ICP Solutions OÜ hagi Aktsiaseltsi ELVESO vastu 147 356 euro ja viivise nõudes 226 654,15 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: ICP Solutions OÜ (registrikood 11659535, asukoht Laki tn 6, 10621 Tallinnt); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Marko Pikani (Advokaadibüroo
EMERALDLEGAL
OÜ, e-post: [email protected]); Kostja: Aktsiaselts ELVESO (registrikood 10096975, asukoht Ehituse tn 9, 75301 Tallinn; Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aarne Akerberg (Advokaadibüroo Lillo & Partnerid, e-post: [email protected])
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistung 25.01.2021
RESOLUTSIOON
1.Jätta ICP Solutions OÜ hagi Aktsiaseltsi ELVESO vastu rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud ICP Solutions OÜ kanda.
3.Määrata kindlaks menetluskulud ning mõista ICP Solutions OÜ-lt Aktsiaseltsi ELVESO kasuks välja menetluskulud summas 5 890 eurot.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja
2-19-12802 kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
Hagiavaldus
1.Hageja esitas 27.08.2019 Harju Maakohtule hagi võla ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli hageja poolt läbiviidud riigihanke „Projekteerimis- ehitustööd Jüri aleviku Ehituse tn katlamaja üleviimiseks hakkepuidu küttele“ (viitenumber 191474) tulemusena sõlmitud hageja ja kostja vahel 09.01.2018 ehituse töövõtuleping.
2.Lepingu järgi toimus tööde üleandmine-vastuvõtmine ja nende eest tasumine etapiviisiliselt. Kostja tasus enamuse tehtud tööde aktide alusel esitatud arved, välja arvatud kahel juhul. Tehtud tööde akti nr 10 alusel 10.12.2018 esitatud arve nr 1404 summas 273 862,20 eurot maksetähtpäevaga 24.11.2019, millest kostja on tasunud 79 006,20 eurot, seega on arve nr 1404 jäänud 94 856 euro ulatuses kostja poolt tasumata. Tehtud tööde akti nr 13 alusel 11.06.2019 esitatud arve nr 1995 summas 115 947,50 eurot maksetähtpäevaga 11.06.2019, millest kostja on tasunud 63 447,50 eurot, seega on arve nr 1995 jäänud 52 500 euro ulatuses kostja poolt tasumata.
3.Hagiavalduse kohaselt põhjendas kostja arve nr 1404 osalist tasumist sellega, et väidetavalt viivitas hageja tööde põhilise kasutusvalmiduse saavutamisega, mistõttu esitas kostja hagejale 08.01.2019 leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõude. Hageja vaidles kostja leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõudele vastu, misjärel teatas kostja, et tasaarvestab oma väidetava leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõude hageja poolt esitatud arvel nr 1404 toodud nõudega kostja vastu kattuvas ulatuses ning tasus arve 1404 osaliselt.
4.Hagiavalduse kohaselt põhjendas kostja 11.06.2019 arve nr 1995 osalist tasumist sellega, et väidetavalt viivitas hageja tööde põhilise ja lõpliku kasutusvalmiduse saavutamisega, mistõttu esitas kostja hagejale 01.04.2019 nõudeavalduse leppetrahvi nõudes, 03.05.2019 nõudeavalduse leppetrahvi nõudes ning 03.06.2019 nõudeavalduse leppetrahvi nõudes. Seejärel teatas kostja 20.06.2019 hagejale esitatud tasaarvestusavalduses, et tasaarvestab oma leppetrahvi nõuded hageja poolt esitatud arvel nr 1995 toodud nõudega kostja vastu kattuvas ulatuses ning tasus arve 1995 osaliselt.
5.Hageja peab kostja esitatud leppetrahvinõudeid põhjendamatuks ning on seisukohal, et kostjal puudusid hageja vastu nõuded, mida saanuks arvetega 1404 ja 1995 tasaarvestada, seega ei ole hageja hinnangul hageja nõuded lõppenud.
6.Koosõlas lepingu kolmanda peatüki p-ga 16 andis hageja kostjale täitmisaja tagatise kokku summas 128 175 eurot ehk koos käibemaksuga 153 810 eurot. Vastavalt lepingutingimustele tagastab tellija täitmisaja tagatise töövõtjale 15 tööpäeva jooksul pärast garantiiaegse tagatise esitamist tellijale. 26.06.2019 esitas hageja kostjale garantiikirja ja arve nr 2076 summas 153 810 eurot täitmisaja tagatise tagastamiseks maksetähtpäevaga 10.07.2019. Kostja pidi täitmistagatise tagastama hiljemalt 11.07.2019, kuid kostja tagastas tagatise alles 17.07.2019 ehk viivitas tagatise tagastamisega 7 päeva. Viivitamise perioodi eest nõuab hageja viivist summas 1 076,67 eurot.
7.Hageja nõuab kostjalt 226 654,15 euro väljamõistmist, mis koosneb: arve nr 1404 tasumata osast summas 94 856 eurot, arve nr 1995 tasumata osast summas 52 500 eurot, viivisest arve nr 1404 tasumise viivitamise eest summas 20 394,04 eurot (hagi esitamise päeva seisuga), viivisest arve nr 1995 tasumise viivitamise eest summas 4 042,50 eurot (hagi esitamise päeva seisuga) ja
2-19-12802 sealt edasi jooksvast viivisest summas 53 784,94 eurot ning täitmisaja tagatise väljamaksmise viivitamise eest summas 1 076,67 eurot. Kostja vastus
8.Kostja esitas 10.10.2019 vastuse hagile. Kostja nõustub hagiavalduse punktides 1.1 kuni 1.4.13 esitatud faktiliste asjaoludega nii lepingu sõlmimise, lepingule kohalduvate eritingimuste, tööde üldmaksumuse, tööde etapiviisilise üleandmise, esitatud arvete ja arvete summade ning arvete tasumise üle.
9.Kostja ei vaidle vastu faktile, et tööde akti nr 10 alusel esitas hageja kostjale 10.12.2018 arve nr 1404 summas 273 862,20 eurot maksetähtpäevaga 24.01.2019, millest on kostja tasunud 179 006,20 eurot. Kostja selgitab, et arve nr 1404 tasumise kohustus 94 856 euro ulatuses on lõppenud kostja poolt teostatud tasaarvestuse tulemusena.
10.Lepingu eritingimuste punkt 30 nägi ette tööde kasutusvalmiduse vahetähtajana 30.09.2018. Lepingu eritingimuste punkt 36 nägi muuhulgas ette leppetrahvi 500 eurot päevas juhuks, kui põhilise kasutusvalmiduse akt ei ole allkirjastatud 30.09.2018. Hageja viivitas põhilise kasutusvalmiduse saavutamisega, kuna saavutas põhilise kasutusvalmiduse alles 15.02.2019. Nimetatud viivitust tõendab kostja põhilise kasutusvalmiduse aktiga TT-018-51 /202-3, mis on hageja juhatuse liikme X poolt allkirjastatud 29.03.2019 ja kostja juhatuse liikme Y poolt allkirjastatud 01.04.2019 ning milles on märgitud: „Pooled lepivad kokku, et riigihankelepingus nr 1-8/177 sätestatud „põhiline kasutusvalmidus“ saavutati 15.02.2019.“ Põhilise kasutusvalmiduse saavutamisega viivitamise tõttu perioodil 01.10.2018 – 31.12.2018 tekkis kostjal hageja vastu leppetrahvi nõue summas 46 000 eurot (92 päeva x 500 eurot päevas).
