Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. veebruar 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-107951
Tsiviilasi
Gregor Scar Kinkusti hagi Romet Pazuhanitši vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
318 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 2. septembri 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Romet Pazuhanitši apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
18. jaanuar 2022 kell 13:00
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja):
XXXXXXXXXX)
Romet
Pazuhanitš
(isikukood
Vastustaja (hageja): Gregor Scar Kinkust (isikukood
XXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 2. septembri 2021. a otsus osas, milles maakohus rahuldas hageja nõude 265 eurot ületavas osas ning menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hageja nõue 265 eurot ületava summa väljamõistmiseks rahuldamata ja jaotada menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega.
4.1.Rahuldada Gregor Scar Kinkusti hagi Romet Pazuhanitši vastu osaliselt.
4.2.Mõista Romet Pazuhanitšilt Gregor Scar Kinkusti kasuks välja 265 eurot.
4.3.Jätta Gregor Scar Kinkusti hagi Romet Pazuhanitši vastu rahuldamata 265 euro väljamõistmist ületavas osas.
4.4.Jätta menetluskuludest 83% Romet Pazuhanitši kanda ja 17% Gregor Scar Kinkusti kanda.
4.5.Mõista Romet Pazuhanitšilt Gregor Scar Kinkusti kasuks välja menetluskulude katteks hüvitis 49 eurot 50 senti.
4.6.Romet Pazuhanitšil tuleb väljamõistetud summad tasuda Gregor Scar Kinkusti arvelduskontole (Swedbank XXXXXXXXXXXXXXXXXX). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Gregor Scar Kinkust (hageja) esitas 31. märtsil 2021 Tartu Maakohtule hagi Romet Pazuhanitši (kostja) vastu leppetrahvi 318 euro väljamõistmiseks. Hageja korraldas portaalis www.auto24.ee sõiduki ZAZ XXXX (XXXXXXX) avaliku enampakkumise kestusega 15. veebruarist kuni 1. märtsini 2021. Enampakkumise võitis 500 eurot pakkunud kostja. Pärast enampakkumise lõppemist võttis kostja hagejaga elektronposti teel ühendust. Hageja vastas 1. märtsil 2021 kostjale, et soovib müügilepingut täita. Edaspidi suhtlesid pooled sõnumite kaudu. 1. märtsil 2021 pakkus kostja, et ta tuleks sõidukile järele
21.märtsil 2021 ning tasuks sõiduki eest kohapeal sularahas. Hageja oli nõus, kuid soovis sõiduki eest tasumist lähiajal. Sellega oli kostja nõus. 3. märtsil 2021 teavitas kostja hagejat, et on sattunud haiglasse ning väitis, et ei soovi sõiduki eest ülekannet teha, vaid soovib tehingu lõpule viia „kaup kauba vastu“. Kompromissina pakkus kostja välja, et tasuks pool rahast ülekandega ja pool sularahas kohapeal ning tegi ettepaneku, et sõiduk viiakse hageja juurest ära
20.märtsi paiku. 4. märtsil 2021 vastas hageja, et selline lahendus sobib ning edastas andmed tasumiseks. Selle peale vastas kostja, et teeb ülekande „täna või hiljemalt homme“. Hageja andis kostjale 14. märtsil 2021 teada, et vastavalt portaali auto24 enampakkumise tingimustele on müüjal (hagejal) õigus nõuda leppetrahvi 10% sõiduki hinnast, kui ostja (kostja) ei tasu ostusummat 14 päeva jooksul pärast enampakkumise võitmist. Kostja vastas, et kolmas isik on sõidukist huvitatud ja tuleb hageja juurde „ilmselt 25ndal“ ning „Teen teile ülekande
kohe, kui tema mulle teeb.“ Hageja esitas 16. märtsil 2021 nõudekirja kostjale, milles nõudis auto24 lepingutingimuste täitmist ehk sõiduki eest ostusumma tasumist hageja pangakontole.
