3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus mittetulundusühingu KORVPALLIKOOL kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
KEILA
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
2-25-5150
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Mittetulundusühing Keila Korvpallikool (avaldaja) esitas 02.04.2025 Harju Maakohtule avalduse, milles palus kohustada MTÜ-d Keila Basket (puudutatud isik) tegema asjas tehtava määruse jõustumisest kahe nädala jooksul elektrooniliselt vähemalt kuueks kuuks kättesaadavaks teabe puudutatud isiku pangakonto väljavõtete kohta kõikidest Eesti kommertspankadest alates puudutatud isiku asutamisest kuni käesoleva ajani. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.
2.Avalduse kohaselt asutati puudutatud isik 2022. a suvel. Avaldaja arvati juhatuse 11.07.2022 otsusega puudutatud isiku liikmeks ning 19.08.2024 otsusega arvati ta liikmete hulgast välja. Avaldaja on vaidlustanud enda puudutatud isiku liikmete hulgast väljaarvamise otsuse kehtivuse ning tsiviilasja nr 2-24-17528 menetlus on pooleli Harju Maakohtus. Avaldaja leidis, et kuna puudub jõustunud otsus tema väljaarvamise kohta puudutatud isiku liikmete hulgast, on tal senini kõik liikme õigused. Puudutatud isiku põhikirja p 3.1 kohaselt on liikmel õigus saada teavet ühingu tegevuse kohta. Avaldaja esitas 11.03.2025 puudutatud isikule teabenõude, milles palus mh edastada kontoväljavõtte alates mittetulundusühingu asutamisest kuni päringu esitamise päevani. Puudutatud isik vastas 18.03.2025, et teavet ei väljasta, kuna avaldaja ei ole enam puudutatud isiku liige. Avaldaja leidis, et väljanõutav teave ei kahjusta puudutatud isikut. Kuna mittetulundusühing ei taotle kasumi jagamist, ei saa olla rahakasutus liikmete ees saladuseks. Kuna mittetulundusühing ei saa tegeleda äriga, puudub ka ärisaladus. Huvi teabe vastu põhjendas avaldaja puudutatud isiku sularahatehingute ja maksuvõlaga.
3.Maakohus jättis avalduse 06.05.2025 käiguta ning selgitas avaldajale, et liikme väljaarvamise otsus kehtib alates selle vastuvõtmisest ning andis võimaluse täiendavalt põhjendada, miks peaks mittetulundusühingu endisel liikmel olema õigus saada ühingult teavet. Lisaks selgitas maakohus, et seadus eristab teabeõigust ja dokumentidega tutvumise õigust. Mittetulundusühingute seadus ja puudutatud isiku põhikiri näevad ette vaid piiratud teabeõiguse. Avaldaja taotlus väljub teabeõiguse raamest ning on kvalifitseeritav dokumentidega tutvumise õigusena. Maakohus andis avaldajale võimaluse selgitada, miks peaks mittetulundusühingu liikmel olema lisaks teabe saamisele õigus ka õigus tutvuda ühingu dokumentidega.
4.Avaldaja jäi avalduse juurde. Avaldaja arvates on mittetulundusühing sarnane osaühinguga ning kohaldada tuleks osaniku õigusi reguleerivate normide analoogiat. Avaldaja viitas, et teoreetiliselt on tal õigus teavet nõuda ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 1014 ja § 1015 alusel ja otstarbekas oleks asi lahendada ühe menetluse raames. Avaldaja kinnitas, et kasutab saadavat teavet heauskselt, ei soovi saada konkurentsieeliseid ega ole avaldust esitanud menetluskiusu põhjustamiseks.
MAAKOHTU MÄÄRUS
5.Harju Maakohus jättis 17.07.2025 määrusega avaldaja avalduse menetlusse võtmata ning menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus jättis menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu.
6.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt jättis maakohus avalduse menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1) alusel, kuivõrd avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
2
2-25-5150
7.Maakohus nõustus avaldajaga selles, et mittetulundusühingu liikmel on õigus saada teavet ning esitada see nõue vajadusel kohtumenetluses. Maakohus ei nõustunud avaldajaga aga selles, et mittetulundusühingu liikme teabeõiguse saab piiramatu aja jooksul maksma panna ka ühingu endine liige ega selleski, et teabeõigus hõlmab ka dokumentidega tutvumise õigust.