11.Hageja viivitus põhilise kasutusvalmiduse saavutamisega tekitas kostjale kahju seoses sellega, et kostja pidi 2018. aasta oktoobris ja novembris kasutama soojusenergia tootmiseks hakkepuidu asemel kütusena gaasi ja kütteõli. Kui hageja oleks saavutanud põhilise kasutusvalmiduse kokkulepitud tähtajaks 30.09.2018, siis oleks kostja saanud arvates 01.10.2018 Jüri katlamajas üle minna hakkepuidu küttele (mis oligi lepinguga tellitud tööde eesmärgiks). Kuna hakkepuidu katlad said kasutusvalmis alles 2018. aasta novembri lõpus – detsembri algul, siis oli kostja sunnitud kasutama 2018. aasta oktoobris ja novembris kütusena gaasi ja kütteõli, mille rahaline kulu sama hulga soojusenergia tootmiseks on märgatavalt suurem. Kütuste hinnavahest tekkis kahju 2018. aasta oktoobris 46 553 eurot ja novembris 48 303 eurot, kokku 94 856 eurot.
12.Kuna hageja ei tasunud leppetrahvi ega kahju hüvitist kostja poolt antud tähtajaks, siis saatis kostja 23.01.2019 tasaarvestusavalduse, milles avaldas, et arvestab tasa 08.01.2019 nõudeavalduses esitatud leppetrahvi nõude 46 000 eurot (põhilise kasutusvalmiduse saavutamisega viivitamise eest perioodil 01.10.2018 – 31.12.2018) ja kahju hüvitise nõude 48 856 eurot (2018. aasta oktoobris ja novembris kütuste hinnavahest tingitud kahju). Kostja leidis, et kostja kohustus tasuda 10.12.2018 arve nr 1404 lõpeb 94 856 euro osas, seega kuulub kostja poolt 24.01.2019 hageja kontole ülekandmisele summa 179 006,20 eurot.
13.Hageja on kostja nõuet summas 94 856 eurot ja kostja tehtud tasaarvestust tunnistanud, kuna hageja on omakorda esitanud vastava nõude oma alltöövõtjale AS-ile XXX.
14.Kostja ei vaidle vastu faktile, tööde akti nr 13 alusel esitas hageja kostjale 11.06.2019 arve nr 1995 summas 115 947,50 eurot, millest on kostja tasunud 63 447,50 eurot. Kostja ei nõustu hageja väitega arve nr 1995 maksetähtaja kohta ja selgitab, et selle arve tasumise kohustus 52 500 euro ulatuses on lõppenud kostja poolt teostatud tasaarvestuse tulemusena.
15.Lepingu eritingimuste punkt 30 nägi ette tööde kasutusvalmiduse vahetähtajana 30.09.2018. Lepingu eritingimuste punkt 36 nägi muuhulgas ette leppetrahvi 500 eurot päevas juhuks, kui põhilise kasutusvalmiduse akt ei ole allkirjastatud 30.09.2018. Hageja viivitas põhilise kasutusvalmiduse saavutamisega, kuna saavutas põhilise kasutusvalmiduse alles 15.02.2019. Nimetatud viivitust tõendab kostja põhilise kasutusvalmiduse aktiga TT-018-51 /202-3. Põhilise
2-19-12802 kasutusvalmiduse saavutamisega viivitamise tõttu perioodil 01.01.2019 – 14.02.2019 tekkis kostjal hageja vastu leppetrahvi nõude summas 22 500 eurot (45 päeva x 500 eurot päevas).
16.Lepingu eritingimuste p 28 nägi täitmisajana ette 31.03.2019 ja eritingimuste p 36 nägi ette leppetrahvi 500 eurot päevas juhuks, kui täitmisakt ei ole vormistatud 31.03.2019. Kuna 31.03.2019 oli pühapäev, siis saabus tähtaeg esimesel sellele järgneval tööpäeval ehk 01.04.2019. Hageja oli lõpliku kasutusvalmiduse saavutamisega viivituses, mistõttu oli võimalik täitmisakti vormistamine alles alates 26.06.2019. Kostja juhatuse liige Y allkirjastas tööde täitmisakti nr TT019-01 /206-1 01.07.2019. Hageja esindaja ei ole täitmisakti kostja vastuse esitamise ajani allkirjastanud, vaatamata kostja 01.07.2019 e-kirjas esitatud nõudele täitmisakt viivitamatult allkirjastada ja kostjale tagastada.
17.Täitmisaja ületamise eest perioodil 02.04.2019 – 30.04.2019 tekkis kostjal hageja vastu leppetrahvi nõue summas 14 500 eurot (29 päeva x 500 eurot päevas). Täitmisaja ületamise eest perioodil 01.05.2019 – 31.05.2019 tekkis kostjal hageja vastu leppetrahvi nõue summas 15 500 eurot (31 päeva x 500 eurot päevas).
18.Kuna hageja leppetrahve ei tasunud saatis kostja 20.06.2019 tasaarvestusavalduse, mille kohaselt arvestas tasa 01.04.2019 nõudeavalduses esitatud leppetrahvi nõude 22 500 eurot, 03.05.2019 nõudeavalduses esitatud leppetrahvi nõude 14 500 eurot, 03.06.2019 nõudeavalduses esitatud leppetrahvi nõude 15 500 eurot hagejale 11.06.2019 arve nr 1995 kohaselt lepingu alusel tasumisele kuuluvast tasust ja kostja kohustus tasuda 11.06.2019 arve nr 1995 lõpeb 52 500 euro osas, seega kuulub kostja poolt arve nr 1995 alusel hageja kontole ülekandmisele summa 63 447,50 eurot.
19.Kostja vaidleb vastu ka arvete 1404 ja 1995 tasumisega viivitamise eest esitatud viivisenõutele.
20.Kostja ei vaidle vastu faktile, et 26.06.2019 esitas hageja kostjale garantiikirja ja arve nr 2076 summas 153 810 eurot täitmisaja tagatise (kinnipeetud summa) tagastamiseks ning kostja tagastas tagatise summas 153 810 eurot 17.07.2019. Kostja ei nõustu hageja väitega, et tulenevalt ETÜ 2013 p-st 6.1.5 pidi kostja tagastama hagejale täitmisaja tagatise hiljemalt 11.07.2019. Kostja ei võta omaks viivitust täitmisaja tagatise tagastamisel.
21.Kostja ei ole tagatise tagastamisega viivitanud, kuna tagatise tagastamise tähtpäev oli 17.07.2019 (mitte 11.07.2019). Kuna hageja esitas garantiiaegse tagatise kostjale 26.06.2019, siis tuli 15-tööpäevase tähtaja algust arvestada 26.06.2019 järgnevast esimesest tööpäevast (ehk 27.06.2019), mille tulemusena saabus tähtpäev 17.07.2019 (ehk 15. tööpäeval). Seetõttu ei olnud kostja arve nr 2076 tasumisega viivituses ja hageja viivise nõue 1 076,67 euro osas tuleb jätta rahuldamata. Hageja seisukoht kostja vastusele
22.Hageja esitas 10.03.2020 seisukoha kostja vastusele. Hageja leiab, et tema nõuded kostja tasaarvestustega ei lõppenud.
23.Hageja ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt hageja viivitas põhilise kasutusvalmiduse saavutamisega ning et ta saavutas põhilise kasutusvalmiduse alles 15.02.2019. Põhiline kasutusvalmidus oli saavutatud hiljemalt 26.11.2018 ning selle, et põhilist kasutusvalmidust ei saavutatud lepingus kokku lepitud tähtajaks ehk 30.09.2018, tingisid kostja enda vastutuse alla jäävad asjaolud.
24.Hageja märgib, et pooltel on erimeelsus, kuidas sisustada mõistet „põhiline kasutusvalmidus“, mis on tinginud kõik edasised erimeelsused poolte vahel. Hageja leiab, et VÕS § 29 lg 5 p 2 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada muuhulgas tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud ning et põhilise kasutusvalmiduse saavutamiseks tuleb lugeda see, kui nii väike kui ka suur biokatel pannakse tööle.
2-19-12802
25.Kostja poolt esitatud väide, mille kohaselt on hageja juhatuse liige X allkirjastanud 29.03.2019 akti, milles kinnitanud, et põhiline kasutusvalmidus saavutati 15.02.2019, ei lükka ümber asjaolu, et põhiline kasutusvalmidus oli tegelikkuses saavutatud juba 26.11.2019.
