr 0087) on suhteline kõrgusmärk 0.00 = +35,75m abs. Rostvärgi alumine kõrgusmärk on 34,74 (35,75 – 0,15 (raudbetoon plaat) – 0,86 (rostvärgi
2-18-9985 kõrgus)). Vastavalt vaiade teostusjoonisele (Henri Projekt OÜ, mõõdistamise aeg 30.05.2018, töö nr G378/1-18) on kõik vaiad valatud projektkõrgusele enne rostvärgi armeerimist. Sellest tulenevalt vastab vaiade ülemise osa kõrgus SORTA OÜ koostatud eelprojektile (töö nr 0087) (punkt 3).
3.12.Maakohtu hinnangul ei ole väidetav pinnasetööde akti puudumine seotud hageja esile toodud oluliste puudustega (osa pinnasesse paigaldatud vaiadest on normist kõrvalekaldega, vaiade sügavus ei vasta projektile, osa vaiadest olid purunenud, vaiade kõrgused ei vastanud projektis nõutud kõrgusele). Põhjendatud ei ole järeldus, et kostja kohustuseks oli tellida pinnasetööde akt.
3.13.Vastuseks kostja väitele, et hageja esitas pretensiooni vaiade sügavuse kohta hilinenult, selgitas maakohus, et kohtumenetluse ajal võib varasemat taganemisavaldust täiendada. Lepingust taganemise mõistliku aja hindamisel tuleb eristada algset taganemisavaldust ja selle hilisemaid täiendusi. Kuna maakohus tuvastas, et hageja esile toodud rikkumised (osa pinnasesse paigaldatud vaiadest on normist kõrvalekaldega, vaiade sügavus ei vasta projektile, osa vaiadest olid purunenud ning vaiade kõrgused ei vastanud projektis nõutud kõrgusele) ei ole tõendamist leidnud, ei pidanud ta vajalikuks hinnata, kas hageja on kostjat rikkumisest mõistliku aja jooksul teavitanud.
3.14.Hageja ülejäänud pretensioonide osas (vaiade vertikaalne kalle, vaiade pead ei vastanud projektile, sammaste toetamiseks paigaldatud vaiad oli vaja igal juhul demonteerida ja paigaldada uued) leidis maakohus, et kuna tegemist ei olnud oluliste rikkumistega, siis ei ole vaja hinnata nende rikkumiste puhul töövõtulepingust taganemise materiaalsete eelduste täidetust. Hageja ei ole selgitanud, millal ta neist rikkumistest teada sai ning kostjat teavitas ja puuduste kõrvaldamist nõudis.
3.15.Kokkuvõttes leidis maakohus, et töövõtulepingust taganemise materiaalsed eeldused ei olnud täidetud ning kostja ei ole töövõtulepingut oluliselt rikkunud.
3.16.Hageja kahjuhüvitise nõude (6476 eurot) osas leidis maakohus, et hagejal tuli tõendada, milles konkreetselt vaiade utiliseerimisega seotud kulu seisneb. Hageja tõi esile järgmised kulud seoses kahjuhüvitise nõudega: − kulutused tõlkele 310 eurot; − kulutused pinnase tihendusele 103,20 eurot; − kulutused tõlkele 254,16 eurot; − kulutused projekti muudatustele 2580 eurot; − tasu ekskavaatori eest, mis eemaldas kostja poolt paigaldatud vaiad ja pinnase ning tihendas pinnase 2970 eurot. Kulutused on kokku 6217,36 eurot. − kostja poolt esitatud kviitungil (kd I, tl 129, pöördel) ühe kuupmeetri kaal 2581,6 kg. Telliti 2,5 m3, kaal 6454 kg; − kostja poolt esitatud kviitungil (kd I, tl 112, pöördel) liiv ja killustik kokku 55 t kaal 55 000 kg. Utiliseerimisele kuulub kokku 61454 kg. Ühe konteineri (kaal 3,5 tonni) ehitusprahi ja jäätmete hind 375 eurot /https://1prugivedu.ee/ru/. Hagejal kulub ehitusprahi, jäätmete ja pinnase äraveoks 17 konteinerit. Laaduri töötund maksab 32 eurot. Tööde teostamiseks kulub üks tööpäev ehk 8 tundi. Seega ehitusprahi, jäätmete ja pinnase likvideerimise kulude summa on kokku 5356 eurot. Kostja poolt hagejale tekitatud kulud on kokku 11 573 eurot 36 senti (6217,36 + 5356).