8.Maakohus leidis, et avaldaja taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada esiteks seetõttu, et kohtusse on pöördutud rohkem kui kaks nädalat pärast puudutatud isikult keelduva vastuse saamist. Avaldaja esitas puudutatud isikule teabenõude 11.03.2025 ja sai keelduva vastuse 18.03.2025. Kohtusse pöördus avaldaja 02.04.2025. Iseenesest on õige avalduses märgitu, et MTÜS ei sätesta kohtusse pöördumise tähtaega. Maakohus täitis lünga äriseadustiku (ÄS) § 166 lg-s 3 ja § 287 lg-s 3, tulundusühistuseaduse (TÜS) § 28 lg-s 4 ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 lg-s 3 sätestatud põhimõtetega. Maakohus oli seisukohal, et samadest sätetest tuleneb ka kohtusse pöördumise tähtaeg – kaks nädalat juhatuse keeldumise saamisest. Ei ole mõistlikku põhjust jaatada mittetulundusühingu liikme ajaliselt piiramatut õigust pöörduda teabenõudega kohtusse. Sarnastes olukordades on kohtusse pöördumise tähtaeg kaks nädalat ajast, mil avaldajale keeldutakse teavet andmast. Sama tähtaeg kohaldub analoogia korras ka mittetulundusühingu liikmele. Seega pöördus avaldaja kohtusse ühepäevase hilinemisega.
8.1.Teiseks ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, kuna avaldaja on puudutatud isiku liikmete hulgast välja arvatud ning vastavat otsust pole kehtetuks tunnistatud, samuti pole kohtud tuvastanud otsuse tühisust. MTÜS § 16 lg 4 viimasest lausest järeldub, et liikme väljaarvamise otsus kehtib alates otsuse vastuvõtmisest. Seda seetõttu, et kehtetuks saab tunnistada vaid midagi sellist, mis on kehtiv. Otsuse kehtivuse peatumist mittetulundusühingute seadus ei reguleeri. Maakohus oli seisukohal, et väljaarvamise otsuse kehtivuse peatamine saab kõne alla tulla üksnes hagi tagamise (esialgse õiguskaitse) korras, kui liige pöördub kohtusse väljaarvamise otsuse vaidlustamiseks. Kehtetuks tunnistamise nõude esitamine ei kõrvalda automaatselt organi otsust ega peata selle täitmist. Avaldaja ei ole tuginenud väitele, et vaidlustatud otsuse kehtivus oleks tsiviilasja nr 2-24-17528 raames peatatud. Otsuse tühisusele saab huvitatud isik tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 viimase lause kohaselt tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Avalduses toodud asjaoludel sellist otsust praeguse seisuga ei ole. Seega ei olnud avaldaja 11.03.2025 teabenõude esitamise ajal ega ole ka praegu puudutatud isiku liige ning tal ei ole MTÜS § 28 lg-s 5 ja ühingu põhikirja p-s 3.1 ette nähtud õigust teabele.
8.2.Kolmandaks ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, kuna mittetulundusühingu liikmel on teabeõigus, kuid mitte õigust tutvuda ühingu dokumentidega. Seaduses ei ole lünka, mis puudutab mittetulundusühingu liikme teabenõude ulatust. MTÜS § 28 lg 5 näeb ette piiratud teabeõiguse. Puudutatud isiku põhikirja p 3.1 kohaselt on liikmetel õigus saada teavet. Seega saaks avaldajal teoreetiliselt olla vaid õigus saada teavet, st vastuseid oma küsimustele. Mittetulundusühingute seaduses ega puudutatud isiku põhikirjast ei tulene liikme õigust tutvuda ühingu dokumentidega (milleks konto väljavõtted kahtlemata on).
