Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi I D vastu võlgnevuse nõudes 3865,31 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806; aadress Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: J M (e-post xxx) Kostja: I D (isikukood xxx; aadress xxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja PlusPlus Capital AS hagi kostja I D vastu võlgnevuse nõudes.
2.Välja mõista kostjalt I D (isikukood xxx) hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806) kasuks 12.01.2018 I Di ja xxx vahel sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus summas 1598,11 eurot, intressid summas 396,47 eurot, lepingu haldustasu summas 120,06 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 1025,54 eurot ning sissenõudekulud summas 35 eurot.
3.Välja mõista kostjalt I D (isikukood xxx) hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806) kasuks viivis alates 18.01.2022 kuni põhinõude summas 1598,11 eurot täitmiseni määras 24% aastas, kuid koos juba sissenõutavaks muutunud viivisega mitte üle põhivõla suuruse (1598,11 eurot). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
5.Välja mõista kostjalt I D (isikukood xxx) hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806) kasuks menetluskulud summas 599 eurot (s.o riigilõiv summas 455 eurot ja esindajakulu summas 144 eurot).
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 17.01.2022 hagi I D (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 10.01.2018 portaalis xxx laenutaotluse xxx laenuoksjonile, mis lõppes 12.01.2018 ning mille alusel sõlmiti 12.01.2018 kostja ja portaalihalduri xxx vahel laenuleping nr xxx (edaspidi laenuleping). Laenuandjateks olid investorid, keda laenulepingus esindas xxx. Sõlmitud lepingu kohaselt anti kostjale laenu summas 2 000 eurot ning kostja kohustus laenulepingu kohaselt laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 117,48 eurot kuus alates 12.02.2018 kuni viimase osamakseni 10.01.2020. Kostjapoolset laenu saamist kinnitab ka maksekäsu kiirmenetluses kostja poolt esitatud arvelduskonto väljavõte, millest nähtuvalt on kostja saanud portaalihaldurilt laenu summas 1939 eurot (laenu kogusummast on maha arvestatud lepingutasu). Kostja pidi lepingu kohaselt tagastama laenu osamaksed portaalihalduri xxx arveldusarvele. Lisaks leppisid pooled kokku laenuhaldustasus vastavalt portaalihalduri hinnakirjale summas 6,67 eurot kuus.
3.Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 29,20% aastas. Intressi arvestamisel lähtuti lepingu punkt 2.3 kohaselt 365-päevast aastas ja laenusummast laenusaaja portaalikontol ning lepingu järgi tuli intresse arvestada kuni laenusumma täieliku tagastamiseni. Hageja hinnangul kostja rikkus laenulepingu punkti 5.1, kuivõrd ei tagastanud laenusummat ega tasunud intressimakseid vastavalt laenulepingu maksegraafikule juba alates esimesest osamaksest.
4.Kuivõrd kostja oma lepingujärgseid kohustusi ei täitnud, esitas portaalihaldur 18.07.2018 maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond tegi 05.10.2018 maksekäsu, millega kohustas kostjat tasuma avaldajale xxx perioodi 12.03.2018 – 10.07.2018 eest põhinõude summas 340,68 eurot ja kõrvalnõuded summas 230,14 eurot ning hüvitama riigilõivu sumas 45 eurot ja menetluskulu summas 20 eurot.
5.Kostjal jäi pooltevahelise lepingu alusel alates 10.08.2018 tasumata laenu põhiosa summas 1598,11 eurot, intressid summas 396,47 eurot ning lepingu haldustasu summas 120,06 eurot (vt alljärgnev tabel). Leping lõppes tähtaja saabumisega, s.o 10.01.2020.
6.Lisaks leiab hageja, et kuivõrd hageja nõuab kostjalt tasumata laenu osamakseid alates 10.08.2018, hakkas aegumistähtaeg kulgema 2018. aasta lõppemisest (TsÜS § 154 lg 1) ning kuna hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 08.12.2021, ei ole hageja nõuded kostja vastu aegunud (TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3).
