2-21-17767/11 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel solidaarselt tasuda hagejale alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viiviseid VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus 18.10.2019 sõlmisid AB K AS (edaspidi Liisinguandja) ja põhivõlgnik Selengei Lipatimmo OÜga (endine äriühingu nimi BOSSCON OÜ) (edaspidi kostja I, liisinguvõtja, põhivõlgnik) kapitalirendi tüüpi liisingulepingu nr. xxxx (edaspidi Liisinguleping). Liisinguandja ja J. K., ik xxxx, (edaspidi kostja II, käendaja) sõlmisid 18.10.2019 käenduslepingu nr xxxx. Käenduse kohaselt vastutab kostja II liisinguvõtja poolt tagastamata krediidi summa, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti Liisinguvõtjalt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest solidaarselt Liisinguvõtjaga, summas kuni 25 000,00 eurot. Liisingulepingu kohaselt kohustus põhivõlgnik tasuma Liisinguandjale põhiosast ja intressidest koosnevaid makseid Liisingulepingu lisaks 1 oleva annuiteetgraafiku alusel. Kokkulepitud intressimääraks oli Liisingulepingu punkti 1.6. kohaselt 29,46% aastas ehk 2,45 % kuus. Kokku kohustus põhivõlgnik tasuma 19 246,00 EUR (igakuised osamaksed 317,00 eur x 48 kuud+ 293 eur+ lepingutasu 150,00 EUR, p 1.14). Põhivõlgnik liisingumakseid nõuetekohaselt tasunud ei ole. Peale liisingulepingu sõlmimist on liisinguandjale laekunud põhivõlgnikult 5048,00 EUR. 16.07.2021 kirjaga ütles Liisinguandja liisingulepingu üles. 05.10.2021 loovutas Liisinguandja Liisingulepingust tuleneva nõudeõiguse hagejale ja teavitas sellest nii põhivõlgnikku kui ka kostja II. Kostjale II, s.o J. K.`ile toimetati hagimaterjalid kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.01.2022.a teate avaldamisega, kuid kostja hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei esitanud.

Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 700 eurot ja õigusabikulud summas 480 eurot. Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt II solidaatselt summas 700,00 eurot ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 ja õigusabikulud 240,00 eurot, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh tõendite kogumine ja dokumentidega eelnev tutvumine) lugeda 3 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h (käibemaksuga) ei pea kohus antud juhul mõistlikuks. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 80 eurot/h (käibemaksuga). Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 240 eurot (käibemaksuga). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (700+240) 940 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 940 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Hageja on kinnitanud, et ta ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu kuuluvad menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele koos käibemaksuga. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik