Võlaõigus › Töövõtulepingud

Hagi asjaolud

Vaidlust ei saa olla asjaolus, et lepingu allkirjastamisega võttis töövõtja ehk kostja endale kohustused lisas 1 loetletud tööde teostamiseks. Kõiki lisas 1 teostatud töid kostja ei teostanud, sest hageja ütles lepingu üles, kuna kostja ei nõustunud juba teostatud ehituse praaktöid ümber tegema ning lahkus töömaalt. Lepingu allkirjastamisega kostja kinnitas punktis 3.3, et ta on tutvunud lepingu täitmiseks kõigi vajalike asjaoludega. Samas aga heidab kostja hagejale ette, et ühelt poolt maa pinnas ei olnud puurimiseks sobilik ja teiselt poolt puudus projekti konstruktsiooniline osa. Kostja kui oma ala asjatundja oleks pidanud veenduma kõigepealt tellitava töö võimalikus teostamises. Veelgi enam, kostja kinnitas lepingu punktis 3.3, et töö on võimalik teha kokkulepitud tasu eest. Hageja kui ehitusalaste eriteadmisteta isik ei pea ega saagi teada, kas ehitusmaa pinnas oli sobilik projektijärgse rostvärgiga postvundamendi ehitamiseks. Lisaks on kostja hilisemad sellekohased väited ilma igasuguse tõendusliku aluseta esitatud. Igal juhul kinnitas kostja lepinguga, et ta on tutvunud kõigi lepingu täitmiseks vajalike asjaoludega ning töö on võimalik lepinguga kokkulepitud tasu eest teha. Veelgi enam, kostja ei teatanud hagejale mitte ühestki ehitamisega seonduvast puudusest töö tegemise ajal, so ei nõudnud hagejalt mitte ühegi teo tegemist, millest oleks sõltunud töövõtjapoolne lepingu edasine täitmine. Kostja teostas töid vastavalt temale edastatud vaiade ja vundamendi projektile. Poolte kirjavahetusest nähtub üheselt, et kostja soovis teist projektilahendust kasutada, millele hageja vastas pidevalt eitavalt ning hagejapoolset keeldumist heidab kostja ka hagejale ette. Hageja on esile toonud, et lisaks olulistele rikkumistele, millel on tõsised tagajärjed, oli ka teisi rikkumisi: A) vaiade vertikaalne kalle (geodesist suutis mõõta ainult 6 tükki, sest ülejäänud kattis ehitaja kiiresti täielikult liivaga, et praak ei torkaks silma) ja juba nendel 6 vaial oli ületatud vertikaalse kõrvalekalde ehitustolerants; B) mitu vaia olid murtud peaaegu pooleks (töövõtja esindaja sõnul neile sõitis traktor otsa). Need tuli täielikult välja vahetada, mitte remontida, nagu kavatses seda teha kostja. Vaiade konstruktsioon peab olema ühtne; C) vaiade pead (nende ülemise osa kõrgus) ei vastanud projektile ning E) sammaste toetamiseks paigaldatud vaiad oli vaja igal juhul demonteerida ja paigaldada uued, täpselt sammaste all ja suurema toetuspindalaga, mitte nihkes samba paigaldamise koha suhtes. Hageja oli õigustatud kostjaga sõlmitud ehituslepingu üles ütlema, sest kõik lepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud: materiaalsed- töö oli selliste puudustega ning töövõtja keeldus asja parandamisest, formaalsed- kostja sai ülesütlemise avalduse kätte, mida kinnitab päev hiljem kostja enda poolt esitatud ülesütlemisavaldus, mis on õigusliku toimeta, sest juba üles öeldud lepingut ei saa uuesti üles öelda. Hageja nõuab kostjalt temale tasutud ettemaksu 35 000 eurot tagastamist. Hageja ei saa kostjale tagastada maasse raiutud vaiasid ning palub kohtul määrata hageja poolt kostjale vaiade tagastamise asemel VÕS § 189 lg 2 p 1 alusel tagastamisele kuuluvaks 0 eurot, mis on vaiade väärtus, sest nendega ei ole mitte midagi peale hakata ning need tuleb hagejal utiliseerida. VÕS § 189 lg 1 alusel palub hageja välja mõista intressi (viivise) põhinõudelt alates hageja poolt 35 000 euro kostja poolt maksmisele antud tähtajast so 23.06.2018 kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vaiade utiliseerimine tekitab hagejale kahju. Kahju suuruseks on 6476 eurot. Asjaolu, et kostja paigaldas vaiad valesti ning osa nendest on kahjustada saanud, on hagejale kahju tekkimise aluseks, sest nendel on negatiivne väärtus ning nende utiliseerimise kulu on põhjuslikus seoses kahju tekitamisega. Hageja palub: − välja mõista kostjalt hageja kasuks 35 000 eurot ning alates 23.06.2018 kuni kohustuse kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; − välja mõista kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitise 6476 eurot ning alates 23.06.2018 kuni kohustuse kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; − jätta kõik asja menetlemisega seotud menetluskulud kostja kanda ning määrata menetluskuludelt otsuse jõustumisest tasumisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited

