nende Võlgnik X (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik (võlausaldaja): AS SEB Pank (registrikood 10004252), lepinguline esindaja Triin Uukkivi Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 13. detsembri 2021. a määrus muutmata.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta X kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (võlgnik) esitas 26. septembril 2015 Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Maakohus kuulutas võlgniku pankroti välja 22. detsembril 2015. Maakohus algatas 15. juuni 2016. a määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Määrusest nähtuvalt jäi võlgniku võlausaldajal AS-il SEB Pank tunnustatud nõude eest raha saamata 141 064,27 eurot. Maakohus kohustas võlgnikku täitma kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi ja esitama kohtule iga-aastaselt alates 15. juunist 2016 usaldusisiku aruande. Maakohus selgitas võlgnikule usaldusisiku ülesandeid ja võlgniku kohustusi menetluse kestel.
2.Võlgnik esitas kohtule aruanded 20. veebruaril 2018, 23. aprillil 2019, 24. juunil 2019, 26. oktoobril 2020, 16. juunil 2021. Võlgnik esitas 24. juunil 2019 aruanded perioodide 15.06.201614.06.2017, 15.06.2017-14.06.2018 ja 15.06.2018-14.06.2019 kohta ning konto väljavõtted, millest nähtuvalt ei ole nendel perioodidel võlausaldajatele väljamakseid tehtud. 2019. aasta aruandest nähtuvalt töötab võlgnik alates 18. juunist 2019 Q OÜ-s. Perioodi 15.06.2016-14.06.2017 aruandest nähtuvalt on võlgnik kandideerinud tööle X, Y, C ja T poodidesse. Võlgniku kulud kannab tema elukaaslane. Võlgnik esitas 26. oktoobril 2020 aruande perioodi 15.06.2019-15.06.2020 ja 16. juunil 2021 aruande perioodi 15.06.2020-16.06.2021 kohta, millest nähtuvalt töötab võlgnik 0,6 kohaga alates
1.augustist 2020 müüjana V OÜ-s ning tema töötasu suurus jääb alla 500 euro. 2020. aasta aruande kohaselt on võlgniku söögikuluks 100-200 eurot kuus ja transpordikuluks 200-300 eurot kuus (kohtuistungil selgitas võlgnik, et transpordikulude suurus on aasta kohta). Võlgnik märgib, et igakuised kulud kannab tema elukaaslane. Võlgnik kannab kulud enda telefoni arvetega seoses, zone.ee, spordiklubile ja võlausaldajale iga kuu. Aruandest nähtuvalt on võlgnik võlausaldajale teinud väljamakseid järgmiselt: detsembris 2019 100 eurot; jaanuarist kuni juulini 2020 25 eurot kuus; augustis 2020 35 eurot; septembris on kohtutäitur palgast võlausaldajale kinni pidanud 3040 eurot; oktoobris 2020 50 eurot. 2021. aasta aruande kohaselt on võlgniku söögikuluks 100200 eurot kuus ja transpordikuluks 200 eurot kuus ning elukaaslane kannab üüri, kommunaalkulud, tv, koera kliiniku kulud. Aruandest nähtuvalt on võlgnik võlausaldajale teinud väljamakseid järgmiselt: novembrist 2020 kuni juunini 2021 50 eurot kuus. 22.06.2021 vastuses palus võlgnik vabastada teda pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja lõpetada menetlus. Puudutatud isiku seisukoht
3.Võlausaldaja palus jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Võlausaldaja teatas kohtule, et kokku on võlausaldajale laekunud kohustustest vabastamise menetluse jooksul 1017,69 eurot, mis on väga väike osa võlgnevusest. Võlausaldaja leidis, et võlgnik ei ole tõendanud, et ta oleks aktiivselt otsinud tööd. Võlgnik läks tööle alles 18. juunil 2019. Töötamine ainult kahel viimasel
2(7)
