Võlgnik X X (pankrotis, isikukood xxxxxxxxxxx) Võlausaldaja AS SEB Pank (registrikood 10004252), esindaja YY
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata XX (X) taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja võlgniku kohustustest vabastamiseks.
2.Lõpetada XX (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus ja keelduda XX (pankrotis) tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
3.Vabastada XX (pankrotis) võlgniku usaldusisiku kohustustest.
4.Avaldada teade XX (pankrotis) kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
Harju Maakohtu 22.12.2015 määrusega kuulutati välja XX (X) pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Peeter Sepper. 15.06.2016 määrusega lõpetas kohus XX (pankrotis) pankrotimenetluse selle raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ning algatas XX (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse, jättis usaldusisiku määramata ning kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2.22.06.2021 esitas võlgnik kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning tema kohustustest vabastamiseks.
3.28.06.2021 kohtunõudega küsis kohus võlausaldajalt AS SEB Pank seisukohta võlgniku 22.06.2021 avalduse osas.
4.Võlausaldaja AS SEB Pank vaidleb oma 12.07.2021 seisukohas võlgniku avaldusele vastu. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku vabastamine tema poolt täitmata kohustustest ei ole põhjendatud. Võlausaldaja osundab, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-49-16 selgitanud, et võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lõiked 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. Võlgnik ei peaks vabanema kohustustest n.ö automaatselt PankrS § 175 lg-s 1 sätestatud viie aasta pikkuse tähtaja möödumisel. Võlgniku vabastamine tema kohustustest riivab olulisel määral võlausaldajate õigusi, sest tulenevalt PankrS § 176 lg-st 1 lõpeb nende õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmist. Kohustustest vabastamise menetlus moodustab osa pankrotimenetlusest ja järgib seega PankrS §-s 2 märgitud eesmärke, sh rahuldada võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel. Võlausaldajal jäi tunnustatud nõude eest võlgniku pankrotimenetluses raha saamata 141 064,27 eurot. Kokku on võlausaldajale laekunud kohustustest vabastamise menetluse jooksul 1017,69 eurot, mis on väga väike osa võlgnevusest. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-12-53592 märkinud, et võlgnikul on võimalik saada kohustustest vabaks üksnes juhul, kui ta on täitnud ettenähtud seadusest tulenevad kohustused ning suutnud kohustuste täitmist kohtule ka tõendada. Juhul kui võlgnik ei ole enda kohustusi täitnud, peab ta tooma kohtu ette asjaolud ja tõendama, et ta ei rikkunud kohustusi süüliselt või ei kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnikul tuli esitada iga-aastaselt alates 15.06.2016 kohtule aruanne, mis pidi sisaldama vähemalt selgitust võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse kohta ja võlgniku arvelduskonto väljavõtteid. Vaatamata sellele, et võlausaldaja küsis 20.09.2017 esimese aasta aruannet, võlgnik seda ei esitanud. Võlausaldaja 06.02.2018 korduva järelepärimise peale saatis kohus 12.02.2018 võlgnikule kirja, milles kohustas võlgnikku esitama usaldusisiku aruande, millest nähtub võlgniku elukoha, tulutoova tegevuse ja sissetulekute ülevaade; võlgnikule üle antud osa sissetulekutest (PankrS § 173); võlausaldajate nõuete rahuldamiseks eraldatud ning välja makstud summad ja summade arvutuskäigud (PankrS § 172); info ja tõendid mõistlikult tulutoova tegevuse otsimise kohta, tõend töötuna arveloleku kohta, info ja tõendid Töötukassa vahendusel ette võetud tegevuste kohta. Võlgnik esitas aruande, millele oli lisatud ainult ühele töökohale kandideerimist tõendav kiri ning konto väljavõte 5 kuu kohta. Ka järgmise aasta kohta ei esitanud võlgnik aruannet enne, kui kohus teda selleks 11.04.2019 kirjaga kohustas. Pealegi esitas võlgnik siis ainult aruande, mitte aga muid kohtu poolt nõutud dokumente. 