kõik muu pidi jääma samaks. Kostjale ei ole arusaadav, mille alusel hageja järeldab, et vundamendi konstruktsiooni asendamisel pidi toetuspindala jääma samaks. Kostja peab vajalikuks pöörata tähelepanu sellele, et tema poolt on tõendatud, et püstitatud vaiadel eksisteeris vajalik kandevõime (isegi varuga) ning oli ehituse jätkamise võimalus juba kostja poolt teostatud tööde alusel. Kostja on tõendanud, et tema poolt ehitatud kandekonstruktsiooni osal on tagatud piisav kandevõime. Hageja oma väiteid tõendanud ei ole. Kostja ei ole kunagi tunnistanud, et viltu paigaldatud vaiadele ei oleks saanud ehitada projektijärgset vundamenti. Kostja oli vastupidi alati seisukohal, et ehitustöödega oleks võimalik jätkata ning ehitada kokkulepitud vundamenti. Küsimus poolte vahel oligi enne töövõtulepingu lõppemist selles, kas vaiade kõrvalekallete puhul oleks olnud võimalik ehitusega jätkata poolte vahel kokkulepitud viisil. Enne töövõtulepingu lõppemist esitas hageja kostjale üksnes pretensiooni, et vaiad ei ole püstitatud täpselt sirgelt vertikaalselt ning seetõttu ei ole maja kandevõime tagatud. Kostja poolt paigaldatud vaiade arv vastab eelprojektis ettenähtud arvule, st mitte vähem. Püstitatud vaiade asukoht vastab eelprojektis selleks ette nähtud asukohtadele ja plaanile. Seega ei ole arusaadav, mida hageja mõtleb selle all, et paigaldatud vaiad ei vastanud projektile. Eelprojektis ei ole kindlaks määratud, et vaiad peaksid olema paigaldatud täpselt sirgelt vertikaalselt. Hageja ei ole tõendanud enda väidet, et vaiade vertikaalne kalle (geodesist suutis mõõta ainult 6 tükki, sest ülejäänud kattis ehitaja kiiresti täielikult liivaga, et praak ei torkaks silma) ja juba nendel 6 vaial oli ületatud vertikaalse kõrvalekalde ehitustolerants. Hageja ei saa tugineda sellele, et tema taganes töövõtulepingust seoses sellega, et vaiadel eksisteerisid vertikaalsed kõrvalekalded või need kõrvalekalded olid nii suured, et ei taganud kandevõimet piisavalt ning püstitatud vaiade kogu toetuspindala oli vähendatud hagejaga kooskõlastamata. Vaiade horisontaalse kõrvalekaldega seoses on kostja märkinud, et 14.09.2020 hagiavalduses väidab hageja, et vaiade 160 mm läbimõõdu juures lubatud kõrvalekalle on 16 mm ning need arvutused on väidetavalt tehtud tema poolt Eesti standartist lähtuvalt. Hageja väidab sellel alusel, et see on oluline rikkumine, mis toob kaasa tõsiseid tagajärgi. Kostja vaidleb sellele vastu ning on seisukohal, et antud väide on tõendamata. Kostja leiab, et kõrvalekalded ei takistanud ehitustöödega jätkamist. Lisaks on kostja esile toonud, et kuni 16.05.2019 ei tuginenud hageja ühtegi korda sellele väitele. Kuna hageja pole sellele varem viidanud, siis on kostja seisukohal, et on vastuvõetamatu, et hageja esitas aasta pärast uusi pretensioone kostjale, millest varem juttu ei olnud. Hageja ei saa tugineda sellele, et temal oli õigus taganeda töövõtulepingust seoses sellega, et vaiade horisontaalsed kõrvalekalded olid nii suured, et neid ei saanud kasutada ning kahe vaia vahele ei saanud 30 cm vundamenti panna ning vaivundamendi laius pidi olema 30 cm. Üheks hageja väiteks kostja poolt töövõtulepingu olulise rikkumise kohta oli ka see, et kostja poolt paigaldatud vaiad olid osaliselt purunenud. 16.05.2019 kohtuistungil kohtu küsimusele „Kas kahjustatud vaiad on põhjus, miks Te taganesite?“ vastas hageja „Ei olnud kahjustatud vaiad põhjus taganemiseks. Olulised olid kõrvalekalded ning rikutud oli vaiade sügavus kui ka kõrgus. Kahjustatud postid oleks võinud ka välja vahetada, poleks probleem olnud.“ Seega ei saa hageja tugineda sellele, et tema taganes töövõtulepingust seoses sellega, et paigaldatud vaiad olid osaliselt ehitustööde teostamise käigus purunenud. Viimaseks kostjapoolseks lepingukohustuse rikkumiseks oli vaiade sügavus. 16.05.2019 toimunud kohtuistungil väitis hageja, et projekti järgi pidi vaia sügavus olema 1,5 m. Hageja väitis, et ühtegi 1,5 m vaia ei ole maa sisse pandud. Kostja vaidleb sellele vastu. Hageja ei ole kohtule esitanud selle kohta ühtegi asjakohast tõendit. Hageja esitas kaks torude pilti, kuid nendest ei saa midagi konkreetset järeldada. Hageja ei ole esitanud pretensioone kostjale püstitatud vaiade sügavuse osas mõistliku aja jooksul, kuna see ei olnud hageja 18.06.2018 lepingu lõpetamise avalduses märgitud ning hageja ei

ole sellest kostjale teada andnud ka enne 18.06.2018 lepingu lõpetamist. Hageja ei saa tugineda sellele, et temal oli õigus taganeda töövõtulepingust seoses sellega, et paigaldatud vaiade kõrgus ja/või sügavus oli rikutud. Kostja on seisukohal, et tema poolt on tõendatud, et tema ei ole oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et mõnes osas eksisteeris lepinguliste kohustuste rikkumine kostja poolt, ei olnud tegemist oluliste lepingu rikkumistega, mis annaks hagejale õiguse lepingust taganemiseks ja ettemaksu 35 000 eurot kostjalt väljamõistmiseks. Materiaalsed eeldused töövõtulepingust taganemiseks ei olnud täidetud. Kui kohus asub seisukohale, et hagejal oli alus 18.06.2018 avaldusega taganeda töövõtulepingust ja hagi ettemaksu tagastamise osas kuuluks rahuldamisele, siis kuulub kostjalt hagejale tagastamisele 0 eurot, võttes arvesse kostja poolt kantud kulude suurust seoses antud ehitusobjektil ehitustööde teostamisega summas 17 361,52 eurot (kostja tasaarvestusavaldus nr 1). Kui kohus asub seisukohale, et hageja lõpetas 18.06.2018 kostjaga töövõtulepingut VÕS § 655 lg 1 alusel, siis ülesütlemine vabastab lepingupooled edasiste lepinguliste kohustuste täitmisest ning ülesütlemisele eelnevalt üleantut tagastama ei pea. Kulud, mida kostja kandis seoses hageja objektil ehitustööde teostamisega, on summas 17 361,52 eurot. Seega antud summa ei saa kuuluda kostja poolt hagejale tagastamisele. Lisaks sellele on kostjal õigus tuginedes VÕS § 655 lg 1 teisele lausele ja nõuda hagejalt kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille kostja hoidis lepingu ülesütlemise tõttu kokku. Antud summaks on 35 707,20 eurot. Selles osas esitab kostja hagejale protsessuaalse tasaarvestusavalduse (kostja alternatiivne tasaarvestusavaldus nr 2). Kui kohus asub seisukohale, et poolte vahel sõlmitud leping lõppes kostja 19.06.2018 ülesütlemisavalduse alusel, siis ülesütlemine vabastab lepinguosalised edasiste lepinguliste kohustuste täitmisest ning ülesütlemisele eelnevalt üleantut tagastama ei pea. Kulud, mida kostja kandis seoses hageja objektil ehitustööde teostamisega, on summas 17 361,52 eurot. Seega antud summa ei saa kuuluda kostja poolt hagejale tagastamisele. Lisaks sellele on kostjal õigus tuginedes VÕS § 127 lg-le 1 nõuda hagejalt kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille kostja on lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis, st saamata jäänud tulu, mida kostja planeeris teenida antud töövõtulepingu täitumisel (kostja alternatiivne tasaarvestusavaldus nr 3). Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja poolt paigaldatud vaiad ei vastanud normidele ning vajasid utiliseerimist ning ehitusprojekt vajas muutmist. Samuti ei ole hageja tõendanud, et hageja seda reaalselt tegi (utiliseeris vaiad) enne maja ehitamise edasi jätkamist, st et temale oli tegelikult tekitatud mingi kahju. Hageja ei ole tõendanud, et kostja poolt paigaldatud vaiad olid tema poolt täielikult demonteeritud ja utiliseeritud ning selles seisnes kostja poolt hagejale tekitatud kahju. Kuna kostja ei ole poolte vahelist lepingut rikkunud ning hagejale ei olnud kahju tekitatud ning hageja vastupidist pole tõendanud, ei kuulu hageja kahju hüvitamise nõue rahuldamisele. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Menetluse käik