aastal 0,6 kohaga müüjana alla 500 euro suuruse palgaga ei ole võlausaldaja hinnangul tegelemine mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta oleks otsinud tasuvamat tööd või et tal ei ole võimalik töötada täiskohaga. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS §-s 173 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldaja huve. Võlgnik ei ole teinud piisavalt pingutusi, et leida mõistlikult tulutoovat tegevust ning saadava tulu eest vähendada võlgnevust arvestatavas ulatuses. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus keeldus 13. septembri 2021. a määrusega võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast ja lõpetas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Maakohus leidis, et võlgniku käitumisest ei nähtu initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Perioodil 15.06.2016 kuni 18.06.2019, kokku 3 aastat, on võlgnik olnud töötu. Võlgnik ei ole tõendanud, et ta oleks pidevalt ja aktiivselt tööd otsinud või, et oleksid esinenud objektiivsed asjaolud (nt meditsiinilised põhjused), mis oleksid töö otsimist ja leidmist takistanud. Ärakuulamisel avaldas võlgnik kohtule, et ta oli perioodil 15.06.2016 kuni 18.06.2019 töötu ja võib-olla „mitte piisavalt tööotsija“, proovipäeval käis, aga töö ei sobinud. Võlgnik on asunud tulu teenima alles kolm aastat peale kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Alates
18.juunist 2019 tegeles võlgnik Q OÜ-s käsunduslepingu alusel koristustöödega ja tema igakuiseks sissetulekuks oli 100 eurot. Alates 1. augustist 2020 töötab võlgnik V OÜ-s müüjana, kus tööle asumisel töötas 0,6 kohaga ning alates augustist 2021 täiskohaga, töötasuga 5 eurot tund. Maakohtu hinnangul ei nähtu võlgniku tegevusest endast parima andmist võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Võlgnik on PankrS §-s 173 lg 1 kohaselt kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Maakohus on menetluse kestel korduvalt sellele juhtinud võlgniku tähelepanu. Kuigi võlgnik on kolm aastat peale kohustustest vabastamise menetluse algust 18. juunil 2019 asunud tulu teenima, siis Q OÜ-s 100 eurose kuusissetulekuga töötamist ei saa kohtu hinnangul pidada mõistlikult tulutoovaks tegevuseks, samuti ei ole põhjendatud üksnes osalise tööajaga töötamine, kui selleks objektiivsed põhjused puuduvad. Võlgnik ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta oleks otsinud tasuvamat tööd või, et tal ei olnud võimalik töötada täiskohaga. Kohus on andnud ka 22. novembril 2021 toimunud ärakuulamisel võlgnikule võimaluse selgitada, miks ta alates 1. augustist 2020 kuni 2021. aasta augustini töötas üksnes 0,6 kohaga, kuid võlgnik kohtule täiendavaid selgitusi ei esitanud. Eeltoodule tuginedes asus maakohus seisukohale, et võlgnik on rikkunud kohustustest vabastamise menetluse kestel PankrS §-s 173 lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Maakohus leidis, et viie aasta jooksul võlausaldaja nõude rahuldamist 0,72% ulatuses tuleb pidada marginaalseks. Võlgnik ei ole teinud menetluse vältel piisavalt pingutusi, et leida mõistlikult tulutoovat tegevust ning saadava tulu eest vähendada võlgnevust arvestatavas ulatuses. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiks on võlgniku kohustuste maksimaalse täitmise tagamine ehk siis võlgnik peab menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Tuvastatud asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole oma PankrS §-s 173 lg 1 sätestatud kohustusi täitnud ja on kahjustanud sellega võlausaldajate huve, mistõttu esineb PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast.