10.06.2019 võlgniku ärakuulamisel kohtus andis kohus võlgnikule tähtaja aruannete koos lisadega esitamiseks perioodide 15.06.2016-14.06.2017, 15.06.201714.06.2018 ja 15.06.2018- 14.06.2019 kohta hiljemalt 26.07.2019. Võlgnik esitas aruanded, kus tõi esile, kuhu on tööle kandideerinud ja selgitas 10.06.2019 ärakuulamisel kohtule, et ta on inimene, kes ei hoia alles kirju. Samas oli kohus varasemalt võlgnikule 12.02.2018 ja 11.04.2019 kirjades selgitanud, et võlgnikul tuleb esitada tõendid mõistlikult tulutoova tegevuse otsimise kohta ja selle kohta, millal ja kuhu on võlgnik tööle kandideerinud ning milline on olnud tööandjate tagasiside. Võlgnik ei saa mõistlikult eeldada, et ta ei pea kohustustest vabastamise menetluse raames oma väiteid tõendama. Ka perioodi 15.06.2019–15.06.2020 kohta esitas võlgnik aruande alles pärast kohtu 26.10.2020 kirja. Seega ei esitanud võlgnik aruandeid ja muid dokumente nii, nagu 15.06.2016 määruse ja kohtu kirjade kohaselt oli ette nähtud, rikkudes sellega PankrS § 173 lg 2. Võlgnik ei tõendanud, et ta oleks pidevalt ja aktiivselt otsinud tööd. Võlgnik läks tööle alles 18.06.2019. Ei ole eluliselt usutav, et võlgnikul ei olnud võimalik kolme aasta jooksul alates kohustustest vabastamise menetluse algatamisest leida tööd Harjumaal, kus üldteada asjaolu kohaselt ei olnud sel perioodil tööpuudust ning suure tõenäosusega oleks võlgnik leidnud tööd juba varem klienditeenindajana või muul ametikohal, kus piisab põhiharidusest. Kohustustest vabastamise menetluse mõtte kohaselt tuleks võlgnikul tegeleda kogu aeg aktiivselt töö leidmisega, mis võimaldaks võlausaldajate nõudeid menetluse kestel võimalikult suures ulatuses rahuldada. Töötamine ainult kahel viimasel aastal 0,6 kohaga müüjana alla 500 euro suuruse palgaga ei ole võlausaldaja hinnangul tegelemine mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta oleks otsinud tasuvamat 2 (5)
tööd või et tal ei ole võimalik töötada täiskohaga. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik ei ole teinud kogu menetluse aja jooksul piisavalt pingutusi, et leida mõistlikult tulutoovat tegevust ning saadava tulu eest vähendada võlgnevust arvestatavas ulatuses.
5.22.11.2021 kuulas kohus võlgniku vande all ära. Vastusena kohtu küsimusele, mida võlgnik tegi (kas otsis tööd, alustas õpinguid vms), et perioodil 15.06.2016 – 18.06.2019 tööd leida, avaldas võlgnik, et otsis tööd, õpinguid ei alustanud. Kool on lõpetamata, eriala ei ole, tavaline klienditeenindus. Võlgnik avaldas, et oli võib-olla mitte piisavalt tööotsija, proovipäeval käis ja ei sobinud. Alates 18.06.2019 tegeles võlgnik XXX OÜ-s käsunduslepingu alusel koristustöödega ja tema igakuiseks sissetulekuks oli 100 eurot. Alates 01.08.2020 töötab võlgnik WWW OÜ-s, kus algselt töötas 0,6 kohaga ja alates augustist 2021 täiskohaga ning töötasu on 5 eurot tund. Miinimumtasu on saanud august, september, oktoober. Kohtu küsimusele, kas võlgnik arvab, et olukord läheb paremaks ja ta on võimeline millalgi rohkem maksma hakkama, vastas võlgnik, et seda on raske ennustada, summa on utoopiline, enne sureb ära. Kohtumääruse põhjendused
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Tulenevalt PankrS § 175 lg 2 p 1 ja p 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS §-s 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Vastavalt PankrS § 175 lg 51 kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
7.Käesolevaks ajaks on võlgniku XX (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus võlgniku XX (pankrotis) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS §-ile 175.
8.Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud.
9.Võlausaldaja on kohtule 12.07.2021 oma seisukoha kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas esitanud kirjalikult. Kohus on võlgniku vande all ära kuulanud 22.11.2021 ning kutsunud ärakuulamisele ka võlausaldaja AS SEB Pank, kes andis kohtule 21.10.2021 e-kirjaga teada, et ärakuulamisel osaleda ei soovi ning jääb 12.07.2021 esitatud seisukoha juurde.
10.Võlausaldaja AS SEB Pank leiab oma 12.07.2021 seisukohas, et võlgniku avaldus tuleb jätta rahuldamata. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik ei ole teinud kogu menetluse aja jooksul piisavalt pingutusi, et leida mõistlikult tulutoovat tegevust ning saadava tulu eest vähendada võlgnevust arvestatavas ulatuses. Võlausaldaja toob välja, et võlausaldajal jäi tunnustatud nõude eest võlgniku pankrotimenetluses raha saamata 141 064,27 eurot. Kokku on võlausaldajale laekunud kohustustest vabastamise menetluse jooksul 1017,69 eurot, mis on võlausaldaja hinnangul väga väike osa võlgnevusest.