Kohtuotsuse põhjendused

Pooled ei vaidle selle üle, et eelprojektis oli tehniline lahendus postvundamendi jaoks, aga pooled leppisid hiljem kokku, et ehitatakse vaivundament (16.05.2019 kohtuistungi protokoll alates 01:40:43). Kohus selgitas 16.05.2019 kohtuistungil, et eelprojektis oli postvundamendi lahendus. Kohtu küsimusele, mille alusel peab kohus leidma, et uus vundamendi lahendus pidi vastama eelprojekti lahendusele, vastas hageja, et pooled leppisid kokku, et postvundamendi asemel paigaldatakse vaivundament. Muus osas nad muudatusi ei kooskõlastanud, seega nad pidid ehitama projekti järgi (protokoll alates 01:38:36). Hageja viimasele lausele vaidles kostja vastu ja selgitas, et vaatamata sellele, et kostja palus korduvalt hagejal pöörduda projekteerimisbüroo poole, et tellida konkreetne tehniline lahendus, tuli kostja hagejale vastu, pakkudes omapoolse tehnilise lahenduse, mille alusel töid alustati (protokoll alates 01:40:43). Kostja on täiendavalt selgitanud, et kuigi lepiti kokku postvundamendi ehitamises (betoonpost 300 x 300 mm), mille hiljem asendasid vaivundamendiga (vaia diameeter 160 mm), siis kostja tõstatas küsimuse, et miks ülejäänud parameetrid kehtima jäid, kuna tegemist on kahe tehniliselt erineva vundamendi konstruktsiooni ehitamisega. Samas 16.04.2018 tehnilist lahendust, mille kostja hagejale välja pakkus, kostja kohtule esitanud ei ole. Hageja on esitanud kaks erinevat rahalisele sooritusele suunatud nõuet. Esimese nõudega soovib hageja, et kostja hüvitaks hagejale tasutud ettemaksu 35 000 eurot. Teise nõudega soovib hageja, et kostja hüvitaks hagejale vaiade utiliseerimisega tekitatud kahju 6476 eurot. Lisaks on hageja palunud kostjalt välja mõista viivise alates 23.06.2018 kuni kohustuste nõuetekohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 28.08.2020 määrusega teatas kohus, et kohus võtab hagi tervikteksti käesoleva menetluse lahendamisel aluseks ning varasemaid menetlusdokumente arvesse ei võta.

taganemise üldsätted (vt ka Riigikohtu 21. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-11, p 12, Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.06.2013 lahend tsiviilasjas 3-2-1-59-13, p 14). Hageja 25.06.2019, 05.08.2019, 17.07.2020 ja 14.09.2020 seisukohtadest nähtuvalt ei ole hageja taotlenud, et hageja lepingu lõpetamise avaldust saaks lugeda töövõtulepingu ülesütlemisavalduseks VÕS § 655 kohaselt.

