2-21-18828/3 - Võlaõigus - Muud kindlustuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 21.01.2021 toimusid Tallinnas xxx xx ja yyy yy kortermajades kahjujuhtumid. xxx xx kortermaja haldusfirma haldusjuht on 25.01.2021 edastanud kahjuteate e-kirja teel, kus deklareerib vargusjuhtumit. Deklareeritud andmetel varastati korterielanike jalgrattad ning hoonesse sissemurdmiseks lõhuti tõsteuks ja lisaks ka panipaiga võred. yyy yy juhtumiga seoses on hagejale deklareeritud, et 21.01.2021 vandaalitseti trepikodade ustega. Kostja on eeltoodud faktides süüdi mõistetud kriminaalasjas nr xxx. Tallinn, xxx xx korteriühistu ja hageja vahel oli juhtumi toimumise hetkel sõlmitud korteriühistukindlustuse leping nr xxxxxx. Tallinn, yyy yy korteriühistu ja hageja vahel oli juhtumi toimumise hetkel sõlmitud korteriühistukindlustuse leping nr xxxxxx. Seoses toimunud kahjujuhtumitega ning tuginedes kindlustuslepingule hüvitas hageja kindlustusvõtjatele tekitatud kahju kogusummas 11 404,90 eurot. Hageja on hüvitanud xxx xx korteriühistule tekkinud kahju summas 544,80 eurot. Hageja võttis hüvise väljamaksmisel aluseks Kinema OÜ ja Metkon Projekt OÜ pakkumised. Hageja on hüvitanud yyy yy korteriühistule tekkinud kahju kogusummas 10 860,10 eurot. Hageja on võtnud hüvitise väljamaksmisel aluseks Valnes AS, GlassInstall OÜ, NV System OÜ, Ranvil OÜ ja täiendav Valnes AS. Kokkuvõttes on hüvitatud yyy yy korterelamu kahjud järgnevalt: Uste lukustussüsteemi ümber tõstmine – Valnes AS hinnapakkumine 339,52 € + km, uste kahjustuste likvideerimine – GlassInstall OÜ hinnapakkumine 6900 € +km, uste nõrkvoolu süsteemide ümber tõstmine – Nv System OÜ hinnapakkumine 312 € +km, garaaži tuulutusrestide taastus – Ranvil OÜ hinnapakkumine 730 € + km, trepikodade A ja C uste kolmepunkti lukud 2*611,14 eurot ehk 1 222,28 eurot. Võlaõigusseaduse § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või

vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Võlaõigusseaduse § 65 lõige 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuste täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Võlaõigusseaduse § 492 lõike 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Eeltoodust tulenevalt esitas hageja pärast kindlustushüvitise välja maksmist kostjale tagasinõuded kirja nõudega kogusummas 11 404,90 eurot. Kostja ei ole hagejaga ühendust võtnud. Hageja palub välja mõista kostjalt ERGO Insurance SE kasuks 11 404,90 eurot, riigilõiv 600 eurot. Kohtu selgitused Kostjale on hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud isiklikult allkirja vastu 04.02.2022 (aadressil xxx). Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud, sh riigilõiv 600 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 600 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 600 eurot, mis tuleb kostjatelt välja mõista. Muid menetluskulusid hageja välja toonud ei ole ja muid menetluskulusid menetlustoimikust ei nähtu. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.