Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. oktoober 2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-102619
Tsiviilasi
HOOVI Rental osaühingu hagi BrandYourself osaühingu ja X vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
2544 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja HOOVI Rental osaühing (registrikood 16020217); hageja lepinguline esindaja advokaat Priit Kirotar, e-post: [email protected]; kostja I BrandYourself osaühing (registrikood 16594444); kostja II X (isikukood XXX).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
2-25-102619
2-25-102619 Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja kostja I vahel sõlmitud 11.11.2024 krediidileping nr 1711931920 ja hageja ning kostja II vahel 11.11.2024 sõlmitud käendusleping krediidilepingust nr 1711931920 tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 2544 eurot. Kostja I ei tagastanud laenu nõuetekohaselt, mistõttu ütles hageja krediidilepingu nr 1711931920 erakorraliselt üles alates 22.01.2025. 01.04.2025 edastas Pärnu Maakohus tsiviilasja nr 2-25-102619 kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. Harju Maakohus võttis 15.09.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 15.09.2025 kohtumäärus on kostjale II ja kostja I juhatuse liikmele toimetatud kätte kättetoimetamisportaali KÄPO kaudu 19.09.2025. Kostjad ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. II Kohtu põhjendused
2-25-102619 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
2-25-102619 Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 76.32 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 308.68 eurot, ehk kokku 385 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu hagi tagamise taotluse esitamisel 70 eurot. Nimetatud summades tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 140 eurot (km-ta). Kohus leiab, et advokaadi tunnitasu määr 140 eurot on põhjendatud. Kohus leiab, et tunnitasu määr ning ajakulu 3 tundi ja 15 minutit on põhjendatud, seega on põhjendatud esindaja kulu 564.32 eurot koos käibemaksuga. TsMS § 144 p 2 alusel on põhjendatud ka hageja kinnistusraamatu päringu maksumus 6 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (455+564.32 +6) 1025.32 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.