ülevaade kõikidest nõuetele mittevastavatest töödest. Tabelis tuleb selgelt esile tuua: 1) teostatud töö puudus ja selle kirjeldus; 2) kirjeldatud puuduse tekkimise põhjus (töö ebaõige teostus vms) ja alus (projekt, lepingu punkt, muu juhend vms, millest nähtub nõuetekohane sooritus ja millele tuginedes saab väita, et tegemist on mittenõuetekohase sooritusega st puudusega); 3) viide konkreetsele tõendile (näiteks ekspertiis, esile tuleb tuua tõendi punkt, lk vms), mis tõendab esile toodud puuduse esinemist/ mittenõuetekohast täitmist; 4) puuduse kõrvaldamiseks vajalik toiming ja selle teostus (sh vajaminev materjal, selle kasutamine ja kogus). 16.01.2021 esitas hageja kohtule tabeli kõikidest nõuetele mittevastavatest töödest (kd II, tl 174, pöördel-180). Tabelist nähtuvad hageja poolt esiletoodud olulised rikkumised. Kohus võtab töövõtulepingust taganemise materiaalsete eelduste kindlaks tegemisel aluseks eeltoodud tabeli. Hageja hinnangul olid olulised järgmised rikkumised, mille tõttu hageja taganes töövõtulepingust: − osa pinnasesse paigaldatud vaiadest on normist kõrvalekaldega; Hageja on täiendavalt selgitanud, et ehitusprojekti punkt 4.4 sätestab, et ehitustöid alustatakse hoone mahamärkimise ja olemasoleva pinnase koorimisega. Esmalt märgitakse ehitis maha ja määratakse vundamendipostide süvendite mõõtmed. Seejärel alustatakse pinnase koorimisega, mis ladustatakse olemasolevale kinnistule. Väljakaevatud pinnast kasutatakse hiljem vundamendi ümbruse täiteks. Hoone vundamendi posti moodustab betoonpost 300 x 300 mm, mis valatakse betoonist B20/25 ning armeeritakse A-III armatuuriga. Postide alumine rajamiskõrgus on ca 2,50 meetrit arvestades projekteeritud 0,00 tasapinda ning toetuvad kõvale aluspinnale (kalju/moreen). Postide peale tehakse rostvärk laiusega 300 mm, mida tuleb armeerida ja betooniga B20/25 täis betoneerida. Hageja leiab, et vaiad ei olnud paigaldatud vertikaalselt, vaid normist lubatud suurema kaldega. Kostja poolt paigaldatud postide kalded olid sedavõrd suured, et paigaldatud postidele ei saanud teha rostvärki laiusega 300 mm, kuna: a) rostvärk saaks olema siksakiline ja seinad oleksid samuti siksakilised (kd II, tl 18); b) kui teha sirge rostvärk kostja poolt paigaldatud postidele, tuleks teha rostvärgi laiuseks 674 mm ning paigaldada tuleks tasakaalustuspostid (kd II, tl 17, triibulise ringiga märgitud postid on kohad, kuhu tuleks paigaldada tasakaalustuspostid; seest valged ringid on kohad, kus kohas postid peaks asetsema. Mustad ringid tähistavad kohti, kuhu kostja postid paigaldas). Kumbki neist variantidest ei vasta kinnitatud projektile. Hageja oleks pidanud tellima uue projekti ja selle kinnitama, mis oleks tähendanud lisa raha- ja ajakulu. Kolmas võimalus oleks teha olnud c) plaatrostvärk (üks plaat kogu hoone alla), mis ei nõua täpset vaiade asukohta, välja arvatud nurkades ja sammaste all, kuid siiski oli vaja paigaldada märkimisväärne arv täiendavaid vaiasid. Lisaks on hageja märkinud, et lubatud kõrvalekalded vaiade paigaldamisel rostvärgi keskkoha suhtes olid märgatavalt ületatud. Kõrvalekalded ulatuvad 207 mm-ni. Antud vaiade läbimõõdu juures (160 mm) lubatud kõrvalekalle on 16 mm. Kostja on seisukohal, et võimalik on ehitada vundament laiusega 300 mm, vaiasid sai hageja kasutada ja vundamendi selle peale ehitada. Rostvärgi laiusega 674 mm kostja ei nõustunud. Kostja leiab, et eeltoodu ei ole hageja poolt tõendatud. Lisaks on joonised ebakorrektsed. Kostja poolt on tõendatud vastupidine, et kõrvalekalded ei takista ehitustöödega jätkamist. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, et vaiade 160 mm läbimõõdu juures oli lubatud kõrvalekalle 16 mm. Hageja on küll eeltoodud väite tõendamiseks esitanud kohtule Eesti Standardi geotehnilise eritöö teostamise puurvaiade osas, millest nähtuvad geomeetrilised tolerantsid (kd I, tl 180, pöördel), kuid antud dokumendist, mis sisaldab ehitustehnilisi arvutusi, ei nähtu lubatud kõrvalekalde suurust 16 mm ega selleni viinud järeldust. Mis puudutab hageja väidet, et kõrvalekalle oli niivõrd suur ühele poole ja teisele poole, et kui vundament on lai 30 cm ja vai ise 16 cm ja on välja 20 cm ühele ja teisele poole, siis 30 cm vundamenti nende kahe vaia vahele ei pane, siis selles osas ei ole hageja kohtule tõendeid esitanud. Objektil Järvekalda tee 14, Liivamäe küla, Jõelähtme vald on läbi viidud ehitise audit (05.08.2018, töö nr TR 1894/2018, kd I, tl 133, pöördel-144), mille on koostanud tehnikadoktor T. R., kes vastab EhS § 18 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele. T. R. on oma arvamuse kujundanud normatiivmaterjali alusel, sh hinnanud ehitustöid EVS standardite valguses,

