Swedbank P&C Insurance AS avaldus Tartu linn, Uus tn 65 korteriühistu vastu kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248) Avaldaja esindaja B. J. Puudutatud isik Tartu linn, Uus tn 65 korteriühistu (registrikood 80012537) Puudutatud isiku esindaja K.-H. K.
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Swedbank P&C Insurance AS avaldus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud avaldaja kanda.
3.Mõista Swedbank P&C Insurance AS-lt Tartu linn, Uus tn 65 korteriühistu kasuks välja menetluskulud 300 eurot. Määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva määruse kätte saamisest.
Swedbank P&C Insurance AS esitas 27.09.2021 kohtusse avalduse, milles palus mõista Tartu linn, Uus tn 65 korteriühistult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse 2485 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 340,96 eurot ja viivised alates 25.09.2021. Avalduse kohaselt toimus 28.09.2018 Tartus Uus tn 65 korteris nr XXX kahjujuhtum. Kahjujuhtumi põhjuseks oli keskkütteradiaatori leke, mille tagajärjel sai korteri siseviimistlus veekahju. Korter oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud Swedbank P&C Insurance AS-is, mille kinnituseks on väljastatud sertifikaat nr XXX. Avaldaja on maksnud kindlustushüvitisena välja 2485 eurot. Kahju koosneb Ajaver OÜ 27.11.2018 arvest summas 2197 eurot ja Karp Disain OÜ 09.01.2019 arvest summas 288 eurot. Avaldaja palus puudutatud isikul hüvitada makstud summa hiljemalt 12.12.2019. Puudutatud isik ei ole hüvitist tasunud.
Avaldaja leiab, et puudutatud isik ei ole tõendanud oma hoolsuskohustuse täitmist küttesüsteemi osas ega põhjendanud korteris nr XXX toimunud keskkütteradiaatori õhutuskraani lekke põhjust. KrtS § 4 lg 4 kohaselt ei kuulu küttesüsteem eriomandi eseme hulka, vaid kõigi korteriomanike kaasomandisse. Puudutatud isiku esmaseks kohustuseks on hoolitseda ühise omandi korrapärase majandamise eest, s.h hoida hoone küttesüsteem korras. Puudub akt, mille kohaselt oleks korteriühistu teostanud radiaatorite õhutusventiilide kontrolli. Ehitise ülevaatusakti kohaselt alustati 28.09.2018 hommikul majas kütteperioodi ning viimaste korruste omanikel paluti õhtul radiaatoreid õhutada. Päeval ehk enne kui korteri nr XXX omanik radiaatoreid õhutada oleks jõudnud toimus leke. Köögi radiaatori küljes olnud õhutuskraan oli kinnises asendis ning korteri omaniku sõnul kraanil mehhaanilist vigastust ei olnud. Puudutatud isik ei tõendanud, et korteriomanik oleks kraani lahti keeranud või rikkunud oma korrashoiu kohustust. Lisaks põhinõudele palub avaldaja välja mõista viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.01.2020.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHAD
2.Tartu linn, Uus tn 65 korteriühistu vaidles avaldusele vastu. Puudutatud isiku vastuväidete kohaselt vastutab kõigi korteriomaniku reaalosal asuvate asjade ohutuse eest korteriomanik. Kõik need hooneosad, mida saab muuta või eraldada ilma teiste korteriomanike õigusi kahjustamata, kuuluvad korteriomandi reaalosa hulka. Puudutatud isikule teada olevalt oli õhutuskraan kahju juhtumi ajal avatud. Korteriühistu tegi enne küttesüsteemi kasutusele võtmist 19.09.2018 alates kell 18:00 maja küttesüsteemi survestamise. Korteri köögis asuva radiaatori kraan oli suletud survestamise ajal 19.09.2018, kuid avatud 28.09.2018. Vaidlusaluses, I. M. ile kuuluvas korteris nr XXX käis 27.09.2018 kinnisvaramaakler ja pole välistatud, et keegi võis kraani kogemata avada. Kuna on teadmata veeuputuse põhjustaja, ei vastuta puudutatud isik kahju eest. Kolm aastat hiljem ei saa enam tuvastada, kelle süül veeuputus toimus ja kelle tegevuse või tegevusetuse tõttu kahju tekkis. Uus 65 korteriühistu kodukorra ning hooldus- ja remonttööde korraldamise eeskirja punkt 5 kohaselt likvideeritakse korteriomaniku süül tekkinud avarii ning selle tagajärjed korteriomaniku kulul.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Menetlusosalised ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: • 28.09.2018 toimus XXX korteris kahjujuhtum, kus korter sai veekahjustusi (tl 7-18); • korter nr XXX on kindlustatud, avaldaja on kindlustusandja (tl 6); • avaldaja on tasunud korteri nr XXX remondi eest kindlustushüvitisena kokku 2485 eurot (tl 1924). Kohus leiab, et VÕS § 492 lg 1 alusel on kindlustatud korteri omaniku võimalik nõue puudutatud isiku vastu läinud üle avaldajale. Tulenevalt VÕS §-st 171 lg 1 võib korteriühistu esitada kindlustusandja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Seega võib esitada korteriühistu avaldaja nõude vastu veekahju tekkimist puudutavad vastuväited.