3(7)
Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 1 nimetatud kohustust süüliselt. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgnikul ei olnud võimalik kolme aasta jooksul alates kohustustest vabastamise menetluse algatamisest tööd leida. Suure tõenäosusega oleks võlgnik leidnud tööd klienditeenindajana või muul ametikohal, kus piisab põhiharidusest. Mitte tegeledes mõistlikult tulutoova tegevuse ning selle otsimisega, tegutses tahtlikult, kantuna soovist mitte rahuldada võlausaldaja nõuet, seega on võlgnik rikkunud oma PankrS § 173 lg 1 nimetatud kohustusi. Määruskaebus
5.Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik leiab, et maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust. Võlgnik selgitab, et võlga on veel tasuda 140 046,58 eurot. Võlgnikul ei ole vara, tal ei ole oskusi ega väljavaateid oluliselt suuremale sissetulekule, kui see on olnud viimase 6 aasta jooksul. Võlgnik ei näe, et see võlgnevus saaks üldse tema eluajal tema poolt tasutud. Võlgniku jaoks on olukord väljapääsmatu. Võlgnik ei ole midagi varjanud ja on jooksvalt oma võimaluste piires väikeste osade kaupa võlga tasunud. Kohus on määranud võlgade vabastamise menetluses võlgniku usaldusisikuks võlgniku enda. Võlgnik märgib, et temal ei ole selliseid erialaseid teadmisi, mille puhul võiks eeldada, et ta suudab usaldusisiku rolli täita. Menetluse edasine käik
6.Võlausaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
8.Ringkonnakohus määras võlgnikule 19. jaanuaril 2022 tähtaja kohtu küsimustele vastamiseks. Võlgnik esitas vastuse 21. jaanuaril 2022.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
10.Maakohus leidis, et võlgnik on süüliselt rikkunud pankrotiseaduse (PankrS) § 173 lg-s 1 nimetatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Seetõttu keeldus maakohus PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel võlgnikku kohustustest vabastamast. Võlgnik maakohtuga ei nõustu ja palub maakohtu määruse tühistada. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Vastavalt PankrS § 175 lg-le 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos;
4(7)
2) võlgnik on rikkunud süüliselt §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Seega on praegusel juhul kohtul õigus võlgniku kohustustest vabastamisest keelduda, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173 lg 1 nimetatud kohustusi, 2) võlgnik on PankrS §-s 173 lg 1 nimetatud kohustuse rikkumisel käitunud süüliselt ehk tahtluse või raske hooletusega ning 3) võlgnik on kahjustanud oma kohustuse rikkumise tagajärjel võlausaldajate huvisid. Maakohus kohustas 15. juuni 2016 määrusega võlgnikku täitma kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi ja esitama kohtule iga-aastaselt alates 15. juunist 2016 usaldusisiku aruande. Maakohus selgitas võlgnikule usaldusisiku ülesandeid ja võlgniku kohustusi menetluse kestel. Maakohus selgitas mh seda, et võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti seda, et peab võlgnik andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Maakohus nõudis menetluse ajal võlgnikult aruannete esitamist ja selgitas igal korral võlgnikule mh seda, et aruandest peab nähtuma info ja tõendid mõistlikult tulutoova tegevuse otsimise kohta, tõend töötuna arveloleku kohta, info ja tõendid Töötukassa vahendusel ette võetud tegevuste kohta töökoha leidmiseks, tõendid selle kohta, millal ja kuhu on võlgnik tööle kandideerinud ja milline on olnud tööandjate tagasiside (kohtu 12. veebruari 2018, 11. aprilli 2019 ja 26. oktoobri 2020 aruande esitamise nõuded). Samuti selgitas maakohus, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Maakohus hoiatas, et PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Maakohus selgitas võlgnikule 10. juunil 2019 toimunud istungil PankrS § 173 lg-t 1. Arvestades maakohtu korduvaid selgitusi, ei saanud kolleegiumi hinnanul võlgnikule jääda tema kohustused menetluse kestel ebaselgeks. Sel põhjusel ei ole põhjendatud ka võlgniku väited selle kohta, et ta ei suuda usaldusisiku rolli täita. Isegi kui usaldusisikuks oleks määratud teine isik, ei annaks see kolleegiumi hinnangul alust leida, et see oleks praeguse menetluse tulemust muutnud või et usaldusisikuks kellegi teise määramine oleks taganud selle, et võlgnik oleks aktiivsemalt tegelenud mõistlikult tulutoova tegevuse otsimisega. See, kas võlgnik on tegelenud mõistliku tulutoova tegevusega, on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus saab teha kohtu ette toodud asjaolude ja esitatud tõendite alusel. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud.
11.Ringkonnakohus palus võlgnikul täiendavalt selgitada, kas ta otsis ajavahemikul 15. juunist 2016 kuni 17. juunini 2019 aktiivselt tööd ja mis põhjusel töötas võlgnik Q OÜ-s ja V OÜ-s osalise koormusega, mitte täistööajaga. Samuti palus ringkonnakohus selgitada, millistel töökohtadel on võlgnik enne kohustustest vabastamise menetluse algatamist töötanud ja mis on olnud tema töötasu suuruseks. Need asjaolud on vajalikud selleks, et kohus saaks hinnata, kas võlgnik tegeles mõistlikult tulutoova tegevuse otsimisega ja kas pärast tööle asumist esinesid võlgnikul põhjused, mis takistasid või välistasid täistööajaga töötamise. Kuna võlgnik
5(7)
täiendavaid asjaolusid ringkonnakohtule välja ei toonud, siis saab kolleegium lähtuda üksnes maakohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest. Maakohtule 20. veebruaril 2018 esitatud aruandes märkis võlgnik, et tegeleb aktiivselt töö otsimisega ja esitas kohtule väljavõtte, millest nähtub, et võlgnik kandideeris X poodi klienditeenindajaks.