teostanud paikvaatluse ja tutvunud ehitusdokumentidega. Ehitise auditist nähtub muuhulgas, et vaiade teostusjoonise kohaselt on raudbetoonvaiade maksimaalsed kõrvalekalded projekteeritud telgedest: teljed 1-5 138...161 mm ning -teljed A-D 117...207 mm. Ehitusdokumentide kohaselt on raudbetoonvaiade betoneerimisel kasutatud betooni C25/30 ja armatuuri 3Ø12 AIII (punkt 2.4, kd I, tl 137). Paikvaatluse kohaselt on vundamentide (aluste, raudbetoonist postide ja rostvärgi) ehitustööd pooleliolevad. Puuduvad ehitustehnilised takistused vundamentide ehitustöödega jätkamiseks seni teostatud tööde alusel (kd I, tl 137, pöördel). Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud enda väidet, et kui teha sirge rostvärk kostja poolt paigaldatud postidele, siis tuleb rostvärgi laiuseks 674 mm ja lisaks sellele tuleb paigaldada tasakaalustuspostid. Eeltoodu tõendamiseks on hageja esitanud joonise (kd II, tl 17), kuid antud jooniselt ei nähtu, kelle poolt see on koostatud ja millised materjalid on joonise koostamisel aluseks võetud. Samuti ei võimalda antud dokument teha ehitustehnilisi järeldusi hageja väidete kohta. Jooniselt ei selgu, kuidas kujuneb rostvärgi laiuseks 674 mm ega see, et täiendavalt on vaja paigaldada tasakaalustuspostid. Mis puudutab hageja väidet, et paigaldatud postidele ei saa teha rostvärki laiusega 300 mm, kuna rostvärk saaks olema siksakiline ja seinad oleksid samuti siksakilised, siis selles osas selgitab kohus järgmist. Hageja on eeltoodu tõendamiseks esitanud joonise (kd II, tl 18), millelt ei nähtu, kes on joonise koostajaks ega see, milliseid materjale on joonise koostamisel aluseks võetud. Joonisele ei ole lisatud selgitusi selle kohta, mille põhjal saaks kohus jõuda järeldusele, et rostvärgi laiusega 300 mm puhul saaks rostvärk olema siksakiline. Kostja poolt on kohtule esitatud Laazi Ehituse OÜ vaiade paigalduse hinnang (töö teostaja insener-konstruktor A. Z.) (kd II, tl 40-46). A. Z. on oma hinnangu kujundanud normatiivmaterjali alusel, sh hinnanud ehitustöid EVS standardite valguses ja tutvunud ehitusdokumentidega. Hinnangust nähtub, et vaiade seisukord on stabiilne, tugevusnäitajatel on varud ja on olemas ehituse jätkamise võimalus (punkt 2.6, kd II, tl 41, pöördel). Täiendavalt on A. Z. 22.07.2019 asjatundja tehnilises hinnangus märkinud, et võttes arvesse vaiade teostusjoonisel (Henri projekt, mõõdistamise aeg 30.05.2018, töö nr G378/1-18) märgitud vaiade kõrvalekaldeid, on võimalik ehitada vundamenti laiusega 300 mm. Selleks aga tuleb nihutada vundamendi teljed ning ümber teha ühte vaia teljel A ja ühte vaia teljel D. Samas aga ei ole välistatud, et antud eelprojektis märgitud vundamendi laius muutub suuremaks ehitustööde jätkamisel (st konstruktiivse projekti koostamisel), kuna eelprojektis ei ole tehtud koormusarvutused ning eelprojektis toodud vundamendi mõõdud ei ole seetõttu lõplikud (kd II, tl 54). Kuigi kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud väidet, et osa pinnasesse paigaldatud vaiadest on normist kõrvalekaldega, peab kohus vajalikuks käsitleda hageja väiteid eeltoodud puuduse tekkimise põhjuse kohta. Töövõtulepingu punkti 4 kohaselt on kostjal (töövõtjal) kohustus teostada tööd, mis on märgitud 05.04.2018 hinnapakkumises nr 2018-1-01, st käesoleva lepingu lisas nr 1 (kd I, tl 36, 55). Töövõtulepingu punkti 7.1. kohaselt juhindub kostja (töövõtja) lepingu täitmisel lepingust ja selle lisadest, kostjale (töövõtjale) üle antud projektdokumentatsioonist, Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, samuti ehitusvaldkonnas kasutatavatest ehitusstandarditest ja normidest (kd I, tl 31, pöördel). Töövõtulepingu lisa 1 kohaselt oli kostja ülesandeks tööplatsi ettevalmistamine ja organisatsioon, geodeesia (kd I, tl 55). Kostja on märkinud, et hageja pole teinud ega edastanud kostjale kinnistu geoloogiat, kus oleks näha pinnase eripära, mille tõttu polnud võimalik täpselt sirgelt püstitada kõiki vaiasid. Hageja kohustuseks oli edastada kostjale kogu ehitustööde teostamiseks vajalik dokumentatsioon. Sirgelt ei saanud puurida pinnase eripära tõttu. Samuti oli tegemist lubatud kõrvalekaldega, mis ei takistanud ehituse jätkamist. 16.05.2019 istungil märkis kohus, et pooltel on mõiste („geodeesia“) osas eriarvamus. Küsimus on, kelle kohustus oli pinnase sisu kindlaks teha ja seda teisega jagada ja kust see tuleneb. Samuti, et mille alusel saab kohus järeldada, et see pinnas oli selline, et ei olnud võimalik neid vertikaalselt sinna paigaldada (protokoll alates 02:03:02). Hageja on seisukohal, et süüdi ei ole pinnas, vaid tehnika, mida kasutati (kd II, tl 119). Kostja ei kasutanud vaiade paigaldamiseks õiget tehnikat. Hageja on esitanud pildi selle kohta, millist tehnikat kostja kasutas (kd II, tl 20) ja pildid tehnikast, mille kasutamisel oleks vaiad hageja hinnangul paigaldatud otse (kd II, tl 21-22, pöördel). Kohus märgib, et fotodel ei ole märgitud kuupäeva ning