2-18-9985
3.17.Hagejale kahju tekkimine on tõendamata. Hagi terviktekstist ei nähtu, kuidas on kahjusumma kujunenud, milliseid kulutusi see hõlmab ning kas hageja on kulud ka tegelikult kandnud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja paigaldatud vaiad ei vastanud normidele, vaiasid ei saanud edaspidi kasutada ning need tuli utiliseerida. TR ehitise auditiga on tõendatud, et puuduvad ehitustehnilised takistused vundamendi ehitustööde jätkamiseks seni teostatud tööde alusel. Hageja ei ole tõendatud, et lasi kostja maasse püstitatud vaiad eemaldada. Hageja esitatud fotod vaiadest ja lintvundamendist ei tõenda hageja väidet, et kostja paigaldatud vaiad täielikult demonteeriti ja utiliseeriti. Hageja ei ole tõendanud, et ta tegi kulutusi pinnase tihendamiseks.
3.18.Maakohus jättis põhinõude ja kahjunõude rahuldamata jätmise tõttu rahuldamata ka hageja viivisenõude jäid. Nõuete rahuldamata jätmise tõttu ei andnud maakohus hinnangut kostja tasaarvestusavaldustele. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja peamine etteheide maakohtule on, et maakohus jättis hageja esitatud tõendid suures osas hindamata, kuid ei selgitanud, miks ta neid ei arvesta. Maakohus on otsuses tuginenud peamiselt kostja paljasõnalistele väidetele. Maakohtu otsusest järeldub, et hageja pidi ehitajale selgitama ehitusnorme ning ehituse head tava ning seadusega kehtestatud nõuete täitmise vajadust. Maakohus oleks pidanud hindama kohtule esitatud üksikelamu ehitusprojekti ning Henri Projekt OÜ teostatud tööst tulenevaid järeldusi. Kokkuvõttes esitas hageja apellatsioonkaebuses uuesti väited, millest järeldub, et kostja rikkus oluliselt töövõtulepingut. Hageja väited on järgmised: 1) Kostja jättis nõuetekohaselt täitmata ehituspäeviku, kuigi kohustus ehitamine dokumenteerida tuleneb majandus- ja taristuministri 4. septembri 2015. a määrusest nr
115.2) Kostja ei andnud hagejale teostatud töid nõuetekohaselt üle. Kostja kaetud tööde aktidel puuduvad hageja allkirjad (ehitustööde päevikus on 30.05.2018 järelevalve märkus, et kõiki töid ei ole ette näidatud). Samuti esitas kostja kohtule hageja 11. mai 2018. a kirja, kus hageja on esitanud oma vastuväited teostatud tööde kohta ning 29. juuni 2018. a kirja, kus hageja on teinud kostjale ettepanekud ehitusvigade parandamiseks. Viidatud kirjadega on ümberlükatud kostja väide, et hageja ei esitanud oma pretensioone õigeaegselt. 3) Hageja viitas kaebuses uuesti ka maakohtus esitatud üksikelamu ehitusprojektile, mille koostas SORTA OÜ. Ehitusprojekti joonisel Lõige 1-1 on märge, et postide kõrgus peab olema 1500 mm. Punktis 2.3 on kirjas, et üksikelamu kõrgus on 6,7m, esimese korruse põranda kõrgus on maapinnast määrates 0,00 = 35.75 abs. 35,75 - See kõrgus tähendab seda, et maapinnast alates on siia arvestatud vaipostikõrgus, mis on 1500 mm ning lisaks postidele ehitatud rostvärk ja esimese korruse põrand (kokku 2,5 m). Sama projekti p 4.4 sätestab, et hoone vundamendi posti moodustab betoonpost 300x300 mm, mis valatakse betoonist B20/25 ning armeeritakse A-III armatuuriga. Postide alumine rajamiskõrgus on ca 2,50 meetrit arvestades projekteeritud 0,00 tasapinda ning toetuvad kõvale aluspinnale (kalju/moreen). Postide peale tehakse rostvärk laiusega 300mm, mida tuleb armeerida ja betooniga B20/25 täis betoneerida.