7.Laenulepingu punkti 10.1 kohaselt lähevad investorite nõuded kostja vastu portaalihaldurile üle lepingu 10. peatükis sätestatud juhtudel ja korras. Nõuded lähevad portaalihaldurile üle ilma täiendava nõude loovutamise kokkuleppeta ja ilma laenusaajat sellest täiendavalt teavitamata. Nõude loovutus hõlmab ka võimalikke alusetu rikastumise ja kahju hüvitamise nõudeid. Hageja hinnangul on kostja portaali reeglitest ja sõlmitud lepingust lähtuvalt andnud kinnituse, et ta on teadlik 10. peatükis sisalduvatest laenuandja ja portaalihalduri vahelistest nõuete loovutamise kokkulepetest, mistõttu laenusaajat nõuete üleminekust täiendavalt ei teavitatud (laenulepingu punkt 10.6). Laenuandja on nõustunud loovutama oma laenulepingust tulenevad nõuded portaalihaldurile laenulepingust tulenevate võlgnevuste sissenõudmise eesmärgil tähtajatult ja tagasivõtmise õiguseta (laenulepingu punkt 10.7).
8.Laenulepingu punkti 9.3 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt laenu mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. Hageja hinnangul on hagi hinnaks 3 747,75 eurot. xxx on 27.05.2021 loovutanud oma nõuded kostja vastu hagejale PlusPlus Capital AS-le ning PlusPlus Capital AS on toimetanud teenusena kolm võlateatist kuupäevadel 22.07.2021, 13.09.2021 ja 15.11.2021 hagejale teadaolevale kostja aadressile, milleks on xxx. Juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 leiab hageja, et tal on õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot.
9.Hageja on arvestanud ka sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 1 249,02 eurot. Vastavalt lepingule on viivise määraks 29,20% aastas, mis on võrdne lepingujärgse intressimääraga. Vastavalt lepingus kokkulepitud viivise suurusele on hagejapoolne viivisearvestus järgmine:
10.Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt (1 598,11 eurot) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni (1 598,11 x 29,20% = 466,65 eurot), mida hageja nõuab kuni summani 349,09 eurot, et hagis esitatud viivisenõue kokku ei ületaks põhinõuet.
11.Portaalihaldur xxx loovutas 27.05.2021 lepingust tulenevad nõuded kostja vastu nõuete sissenõudmise eesmärgil PlusPlus Capital AS-ile kooskõlas lepingu punktiga 10.8. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult ning alates nõuete loovutamisest hagejale kohustus kostja täitma lepingust tulenevad kohustused hagejale. Hagiavalduse esitamise seisuga kostja oma kohustusi täitnud ei olnud.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
12.Kostja on esitanud 02.02.2022 vastuse hagile. Oma vastuses kostja haginõuet ei tunnista, kuid sisulisi vastuväited võlgnevuse kujunemisele kostja esitanud ei ole. Kostjal on hulgaliselt pretensioone hageja suhtes seoses kliendisuhtluse ja muu sellisega. Kostja selgitab, et on palunud hagejal esitada nõude aluseks olevad dokumendid, kuid pole neid kohtueelselt saanud. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks nõude tasunud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
14.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
15.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
16.Vaidlus puudub selles, et kostja esitas 10.01.2018 portaalis www.monestro.com laenutaotluse xxx laenuoksjonile, mis lõppes 12.01.2018 ning mille alusel sõlmiti 12.01.2018 kostja ja investorite vahel laenuleping, millega võimaldati kostjale laenusumma 2000 eurot kasutamist tema vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena summas 117,48 eurot kuus alates 12.02.2018 kuni viimase osamakseni 10.01.2020. Vaidlus puudub ka selles, et kostja rikkus lepingut (punkti 5.1), kuivõrd ei tagastanud laenusummat ega tasunud intressimakseid vastavalt laenulepingu maksegraafikule alates esimesest osamaksest ning et leping lõppes tähtaja saabumisega ehk 10.01.2020. 27.05.2021 loovutas portaalihaldur lepingust tulenevad nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile lepingu punktis 10.8 toodud võlgnevuse sissenõudmise eesmärgil.
