3.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 22.02.2022 kell 11.00, videokonverentsi kaudu. Võlausaldajatel tuleb üldkoosolekul osalemise soovist teatada hiljemalt 17.01.2022, saates taotluse e-posti aadressile: [email protected]. Taotluses tuleb märkida tsiviilasja number ja isiku andmed.
4.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
5.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
6.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
7.Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.
9.Määrata ajutise halduri tasuks 693 eurot (sh käibemaks).
10.Välja mõista riigieelarvelistest vahenditest ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud 693 eurot, mis kanda OÜ Civilex arvelduarvele nr EExxx Swedbank.
11.Saata kohtumäärus võlgnikule ja pankrotihaldurile ning Riigi Tugiteenuste Keskusele pärast jõustumist ajutise pankrotihalduri tasu maksmiseks.
2-22-646
EDASIKAEBAMISE KORD
Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.
ASJAOLUD
1.J. P. esitas Viru Maakohtule 14.01.2022 pankroti- ja kohustustest vabastamise avalduse.
2.Viru Maakohtu 18.01.2022 määrusega võeti pankrotiavaldus menetlusse ja määrati ajutiseks halduriks Tiia Kalaus.
3.Ajutine pankrotihaldur esitas 04.02.2022 aruande, mille kohaselt võlgnikul töökoht puudub, võlgnikule on määratud töövõimetus 100%. Võlgnik on perekonnaseisult abielus. Esimene abielu M. P.iga oli sõlmitud perioodil 15.01.1994–28.02.1997 ja teine, kehtiv abielu, on sõlmitud 04.05.2000. Ülalpeetavad puuduvad, 2 täiskasvanud last. Kinnistusraamatu kohaselt on võlgniku elukohana registreeritud xxx, korteri omanikuna on registrisse kantud A. J. (ik xxx, alates 2000. aastast). Võlgniku ja tema abikaasa varasuhtele kehtib ühisvara vararežiim. Võlgniku abikaasa nimele oli alates 28.08.2002 (omandatud abielu ajal) registreeritud korteriomand xxx Kiviõli linnas. Korteriomand on võõrandatud kohtutäituri poolt 2.03.2021 hüpoteegipidaja Swedbank avalduse alusel. Lisaks oli M. P.i nimel alates 2006 (omandatud abielu ajal) kinnisasi xxx. Kinnisasi on võõrandatud 5.10.2020 kohtutäituri poolt hüpoteegipidaja Swedbank AS avalduse alusel. Rohkem kinnisasju ei ole ajutine haldur võlgniku või tema abikaasa omandis tuvastanud. Võlgniku nimele on registreeritud sõiduauto FORD FIESTA (v.l. 1995). Sõidukil on juba 2014 seatud kohtutäituri poolt käsutamise keelumärge. Võlgniku esitatud info kohaselt on sõiduk antud lammutusse. Võlgnik on märgitud kasutajaks sõidukile VAZ 21063 (v.l. 1991). Eeltoodu kohaselt leiab ajutine haldur, et võlgnikule kuuluvat sõidukit reaalselt ei eksisteeri ning see tuleb lugeda väärtusetuks varaks. Ajutine haldur ei ole võlgnikul registrisse kantud vara tuvastanud. Võlgnikul on arvelduskonto AS-is Swedbank, mille jääk oli 25.01.2022 seisuga 20,84 eurot ning samas ulatuses broneering kaardi kuutasudest. Konto jääk on muutuv, sest ajutine haldur on andnud võlgnikule nõusoleku rahaliste vahendite kasutamiseks seaduses sätestatud ulatuses. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik on eelneva aasta jooksul saanud Töötukassalt töövõimetustoetust ca 470 eurot/kuus (neto) ja sotsiaaltoetust 49 eurot/kuus, Kokku tulud 519 eurot/kuus. Arvestades, et isikul on 100% töövõimetus, siis pole prognoositavalt rohkem tulusid ette näha. Teistes arvelduskonto teenust pakkuvates krediidiasutustes kontod puuduvad. Maksu- ja Tolliameti kinnitusel perioodil 2020 - 2021 ei ole võlgnikule väljamaksete tegemist deklareeritud. Viimati on töötasu 2016.aastal deklareerinud OÜ X. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku nõudeid kolmandate isikute vastu. Ajutine haldur on tuvastanud, et J. P.i kontole on 2022 2.jaanuaril laekunud rahalised vahendid X OÜ-lt (laen 650 eurot, perioodiks 330 päeva). Rahalised vahendid on koheselt kantud edasi võlgniku pojale A. P.ile, selgitusega: pojale fie alustamiseks. Võlgniku esindaja kinnitusel on tegemist poja poolt isa nimel võetud laenuga, sest võlgnik ise ei oska kasutada elektroonilisi kanaleid raha saamiseks. Eeltoodu kohaselt on ajutise halduri arvates tegemist laenu tagasimaksmisel võlgniku poja kohustusega mitte võlgniku kohustusega. Äriregistri andmetel seosed äriühingutega puuduvad. Võlgnikul puudub realiseeritav vara. Tulu laekumisest eelduslikult rahalisi vahendeid arestida pole võimalik. Täitemenetluste registri kohaselt on võlgniku vastu kohtutäiturite menetluses 2 aktiivset täitemenetlust: OÜ X nõude jääk on 1 943,74 eurot ja millele lisandub kohtutäituri tasu 457,49 eurot. Swedbank AS on teatanud, et omab nõuet võlgniku vastu laenujäägi osas summas 16 402,19 eurot. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlausaldaja nõude tagatiseks olnud vara on realiseeritud enne ajutise halduri nimetamist kohtutäituri poolt. Muid nõudeid pole ajutisele haldurile teada. Prognoositavalt võib lisanduda laenukohustus X OÜ eest juhul, kui tegelikult laenuvõtjaks ja -saajaks oli võlgniku poeg. Võlgnik on oma vastuses esitanud nõude Bigbank ees. Laen oli võetud maja terrassi ehitamiseks, kuid puudub summa ning väidetav võlausaldaja ei ole ajutisele haldurile oma nõudest teatanud. Tuginedes eeltoodule on ajutise halduri
2-22-646 hinnangul võlgnikul võimalikke kohustusi võlausaldajatele summas 18 345,93 eurot. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks suure laenukoormuse teenindamine Swedbank ees. Kohustused on võetud ilmselt ajal, kui võlgnik ja tema abikaasa olid võimelised laenukoormust teenindama. Arvestades, et viimastel aastatel on võlgnik jäänud töövõimetuks, siis pole võimalik saadava tulu arvelt neid kohustusi täita. Ajutine haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mille kohaselt saaks väita, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu PankrS § 28 mõttes. Tagasivõitmise aluseid ei ole tuvastanud. Ajutise halduri hinnangul puudub pankrotimenetluses võlausaldajatel perspektiiv suuremas osas (kui üldse) oma nõudele rahuldust saada. Võlgniku tulu arvelt eelduslikult pole võimalik rahalisi vahendeid arestida. Käesoleval ajal puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutisele haldurile pole e-toimikust nähtav, kas võlgnik on esitanud koos pankrotiavaldusega avalduse PankrS § 170 kohaselt pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Juhul, kui sellist avaldust esitatud ei ole, siis on pankroti väljakuulutamiseks vajalik tasuda kohtu deposiiti pankrotimenetluse läbiviimiseks rahalisi vahendeid menetluskuludeks 2000 eurot. Juhul, kui kohtu deposiiti menetluskulude katteks rahalisi vahendeid ei tasuta, siis kuulub pankrotiavalduse menetlus lõpetamisele raugemise tõttu, sest võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Juhul kui kohus kuulutab välja võlgniku panroti, on ajutine haldur nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnikul vara puudub. Teadaolevaid kohustusi ca 18 345,93 eurot. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Võlgnik on maksejõuetu, kuna tal puuduvad varalised vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
5.Võlgnik on esitanud kohtule koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks kinnitusega, et ta kohustub täitma PankrS § 173 lg 1 nimetatud kohustusi. Vara pankrotimenetluse läbiviimiseks võlgnikul puudub. Kohus leiab, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja ei esine PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid, siis tuleb PankrS § 171 lg 11 tulenevalt võlgniku, J. P. pankrot välja kuulutada.
6.Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha ning pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise (PankrS § 31 lg 6). Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 33 lg 7). Tiia Kalaus on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab pankrotihalduriks Tiia Kalausi, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. Pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade) (PankrS § 33 lg 1).
7.Ajutine haldur palub määrata ajutise pankrotihalduri tasu 8,45 töötunni eest kokku 693 eurot, sh käibemaks. Kuna võlgnikul puudub vara ajutise menetluse kulude katteks palub ajutine haldur mõista välja riigieelarvelistest vahenditest ajutise halduri tasu 693 eurot, sh käibemaks OÜ Civilex arvelduarvele nr EEXXX Swedbank.
2-22-646 Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ja halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg ja tehtud kulutused põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse ja ei ole ülemäärane. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Saata kohtumäärus võlgnikule ja pankrotihaldurile teadmiseks ning Riigi Tugiteenuste Keskusele pärast jõustumist halduritasu maksmiseks.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.