9.Maakohus ei nõustunud avaldajaga ka selles, et käesolev asi on sarnane Riigikohtu tsiviilasjaga nr 3-2-1-114-13. Viidatud kohtuasjas olid kohtud rahuldanud osaniku teabenõude ning see kohtulahend oli juba jõustunud ajaks, mil senine osanik osanike hulgast välja arvati. Praegu ei ole tegemist sarnase olukorraga – avaldaja küsis teavet pärast seda, kui ta oli juba liikmete hulgast välja arvatud, sh küsis teavet ka ajaperioodi kohta pärast väljaarvamist. Välistatud ei pruugi olla VÕS § 1014 ja § 1015 alusel hagi esitamine, kui avaldajal on õigustatud huvi ja täidetud on muud viidatud sätetes nimetatud tingimused. Küll aga ei ole 3
2-25-5150 avaldaja sellist nõuet käesolevas menetluses esitanud, see nõue tuleks lahendada hagimenetluses ning see põhjustaks liikmesusel põhineva teabenõude lahendamise viibimise. Seetõttu ei nõustunud maakohus sellega, et ökonoomsem oleks menetleda koos nii teabenõuet kui ka hagi (mida praeguseks esitatud ei ole).
10.TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jättis maakohus menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus ei võtnud avaldust menetlusse ega edastanud seda puudutatud isikule vastamiseks. Seega ei ole käesolevas asjas tekkinud menetluskulusid, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata.
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
11.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ning võtta avaldaja avaldus tsiviilasjana menetlusse hagita menetluses. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.
12.Määruskaebuse kohaselt on maakohtu käsitlus kohtusse pöördumise aja osas vastuoluline, sest juhul, kui kohtusse pöördumise tähtaega pole seadusega kindlaks määratud, ei saa kehtiva seaduse alusel ka asuda seisukohale, et avaldus on esitatud hilinenult. Kohus on osaliselt kohaldanud analoogiat, s.o kohtusse pöördumise tähtaja osas, muus osas aga analoogia põhjal on asja lahendamine kohtu poolt välistatud. Kohtu viited vaid äriühingute ja korteriühistu regulatsioonile on kehtivat õiguse analoogia alusena kitsalt piiritletud, mis pole õige. Kui kohus asus seisukohale, et seadus ei reguleeri, mis tähtaja jooksul saab huvitatud isik kohtusse pöörduda, siis on selleks mõistlik tähtaeg. Lisaks kohus eksib, kui märgib, et avaldaja pöördus kohtusse ühe päeva hilinemisega. Avaldaja esitatud avaldusest nähtub kinnitus, et puudutatud isiku vastusest sai avaldaja elektrooniliselt e-kirjaga teadlikuks 19.04. Tähtaja arvestamine juhul, kui teave edastatakse e-postiga toimub adressaadi kinnituse kuupäevast sellise teabe saamise kohta. Seetõttu on avaldus esitatud tähtaegselt ka juhul, kui kohus rakendab seaduse analoogiat äriühingute, korteriühistute ja tulundusühingute 2 nädalase tähtaja kohta.
12.1.Avaldaja leiab, et asi tuleb lahendada juhindudes õigusest saada teavet nagu teistegi juriidiliste isikute puhul. Puudutatud isiku kehtiv põhikiri näeb avaldajale ette teabe saamise õiguse. Seejuures viitab avaldaja ka sihtasutuste seaduse §-le 39. Kohus on kehtivat õigust käsitlenud kitsendavalt ja ignoreerinud asja lahendamisel õiguse üldpõhimõtteid. Pole vajalik juhinduda vaid äriühingute või korteriühistute regulatsioonist. Kohtupraktika sisaldab endas suundumust osaniku laiale teabeõigusele, mis on kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, mille kohaselt asjaomased isikud peavad omavahelistes suhetes lähtuma hea usu põhimõttest ja mõistlikkusest. Puudub põhjus, miks omaaegselt nelja liikmega MTÜ-s peaks selle juriidilise isiku tegevust puudutav teave olema kättesaadav vaid pooltele liikmeist. Õiguskirjanduses on leitud, et osaühingute osas teabe saamise õigus on ka endisel osanikul.
12.2.Kuivõrd tegemist on hagita menetlusega saab kohus ise määrata, kui suures ulatuses ja mil viisil ja mis ajaperioodi osas soovitud teave teatavaks tehakse, arvestades mh menetluslike võimalusi konfidentsiaalsuse osas. Nii saaks kohus määrata, et teave tehakse teatavaks vaid ajaperioodi kohta, kui avaldaja oli puudutatud isiku liige. Teabe andmine ei ole puudutatud isikule koormav.