2-18-9985 4) Vaiade kõrguse osas selgitas hageja järgmist: -
-
-
Vaiade teostusjooniselt (Henri Projekt OÜ joonis) nähtub, et vaiade kõrguspunktiks on märgitud erinevaid numbreid, kuid enamus on üle 35,37. On ka kõrgusmärgiga 35,93 ja 35,84 jne. Posti ülemine ots peaks olema kõrgusmärgil 34,74 /arv saadakse järgmiselt: projekti p. 2.3 on märgitud 0,00 = 35,75. Projekti p 4.4 on märgitud, et postide alumine rajamiskõrgus on ca 2,50 meetrit arvestades projekteeritud 0,00 tasapinda ning toetuvad kõvale aluspinnale (kalju/moreen). Arvutus on järgmine 35,75 – 2,5 =33,25, see on vaia alumise otsa kõrgusmärk. 33.25 + 1,5 = 34.75 – see on vaia ülemine kõrgusmärk. Henri Projekt OÜ 30. mail 2018 teostatud vaiade teostusjooniselt on näha järgmised andmed: joonise paremal pool all on tingmärkide selgitused. Neilt on näha, kus asub vaia projekteeritud asukoht ja kus on vaia tegelik asukoht, vaia vertikaalsuse määratlemiseks mõõdetud paiknemine ja vaiade tsentrihälve ühele meetrile, vaiade absoluutne kõrgus, tsentrihälbed on märgitud millimeetrites. Jooniselt on näha, et kõrgusmärgiga 34,75 poste ei leia. Vertikaalne hälve (Eesti Standardi p. 8.1.1.1 b /dtl 290-291) võib olla 20 mm ühe meetri kohta. Postide puhul kõrgusega 1500 mm võib hälve olla 30 mm. Tsentrihälve Eesti Standardi p. 8.1.1.1 d /dtl 290291) kohaselt võib olla 16 mm. Dokumendis esitatud võrrandi kohaselt tuleb posti diameeter (meil on selleks 160 mm) korrutada 0,1 ehk 160 x 0,1 = 16. Henri Projekt OÜ poolt tehtud jooniselt on näha, et ainult mõne posti tsentri hälve on alla 16. Henri Projekt OÜ joonisel on tsentri hälbe tingmärk märgitud järgmiselt – tsentri hälve millimeetrites. Seega ei tohtinud vaiposti kõrgus ületada koordinaati 34,75, mis vastab 1,5 meetri kõrgusele postile, mis on projektikohane vaiposti kõrgus. Henri Projekt OÜ poolt teostatud töös ei ole ühtegi projektikohasele kõrgusele vastavat posti. Henri Projekt OÜ teostatud töös on enamuse postide kõrgusmärgi koordinaadiks 35,37 ja enam. Paljude vaipostide kõrguskoordinaadiks on isegi üle 35,75, mis on projektis 2,5 m koordinaatkõrgus ehk puhta põrandapinna kõrguskoordinaat. Eeltoodu tähendab seda, et kui jätta kostja poolt paigaldatud vaipostid Henri Projekt OÜ leitud kõrgusele ja ehitada sinna otsa projektikohane rostvärk ja paigaldada projektikohane puhas põrand, oleks vundamendile ehitatud projektikohase põranda koordinaat mitte 35,75 vaid 36,75, mis vastab 3,5 meetrile. Jätkates maja esimese korruse ehitust selliselt kõrguselt, saame maja kõrguseks mitte 6,7 meetrit, nagu elamu projektis p. 2.3 on märgitud, vaid 7,7 meetrit, mis on oluline kõrvalekalle projektist.