tuvastatav ei ole, kus need tehtud on. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja kasutas vaiade paigaldamiseks vale tehnikat. Hageja esitatud OÜ Mikrovai tõendist (kd II, tl 74) nähtub, et kasutades puurmasinat Atlas Copco ROC 642 või KLEMM 802 on võimalik valmistada käesoleval ajal objektil vaiu vastavalt EVS-EN 1536:2010 ja EVS-EN 14199:2015 normidele. Kohtule jääb selgusetuks, mida peetakse silmas „vaide valmistamise“ all. Eeltoodud tõendiga ei ole tõendatud kostja poolt vale tehnika kasutamine. Täiendavalt on hageja teinud viite internetilingile sõidukipargi, mida oleks tulnud puuraukude puurimiseks kasutada, osas. Kohus märgib esmalt, et hageja viide ei ole kohtule esitatud seaduses sätestatud protsessivormis ning ei tõenda hageja väiteid. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 56 lg-s 2 sätestatust tulenevalt peab kohus toimikut kirjalike dokumentide kogumina. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohtule edastatud või kohtu koostatud elektroonilist dokumenti säilitatakse toimikus väljatrükina koos andmetega dokumendi koostaja ja väljatrüki tegija ning dokumendi koostamise ja kohtule edastamise ja väljatrüki tegemise aja kohta. Elektroonilise dokumendi võib toimiku juurde võtta ka salvestisena kohtu infosüsteemis või digitaalsel andmekandjal, kui on tagatud dokumendi koopia säilimine kohtute infosüsteemis. Hageja oleks saanud eeltoodud kodulehel oleva informatsiooni välja printida ning kohtule esitada kas paberkandjal või elektrooniliselt pdf-failina. Hageja eeltoodut teinud ei ole. Lisaks on hageja esile toonud, et eeltoodud puudused põhjustas ka mittenõuetekohane kontroll vaiade paigaldamisel (so ei märgistatud, kuhu tuli vaiad paigaldada), mille osas pidi olema täidetud ehituspäevik. Samuti ei ole kaetud tööde akti koostatud. Kohus leiab, et antud rikkumised oleksid eraldivõetuna kostjapoolsed täiendavad rikkumised töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmisel, millele hageja 16.01.2021 esitatud tabelis tuginenud ei ole. Samuti jääb selgusetuks, kuidas nimetatud kohustuste täitmata jätmine põhjustas vaiade paigaldamise normist kõrvalekaldega. Hageja on tuginenud sellele, et vaiad paigaldati kõrvalekaldega kostja poolt vale tehnika kasutamise tõttu. Samas hageja eeltoodut tõendanud ei ole. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et osa pinnasesse paigaldatud vaiadest olid normist kõrvalekaldega. − vaiade sügavus ei vasta projektile; Hageja on märkinud, et vaiad ei ole süvistatud nagu projektis- 1,5 meetri sügavusele. Eeltoodu tõendamiseks on hageja viidanud ehitise auditi lisale 1 (foto nr 4, kd I, tl 138, pöördel) ja esitanud fotod (kd II, tl 15, pöördel-16). Lisaks on hageja märkinud, et vaiade kestadena kasutatud torude kõrgus on 1 meeter (kd I, tl 113, pöördel, 116, pöördel, 119, pöördel). Kostja on seisukohal, et hageja ei ole kohtule esitanud selle kohta ühtegi asjakohast tõendit. Hageja esitas kaks torude pilti, kuid nendest ei saa midagi konkreetset järeldada. Kohus märgib, et hageja on märkinud, et vaiade sügavus ei vasta projektile, kuid on jätnud esile toomata, millise projekti millist punkti hageja silmas peab, millest selline kohustus kostjale tulenes. Hageja poolt viidatud fotodelt ei nähtu, et vaiad ei ole süvistatud 1,5 meetri sügavusele. Samuti ei nähtu eeltoodu ka kostja poolt esitatud arvetelt (kd I, tl 113, pöördel, 116, pöördel, 119, pöördel). Torude soetamise arvete osas on kostja täiendavalt selgitanud, et arvelt-saatelehelt nr 5528 on näha, et kostja ostis torud diameetriga 160 mm ja pikkusega 1000 mm kokku 31 tk. Arvelt-saatelehelt nr 5897 on näha, et kostja ostis torud diameetriga 160 mm ja pikkusega 2000 mm kokku 17 tk (kd I, tl 114). Arvelt nr 180048450 on näha, et kostja ostis torud diameetriga 160 mm ja pikkusega 1 m kokku 20 tk. Arvelt nr 28 on näha, et kostja ostis torud diameetriga 160 mm ja pikkusega 1 m kokku 5 tk. Seega kokku osteti 31 + 20 + 5 = 56 toru pikkusega 1 m ja 17 toru pikkusega 2 m. Seega kokku oli

56 x 1 + 17 x 2 = 90 m torusid. Seega 90 m / 55 vaiad = 1,64 m iga vaia kohta. Hageja ei ole tõendanud, et vaiade sügavus ei vasta projektile. − osa vaiadest olid purunenud; Hagejad on märkinud, et osaliselt olid paigaldatud vaiad ka purunenud. Mitu vaia oli murtud peaaegu pooleks (töövõtja esindaja sõnul sõitis neile traktor otsa). Need tuli täielikult välja vahetada, mitte remontida, nagu kavatses seda teha kostja. Vaiade konstruktsioon peab olema ühtne. Kostja on seisukohal, et hageja ei saa tugineda sellele, et tema taganes töövõtulepingust seoses sellega, et paigaldatud vaiad olid osaliselt ehitustööde teostamise käigus purunenud. 16.05.2019 istungil täpsustas hageja, et kahjustatud vaiad ei olnud põhjus taganemiseks. Olulised olid kõrvalekalded (protokoll alates 01:47:24) ning rikutud oli vaiade sügavus kui ka kõrgus (protokoll alates 01:52:21). Seega nähtub eeltoodust, et varasemalt so istungil on hageja märkinud, et kahjustatud vaiad ei olnud põhjuseks töövõtulepingust taganemiseks, aga hilisemalt hagi terviktekstis on hageja toonud esile, et töövõtulepingust taganemise põhjuseks olid ka purunenud vaiad. Purunenud vaiade osas hageja kohtule tõendeid esitanud ei ole. − vaiade kõrgused ei vastanud projektis nõutud kõrgusele. Hageja on märkinud, et vaiad ei ole ühesugusel kõrgusel. Kostja tellis geodeesia vaiade maasse süvendamise kõrguspunktide määramiseks. Hiljem selgus, et märgitud kõrguspunktide järgi ei ole kostja töid teostanud, vaiad ei ole ühesugusel kõrgusel (kd I, tl 39, 71). Kostja on seisukohal, et tema poolt paigaldatud vaiade kõrgus ei olnud rikutud ning need vastasid projektile. Kostja on arvamuses viidanud ehitise auditile, milles on märgitud, et ehitusprojekti kohaselt oli 1-korruselise üksikelamu maksimaalseks kõrguseks projekteeritud 6,7 m. Esimese korruse põranda kõrgus on maapinnaga määrates ±0,00=35,75 m abs. Ehitise aluse maa-ala looduslikud kõrgusmärgid jäid vahemikku 33,50 ... 34,50 m abs (punkt 2.5.1., kd I, tl 137). Tulenevalt 30.05.2018 teostatud vaiade teostusjoonisest (kd I, tl 39, 71) on vaiade kõrgused („vaia absoluutne kõrgus“) vahemikus 34,98 ... 35,93 m. Seega jääb kostjale arusaamatuks hageja etteheide kostjale, et tema poolt paigaldatud vaiade kõrgus oli rikutud. Kui kõrgus on suurem, siis edaspidiste tööde teostamise jätkudes võib seda alati vähendada/lõigata ning kostja ei näe siin mingit lepingukohustuse rikkumist, seda enam lepingukohustuse olulist rikkumist. Kohus märgib, et hageja on antud rikkumise puhul tuginenud Henri projektile vaiade teostusjoonisest (töö G378/1-18, teostas A. V., kd I, tl 39, 71). Tegemist on tehnilise joonisega, millelt nähtuvad ka omakäelised venekeelsed märkmed. Kohus on 16.05.2019 istungil selgitanud, et kohus ei saa arvestada venekeelsete omakäeliste märkmetega (protokoll alates 02:26:56). Kohus märgib, et eeltoodud jooniselt ei ole aru saada, kas ja kuidas on vaiade kõrgust rikutud. Joonisega koos ei ole esitatud selgitusi, millest kohus saaks järeldada hageja poolt väidetut. Hageja on teinud ka viite projektile, märkimata, millise projekti millisele punktile hageja tugineb. Ehitise auditist tuleneb, et puuduvad ehitustehnilised takistused vundamentide ehitustööde jätkamiseks seni teostatud tööde alusel (kd I, tl 137, pöördel). Lisaks nähtub ka Laazi Ehituse OÜ asjatundja tehnilisest hinnangust, et vaiade kõrgus ehitusobjektil ei olnud rikutud. Vastavalt SORTA OÜ poolt koostatud eelprojekti lõikele 1-1 (töö nr 0087) on suhteline kõrgusmärk 0.00 = +35,75m abs. Rostvärgi alumine kõrgusmärk on 34,74 (35,75 – 0,15 (raudbetoon plaat) – 0,86 (rostvärgi kõrgus)). Vastavalt vaiade teostusjoonisele (Henri Projekt, mõõdistamise aeg 30.05.2018, töö nr G378/1-18) on kõik vaiad valatud kõrgusel projektkõrgusele enne rostvärgi armeerimist. Sellest tulenevalt vaiade ülemise osa kõrgus vastab SORTA OÜ poolt koostatud eelprojektile (töö nr 0087) (punkt 3, kd II, tl 53, pöördel). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et vaiade kõrgused ei vastanud projektis nõutud kõrgusele. Lisaks on hageja esile toonud, et eeltoodud puudused põhjustas ka see, et ei tehtud kontrollmõõtmisi vaiade süvendamiskohtades, ei mõõdetud puuri amplituudi süvendamise käigus, ei kontrollitud iga

