Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659), lepinguline esindaja Ahto Järvela Kostja: O.F (isikukood XXX)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
hagi
O.F
vastu
võlgnevuse
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista O.F-ilt Elisa Eesti AS kasuks välja võlgnevus 742 eurot 62 senti (põhinõue 543 eurot 45 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 164 eurot 17 senti ja sissenõudmiskulud 35 eurot).
3.Mõista O.F-ilt Elisa Eesti AS kasuks välja viivis põhinõudelt (543 eurolt 45 sendilt) alates 23. augustist 2025 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,065% päevas.
Mõista O.F-ilt Elisa Eesti AS kasuks välja menetluskulud 325 eurot.
6.Mõista O.F-ilt Elisa Eesti AS kasuks välja viivis menetluskuludelt (325 eurolt) alates alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Elisa Eesti AS (hageja) esitas 22. augustil 2025 Tartu Maakohtule hagi O.F-ilt (kostja, võlgnik) võlgnevuse väljamõistmiseks, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja võlgnevus 742 eurot 62 senti (põhinõue 543 eurot 45 sent. sissenõutavaks muutunud viivis 164 eurot 17 senti ja sissenõudmiskulud 35 eurot). Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled osamaksetega vara müügilepingu nr 13134336 (Xlaomi Mi Electric Scooter), liitumislepingu nr 12705366 (Teenuspakett Eri Ulme), osamaksetega vara müügilepingu liitumislepingu nr 12680777 lisa 12720498 (Elisa Elamuse digiboks), osamaksetega vara müügileping liitumislepingu nr 12680777 lisa 2720499 (Elisa Elamuse digiboks), Elisa liitumislepingu nr 12680777 (Väike pakett), osamaksetega vara müügilepingu nr 13341333 (Poco M3 Pro 5G 64GB), ELISA EESTI AS liitumisleping nr 14045827 (MiNT Film Plus Eri), osamaksetega vara müügilepingu liitumislepingu nr 14045827 lisa 14045828 (Lenovo Tab M10 HD (2 Gen) 64GB), osamaksetega vara müügilepingu nr 16729847 (Xiaomi Redmi Note 12). Kostja on jätnud tasumata arved 2042421148, 2042060591 ja 2041722330, mille võlgnevus kokku on 543 eurot 45 senti. Hageja ütles lepingud üles 7. mail 2024.
2.Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud TsMS § 314 1 lg 3 p 2 alusel 12. septembril 2025. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (26. septembriks 2025) ega ka hiljem hagile vastanud. Seega saab lugeda, et kostja on teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt kirjalikult vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.
3.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi 2
toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.
4.Kohus märgib, et käesolevas asjas ei ole poolte vahel sõlmitud osamaksetega vara müügilepingute puhul tegemist tarbijakrediidilepingutega, mistõttu ei kohaldu nendele lepingutele tarbijakrediidi sätted. Kostja kohustus osamaksetena tasuma seadme maksumuse. Intressi, lepingutasu ega muid tasusid ei lisandunud.
5.TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
6.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7.Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 358 eurot. Menetlusosalist esindanud esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot. Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist TsMS § 4842 sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169 eurot tunnis koos käibemaksuga. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot koos käibemaksuga, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga. Hageja esindajal kulus menetluskulude nimekirja kohaselt hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks, hagi kohtusse esitamiseks ja hagiavalduse täiendamiseks 2 tundi. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud sellises ulatuses. Hageja poolt kohtule esitatud standardne hagiavaldus on koostatud tüüpvormil, millele on lisatud sõlmitud leping koos lisadega, volikiri, menetluskulude nimekiri, võlateatised ja esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid, 3
hagiavaldus ei sisalda endas keerukat õigusvaidlust. Lisaks ei ole hageja pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Arvestades, et hageja on haginõude pidanud läbi töötama juba maksekäsu kiirmenetluse avaldust esitades, on kohus seisukohal, et käesolevas menetluses on korrektse hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 0,5 tundi. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 60 eurot (0,5h x 120 eurot). Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 325 eurot (245 + 20 + 60). Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.