5) Vaiade tsentrist horisontaalsed kõrvalekalded tähendavad seda, et nende peale ei ole võimalik paigaldada rostvärki laiusega 300 mm nagu projektis ettenähtud, sest postide kõrvalekalded ühele ja teisele poole ületavad 300 mm. Postid ei olnud paigaldatud täpselt vertikaalselt, nende kõrvalekalle oli seadusega lubatust suurem. Selleks, et viia postvaiade asukoht ja kõrgus vastavusse projektiga, tulnuks peaaegu kõik postid välja vahetada ja alustada töid algusest peale. Poste ümbritsev pinnas tulnuks eemaldada ja teostada uuesti geodeetilised tööd märgistamaks ära postide projektikohased asukohad. Samuti tulnuks teostada uuesti puurimistööd, nüüd juba tehnikaga, mis võimaldab teostada puurimistöid vastavasse pinnasesse, aga mitte sellise tehnikaga nagu seda tegi kostja firma. Kostja õigustas viltu puurimist pinnase struktuuriga, mis ei võimaldanud sirgeid auke puurida. Hageja esitas kohtule OÜ Mikrovai projektijuhi EL koostatud vastuse, milles kinnitatakse, et kasutades puurmasinat Atlas Copco ROC 642 või KLEMM 802 on võimalik valmistada vaidlusalusel objektil vaiu vastavalt EVS_EN 1536:2010 ja EV–EN 14199:2015 normidele. Hageja soovis sellega ümber lükata kostja väite, et objektil olevasse pinnasesse ei olnud võimalik sirgeid auke puurida. Maakohus jättis viidatud seisukoha tähelepanuta. Samuti palus Hageja palus EL istungil tunnistajana üle kuulata, kuid maakohus jättis selle tegemata.
2-18-9985 6) Vaidlust ei ole ka selles, et kostja võttis omaks, et tema poolt teostatud tööd ei vastanud projektile, kuid keeldus nende ümbertegemisest oma vahendite arvelt. 7) Projektikohaselt oli iga vundamendiposti toetuspinna suuruseks 300x300mm, mis tagab kogu vundamendi kandevõime, ilma, et oleks ohtu, et mingi osa rostvärgi kandevõime aja jooksul väheneks ja rostvärk puruneks. Auditi teostaja arvutas vaiade kandevõime nende vaide vale paigaldust arvestamata. Auditi teostaja lähtus kostja esitatud andmetest, et vaiad olevat paigaldatud projektijärgselt. Hageja ei vaidlustanud vaiade kandevõimet. Hageja etteheiteks oli, et vaiad paigaldati standardeid rikkudes ja see rikkumine mõjutaks kogu vundamendi (rostvärgi ja vaiade) kandevõimet. Seetõttu tuleb audiitori arvamus tähelepanuta jätta. 8) Hageja on selgitanud, et pooled tegid projektis ainult ühe kokkulepitud muudatuse, et postvundamendi asemel kasutatakse vaiasid diameetriga 160 mm. Muud nõuded jäid projektikohasteks. See aga tähendas, et projektikohaste 300x300 ja 400x400 postide asendamisel vaiadega pidi summaarne üldpind säilima. Seda oleks saanud saavutada kahel viisil, kas pannes kaks vaia kõrvuti või asetades neid tihedamini selliselt, et toetuspindala summaarne suurus ei väheneks, kuid arvestusega, et see jaguneks ühtlaselt kogu rostvärgi ulatuses. Kuna kostja ei andnud vaiade paigaldusega seotud töid enne pinnasega katmist nõuetekohaselt üle, siis juhtuski see, et projektile mittevastavusele juhtis hageja tähelepanu alles siis, kui vaiad olid juba täielikult betoneeritud ning osaliselt pinnasega kaetud. Kui kostja oleks hagejale enne vaiade pinnasega katmist lõpuleviidud tööd ette näidanud, oleks vaiade projektile mittevastavat asetust olnud võimalik kõrvaldada väikeste kulude ja ajaga. Pärast pinnasega katmist on sellise töö ümbertegemine ajamahukas ja nõuab suuri rahalisi kulutusi. Hageja nõudis praaktöö ümbertegemist, kuid ümbertegemise asemel kostja lahkus objektilt, jättes töövõtulepinguga võetud kohustused täitmata. 9) Hageja palus kostjal kontrollida postide asetuse ja kõrguse vastavust projektile. Kostja tellis vastava töö Henri Projekt OÜ-lt. Kostja ei esitanud pärast hinnangu valmimist teostatud tööde jooniseid hagejale, vaid hageja sai need Henri Projekt OÜ töötajalt. Henri Projekt OÜ hinnang tõendab hageja põhilisi väiteid vaiade vale paigalduse kohta. 