26.Hageja väidab, et põhiline kasutusvalmidus viibis kostja tõttu, sest kostja viivitas tööde teostamisega, millised olid põhilise kasutusvalmiduse saavutamise eelduseks.
27.Kostja on minetanud leppetrahvi nõudmise õiguse, mis puudutab leppetrahvi nõuet põhilise kasutusvalmidusega viivitamise eest. Kostja teavitas hagejat leppetrahvi nõudmise kavatsusest juba 27.09.2018 ehk enne põhilise kasutusvalmiduse saavutamise tähtpäeva, milleks oli 30.09.2018. Hageja on seisukohal, et eeltoodut ei saa käsitleda leppetrahvi nõudena lepingu p 12.2.2 tähenduses ainuüksi seetõttu, et seisuga 27.09.2018 ei olnud veel põhilise kasutusvalmiduse saavutamise tähtpäev saabunud, seetõttu ei saanud hageja seisuga 27.09.2018 olla mingis rikkumises ning kostjal puudus seetõttu ka mistahes õigus leppetrahvi nõudmiseks. Kehtiva leppetrahvi nõude sai kostja esitada alles pärast 30.09.2018
28.Kostja on minetanud leppetrahvi nõudmise õiguse, mis puudutab täitmisakti allkirjastamata jätmist 31.03.2019. Kostja teavitas hagejat leppetrahvi nõudmise kavatsusest 08.04.2019. Hageja on seisukohal, et teavitus on esitatud hilinenult, sest 5 tööpäeva alates 31.03.2019 saabus 05.04.2019. Kohtuistungid
29.Asjas toimus 19.10.2020 korraldav kohtuistung ja 25.01.2021 kohtuistung, kus kohus lõpetas eelmenetluse, avaldas kõik dokumendid ja tõendid ning kuulas tunnistajana üle A.
30.Kohtuistungil määras kohus, et teeb lahendi 18.02.2021. Menetluse edasine käik
31.Pärast kohtuistungit esitas hageja vastuväite kohtu tegevusele, taotluse asja arutamise uuendamiseks ja B tunnistajana ülekuulamiseks. Kostja vaidles taotlustele vastu.
32.10.01.2022 vahetus kohtukoosseis. Kohus teatas menetlusosalistele 11.01.2022 kohtunõudega kohtukoosseisu vahetumisest ning andis tähtaja võimalike taotluste esitamiseks tõendite kogumise ja uurimise kordamiseks. Hageja kohtunõudele ei vastanud. Kostja taotles, et juhul kui kohus hagi rahuldab, ei mõistaks kohus viivist välja põhinõuet (selle rahuldatud osa) ületavas osas. Muid taotlusi kostja ei esitanud.
33.Kohus jättis 02.02.2022 määrusega hageja vastuväite kohtu tegevusele, taotluse asja arutamise uuendamiseks ja B tunnistajana ülekuulamiseks rahuldamata ning teavitas, et teeb kohtuotsuse teatavaks e-toimiku kaudu hiljemalt 22.02.2022.
KOHTU PÕHJENDUSED
34.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
35.Kohus lahendab esmalt arve nr 1404 tasumise ja viiviste nõude (I), siis arve 1995 tasumise ja viiviste nõude (II), seejärel arve nr 2076 ehk täitmisaja tagatise väljamaksmisega viivitamise eest viivise nõude (III) ning viimasena lahendab kohus menetluskulude jaotuse ja määrab kindlaks hüvitavate menetluskulude summa (IV). (I)
36.Seonduvalt arve nr 1404 tasumise ja viiviste nõudega ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle:
36.1.arve nr 1404 oli esitatud summas 273 862,20 eurot maksetähtpäevaga 24.11.2018, millest kostja on tasunud 79 006,20 eurot, seega on arve nr 1404 jäänud 94 856 euro ulatuses kostja poolt tasumata;
2-19-12802
36.2.lepingu eritingimuste punkt 30 nägi ette tööde põhilise kasutusvalmiduse vahetähtajana 30.09.2018 ja eritingimuste punkt 36 nägi leppetrahvina nimetatud tähtaja ületamise eest 500 eurot päevas;
36.3.kostja teatas hagejale 27.09.2018 leppetrahvi nõudmise kavatsusest;
36.4.katelt sai kasutamata hakata 2018 novembri lõpust ja sai üle minna hakkepuidule ja soojust jagada;
36.5.põhilise kasutusvalmiduse akti TT-018-51 /202-3 (I kd, lk 119-122) kohaselt leppisid pooled kokku, et riigihankelepingus nr 1-8/177 sätestatud „põhiline kasutusvalmidus“ saavutati 15.02.2019;
36.6.oktoobris ja novembris 2018 ei saanud kostja kasutada kütusena hakkepuitu ja kasutas kütusena gaasi ja kütteõli;
36.7.kostja saatis hagejale 23.01.2019 tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas oma nõuded 94 856 euro ulatuses hageja nõudega arve 1404 tasumiseks 94 856 euro ulatuses.
37..Kohus hindab, kas hageja nõue 94 856 euro tasumiseks on VÕS § 186 p 2 alusel kostja tasaarvestusega lõppenud. Selleks hindab kohus, kas kostjal oli 23.01.2019 tasaarvestusavalduse tegemise aja seisuga hageja vastu leppetrahvi nõue summas 46 000 eurot (põhilise kasutusvalmiduse saavutamisega viivitamise eest perioodil 01.10.2018 – 31.12.2018) ja kahju hüvitise nõue summas 48 856 eurot (kütuste hinnavahest tingitud kahju). Põhilise kasutusvalmiduse saavutamise aeg
38.Seoses kostja leppetrahvinõudega summas 46 000 eurot vaidlevad pooled selle üle, kas põhiline kasutusvalmidus objektil saavutati 26.11.2018 või 15.02.2019 ning kas kostjal oli vastavalt lepingu eritingimuste p-le 36 õigus nõuda leppetrahvi.
39.Kohus tuvastab põhilise kasutusvalmiduse akti TT-018-51 /202-3 alusel, et põhiline kasutusvalmidus saavutati 15.02.2019. Vastavalt eritingimuste punktile 30 täpsustati ETÜ punkti
7.1.ETÜ punkt 7.1 (I kd lk 28p) sätestab, et töövõtja kohustub tööd lõpetama ja need tellijale üle andma lepingus kokku lepitud tähtajaks. Juhul kui lepingus on kokku lepitud tööde vahetähtajad, kohustub töövõtja vastavad tööd üle andma kokkulepitud vahetähtaegadeks.
40.Hageja on vaielnud vastu põhilise kasutusvalmiduse aktis TT-018-51 /202-3 märgitud kuupäevale 15.02.2019, väites, et hageja küll allkirjastas nimetatud kuupäevaga akti, kuid oli selleks sunnitud, et saada tasu. Hageja väidab, et tegelikult saavutati põhiline kasutusvalmidus novembris 2018, kui pandi tööle mõlemad katlad ja sai hakata kasutama hakkepuitu, mis oli hageja väitel poolte sisuline kokkulepe põhilise kasutusvalmiduse saavutamise kohta. Hageja vastuväiteid ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutavad. Kõnealuse akti on allkirjastanud hageja juhatuse liige, kellele tema ametikohast tulenevalt pidid olema teada akti allkirjastamise tagajärjed.
41.Veel enam, akti sõnastusest nähtub üheselt, et pooled lepivad põhilise kasutusvalmiduse saavutamise ajas kokku. Kohtul puudub alus tõlgendada kirjalikku kokkulepet mistahes erineval viisil selle selgest sõnastusest. Kohus märgib ühtlasi, et aktist nähtub, et elektritööde teostusdokumentatsioon oli tellijale üle antud 15.02.2019.