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
4
2-25-5150
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
15.Avaldaja heidab esmalt maakohtule ette analoogia kohaldamist kohtusse pöördumise tähtaja osas ning isegi juhul, kui maakohus rakendas seaduse analoogiat, siis oli avaldus esitatud tähtaegselt. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti täitnud MTÜS-st tuleneva lünga ÄS § 166 lg-s 3 ja § 287 lg-s 3, TÜS § 28 lg-s 4 ning KrtS § 45 lg-s 3 sätestatud põhimõtetega ning leidnud, et ei ole mõistlikku põhjust jaatada mittetulundusühingu liikme ajaliselt piiramatut õigust pöörduda teabenõudega kohtusse. Viidatud sätete kohaldamise võimalikkust mittetulundusühingu liikme teabeõiguse sisustamisel on ringkonnakohus jaatanud ka varasemas praktikas (nt TlnRnKm 25.11.2022, 222-9008, p-d 8.1–8.2). Avaldaja väited selle kohta, et puudutatud isik on vastusest teadlikuks saanud alles 19.04.2025 ei ole kooskõlas avalduses esitatud asjaoludega ning see poleks ka objektiivselt võimalik. Avaldaja on kohtusse pöördunud 02.04.2025, s.o pärast puudutatud isiku keeldumist teabe väljastamisest, mis ei võimalda järeldust, et avaldaja oleks saanud puudutatud isiku vastusest teadlikuks alles 19.04.2025. Seega on maakohus õigesti leidnud, et avaldaja ei ole pöördunud kohtusse tähtaegselt.
16.Teiseks leiab avaldaja, et maakohus on eksinud leides, et avaldajal (kui endisel puudutatud isiku liikmel) ei ole praegusel juhul teabe saamise õigust, samuti saab kohus hagita menetluses määrata, et teave tehakse teatavaks vaid ajaperioodi kohta, kui avaldaja oli puudutatud isiku liige. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus on õigesti leidnud, et kuni avaldaja liikme väljaarvamise otsust ei ole kehtetuks tunnistatud, siis kehtetuks tunnistamise nõude esitamine ei kõrvalda automaatselt organi otsust ega peata selle täitmist, sh et kohtud ei ole praegusel juhul nimetatud otsuse tühisust ka tuvastanud. Maakohus on ka õigesti selgitanud, et siinsel juhul ei pruugi välistatud olla VÕS § 1014 või § 1015 alusel hagi esitamine, kuid praegu ei ole avaldaja sellist nõuet kohtule esitanud. Kolleegiumile nähtub ka määruskaebusest, et avaldaja soovib jätkuvalt oma nõuete lahendamist hagita menetluses. Ringkonnakohus selgitab, et analoogia alusel ei ole ka isikul, kes ei ole enam osaühingu osanik, õigust saada teavet ÄS § 166 alusel, kuid selline õigus võib talle tuleneda siiski VÕS § 1015 alusel. Sel juhul peab tutvumist nõudev isik põhistama oma õigustatud huvi ja täidetud peavad olema muud seaduses sätestatud dokumentidega tutvumise nõude eeldused. Puudub mõistlik põhjus asuda teistsugusele seisukohale mittetulundusühingute puhul. Selleks ei anna alust ka avaldaja viidatud sihtasutuste seadus, kuivõrd sihtasutus ei põhine liikmelisusel. Seega on maakohus õigesti leidnud, et avaldajal pole võimalik taotletavat eesmärki saavutada, kuna avaldaja on puudutatud isiku liikmete hulgast välja arvatud ning vastavat otsust pole kehtetuks tunnistatud, samuti pole kohtud tuvastanud otsuse tühisust.
17.Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti keeldunud TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest, kuivõrd avaldajal ei ole võimalik avaldusega taotletavat eesmärki saavutada. Määruskaebuse väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale.
18.Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda. Puudutatud isikul ei ole määruskaebemenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid, mistõttu puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramiseks.
5
2-25-5150
19.Käesolevale määrusele võib esitada määruskaebuse Riigikohtule TsMS § 372 lg 5 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.