10) Kostja põhiväide oli, et postide kandevõime peab elamu raskusele vastu. Auditi teostas Laazi Ehituse OÜ insener-konstruktor AZ. 22. juulil 2019 esitatud auditist nähtub, et vaiade seisukord on stabiilne, tugevusnäitajatel on varud ja on olemas ehituse jätkamise võimalus ning võimalus ehitada vundament laiusega 300mm. Kuid vaiade kõrvalekaldeid arvestades tuleb nihutada vundamendi teljed ning teha ümber osa vaiasid. AZ on märkinud, et ei ole ka välistatud, et eelprojektid märgitud vundamendi laius muutub ehitustööde jätkamisel suuremaks, kuna eelprojektis ei ole tehtud koormusarvutusi ning eelprojektis toodud vundamendi mõõdud ei ole seetõttu lõplikud. Öeldu kinnitab, et AZ mõistis spetsialistina probleemi olemust. AZ mõistis, et muudatusi on vaja teha, sest vastasel korral ei ole valmis vundament (vaiad + rostvärk) normidega vastavuses ja see põhjustaks vundamendi lagunemise. Hageja palus jätta AZ hinnangu tähelepanuta, sest hagejat ei teavitatud, et AZ tuleb ehitusobjekti hindama. Hageja ei saanud AZ-le selgitusi anda ning seetõttu ei tea ta, mida kostja AZ-le rääkis. 11) Hageja hinnangul on maakohus valesti mõistnud kaetud tööde tähendust. Praeguses asjas olid kaetavateks töödeks pinnase ettevalmistus ja vaipostide aukude puurimine ja õigetesse kohtadesse paigaldamine. Kui eelnevalt kirjeldatud tööd olid töövõtja poolt tehtud, tuli need enne järgmist tööetappi üle anda. Kostja seda ei teinud. Enne, kui hageja nõudis tööde peatamist, oli kostja katnud osad vaivundamendi postid pinnasega.
2-18-9985 12) Kostja pakkus vundamendi tegemiseks teisi lahendusi, kuid juba tehtud töö likvideerimise ja uuesti pinnase ettevalmistamise kulud pidi katma hageja. Hageja teatas kostjale, et lepingu kohaselt peab kostja praaktööde parandamise kulud ise kandma. Kostja keeldus sellest. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, aga osaliselt muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.
7.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus põhjenduste muutmata jäävas osas maakohtu tuvastatud asjaoludest. Maakohus ei rikkunud asja lahendamisel oluliselt menetlusõiguse norme ega eksinud tõendite hindamisel. Erinevalt maakohtust tuvastab ringkonnakohus, et kostja on paigaldanud vundamendivaiad vastuolus kutseala standardist tulenevate ehitusnõuetega, kuid see ei anna alust maakohtu otsust lõppjärelduses muuta. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega korda neid.
8.Kolleegium on seisukohal, et kuigi maakohus leidis põhjendatult, et hagejal ei olnud õigust lepingust taganeda, jättis ta tähelepanuta, et kostja eksis vaiade paigaldamisel ehitusnõuete vastu, kuid et kostja rikkumine oli ebaoluline, ei andnud see hagejale alust lepingust taganemiseks. Õiguskirjanduses on leitud, et ei ole ilmselt õiglane ega põhjendatud, kui lepingu kui terviku suhtes vähetähtsa kohustuse (nt mõne kõrvalkohustuse) täitmata jätmise või nt kvaliteedilt vaid vähesel määral lepingule mittevastava lepingueseme parandamata või asendamata jätmise korral täiendava tähtaja kestel võib teine pool lepingust taganeda. Pahauskse lepingust taganemise eest kaitseb pooli VÕS § 6 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138, mille kohaselt võib lepingust taganemise erandina lugeda pahauskseks õiguse kasutamiseks ja seega tagajärjetuks. (vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2016, Tallinn. P. Varul jt, §-i 116, p 4.4.2.c.) Kolleegiumi hinnangul ei ole lepingust taganemine VÕS § 6 ja TsÜS § 138 järgi lubatud, kui ehitustöövõtu tulemus on küll vastuolus ehitusnõuetega, kuid puudujääk ei mõjuta ilmselt ehitustöö kvaliteeti.