11.Kohus märgib, et kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate 3 (5)
nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendid nr 3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei nähtu võlgniku XX (pankrotis) käitumisest initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamise menetlus on tänaseks kestnud enam kui viis aastat. Sellest ajast enamuse, perioodil 15.06.2016 kuni 18.06.2019, kokku 3 aastat, on võlgnik olnud töötu. Võlgnik ei ole tõendanud, et ta oleks pidevalt ja aktiivselt tööd otsinud või, et oleksid esinenud objektiivsed asjaolud (nt meditsiinilised põhjused), mis oleksid töö otsimist ja leidmist takistanud. 22.11.2021 toimunud ärakuulamisel on võlgnik kohtule avaldanud, et ta oli perioodil 15.06.2016 kuni 18.06.2019, mil ta oli töötu, võib-olla ``mitte piisavalt tööotsija``, proovipäeval käis, aga töö ei sobinud. Võlgnik on asunud tulu teenima alles kolm aastat peale 15.06.2016 kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Alates 18.06.2019 tegeles võlgnik XXX OÜ-s käsunduslepingu alusel koristustöödega ja tema igakuiseks sissetulekuks oli 100 eurot. Alates 01.08.2020 töötab võlgnik WWW OÜ-s müüjana, kus tööle asumisel töötas 0,6 kohaga ning alates augustist 2021 täiskohaga, töötasuga 5 eurot tund. Kohtu hinnangul ei nähtu võlgniku tegevusest endast parima andmist võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Võlgnik, kelle suhtes on algatatud kohustustest vabastamise menetlus ei saa endale lubada olla ``mitte piisavalt tööotsija`` vaid on PankrS §-s 173 lg 1 kohaselt kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohus on menetluse kestel korduvalt juhtinud võlgniku tähelepanu asjaolule, et ta on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud täitma PankrS §-s 173 lg-st 1 tulenevaid kohustusi (12.02.2018 kohtunõue, 11.04.2019 kohtunõue, 10.06.2019 ärakuulamine, 26.10.2020 kohtunõue). Kuigi võlgnik on kolm aastat peale kohustustest vabastamise menetluse algust 18.06.2019 asunud tulu teenima, siis XXX OÜ-s 100 eurose kuusissetulekuga töötamist ei saa kohtu hinnangul pidada mõistlikult tulutoovaks tegevuseks, samuti ei ole põhjendatud üksnes osalise tööajaga töötamine, kui selleks igasugused objektiivsed põhjused puuduvad. Võlgnik ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta oleks otsinud tasuvamat tööd või, et tal ei olnud võimalik töötada täiskohaga. Kohus on andnud ka 22.11.2021 toimunud ärakuulamisel võlgnikule võimaluse selgitada, miks ta alates 01.08.2020 kuni augustini 2021 töötas üksnes 0,6 kohaga, kuid võlgnik kohtule täiendavaid selgitusi ei esitanud. Tuginedes eeltoodule on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud kohustustest vabastamise menetluse kestel PankrS §-s 173 lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida.
12.Vastavalt Harju Maakohtu 15.06.2016 kohtumäärusele jäi võlausaldajal AS SEB Pank tunnustatud nõude eest saamata 141 064,27 eurot. Võlausaldaja on kohtule 12.07.2021 teatanud, et kohustustest vabastamise menetluse jooksul on võlausaldajale laekunud kokku 1017,69 eurot, mis on üksnes 0,72% kogunõudest. Kohus osundab, et Riigikohus on pidanud kolme aasta jooksul võlausaldaja nõude rahuldamist üksnes 0,3% ulatuses marginaalseks summaks (Riigikohtu 04.05.2016 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16). Kohus leiab, et viie aasta jooksul võlausaldaja nõude rahuldamist 0,72% ulatuses tuleb samuti pidada marginaalseks. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole teinud menetluse vältel piisavalt pingutusi, et leida mõistlikult tulutoovat tegevust ning saadava tulu eest vähendada võlgnevust arvestatavas ulatuses. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiks on võlgniku kohustuste maksimaalse täitmise tagamine ehk siis võlgnik peab menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Tuvastatud asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole oma PankrS §-s 173 lg 1 sätestatud kohustusi täitnud ja on kahjustanud sellega võlausaldajate huve, mistõttu esineb PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast.
13.Õiguse keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast annab üksnes PankrS §-s 173 nimetatud kohustuse süüline rikkumine (Riigikohtu 27.02.2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-1-13). Kohus leiab, et X X (pankrotis) on rikkunud PankrS § 173 lg 1 nimetatud kohustust süüliselt. Võlaõigusseadus (VÕS) § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 3 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 4 (5)
lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgnikul ei olnud võimalik kolme aasta jooksul alates kohustustest vabastamise menetluse algatamisest leida tööd Harjumaal, kus üldteada asjaolu kohaselt ei olnud sel perioodil tööpuudust ning suure tõenäosusega oleks võlgnik leidnud tööd juba varem klienditeenindajana või muul ametikohal, kus piisab põhiharidusest. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik, mitte tegeledes mõistlikult tulutoova tegevuse ning selle otsimisega, tegutses tahtlikult, kantuna soovist mitte rahuldada võlausaldaja nõuet – seega on võlgnik rikkunud oma PankrS § 173 lg 1 nimetatud kohustusi süüliselt.
14.Kuivõrd kohus on seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma PankrS §-s 173 lg 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida süüliselt, tuleb vastavalt PankrS § 175 lg 2 p 2 keelduda füüsilisest isikust võlgnikku XX (pankrotis) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
15.PankrS § 175 lg 8 kohaselt kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuivõrd kohus keeldub XX (pankrotis) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast tuleb XX (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus lõpetada.
17.PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.