vaia asukohta plaanil, ei kontrollitud vaiaotsikute asendit (kõrgus kokku), ei kontrollitud puuri vertikaalsust, mille osas pidi olema täidetud ehituspäevik, kaetud tööde akti koostatud ei ole. Kohus leiab, et antud rikkumised oleksid eraldivõetuna kostjapoolsed täiendavad rikkumised töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmisel, millele hageja 16.01.2021 esitatud tabelis tuginenud ei ole. Selgusetuks jääb, millise konkreetse rikkumise kohta iga hageja poolt esile toodud etteheide käib ja millega on see tõendatud. Samuti on hageja esile toonud, et puudub pinnasetööde akt. Kohus märgib, et eeltoodust ei selgu, kuidas pinnasetööde akti puudumine on seotud hageja poolt esile toodud oluliste puudustega (osa pinnasesse paigaldatud vaiadest on normist kõrvalekaldega, vaiade sügavus ei vasta projektile, osa vaiadest olid purunenud, vaiade kõrgused ei vastanud projektis nõutud kõrgusele), kelle kohustuseks oli tellida pinnasetööde akt ja kust see kohustust tuleneb. Kostja on esile täiendavalt toonud veel, et hageja vaiade sügavuse vastuväide ei ole kostjale esitatud mõistliku aja jooksul. Kohus märgib, et kuigi kohus on 28.08.2020 määruses selgitanud, et lähtuda tuleb rikkumistest, mis olid nimetatud 18.06.2018 avalduses, siis Riigikohus on selgitanud lahendis nr 3-2-1-43-15 punktis 11, et kohtumenetluse ajal on poolel õigus varem tehtud taganemisavaldust täiendada. Oluline on aga see, et lepingust taganemise mõistliku aja hindamisel tuleb eristada algset taganemisavaldust ja selle hilisemaid täiendusi. Riigikohus on varem leidnud, et lepingust taganemiseks ettenähtud mõistliku aja tuvastamine on kohtu diskretsiooniotsustus (vt Riigikohtu 17. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-12, p 16). Kuna kohus on tuvastanud, et hageja poolt esile toodud rikkumised (osa pinnasesse paigaldatud vaiadest on normist kõrvalekaldega, vaiade sügavus ei vasta projektile, osa vaiadest olid purunenud ning vaiade kõrgused ei vastanud projektis nõutud kõrgusele) ei ole tõendamist leidnud, ei pea kohus vajalikuks hinnata seda, kas hageja on kostjat mõistliku aja jooksul teavitanud rikkumisest. Lisaks nähtuvad tabelist ka muud rikkumised, mida hageja ei ole samas oluliseks pidanud. Eeltoodud rikkumisteks on 1) vaiade vertikaalne kalle (geodesist suutis mõõta ainult 6 tükki, sest ülejäänud kattis ehitaja kiiresti täielikult liivaga, et praak ei torkaks silma) ja juba nendel 6 vaial oli ületatud vertikaalse kõrvalekalde ehitustolerants. 2) Mitu vaia olid murtud peaaegu pooleks (töövõtja esindaja sõnul neile sõitis traktor otsa). Need tuli täielikult välja vahetada, mitte remontida, nagu kavatses teha kostja. Vaia konstruktsioon peab olema ühtne. 3) Vaiade pead (nende ülemise osa kõrgus) ei vastanud projektile. 4) Sammaste toetamiseks paigaldatud vaiad oli vaja igal juhul demonteerida ja paigaldada uued, täpselt sammaste all ja suurema toetuspindalaga, mitte nihkes samba paigaldamise koha suhtes. Purunenud vaiade osas on kohus hageja väidet analüüsinud. Kohus märgib, et kuna eeltoodud rikkumised (vaiade vertikaalne kalle, vaiade pead ei vastanud projektile, sammaste toetamiseks paigaldatud vaiad oli vaja igal juhul demonteerida ja paigaldada uued) ei olnud olulised, ei ole hageja poolt antud rikkumistele tuginemine põhjendatud hindamaks seda, kas hageja poolt töövõtulepingust taganemise materiaalsed eeldused olid täidetud. Lisaks ei ole hageja selgitanud, millal hageja nimetatud rikkumistest teadlikuks sai ja millal ta kostjale neist teada andis ning nõudis rikkumiste kõrvaldamist. Kohus leiab, et täidetud ei ole töövõtulepingust taganemise materiaalsed eeldused. Kohus ei ole tuvastanud, et kostja on töövõtulepingut oluliselt rikkunud.