17.Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja TsMS § 436 lõikest 7 saab kohus tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. xxx on andnud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel väljastas xxx kostjale laenu kokku summas 2000 eurot.
18.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid võlgnevuse olemasolu ega põhinõude suuruse suhtes. Hageja on oma nõude olemasolu tõendanud (dtl 103 jj) ja kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Oma hagi vastuses ei ole kostja eitanud võlgnevuse olemsolu, vastupidiselt on kostja tunnistanud, et tal tekkis võlgnevus, kuivõrd kostja vastusest tulenevalt on kostja võlgnevused tekkinud tema endise elukaaslase tõttu ning väidetavalt Monestro P2P OÜ juba teeb kinnipidamisi kostja sissetulekust. Kohtu hinnangul ei anna eeltoodud väited alust hagi rahuldamata jätmiseks ning on asja lahendamise kontekstis asjakohatud. Kostja on samuti vastuväites esile toonud, et ta on palunud hagejal esitada nõude aluseks olevad algdokumendid, kuid hageja ei ole neid esitanud. Kohtu hinnangul on kostja vastuväited võlgnevuse alusdokumentide saamise osas samuti põhjendamatud ja tõendamata. Kostja pole esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostja poolt võla tasumist hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude rahuldamata jätmiseks. Kostja pole esitanud kohtule ka tõendeid, mis tõendaksid kostja õigust lepingut mitte täita ja jätta tasumata arvetest tuleneva võlgnevuse. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista
põhivõlgnevus summas 1598,11 eurot, mille moodustavad laenu põhiosa osamaksed perioodi 10.08.2018 kuni 10.01.2020 eest.
19.VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kostja ja xxx vahel sõlmitud laenulepingu nr xxx sõlmimisel on lepingupooled kokku leppinud, et laenu intressimäär on 29,20% aastas (dtl 103). Lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et ta on sellega tutvunud ja nõustunud. Intressi arvestamisel lähtuti lepingu punkti 2.3 kohaselt tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 365-päevasest aastast ja laenusummast laenusaaja portaalikontol ning intressi tuli maksta kuni laenusumma täieliku tagastamiseni. Kostja rikkus lepingut (punkti 5.1), kuivõrd ei tagastanud laenusummat ega tasunud intressimakseid vastavalt laenulepingus toodud maksegraafikule juba alates esimesest osamaksest. Hageja nõuab hagis intressi perioodi 10.08.2018 kuni 10.01.2020 eest määraga 29,20% aastas ehk summas 396,47 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja, kes lepingu sõlmis, pidi arvestama intresside rakendumisega ja hageja on seega õigustatult arvestanud intresse. Kostja ei ole hageja intresside arvestusele sisulisi vastuväiteid esitanud ning kostja hagi vastuses esile toodud võimalikud vastuväited kõrvalkulude nõuetele on esitatud üldsõnaliselt. Kohus leidis, et hageja põhinõue on põhjendatud, seega peab kohus põhjendatuks ka hageja intresside nõuet. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja intressinõue perioodi 10.08.2018 kuni 10.01.2020 eest intressimääraga 29,20% aastas ehk summas 396,47 eurot.
20.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
21.Hageja nõuab kostjalt põhinõudelt summas 1 598,11 eurot viivise määraga 29,20% aastas tasumist. Hageja põhjendab viivisenõuet sellega, et vastavalt lepingule on viivise määraks 29,20%, mis on võrdne lepingujärgse intressimääraga. Hageja arvestab viivist selliselt, et arvete põhiselt on perioodi algus vahemikus 11.08.2018 kuni 11.01.2020 ning lõpp 17.01.2022 . Vastavalt lepingus kokku lepitud viivise suurusele on võlgnetavaks viivise summaks hageja hinnangul 1 249,02 eurot.