4.Menetlusosaliste vahel on vaidlus selle üle, mis oli veekahju põhjuseks ning kas korteriühistul tuleb avaldajale kahju hüvitada.
5.Kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda korteriühistult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: • korteriühistu on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); • korteriühistu vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); • kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
6.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et veekahju sai alguse korteri nr XXX köögi radiaatori küljes olnud õhutuskraanist. Kohtule esitatud korteriühistu esindaja kirjaliku teatise kohaselt lekkis küttesüsteemi täitmisel radiaatori õhutuskraan (tl 30). Riigikohus on korduvalt selgitanud, et korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks, on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi reaalosas või mitte (Riigikohtu 19.03.2021 otsuse nr 2-18-13649 p 14; Riigikohtu 21.10.2015 otsuse nr 3-2-1-107-15 p 13). Kohus leiab, et keskküttesüsteemi osaks olev radiaator ning selle kraan on korteriomanike kaasomandis. Seni, kuni radiaator on lülitatud ühisesse küttesüsteemi, on see osa tervikust. Korteriomanikul, kelle eriomandi piires kaasomandi ese asub, on KrtS § 31 lg 1 p 1 kohaselt kohustus jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust. Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel. Korteriühistu vastutab juhul, kui on rikutud korteriomanike ühist ning korteriühistu kaudu täidetavat kohustust tagada korteriomandite kaasomandi osa eseme korrashoid. Seega vastutavad nii korteriomanik kui korteriühistu selle eest, kui korteriomaniku eriomandi piires asuv kaasomandi ese ei ole hooldatud ning seetõttu tekib kahju. Avaldaja pidi nõude rahuldamiseks tõendama, et kahjujuhtum tekkis veekraani hooldamata jätmise tagajärjel.
7.Puudutatud isiku esitatud teatega on tõendatud, et 19.09.2018 toimus maja küttesüsteemi survestamine (tl 38). OÜ Al.Bi.sant akti kohaselt defektiga lekkimisi ei esinenud (tl 40). Seega on puudutatud isik tõendanud, et tegi omalt poolt enne küttesüsteemi täitmist kõik, et tagada küttesüsteemi korrashoid. Avaldaja on esitanud 04.10.2018 koostatud ehitise ülevaatusakti, kus on toodud kindlustusvõtja selgitus. Kindlustusvõtja selgituse kohaselt alustati 28.09.20218 hommikul kütteperioodi ning väljas oli teade, et viimaste korruste omanikud õhutaksid õhtul radiaatoreid. Kindlustusvõtja sisenedes oli köögi radiaatori õhutuskraan kinni, kuid sellest hoolimata jooksis vesi köögi põrandale (tl 7). Avaldaja esitatud kindlustusvõtja selgitus on vastuolus OÜ A.Bi.sant teatisega, mille kohaselt neid kutsuti korterisse nr XXX avariid likvideerima ning selgus, et köögi radiaatori peal asuv kraan on lahti keeratud (tl 42). Kohus peab usaldusväärsemaks kolmanda, erapooletu osaühingu selgitust kraani ventiili asendi kohta. Korteri nr XXX omaniku kui kindlustusvõtja ütlused ei ole usutavamad kui avariid likvideerinud osaühingu selgitused. Lisaks ei nähtu kindlustusvõtja ütlustest, et kraan oleks mõranenud vms, mis põhjustaks vee läbijooksu. Avaldaja ei ole esitanud rohkem tõendeid ning on kohtusse pöördumisega viivitamisega tekitanud olukorra, kus ka kohtumenetluses ei ole võimalik rohkem tõendeid koguda. Seega ei ole tõendatud, et korteriühistu oleks jätnud küttesüsteemi hooletusse. Korteriühistu tõenditest nähtuvalt tegi ühistu omalt poolt kõik võimaliku süsteemi korraoleku kontrollimiseks. Korteriomanikule oli teada, et 28.09.2018 toimub küttesüsteemi sisse lülitamine ning korteriomanik oleks pidanud arvestama sellega, et tuleb jälgida radiaatoreid. Põhimõtteliselt ei ole välistatud, et korteriomanik jättis kraani lahti, kui ta radiaatorit vastavalt
korteriühistu antud juhistele õhutas. Korteriühistu ei vastuta korteriomaniku tahtliku või hooletu tegutsemise eest. Kohus leiab eeltoodu alusel, et korteriühistu poolt kohustuse rikkumine ei ole tõendatud ning avaldus tuleb jätta rahuldamata.
8.Puudutatud isiku esitatud foto ei tõenda kohtu hinnangul kraani lahti või kinni olekut – kraan on ringi kujuga ning fotolt ei ole võimalik hinnata selle vee läbilaskmist (tl 61).
9.Kohus jätab avaldaja menetluskulud TsMS § 172 lg 7 alusel avaldaja kanda. Puudutatud isiku menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud kokku 540 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu kokku 4 h 30 min, esindaja tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Tsiviilasjas on puudutatud isiku esindaja koostanud kaks seisukohta ning esitanud tõendid. Arvestades seda, et puudutatud isik on esitanud ühe asjakohase väite ning ühe olulise tõendi peab kohus põhjendatud ajakuluks 2 h 30 min. Arvestades eeltoodut tuleb määrata puudutatud isiku menetluskuluks 300 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.