23.aprillil 2019 esitatud aruandes võlgnik välja ei toonud, mida ta on töökoha otsimiseks teinud.
10.juunil 2019 toimunud istungil selgitas võlgnik, et on tööd otsinud, aga ei ole kirju alles hoidnud. Võlgnik avaldas, et saab üksnes klienditeenindajana töötada ja töö, mis on 9st 21ni ei sobi, sest võlgnikul on koer. Võlgnik esitas 24. juunil 2019 aruanded perioodide 15.06.2016-14.06.2017, 15.06.201714.06.2018 ja 15.06.2018-14.06.2019 kohta. Aruandest nähtuvalt on võlgnik perioodil 15.06.2016-14.06.2017 kandideerinud X, Y, C ja W poodidesse. Perioodi 15.06.2017-14.06.2018 aruandest nähtuvalt on võlgnik lisaks kandideerinud G OÜ-sse ja B AS-i. Perioodi 15.06.201814.06.2019 aruandest nähtuvalt töötab võlgnik alates 18. juunist 2019 Q OÜ-s.
16.juunil 2021 esitatud aruande kohaselt töötab võlgnik alates 1. augustist 2020 0,6 kohaga müüjana V OÜ-s.
22.novembril 2021 toimunud istungil selgitas võlgnik, et ei töötanud Q OÜ-s täiskohaga, sissetulek oli 100 eurot ja päeva jooksul võis olla 2 tundi tööd. Samuti avaldas võlgnik, et alates augustist 2021 töötab ta täiskohaga V OÜ-s. Eeltoodust nähtub, et võlgnik ei töötanud ajavahemikul 15 juunist 2016 kuni 17. juunini 2019. Aruannete kohaselt kandideeris võlgnik sel perioodil (kolme aasta jooksul) kuuele töökohale. Kohtuistungil selgitas võlgnik, et oli võib-olla mitte piisavalt tööotsija, proovipäeval käis ja ei sobinud.
18.juunist 2019 töötas võlgnik Q OÜ-s osalise koormusega. Alates 1. augustist 2020 asus võlgnik 0,6 kohaga tööle V OÜ-s ja alates augustist 2021 töötab ta täiskohaga V OÜ-s. 21. jaanuari 2022 vastuses ringkonnakohtule võlgnik ei selgitanud, mis põhjusel ta Q OÜ-s ja V OÜ-s osalise koormusega töötas, mitte täistööajaga. Maakohus tõi määruses mh välja, et 22. novembril 2021 toimunud ärakuulamisel andis kohus võlgnikule võimaluse selgitada, miks ta alates 1. augustist 2020 kuni augustini 2021 töötas üksnes 0,6 kohaga. Võlgnik maakohtule täiendavaid selgitusi ei esitanud. Võlgnik ei esitanud täiendavaid põhjendusi osalise tööajaga töötamise kohta ka ringkonnakohtule. Võlgnik ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et tal oli takistatud täistööajaga töö leidmine. Ajavahemikul 15. juunist 2016 kuni 17. juunini 2019 kandideeris võlgnik üksnes kuude kohta tööle, mis ei ole piisav mõistlikult tulutoova tegevuse otsimiseks. Võlgnik avaldas, et ta käis proovipäeval ja töö ei sobinud. Võlgnik leidis, et koera tõttu ei sobi talle töö, mis on 9st. Menetluse ajal tasus võlgniku igapäevaseid kulusid elukaaslane. Kolleegiumi hinnangul ei ole võlgnik välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et võlgnik tegeles aktiivselt mõistlikult tulutoova tegevuse otsimisega (täistööajaga töö leidmisega) või mõjuvaid põhjuseid, millest nähtuks, et võlgnikul ei olnud võimalik täistööajaga töötada.
6(7)
Maakohus järeldas, et tegevusetus on olnud tahtlik. Kolleegium nõustub selle järeldusega. Maakohus selgitas menetluse ajal seda kohustust võlgnikule korduvalt.
12.Eeltoodust tulenevalt ei esine alust maakohtu määruse tühistamiseks.
13.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda. Võlausaldaja teatas, et tal ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, mistõttu ei tule võlgnikult võlausaldajale määruskaebemenetluse kulusid hüvitada.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.