22.VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi on tühine vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Seadusjärgne viivisemäär tuleneb VÕS § 113 lg-st 1 ja VÕS §-st 94, mis käesoleval hetkel on 8% aastas. Hagis on märgitud aastaseks viivisemääraks 29,20% (0,08 x 365), mis on suurem kui kolmekordne seadusjärgne viivisemäär. Kohus leiab, et tüüptingimus viivisekokkuleppe kohta on eeltoodut arvestades tühine. Ka Riigikohus on oma otsustes leidnud, et lepingujärgseks mõistlikuks viivisemääraks on kolmekordne seadusjärgne viivisemäär ehk antud juhul 24% aastas (0,066% päevas) ning sellest kõrgem viivisemäär on ebamõistlik. Kohus loeb seega mõistlikuks viivisemääraks 24% aastas.
23.Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 1 249,02 eurot ja lisanduva viivise alates 18.01.2022 kuni põhinõude tasumiseni määras 29,20% tasumata põhisumma jäägilt. Kostja ja xxx vahel sõlmitud laenulepingus olid pooled kokku leppinud viivisemääras 29,20% aastas (dtl 103). Kohus on seisukohal, et kostja, kes oli arvete tasumisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega ja hageja on seega õigustatult arvestanud tasumata võlgnevuselt viivist. Kostja ei ole hageja viivise arvestusele sisulisi vastuväiteid esitanud
ning kostja hagivastuses esile toodud võimalikud vastuväited kõrvalkulude nõuetele on esitatud üldsõnaliselt. Lisaks pole kostja esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostja poolt võla tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude sellel põhjusel rahuldamata jätta. Kostja pole esitanud kohtule ka tõendeid, mis tõendaksid kostja õigust lepingut mitte täita ja jätta tasumata maksegraafiku osamaksed. Kostja ei ole kohtule esitanud ka tõendeid sellele kohta, et kostja oleks nõude rahuldanud. Kohus leidis, et hageja põhinõue on põhjendatud, seega peab kohus põhjendatuks ka hageja sissenõutavaks muutunud viiviste nõuet. Samas leiab kohus, et hageja viivisenõue on ebamõistlikult suur, kuivõrd lepingu kohaselt on aastaseks viivisemääraks 29,20%, mis on suurem kui kolmekordne seadusjärgne viivisemäär. Kohus loeb mõistlikuks viivisemääraks 24% aastas (vt punkt 22). Kohtu hinnangul on hageja poolt esitatud sissenõutavaks muutunud viivise nõue kostja vastu põhjendatud 1025,54 euro ulatuses perioodi algsusega vahemikus 11.08.2018 kuni 11.01.2020 ja lõpuga 17.01.2022 eest viivisemääraga 24% aastas (viivisearvestus on toodud alljärgnevas tabelis). Tasumata põhiosa
24.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
25.Lisaks nõuab hageja edasiulatuva viivise väljamõistmist põhinõude 1 598,11 eurot tasumata osalt alates 18.01.2022. Kohus tuvastas eelnevalt, et tüüptingimus, mille kohaselt on aastaseks viivisemääraks 29,20%, on tühine ning luges mõistlikuks viivisemääraks 24% aastas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 1 598,11 eurot tasumata osalt määras 24% aastas alates 18.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid koos juba sissenõutavaks muutunud viivisega mitte üle põhivõla suuruse (1 598,11 eurot).