Kohus märkis istungil, et kahju, millele hageja on tuginenud, on see, et vaiade utiliseerimiseks ehk töö, mille kostja teostas, selle n-ö kõrvaldamiseks on vajalik kulu 6452 eurot. Täpsemalt hageja seda lahti kirjutanud pole ega ka tõendanud. Kostja on sellele vastu vaielnud. Hageja peab kahju asjaolude ja tõenditega kohtu ette tooma. Hageja kulutused seoses kostja poolt tarbetuks osutunud tööde likvideerimisega on kokku 11 573,36 eurot. Hageja kulutused on järgmised: − kulutused tõlkele 310 eurot; − kulutused pinnase tihendusele 103,20 eurot; − kulutused tõlkele 254,16 eurot; − kulutused projekti muudatustele 2580 eurot; − tasu ekskavaatori eest, mis eemaldas kostja poolt paigaldatud vaiad ja pinnase ning tihendas pinnase 2970 eurot. Kulutused kokku on 6217,36 eurot. − kostja poolt esitatud kviitungil (kd I, tl 129, pöördel) ühe kuupmeetri kaal 2581,6 kg. Telliti 2,5 m3, kaal 6454 kg; − kostja poolt esitatud kviitungil (kd I, tl 112, pöördel) liiv ja killustik kokku 55 t kaal 55 000 kg. − Utiliseerimisele kuulub kokku 61454 kg. Ühe konteineri (kaal 3,5 tonni) ehitusprahi ja jäätmete hind 375 eurot /https://1prugivedu.ee/ru/. Hagejal kulub ehitusprahi ja jäätmete ja pinnase äraveoks 17 konteinerit. Laaduri töötund maksab 32 eurot. Tööde teostamiseks kulub üks tööpäev ehk 8 tundi. Seega ehitusprahi ja jäätmete ja pinnase likvideerimise kulude summa on kokku 5356 eurot. Kostja poolt hagejale tekitatud kulutused moodustavad 11 573,36 eurot (6217,36 + 5356). Hagi tervikteksti kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 6476 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja poolt paigaldatud vaiad ei vastanud normidele ning vajasid utiliseerimist. Ei ole arusaadav hageja järeldus, et kostja poolt paigaldatud vaiade kasutamine on välistatud. Hageja ei ole tõendanud, et hageja võttis kostja poolt püstitatud vaiad maast välja ning hagejal on sellega kaasnenud kahju. Hageja fotod tema poolt paigaldatud uue lintvundamendi kohta ei tõenda hageja väidet, et kostja poolt paigaldatud vaiad olid hageja poolt täielikult demonteeritud ja utiliseeritud. Kahju suurust ei ole põhjendatud. Summa 5356 eurot on oletuslik. Kohus märgib, et kahju hüvitamise nõude olemasoluks on vajalik kahju olemasolu. Hageja on selgitanud, et hageja on vaiad demonteerinud, pinnase tugevdanud ja klassikalise lintvundamendi peale ehitanud. Hageja vaiade utiliseerimise kulu on 6476 eurot. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud hagejale kahju tekkimist, kuna hagi terviktekstist ei nähtu, kuidas on antud summa suurus (6476 eurot) kujunenud ja milliseid kulutusi see summa hõlmab ning kas hageja on antud kulu kandnud, arvestades, et peale ehitati lintvundament. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja poolt paigaldatud vaiad ei vastanud normidele, vaiad ei olnud edaspidi kasutatavad ning vaiad vajasid seetõttu utiliseerimist, millega hagejale kaasnesid kulutused. Tsiviilasjas on leidnud tõendamist tulenevalt T. R.a ehitise auditist, et puuduvad ehitustehnilised takistused vundamentide ehitustööde jätkamiseks seni teostatud tööde alusel (kd I, tl 137). Hageja ei ole tõendatud, et hageja eemaldas kostja poolt maasse püstitatud vaiad. Hageja poolt esitatud fotod (kd II, tl 11-15) vaiadest ja hageja poolt paigaldatud uue lintvundamendi kohta ei tõenda hageja väidet, et kostja poolt paigaldatud vaiad olid tema poolt täielikult demonteeritud ja utiliseeritud. Fotodel ei ole märgitud kuupäeva ja ei ole tuvastatav, kus need tehtud on. Samuti jääb selgusetuks, kuidas seonduvad vaiade utiliseerimisega tõlkekulud (kd II, tl 25, 27) ja projekti muutmise kulud (kd II, tl 28). Mis puudutab hageja poolt esitatud arvet summas 103,20 eurot (kulutused pinnase tihendusele, kd II, tl 26), siis selles osas leiab kohus, et antud arvest ei nähtu, mis kuupäeval oli arve koostatud ja et tegemist oleks olnud kostja teostatud tööde parandamisega hageja poolt. Lisaks on hageja esitanud kaks tellimust (kuupäev 02.07.2018)

summas 2310 eurot ja 660 eurot, kokku 2970 eurot (kd I, tl 178), mis hageja hinnangul peaksid tõendama tasu ekskavaatori ja pinnase tihendamise eest. Kohus leiab, et eeltoodud tellimustest ei saa järeldada, mille eest need on väljastatud, kuna tellimuste pealt ei nähtu, et tegemist oleks olnud ekskavaatori kasutamise või pinnase tihendamise tasuga. Kuna hageja jätkas peale poolte koostöö lõppemist ehitusega, siis ei ole ka välistatud, et tegemist võis olla edasise ehitusega seotud kuludega. Antud tellimustest ei saa järeldada, et tegemist oleks olnud kostja teostatud tööde parandamisega hageja poolt. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et summa 5356 eurot on oletuslik, samuti ei selgu antud summa kujunemine ning eeltoodud summa kandmine hageja poolt ei ole ka tõendatud.

Tallinna Ringkonnakohtu 04.03.2022 kohtuotsusega on muudetud osaliselt Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 24.03.2021 kohtuotsuse põhjendusi. Riigikohtu 08.03.2023 kohtuotsusega on muudetud osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu 04.03.2022 kohtuotsuse põhjendusi.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.