42.Vastavalt ETÜ tingimuste punktile 1.26 (I kd, lk 21p) defineeritakse põhilist kasutusvalmidust selliselt, et tööd on töövõtja hinnangul sellises valmiduses, et töö on põhiliselt lõpetatud (v.a vaegtööd), tellija fikseeritud puudused on likvideeritud, täitedokumentatsioon esitatud ning saab alustada kasutusloa taotlemist. [-] Põhilise kasutusvalmiduse tõendamiseks koostatakse ja allkirjastatakse põhilise kasutusvalmiduse akt. ETÜ tingimuste punkti 1.36 kohaselt defineeritakse täitedokumentatsiooni selliselt, et need on ehitamise tehnilised dokumendid õigusaktides sätestatud mahus ja ulatuses, kuid siiski vähemalt kaetud tööde aktid, teostusjoonised, töökoosolekute protokollid, kasutusjuhendid, ehitustööde päevikud, ehitustoodete vastavusdeklaratsioonid või sertifikaadid jm.
2-19-12802
43.Seega sätestavad pooltevahelise lepingu tingimused, et põhilist kasutusvalmidust tõendatakse põhilise kasutusvalmiduse aktiga ning põhilise kasutusvalmiduse eeldus on muuhulgas täitedokumentatsiooni esitamine. Aktist TT-018-51 /202-3 nähtub ühemõtteliselt, et elektritööde teostusdokumentatsioon anti tellijale üle 15.02.2019, mis kohtu hinnangul välistab üheselt võimaluse, et põhiline kasutusvalmidus lepingus sätestatud tähenduses oleks olnud saavutatud varem.
44.Seoses hageja vastuväidetega, et põhiline kasutusvalmidus saavutati novembris 2018 pärast suure katla tööle rakendamist ning et selles lepiti suuliselt kokku, märgib kohus järgimist. Pooled ei ole lepingus defineerinud, et põhiline kasutusvalmidus loetakse saavutatuks suure katla tööle rakendamisega ja et seda tõendatakse suuliste kokkulepetega töökoosolekutel. Veelgi enam, lepingus on sätestatud ühemõttelised selged tingimused, milliste saabumisel on põhiline kasutusvalmidus saavutatud ja tõendatud. Vastavalt ETÜ tingimuste punktile 1.27 on põhilise kasutusvalmiduse akt kirjalik akt. Kirjalik vorm TsÜS § 78 lg 1 ja § 80 koostoimes eeldab omakäelist või digiallkirja. ETÜ tingimuste punkt 1.26 ei võimalda põhilist kasutusvalmidust tõendada muul viisil, kui koostatud ja allkirjastatud põhilise kasutusvalmiduse aktiga.
45.Seoses hageja vastuväidetega, et hankedokumendis toodud eeldused ei olnud enne 30.09.2018 täidetud kostja poolt ning põhiline kasutusvalmidus oleks saavutatud 30.09.2018 kui kostja oleks oma kohustused täitnud, st madalpinge jaotusseade oleks nõuetekohaselt olnud eelnevalt ette valmistatud ehk oleksid olnud ette valmistatud liitumispunktid vastavalt hanke kirjeldusele, märgib kohus järgmist. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks madalpinge jaotusseadmega seonduvalt esitanud kostjale pretensioone enne 30.09.2018. Kostja on tõendanud, et 24.09.2018 lepingu tähtaja pikendamise avalduses, et tööde mahud nõuavad esialgsest planeeritust rohkem aega ja palus ajalised tähtajad nihutada ühe kuu võrra edasi, sh kasutusvalmiduse saavutamine kuni 31.10.2018. Kostja on samuti tõendanud, et 02.10.2018 koosolekul (I kd, lk 172jj) fikseeriti, et katlamaja kasutusvalmiduse lepinguline tähtaeg 30.09.2018 sai töövõtjal (st hagejal) ületatud, kuid seejuures ei ole toodud põhjusena kostja tegevust või tegevusetust. Tunnistaja A ütlustest (II kd, lk 104-109) ei tulene, et kostja ei oleks oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud.
46.Kohus nõustub kostjaga, et lepingu üldtingimuste punkti 7.2 kohaselt kohustub pool mõistliku aja jooksul teavitama teist poolt selliste asjaolude ilmnemisest, mis võivad takistada töö nõuetekohast (sh tähtaegset) tegemist või lepingu muul viisil täitmist, olenemata asjaolude tekkepõhjusest. Isegi juhul, kui põhilise kasutusvalmiduse saavutamine tähtajaks oleks olnud takistatud tulenevalt kostjast, siis oleks pidanud hageja sellest kostjat teavitama. Hageja ei ole menetluse kestel väitnud ega tõendanud, et ta oleks vastavaid teavitusi kostjale esitanud.
47.Isegi kui hageja oleks tõendanud vastavaid kostjale etteheidetavaid rikkumisi, ei nähtu ajaliselt hilisemast aktist TT-018-51 /202-3, et põhilise kasutusvalmiduse saavutamise aja 15.02.2019 põhjuseks on mistahes kostjale etteheidetav tegu.
48.Olukorras, kus hageja on 29.03.2019 allkirjastanud akti TT-018-51 /202-3, milles pooled on kokku leppinud põhilise kasutusvalmiduse saavutamise ajaks 15.02.2019 ning aktis ei kajastu, mistahes täiendavaid märkusi selle kohta, kellest tingituna on põhiline kasutusvalmidus saavutatud kokkulepitud ajal, ei ole hageja vastuväiteid ning etteheiteid kostjale asjakohased.
49.Kohus märgib, et AS SSS ja hageja vahelises õigussuhtes terminile „põhiline kasutusvalmidus“ antud tõlgendus ei ole käesolevas vaidluses asjakohane ega prevaleeri lepingu üldtingimustes 2.5 sätestatud tõlgendamisreeglite üle. Lepingu üldtingimuste punkti 2.5.4 kohaselt arvestatakse lepingu tõlgendamisel poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist ning lepingu punkti 2.5.5 alusel tähendust, mida tavapäraselt antakse vastavatele majandus- või kutsetegevuse terminitele ja väljenditele. Seega lähtub kohus „põhilise kasutusvalmiduse“ mõiste tõlgendamisel eelkõige poolte käitumisest pärast lepingu sõlmimist, täpsemalt poolte käitumisest akti TT-018-51 /202-3 allkirjastamisel, milles pooled leppisid selgesõnaliselt kokku põhilise kasutusvalmiduse saavutamise ajaks 15.02.2019, mitte ei sidunud põhilise kasutusvalmiduse saavutamist
2-19-12802 pooltevahelises õigussuhtes katla tööle rakendamisega novembris 2018. Seetõttu ei oma hageja ja kostja õigussuhtes lepingu tõlgendamisel tähendust hageja ja AS SSS vaheline praktika.
50.Seega loeb kohus tõendatuks, et põhiline kasutusvalmidus saavutati 15.02.2019. Leppetrahvi nõudmise õigus
51.Vastavalt eritingimuste punktile 36 leppisid pooled kokku leppetrahvis summas 500 eurot päevas põhilise kasutusvalmiduse tähtaja 30.09.2018 ületamise eest. Hageja ei ole vastu vaielnud leppetrahvi arvutuskäigule, kuid on leidnud, et kostjal puudus õigus nõuda leppetrahvi esiteks, sest põhiline kasutusvalmidus saavutati hageja väitel novembris 2018, ja teiseks põhjusel, et kostja esitas teate leppetrahvi nõudmise kavatsusest 27.09.2018 ehk enne 30.09.2018 tähtaja saabumist ja seejärel leppetrahvinõude alles 08.01.2019 ehk hilinemisega. Hageja on seisukohal, et hageja ei saanud seisuga 27.09.2018 olla mingis rikkumises ning kostjal puudus seetõttu ka mistahes õigus leppetrahvi nõudmiseks. Kehtiva leppetrahvi nõude sai kostja hageja hinnangul esitada alles pärast 30.09.2018.
52.ETÜ tingimuste punkt 12.2.2 (I kd, lk 33p) sätestab, et tellija on kohustatud leppetrahvi nõude esitama või nõude esitamisest teatama hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul alates päevast, mil ta sai või pidi rikkumisest teada saama. Kui tellija nimetatud tähtaja jooksul leppetrahvi nõuet ei esita, kuid esitab sama aja jooksul teate leppetrahvi nõudmise kohta, on ta kohustatud leppetrahvi üksikasjaliku nõude esitama hiljemalt täitmisakti allkirjastamise kuupäevaks.
53.Kohus tuvastab, et kostja 27.09.2018 teade (I kd, lk 187) on esitatud vastusena hageja 24.09.2018 taotlusele lepingu tähtaja pikendamiseks (I kd, lk 185). Kohus tuvastab, et 27.09.2018 teates ei nõustu kostja põhilise kasutusvalmiduse tähtaja pikendamisega ning teavitab, et teada ei ole ühtegi ettenägematut asjaolu, mis oleks takistanud kasutusvalmidust saavutada tähtaegselt, mistõttu rakendab kostja lepingu punktist 12.2.2 tulenevat õigust leppetrahvi määramiseks.
54.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostjal ei olnud 27.09.2018 õigust esitada leppetrahvi nõudmise kavatsuse teadet, kuivõrd hagejapoolne rikkumine sai toimuda üksnes pärast 30.09.2018.
55.Riigikohus on koduvates lahendites selgitanud, et teade leppetrahvi maksmise nõude esitamise kohta võimaldab võlgnikul valmistuda selle maksmiseks, võtta tarvitusele abinõusid kahju vähendamiseks ning annab selguse võimalike tulevaste kohustuste suhtes (vt lahendid tsiviilasjades 3-2-1-15-08, 3-2-1-28-08, 3-2-1-44-09, 3-2-1-142-11). Vastavat eesmärki teenib ka lepingu punkt 12.2.2 ning teate esitamisega 27.09.2018 oli vastav eesmärk saavutatud.
56.Kohus märgib, et 24.09.2018 tähtaja pikendamise avalduse saamise järgselt oli kostjal piisavalt alust eeldada, et hageja oma kohustust 30.09.2018 ei täida ning rikkumine leiab aset.
57.Täiendavalt märgib kohus, et hageja tuginemine väitele, et kostja teavitas leppetrahvi nõudmise kavatsusest liiga vara ja seda vastusena hageja teatele, et ta lepingus sätesatud 30.09.2018 põhilise kasutusvalmiduse tähtaega järgima ei ole võimeline, on vastuolus hea usu põhimõttega ning on käsitletav hageja õiguste kuritarvitamisena. Hageja ei ole esile toonud, mil viisil oli hageja 27.09.2018 teate saamisel kehvemas olukorras kui ta oleks olnud näiteks 01.10.2018 leppetrahvi nõudmise kavatsuse teate saamisel. Eluliselt ei ole hageja õiguste rikkumine teate liiga varajase esitamise tõttu ka usutav.
58.Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et kostja ei kaotanud õigust nõuda leppetrahvi lepingu eritingimuste punkti 36 alusel seoses põhilise kasutusvalmiduse saavutamata jätmisega 30.09.2018 ning teade leppetrahvi nõudmise kavatsusest on esitatud kooskõlas lepingu punktiga 12.2.2.
59.Hageja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid kostja 08.01.2019 nõudeavalduses (I kd, lk 53jj) toodud leppetrahvi summale 46 000 eurot perioodi 01.10.2018 kuni 31.12.2018 eest (92 päeva * 500 eurot).
2-19-12802
60.Hageja väidab üldsõnaliselt, et kostja on nõudnud leppetrahvi tasumist kokku summas 98 500 eurot ning on leidnud, et leppetrahv on ebamõistlikult suur ega korreleeru hageja väidetava kohustuste rikkumisega. Hageja taotleb leppetrahvi vähendamist kooskõlas VÕS § 162 lg-s 1 sätestatuga.
61.Kohus nõustub kostjaga, et leppetrahvi suuruse mõistlikkuse hindamisel saab lähtuda lepingu üldmaksumusest, milleks oli eritingimuste punkti 31 kohaselt 2 563 500 eurot ning kostja poolt nõutud ja tasaarvestatud leppetrahv summas 98 500 eurot moodustas 4% tööde üldmaksumusest, mida ei saa pidada ebamõistlikult suureks. Kohus nõustub kostajaga ka selles, et vastavalt lepingu tingimuste punktile 37 võib leppetrahvi maksimaalne suurus olla 10% lepingu hinnast. Seega pidi hageja arvestama, et lepingust tulenevate kohustuste rikkumisel võib hagejal tekkida leppetrahvi maksmise kohustus kuni 256 350 euro ulatuses.
62.Kohus leiab, et kostja nõutud ja tasaarvestatud leppetrahv ei ole ebamõistlikult suur ning aluseid leppetrahvi vähendamiseks ei esine.
63.Seega kohus leiab, et kostjal oli õigus nõuda hagejalt leppetrahvi summas 46 000 eurot perioodi 01.10.2018 kuni 31.12.2018 eest seoses põhilise kasutusvalmiduse tähtaegse saavutamata jätmisega. Kahjunõude suurus ja põhjendatus
64.Kostja nõudis hagejalt kahju hüvitamist summas 48 856 eurot. Hageja viivitus tööde põhilise kasutusvalmiduse saavutamisega on tekitanud kostjale kahju seoses sellega, et kostja pidi 2018. aasta oktoobris ja novembris kasutama soojusenergia tootmiseks hakkepuidu asemel kütusena gaasi ja kütteõli. Kütuste hinnavahest tekkis kahju 2018. aasta oktoobris 46 553 eurot ja novembris 48 303 eurot, kokku 94 856 eurot. Lepingu üldtingimuste punkti 1.16 kohaselt ei asenda leppetrahv kohustuse täitmist ega piira kahjude hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. Kuivõrd kostja nõudis leppetrahvi summas 46 000 eurot, nõudis kostja kahju hüvitamist 48 856 euro ulatuses ehk osas, mida leppetrahv ei katnud.
65.Kohus on ülal tuvastanud, et hageja viivitas põhilise kasutusvalmiduse saavutamisega ning kokku lepitud 30.09.2018 asemel saavutati põhiline kasutusvalmidus alles 15.02.2019. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kuni novembri lõpuni 2018 ei töötanud katlad ning hakkepuitu ei olnud võimalik kütusena kasutada.
66.Hageja ei ole menetluse kestel vastu vaielnud kostja kahju hüvitamise nõude summa kujunemisele. Hageja on oma vastuväidetes tuginenud sellele, et põhiline kasutusvalmidus saavutati varem kui 15.02.2019 ning et põhilise kasutusvalmiduse saavutamise viibimine oli tingitud kostjast. Kohus on tuvastanud, et vastavad hageja vastuväited ei ole asjakohased.
67.Kostja on põhistanud ja selgitanud arvutuskäiku, mil viisil on kostja saanud oktoobri ja novembri 2019 kahju suuruseks 94 856 eurot ehk 2018. aasta oktoobris 46 553 eurot ja novembris 48 303 eurot ning oma kahju hüvitamise nõuet tõendanud AAA AS, EEE OÜ ja VVV AS arvetega vastava perioodi kohta (I kd, tl .123-126p), katlakütuse inventuuri aktiga (I kd, tl 127-132) ja esitanud kütuste hinnavahe arvestuse (I kd, tl 133).
68.VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Lepingu üldtingimuste punkti 12.1.2 kohaselt vastutab pool teisele poolele lepingu rikkumisega tekitatud kahjude eest ning on kohustatud hüvitama kahjustatud poolele lepingu rikkumisega kaasnevad põhjendatud kulutused.
69.VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele
2-19-12802
70.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk asetada kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning lg 4 järgi isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
71.Kohus leiab, et käesoleval juhul on eeldused kostja kahju hüvitamise nõudeks täidetud. Kohus tuvastas, et hageja rikkus kohustust saavutada peamine kasutusvalmidus 30.09.2018 ning pooled ei vaidle, et katlad ei töötanud kuni novembri lõpuni 2018, mille tulemusena ei saanud kostja kasutada hakkepuitu kütusena ja pidi kasutama alternatiivseid kütuseid. Juhul kui katlad oleksid alates 01.10.2018 töötanud, oleks kostja saanud kasutada kütusena hakkepuitu ning kulu alternatiivsetele kütustele ei oleks kostjal tekkinud.
72.Kohus tuvastab viidatud tõendite alusel, et kostjal tekkis gaasi ja kütteõli kütusena kasutamise tõttu kahju 2018. aasta oktoobris summas 46 553 eurot ja novembris summas 48 303 eurot, kokku summas 94 856 eurot.
73.Lepingu üldtingimuste punkti 1.16 kohaselt ei asenda leppetrahv kohustuse täitmist ega piira kahjude hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. VÕS § 161 lg 2 kohaselt tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Kostja nõudis kahju tekitamise perioodil leppetrahvi summas 46 000 eurot ning leppetrahv ei katnud kahju 48 856 euro osas.
74.Seega oli kostjal õigus nõuda hagejalt leppetrahvi ületavas osas kahju hüvitamist summas 48 856 eurot. Tasaarvestuse kehtivus
75.Kostja esitas hagejale 23.01.2019 tasaarvestusavalduse (I kd, lk 57), milles tasaarvestas leppetrahvinõude summas 46 000 eurot ja kahju hüvitamise nõude summas 48 856 eurot hageja arve nr 1404 alusel tasumisele kuuluva summaga.
76.VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
77.Pooled ei vaidle, et kostja oli kohustatud tasuma arve nr 1404 kogu ulatuses.
78.Kohus on tuvastanud, et kostjal oli hageja vastu leppetrahvinõue summas 46 000 eurot ja kahju hüvitamise nõue summas 48 856 eurot.
79.Eeltoodust tulenevalt kohus tuvastab, et kostjal oli õigus tasaarvestada oma nõue summas 94 856 eurot hageja nõudega arve 1404 tasumiseks kattuvas ulatuses ning hageja nõue arve 1404 tasumiseks 94 856 euro ulatuses lõppes 23.01.2019 tasaarvestusega vastavalt VÕS § 186 p-le 2.
80.Seega ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt arve 1404 alusel 94 856 euro tasumist ning kohus jätab hagi nimetatud ulatuses rahuldamata. Viivis
81.Hageja nõuab arve nr 1404 tasumisega viivitamise eest viivist alates 25.01.2019. Kuivõrd kohus tuvastas, et arve 1404 tasumise kohustus lõppes VÕS § 186 p 2 alusel tasaarvestuse tegemisega 23.01.2019 ehk enne kohustuse sissenõutavaks muutumist, ei ole kostja olnud arve nr 1404 tasumisega viivituses. Kohus jätab hagi rahuldamata ka vastavas viivisenõudes.
2-19-12802 (II)
82.Seonduvalt arve nr 1995 tasumise ja viiviste nõudega ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle:
82.1.arve nr 1995 oli esitatud summas 115 947,50 eurot maksetähtpäevaga 11.06.2019, millest kostja on tasunud 63 447,50 eurot, seega on arve nr 1995 jäänud 52 500 euro ulatuses kostja poolt tasumata;
82.2.kostja teatas hagejale 27.09.2018 leppetrahvi nõudmise kavatsusest;
82.3.põhilise kasutusvalmiduse akti TT-018-51 /202-3 (I kd, lk 119-122) kohaselt leppisid pooled kokku, et riigihankelepingus nr 1-8/177 sätestatud „põhiline kasutusvalmidus“ saavutati 15.02.2019;
82.4.lepingu eritingimuste p 28 nägi täitmisajana ette 31.03.2019 ja eritingimuste p 36 nägi ette leppetrahvi 500 eurot päevas juhuks, kui täitmisakt ei ole vormistatud 31.03.2019;
82.5.31.03.2019 seisuga ei olnud täitmisakt allkirjastatud;
82.6.kostja teatas täitmisakti allkirjastamise viibimise tõttu leppetrahvi nõudmise kavatsusest 08.04.2019;
82.7.hageja andis garantii 26.06.2019;
82.8.kostja juhatuse liige Y allkirjastas tööde täitmisakti nr TT-019- 01 /206-1 01.07.2019, hageja esindaja ei ole täitmisakti allkirjastanud;
82.9.kostja saatis hagejale 20.06.2019 tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas oma nõuded 52 500 euro ulatuses hageja nõudega arve 1995 tasumiseks 52 500 euro ulatuses.
83.Kohus hindab, kas hageja nõue 52 500 euro tasumiseks on VÕS § 186 p 2 alusel kostja tasaarvestusega lõppenud. Selleks hindab kohus, kas kostjal oli 20.06.2019 tasaarvestusavalduse tegemise aja seisuga hageja vastu leppetrahvi nõue summas 22 500 eurot (põhilise kasutusvalmiduse saavutamisega viivitamise eest perioodil 01.01.2019 – 14.02.2019), leppetrahvi nõue summas 14 500 eurot (täitmisaja ületamise eest perioodi 02.04.2019 – 30.04.2019) ja leppetrahvi nõue summas 15 500 eurot (täitmisaja ületamise eest perioodi 01.05.2019 – 31.05.2019). Leppetrahv põhilise kasutusvalmiduse saavutamise viivitamise eest
84.Kostja leppetrahvinõue summas 22 500 eurot põhilise kasutusvalmiduse saavutamisega viivitamise eest perioodil 01.01.2019 – 14.02.2019 on esitatud vastavalt eritingimuste punktile 36, milles pooled leppisid kokku leppetrahvis summas 500 eurot päevas põhilise kasutusvalmiduse tähtaja 30.09.2018 ületamise eest.
85.Kohus on tuvastanud, et põhiline kasutusvalmidus saavutati 30.09.2018 asemel 15.02.2019 ning kostjal oli õigus nõuda vastavalt põhilise kasutusvalmiduse saavutamisega hilinemise tõttu leppetrahvi, et teade selle rikkumise eest leppetrahvi nõudmise kavatsusest oli esitatud kooskõlas lepingu punktiga 12.2.2 ning et leppetrahv ei ole ebamõistlikult suur.
86.Kostja esitas leppetrahvinõude summas 22 500 eurot 01.04.2019 nõudeavalduses (I kd, lk 147), mistõttu on leppetrahvinõue esitatud lepingu punkti 12.2.2 sätestatut järgides ehk enne täitmisakti allkirjastamist.
87.Seega oli kostjal õigus nõuda hagejalt leppetrahvi summas 22 500 eurot perioodil 01.01.2019 kuni 14.02.2019 põhilise kasutusvalmiduse saavutamisega viivitamise eest. Leppetrahv täitmisakti allkirjastamisega viivitamise eest
88.Seoses kostja leppetrahvinõudega summas 30 000 eurot (14 500 + 15 500) vaidlevad pooled selle üle, millal saavutati lõplik kasutusvalmidus, kellest tulenevalt täitmisakti allkirjastamine viibis ning kas kostjal oli vastavalt lepingu eritingimuste p-le 36 õigus nõuda leppetrahvi.
2-19-12802
89.Kostja leppetrahvinõuded summas 14 500 eurot ja 15 500 eurot perioodil 02.04.2019 kui 31.05.2019 on esitatud vastavalt eritingimuste punktile 36, milles pooled leppisid kokku leppetrahvis summas 500 eurot päevas, kui täitmisakt ei ole vormistatud 31.03.2019.
90.Eritingimuste p 28 ja p 36 alusel nägi täitmisajana ette 31.03.2019 ja eritingimuste p 36 nägi ette leppetrahvi 500 eurot päevas juhuks, kui täitmisakt ei ole vormistatud 31.03.2019. Kuna 31.03.2019 oli pühapäev, siis saabus tähtaeg esimesel sellele järgneval tööpäeval ehk 01.04.2019.
91.Pooled vaidlevad, kas hageja oli lõpliku kasutusvalmiduse saavutamisega viivituses ning kas see tingis täitmisakti vormistamine alles alates 26.06.2019. Kostja juhatuse liige Y allkirjastas tööde täitmisakti nr TT-019- 01 /206-1 01.07.2019 (I kd, lk 92). Hageja esindaja ei ole täitmisakti kostja vastuse esitamise ajani allkirjastanud, vaatamata kostja 01.07.2019 e-kirjas esitatud nõudele täitmisakt viivitamatult allkirjastada ja kostjale tagastada.
92.Hageja ei vaidle vastu faktile, et 31.03.2019 seisuga ei olnud täitmisakt allkirjastatud, kuid on esitanud väite, et kostja keeldus allkirjastamast täitmisakti, kui sinna ei lisata kostja soovitud täiendust ning et kuivõrd kostja allkirjastas täitmisakti koos vaegtöödega, ei saanud vaegtööd olla täimisakti allkirjastamiseks takistuseks. Hageja väidab, et ka garantii puudumine ei saanud olla täitmisakti allkirjastamise takistuseks.
93.Kostja on vastu vaielnud, et 12.03.2019 teostatud ülevaatuse tulemusena fikseeriti 39 vaegtööd (I kd, lk 119). Pärast vaegtööde fikseerimist on hageja poolt 2019. aasta aprilli kuus teostatud tööde kohta koostatud aktis, milline on hageja juhatuse liikme poolt allkirjastatud 29.05.2019, akteeritud töid rahalises väärtuses 122 760eurot eest (I kd, lk 176-178). Kostja väidab eeltoodule tuginedes, et viidatud tööd ei olnud „pisipuudused“. Kohus nõustub kostjaga, et 12.03.2019 seisuga fikseeritud 39 vaegtööd kujutavad endast ulatuslikke puudusi, milliste kõrvaldamist enne täitmisakti allkirjastamist sai kostja mõistlikult eeldada ja nõuda.
94.Lepingu üldtingimuste p 10.2.3. sätestab loetelu kohustuslikest tingimustest, millised on tööde lõpliku vastuvõtmise eelduseks. Kohus nõustub kostjaga, et lepingu punkti 10.2.3.1 kohaselt on tööde lõpliku vastuvõtmise tingimuseks muuhulgas tingimus, et tööde lõplik kasutusvalmidus on saavutatud (sh on kõrvaldatud vaegtööd, kui ei ole kokku lepitud teisiti). Tellija võib pikendada vaegtööde lõpetamist täitmisaktijärgsesse aega, kui see on seotud ilmastikutingimustega, mida töövõtja ei näinud ega pidanud mõistlikult ette nägema.
95.Seega olukorras, kus 12.03.2019 oli fikseeritud 39 vaegtööd ning hageja ei ole esitanud väidet ega tõendit, et 31.03.2019 seisuga olid vaegtööd kõrvaldatud, ei ole asjas leidnud tõendamist, et 31.03.2019 seisuga oleks olnud lepingu punkti 10.2.3.1 tingimused täidetud. Veel enam, kostja on tõendanud, et vaegtöid teostati aprillis 2019 ning vastav akt allkirjastati hageja poolt 29.05.2019.
96.Kostja on tõendanud ka selle, et 31.05.2019 seisuga ei olnud samuti kõik vaegtööd kõrvaldanud. Kostja allkirjastas tööde täitmisakti 01.07.2019, mille lisas 1 oli toodud vaegtööde nimekiri 31.05.2019 seisuga, milles oli vaegtöödena loetletud 2 üldehitustööd ja 12 tehnoloogilistsoojustehnoloogilist tööd, seega kokku 14 vaegtööd.
97.Lepingu üldtingimuste p 10.2.3.6 kohaselt on tööde lõpliku vastuvõtmise tingimuseks muuhulgas see, et töövõtja on tellijale esitanud nõuetekohase garantiiaja tagatise. Poolte vahel puudub vaidlus ja kostja on tõendanud kirjavahetusega, et hageja esitas kostjale vastava garantiikirja alles 26.06.2019 (I kd, lk 152). Seega tööde lõpliku vastuvõtmise vastav tingimus täitus alles 26.06.2019. Hageja on väitnud, et garantii peab hakkama kulgema ja garantii antama pärast täitmisakti allkirjastamist. Kohus hageja sellise tõlgendusega ei nõustu, kuivõrd lepingu punkt 10.2.3.6 sätestab ühemõtteliselt, et tööde lõplik vastuvõtmine toimub pärast seda, kui on täidetud muuhulgas tingimus, et töövõtja on tellijale esitanud nõuetekohase garantiiaja tagatise. Kohus ei nõustu ka hagiavalduses esitatud väitega, justkui tuleb pooltevahelist lepingut tõlgendada viisil, et enne allkirjastatakse täitmisakt ja seejärel antakse garantii. Asjaolu, et pooled mõistsid üheselt, et garantii andmine eelneb täitmisakti allkirjastamisele ja tööde lõplikule vastuvõtmisele
2-19-12802 tuleneb pooltevahelisest kirjavahetusest (I kd, lk 89-91p). Kostja juhib korduvalt tähelepanu garantii andmisele kui täitmisakti kohustuslikule eeldusele, muuhulgas pakub võimalust allkirjastada tingimuslik täitmisakt, mis jõustuks pärast garantii andmist (I kd, lk 90, 90p). Hageja ei vaidle kordagi vastu asjaolule, et garantii on kohustuslik täitmisakti allkirjastamise eeltingimus. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja väited lepingu tõlgendamisest hagejale soodsal viisil ei haaku lepingu tegeliku sisuga ning poolte kokkuleppega. Hageja väited, et kuni täitmisakti allkirjastamiseni oli tagatiseks täitmisaja tagatis, ei ole antud kontekstis asjakohased.
98.Kohus nõustub kostjaga, et eeltoodud asjaolusid arvestades on põhjendamatud hageja etteheiteid kostjale täitmisakti allkirjastamisega viivitamise kohta.
99.Seega loeb kohus tõendatuks, et tööde vastuvõtmise eeldused lepingu punkti 10.2.3 tähenduses ei saabunud enne 26.06.2019 ning täitmisaktis toodud vaegtööd fikseeriti seisuga 31.05.2019 ning täitmisakti allkirjastamine pärast 31.03.2019 ei ole tingitud kostjast. Leppetrahvi nõudmise õigus
100.Vastavalt eritingimuste punktile 36 leppisid pooled kokku leppetrahvis summas 500 eurot päevas, kui täitmisakt ei ole vormistatud 31.03.2019 (eritingimuste punkt 28). Hageja ei ole vastu vaielnud leppetrahvi arvutuskäigule, kuid on leidnud, et kostjal puudus õigus nõuda leppetrahvi, sest kostja venitas täitmisakti allkirjastamisega. Hageja on samuti väitnud, et kostja hilines leppetrahvi nõudmisest teatamisega, sest esitas teate täitmisaja ületamise eest leppetrahvi nõudmise kohta 08.04.2019 (I kd, lk 190), kuid lõpliku kasutusvalmiduse tähtpäev oli fikseeritud 31.03.2019 (pühapäev), mistõttu sai viis tööpäeva ümber 05.04.2019 (reede). Seetõttu on hageja seisukohal, et esmaspäeval 08.04.2019 esitatud teade leppetrahvi nõudmise kohta on esitatud lepingu punkti 12.2.2 rikkudes. Kostja on selgitanud, et kuivõrd 31.03.2019 oli pühapäev, siis saabus täitmisakti vormistamise tähtaeg esimesel sellele järgneval tööpäeval ehk 01.04.2019. Teavitamine toimus 5. tööpäeval arvates päevast, mil kostja sai teada, et hageja on lõpliku kasutusvalmiduse saavutamisega viivituses (ületab täitmisaega).
101.Kohus on tuvastanud, et täitmisakti allkirjastamine pärast 31.03.2019 ei ole tingitud kostjast.
102.ETÜ tingimuste punkt 12.2.2 (I kd, lk 33p) sätestab, et tellija on kohustatud leppetrahvi nõude esitama või nõude esitamisest teatama hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul alates päevast, mil ta sai või pidi rikkumisest teada saama. Kui tellija nimetatud tähtaja jooksul leppetrahvi nõuet ei esita, kuid esitab sama aja jooksul teate leppetrahvi nõudmise kohta, on ta kohustatud leppetrahvi üksikasjaliku nõude esitama hiljemalt täitmisakti allkirjastamise kuupäevaks.
103.TsÜS § 136 lg 8 kohaselt kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.
104.Täitmisakti allkirjastamise tähtpäev oli 31.03.2019, mis oli pühapäev. Järelikult TsÜS § 136 lg 8 alusel tuleb tähtpäev lugeda saabunuks järgneval esimesel tööpäeval ehk 01.04.2019.
105.TsÜS § 135 lg 1 kohaselt tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
106.Seega algas lepingu punktis 12.2.2 sätestatud 5 tööpäeva pikkuse tähtaja kulgemine 02.04.2019 (teisipäev) ning saabus 08.04.2019 (esmaspäev). Kohus tuvastab, et kostja esitas 08.04.2019 teate lepingu punktist 12.2.2 tuleneva leppetrahvi nõudmise õiguste teostamise kohta tähtaegselt. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et kostja ei kaotanud õigust nõuda leppetrahvi lepingu eritingimuste punkti 36 alusel seoses täitmisakti allkirjastamata jätmisega 31.03.2019
2-19-12802 (01.04.2019) ning teade leppetrahvi nõudmise kavatsusest on esitatud kooskõlas lepingu punktiga
107.Hageja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid kostja 03.05.2019 nõudeavalduses (I kd, lk 61) toodud leppetrahvi summale 14 500 eurot perioodi 02.04.2019 kuni 30.04.2019 eest (29 päeva * 500 eurot) ega 03.06.2019 nõudeavalduses (I kd, lk 62) toodud leppetrahvi summale 15 500 eurot perioodi 01.05.2019 kuni 31.05.2019 eest (31 päeva * 500 eurot).
108.Hageja väidab üldsõnaliselt, et kostja on nõudnud leppetrahvi tasumist kokku summas 98 500 eurot ning on leidnud, et leppetrahv on ebamõistlikult suur ega korreleeru hageja väidetava kohustuste rikkumisega. Hageja taotleb leppetrahvi vähendamist kooskõlas VÕS § 162 lg-s 1 sätestatuga.
109.Kohus on ülal punktis 61 hinnanud hageja vastuväidet ja taotlust leppetrahvi vähendamiseks ning leidnud, et kostja nõutud ja tasaarvestatud leppetrahv ei ole ebamõistlikult suur ning aluseid leppetrahvi vähendamiseks ei esine.
110.Seega kohus leiab, et kostjal oli õigus nõuda hagejalt leppetrahvi kokku summas 30 000 eurot perioodi 02.04.2019 kuni 31.05.2019 eest seoses täitmisakti tähtaegse allkirjastamata jätmisega. Tasaarvestuse kehtivus
111.Kostja esitas hagejale 20.06.2019 tasaarvestusavalduse (I kd, lk 63), milles tasaarvestas leppetrahvinõude summas 52 500 eurot hageja arve nr 1995 alusel tasumisele kuuluva summaga.
112.VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
Pooled ei vaidle, et kostja oli kohustatud tasuma arve nr 1995 kogu ulatuses.
Kohus on tuvastanud, et kostjal oli hageja vastu leppetrahvinõue summas 52 500 eurot.
115.Eeltoodust tulenevalt kohus tuvastab, et kostjal oli õigus tasaarvestada oma nõue summas 52 500 eurot hageja nõudega arve 1995 tasumiseks kattuvas ulatuses ning hageja nõue arve 1995 tasumiseks 52 500 euro ulatuses lõppes 20.06.2019 tasaarvestusega vastavalt VÕS § 186 p-le 2.
116.Seega ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt arve 1995 alusel 52 500 euro tasumist ning kohus jätab hagi nimetatud ulatuses rahuldamata. Viivis
117.Hageja nõuab arve nr 1995 tasumisega viivitamise eest viivist alates 12.06.2019, kuivõrd arve maksetähtajaks on hageja märkinud 11.06.2019.
118.Kostja vaidleb viivisenõudele vastu põhjendusega, et hageja esitas arve nr 1995 alles 11.06.2019, mistõttu juba ainuüksi seetõttu ei saanud maksetähtaeg saabuda 11.06.2019 ehk arve esitamisega samal päeval. Kostja põhjendab oma vastuväidet lepingu eritingimuste punktiga 32, mis nägi ette nägi ette maksetähtaja 45 päeva arve saamisest ja lepingu üldtingimuste punktiga 12.2.3, mille kohaselt teeb tellija lepingujärgselt töövõtjale tasumisele kuuluva viimase makse pärast täitmisakti allkirjastamist. Kohus nõustub kostjaga, et 11.06.2019 seisuga ehk arve esitamise päeval ei saanud arve 1995 tasumise tähtaeg olla saabunud. Kohus nõustub, et kui lähtuda lepingu eritingimuste p-s 32 toodud 45-päevasest maksetähtpäevast, siis saabus arve nr 1995 maksetähtpäev alles 26.07.2019. Kui lähtuda lepingu üldtingimuste p 11.2.3 teisest lausest, siis ei olnud arve nr 1995 maksetähtpäev saabunud ka kostja vastuse esitamise ajaks.
119.Kohus tuvastab, et 20.06.2019 seisuga ei olnud arve nr 1995 maksetähtpäev saabunud ega kohustus sissenõutavaks muutunud. Kuivõrd kohus tuvastas, et arve 1995 tasumise kohustus
2-19-12802 lõppes VÕS § 186 p 2 alusel tasaarvestuse tegemisega 20.06.2019 ehk enne kohustuse sissenõutavaks muutumist, ei ole kostja olnud arve nr 1995 tasumisega viivituses. Kohus jätab hagi rahuldamata ka vastavas viivisenõudes.
(III)
120.Seonduvalt arve nr 2076 tasumisega viivitamise eest esitatud nõudega ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle:
120.1.koosõlas lepingu kolmanda peatüki p-ga 16 andis hageja kostjale täitmisaja tagatisekokku summas 128 175 eurot ehk koos käibemaksuga 153 810 eurot;
120.2.vastavalt lepingutingimustele tagastab tellija täitmisaja tagatise töövõtjale 15 tööpäeva jooksul pärast garantiiaegse tagatise esitamist tellijale;
120.3.26.06.2019 esitas hageja kostjale garantiikirja ja arve nr 2076 summas 153 810 eurot täitmisaja tagatise tagastamiseks maksetähtpäevaga 10.07.2019;
120.4.kostja tagastas tagatise 17.07.2019.
121.TsÜS § 135 lg 1 kohaselt tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
122.Kuivõrd hageja esitas garantiikirja 26.06.2019 (kolmapäev), algas 15 tööpäeva pikkuse tähtaja kulgemine järgmisel tööpäeval ehk 27.06.2019 (neljapäev) ning tähtpäev saabus 15. tööpäeval, milleks on 17.07.2019 (kolmapäev).
123.Kohus tuvastab, et kostja poolt tagatise tagastamine 17.07.2019 oli tähtaegne ning kostja ei ole viivitanud tagatise tagastamisega.
124.Kohus jätab seetõttu hageja viivisenõude arve nr 2076 tasumisega viivitamise eest rahuldamata. (IV)
125.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus kulud hageja kanda.
126.TsMS § 162 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS 144 p 1 kohaselt Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
127.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
128.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusabi 49 tunni ja 5 minuti ulatuses vandeadvokaadi poolt tunnitasuga 120 eurot (arvestamata käibemaksu). Kokku moodustavad kostja lepingulise esindaja kulud 5 890 eurot. Kostja on käibemaksukohustuslane ning on palunud menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta.
129.Hageja ei ole kostja menetluskulude osas seisukohta ega vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja kulud, sh nii osutatud õigusteenuse maht kui ka tunnitasu, on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades kooskõlas turuolukorraga, põhjendatud ja vajalikud. Kohus arvestab muuhulgas ka asjaolu, et hageja lepingulise esindaja kulud käesolevas vaidluses olid suuremad nii mahu kui ka tunnitasu mõttes.
2-19-12802
130.Kostja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
131.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.