Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi vaatamata. Vastavalt hageja taotlusele jätab kohus antud tsiviilasja läbi vaatamata, kuna hageja on hagi tagasi võtnud. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt palub kostja hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 1 620 eurot. Hageja jätab kostja menetluskulude suuruse kohtu otsustada. Kohus kontrollib kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on osutanud kostjale õigusabi 13,5 tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul ei ületa viidatud tunnitasu keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Samas, arvestades käesoleva tsiviilasja materjale ja vaidluse sisu, on kohtu hinnangul kostja lepingulise esindaja ajakulu 13,5 tunni ulatuses ülepaisutatud ega vasta töö mahule. Kohus leiab, et põhjendatud on kostja lepingulise esindaja ajakulu 10 tunni ulatuses, seega kokku summas 1 000 eurot, millele lisandub käibemaks summas 200 eurot, kokku summas 1 200 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt, mistõttu määrab kohus kostja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks, mis kuulub hagejalt hüvitamisele, 1 200 eurot. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on esitanud vastava taotluse. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.