9.Eksimus ehitusnõuete vastu, mis ilmselt ehitustöö kvaliteeti ei mõjuta, võib tuleneda sellest, et kutsealal on väga detailsed nõuded ehitamisele. Kohtupraktikas on märgitud, et töövõtjal tuleb töö tegemisel arvestada laiemate kohustustega, kui konkreetselt töövõtulepingusse märgitud. Muuhulgas peab töövõtja tegema oma tööd, lähtudes kehtivatest õigusaktidest, tehnilistest normidest ja standarditest, et tagada töö vastavus keskmisele kvaliteedile (RKTKo 08.11.2017, 2-11-58942/229, p 22). Praegusel juhul ei vaidle pooled selle üle, et kostja kohustused tulenesid lisaks töövõtulepingule ka ehitusnõuetest, mis on sätestatud Eesti Standardis „Geotehnilise eritöö teostamine. Puurvaiad.“ (dtl 290).
10.Henri Projekt OÜ mõõdistus (dtl 54) tõendab, et kostja paigaldatud vaiad ei vasta osaliselt ehitusnõudeid kehtestava Eesti standardile (dtl 290) nii horisontaalse paigutuse kui ka vertikaalse kalde osas. Hageja selgitas apellatsioonikohtu istungil (dtl 802), et Henri Projekt OÜ jooniselt on näha all nurgakujuline nool, millega on märgistatud vaiade horisontaalne nihe,
2-18-9985 kus nad olid ette nähtud. Eesti Standardi (dtl 290) punkti 8.1.1.D kohaselt horisontaalne hälve arvutatakse korrutades vaia läbimõõdu. Praegusel juhul on vaiade läbimõõt 160 mm, korrutades selle 0,1-ga, saame 16 mm. Henri Projekt OÜ mõõdistusest nähtub, et mitmete vaiade horisontaalne nihe ületab 16 mm.
11.Henri Projekt OÜ jooniselt on näha vaiade vertikaalne kalle, mis on kohati 95 mm. Eesti Standardi punkt 8.1.1.B kohaselt tohib vaia vertikaalne kalle olla 0,02 m iga vaia meetri kohta. Projekti järgi ette nähtud vai oli 1,5 m, seega on vaia maksimaalne lubatud vertikaalne kalle 30 mm. Järelikult ületab osa vaiade vertikaalne kalle standardiga sätestatud ehitusnõudeid.
12.Samas on maakohus põhjendatult jõudnud järeldusele, et kostja eksimused ehitusnõuete vastu ei takistanud töö jätkamist ja kvaliteetse ning funktsionaalse elamu püstitamist. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu põhjenduste ja järeldusega. Maakohus hindas tehnikadoktor TR ehitise auditit (05.08.2018, töö nr TR 1894/2018, kd I, tl 133, pöördel-144), hageja jooniseid (II kd, tl 17, 18) ja Laazi Ehituse OÜ vaiade paigalduse hinnangut (töö teostaja insener-konstruktor AZ) (kd II, tl 40-46). AZ 22.07.2019 asjatundja tehnilises hinnangus on märgitud, et võttes arvesse vaiade teostusjoonisel (Henri Projekt OÜ, mõõdistamise aeg 30.05.2018, töö nr G378/1-18) märgitud vaiade kõrvalekaldeid, on võimalik ehitada vundament laiusega 300 mm. TR jõudis järeldusele, et „puuduvad ehitustehnilised takistused vundamentide ehitustöödega jätkamiseks seni teostatud tööde alusel“ (kd I, tl 137, pöördel). Muuhulgas märkis TR, et betoonpostide kandevõime ületab postidele mõjuvat maksimaalset koormust 5,5 – 24 korda (dtl 209). Kaks kvalifitseeritud ehitusala asjatundjat on kinnitanud, et vaatamata Henri Projekt OÜ mõõdistuses tuvastatud ehitusnõuete rikkumistele, on võimalik ehitada elamule sobiv vundament märkimisväärse tugevusvaruga. Seega on alusetu hageja hinnang, et nõuetele mittevastav vaiade paigaldus võiks mõjutada vundamendi tugevust. Võimalikke muid mõjusid vundamendi funktsionaalsusele peale kandevõime ei ole pooled ega asjatundjad esile toonud. Et ehitustöövõtu tulemus oli küll vastuolus ehitusnõuetega, kuid puudujääk ei mõjutanud ilmselt ehitustöö kvaliteeti, leiab kolleegium, et VÕS § 6 ja TsÜS § 138 järgi ei olnud lepingust taganemine lubatud.
13.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kohus järgmist.
13.1.Põhjendamatu on apellandi etteheide menetlusnormide rikkumise kohta seetõttu, et maakohus ei palunud hagejal selgitada, mida kostja on vääralt teinud. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus rikkunud selgituskohustust (TsMS § 348 lg 1, § 351 lg 1) ega jätnud asjas tähtsust omavaid asjaolusid välja selgitamata (TsMS § 351 lg 2). 16.05.2019 kohtuistungil selgitas kohus hagejale nii kohalduvat õigust kui tegi kindlaks, millistele asjaoludele hageja lepingurikkumise sisustamisel tugineb (dtl 301).
13.2.Hageja jääb apellatsioonkaebuses väite juurde, et kostja paigaldas valdava osa vaiu ebaõigele sügavusele, st vaiad olid liiga lühikesed, ning et vaiade ülemine kõrgusmärk ei vastanud projektile. Siin kordab hageja maakohtu menetluses esitatud väiteid ning sisuliselt vaidleb vastu maakohtu järeldusele esitatud tõenditest. Maakohus ei rikkunud asja lahendamisel oluliselt menetlusõiguse norme ega eksinud tõendite hindamisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lõige 6).
13.3.Apellatsioonkaebusest võib aru saada, et hageja oleks soovinud, et maakohus oleks hagejale eelmenetluses selgitanud, et hageja tõendid ei ole tema väidete tõendamiseks piisavad. Eelkõige puudutab see hageja väidet vaiade paigaldamise kõrguse ja vertikaalse ning horisontaalse hälbe kohta. Viimase osas on ringkonnakohus hinnanud tõendeid maakohtust erinevalt. Kolleegium ei nõustu, et maakohus oleks pidanud hagejale selgitamata, et tema väide vaiade vale kõrguse kohta võib jääda tõendamata. Kuigi TsMS § 230 lg 2 järgi võib kohus teha
2-18-9985 menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid, ei ole tal selleks menetluslikku kohustust ega üldjuhul ka võimalust. TsMS § 232 lg 1 ja § 438 lg 1 järgi hindab kohus otsust tehes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. TsMS § 230 lg-te 1 ja 2 järgi valivad pooled ise, milliseid tõendeid nad asjas esitavad. Kolleegiumi arvates ei saanud hagejal praeguses olukorras tekkida eksiarvamust või menetluslikku segadust oma tõendamiskoormuse ja perspektiivi kohta. Vaiade paigaldamiskõrguse kohta on mõlemad pooled esitanud erinevaid tõendeid ning maakohus on esitatud tõendeid nõuetekohaselt analüüsinud ja hinnanud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 162 lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Et maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt Jõustunud Riigikohtu 08.03.2023 otsuses toodud muudatustega
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 4. märtsi 2022. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-18-9985 muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Jätta X kassatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta Riigikohtus kantud menetluskulud X kanda.
4.Mõista X-lt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse välja riigilõiv 33 eurot 27 senti. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.