26.Hageja on palunud kostjalt välja mõista laenuhaldustasu summas 120,06 eurot. Kostja ja xxx vahel sõlmitud laenulepingus olid pooled kokku leppinud laenuhaldustasus 6,67 eurot kuus, mida tuli maksta alates 12.01.2018 (dtl 103). Kohus on seisukohal, et kostja, kes lepingu sõlmis, pidi
arvestama laenuhaldustasu rakendumisega ja hageja on seega õigustatult arvestanud laenuhaldustasu. Kostja ei ole hageja laenuhaldustasu arvestusele sisulisi vastuväiteid esitanud ning kostja hagivastuses esile toodud võimalikud vastuväited hageja nõuetele on esitatud üldsõnaliselt. Kohus leidis, et hageja põhinõue on põhjendatud, seega peab kohus põhjendatuks ka hageja laenutasu nõuet perioodi 10.08.2018 kuni 10.01.2020 eest kuutasuga 6,67 eurot ning seega kokku summas 120,06 eurot (6,67 x18).
27.Hageja taotleb pärast lepingu lõppemist kostjale edastatud meeldetuletuskirjade edastamise eest sissenõudmiskulude 35 euro väljamõistmist. Vastavalt lepingu punktile 9.3 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada laenu mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot. Hagis toodud põhinõue kostja vastu on 1598,11 eurot. xxx on volitanud PlusPlus Capital AS-i sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Capital AS on toimetanud teenusena kolm võlateatist 22.07.2021, 13.09.2021 ja 15.11.2021 (dtl 129-131) hagejale teadaolevale kostja aadressile (xxx). Hageja nõuab 22.07.2020.a võlateatise eest 25 eurot ning 13.09.2021.a ja 15.11.2021.a võlateatiste eest kokku 10 eurot. Seetõttu juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. Kohtu hinnangul on hagejapoolne võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue põhjendatud – kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitus sissenõudmiskulude eest summas 35 eurot.
28.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1 598,11 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1 025,54 eurot, intressid 396,47 eurot, laenuhaldustasu 120,06 eurot ning võla sissenõudmiskulu 35 eurot. Samuti rahuldab kohus hageja tulevikku suunatud viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 18.01.2022 kuni põhinõude (1 598,11 eurot) tasumiseni määras 24% aastas tasumata põhisumma jäägilt. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st koos juba sissenõutavaks muutunud viivisega mitte üle põhivõla suuruse (1 598,11 eurot). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
30.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
31.Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kogusummas 455 eurot ja kulutused õigusabile summas
420 eurot (sh käibemaks). Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.
32.Hageja palub mõista kostjalt välja kohtukuludena maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 455 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 455 eurot. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada riigilõiv summas 455 eurot.
33.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14).
34.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 100 eurot/h (ilma käibemaksuta) on käesolevat menetlust arvestades ülemäära suur. Kuna hageja esindaja ei ole vandeadvokaat ja käesolev kohtuasi ei ole õiguslikult keerukas ega mahukas, peab kohus hageja esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks 80 eurot/h (ilma käibemaksuta).
35.TsMS § 174 lg 10 järgi menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on vastavasisulise kinnituse esitanud, mistõttu menetluskulud kuuluvad hüvitamisele koos käibemaksuga.
36.Hageja palub kostjalt kohtuväliste kuludena välja mõista hageja lepingulise esindaja kulu summas 420 eurot (koos käibemaksuga), s.o 3,5 tundi tööd tunnihinnaga 100 eurot + KM 20%. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi järgmiselt: dokumentide komplekteerimine ja analüüs: 1,5 tundi – 150 eurot; hagiavalduse koostamine ja esitamine: 2 tundi – 200 eurot.
37.Kohtu hinnangul ei ole hageja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu 3,5 tundi vajalik ja põhjendatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisel ja kohtusse esitamisel 1,5 tundi.
38.Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 599 eurot, mille moodustab riigilõiv hagiavalduselt summas 455 eurot ja esindajakulu summas 144 eurot (s.o 1,5 tundi tööd tunnihinnaga 80 eurot + 20% KM).
39.Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
40.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.