17.märtsil 2021 esitas hageja kostjale leppetrahvi tasumise nõude maksetähtajaga 19. märts 2021. Leppetrahvi laekumise tähtaja möödumisel esitas hageja kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse leppetrahvi tasumise nõudes. Hageja selgitas, et tema nõude sisuks on leppetrahvi tasumise nõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1, § 161 lg 1 ning portaali auto24 kasutustingimuste alusel.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja võttis hageja nimetatud oksjonist osa ja võitis selle enampakkumisega 500 eurot. Kostja viibis sel ajal tõsise terviseprobleemiga Võru haiglas ning andis hagejale teada, et tuleb pärast seda kohe sõidukile järgi ja tasub sularahas. Kuid hageja teatas, et müüs sõiduki kallimalt edasi ning kostjal ei ole mõtet sõidukile järgi minna. Mõne aja pärast kirjutas hageja kostjale, et hoolimata sellest, et sõidukit enam pole, peab kostja hagejale 500 eurot maksma. Kostja arvates ei ole hagejal õigust temalt raha saada.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 3. septembri 2021. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 318 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 75 eurot. Kohus menetles tsiviilasja kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-ga 1 lihtmenetluses. VÕS § 10 lg 1 kohaselt loetakse enampakkumisel leping sõlmituks parimale pakkumisele nõustumuse andmisega. Hageja on andnud nõustumuse oksjonil kostjale kui parimale pakkujale müügilepingu sõlmimiseks (hagiavalduse lisa 1). Kuivõrd kostja on rikkunud veebilehe auto24.ee oksjoni tingimuste p-des 8.3 sätestatud kohustust parima pakkujana müügilepingu sõlmimiseks ja asja ostmiseks pakkumises toodud hinnaga, siis on põhjendatud hageja nõue oksjoni lisatingimuste punkti 8.3.3 kohaselt 318 euro suuruse leppetrahvi nõudmiseks. VÕS § 158 lg 1 näeb ette, et leppetrahv on lepingus ette nähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ning lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool leppetrahvi nõuda tegelikust kahjust sõltumata (VÕS §
lg 1). Veebilehe auto24.ee oksjoni tingimuste (leitav https://www.auto24.ee/users/kasutustingimused.php#auction) p 8.3 järgi on müüjal õigus müügilepingust taganeda ja nõuda parimalt pakkujalt leppetrahvi, mis vastab 10 %-le pakkumise hinnast või “osta kohe“ hinnast, aga mitte vähem kui 265 eurot (lisandub käibemaks), kui parim pakkuja ei ole tasunud müügihinda 14 kalendripäeva jooksul alates oksjoni lõppemisest, kui parim pakkuja ja müüja ei lepi kokku teisiti. Hageja on toonud esile ja kostja ei ole seda ümber lükanud, et praegusel juhul ei ole pooled erikokkulepet müügihinna tasumise tähtaja osas saavutanud. Seetõttu pidi kostja tasuma müügihinna 500 eurot oksjoni lõppemisest 14 päeva jooksul. Ka näeb tingimuste p 8.3.3 ette, et müüjal on õigus lepingust taganeda ja leppetrahvi nõuda ka siis, kui ostja keeldub ostueset vastu võtmast 14 kalendripäeva jooksul oksjoni lõppemisest arvates. Hageja on õigesti märkinud, et leppetrahvi suuruse kindlaksmääramiseks ei ole vaja arvestada 10% nõuet, kuna minimaalne summa, mida tingimused sätestavad leppetrahvina, on 265 eurot, millele lisandub käibemaks (20%). Seega on hagejal õigus nõuda leppetrahvi 318 eurot. Kohus selgitas kostjale, et vaidluse puhul ei ole tähtis see, kas hageja on sõiduki edasi võõrandanud, sest hageja nõue tuleneb oksjoni tingimustest nõuda leppetrahvi, kui parim pakkuja rikub oksjoni tingimusi. Nimetatu on karistusliku iseloomuga tingimus oksjonil
parimatele pakkujatele, kes ei tasu pärast oksjonil saavutatud võitu tähtaegselt ostuhinda või ei vii ostueset õigel ajal ära. Selliselt peab olema tagatud oksjoni toimimine ning distsiplineerima enampakkumise võitjat. Kuigi kostja on kohtule selgitanud, et ta viibis haiglas ega saanud sõidukile järele minna ning selle eest sularahas tasuda, on kostja väidetu lükatud ümber hageja esitatud väidete ja tõenditega. Kostja on kinnitanud hagejale sõnumivahetuses, et teeb auto eest ülekande kas
4.märtsil või 5. märtsil (hagiavalduse lisa 6). 17. märtsil 2021 on kostja andnud hagejale teada, et saab sõidukile tulla järgi 25. märtsil 2021 (hagiavalduse lisa 9). Hageja esitas 17. märtsil 2021 kostjale leppetrahvi tasumise nõude 19. märtsiks 2021 (hagiavalduse lisa 10). Seega nähtub hageja esitatud tõenditest, et läbirääkimised kostjaga sõiduki eest tasumise ja selle äraviimise osas kestsid kuni 19. märtsini 2021. Kostja esitatud tõendist nähtub, et ta saabus haiglaravile 24. veebruaril 2021 ja lahkus 9. märtsil 2021. Seetõttu nõustus kohus hagejaga, et kostjal oli vahepealsel ajal piisavalt võimalusi korraldada sõiduki eest tasumine ja selle äraviimine. Kostja seda aga ei teinud ning on keeldunud ka veebilehe auto24.ee oksjoni tingimuste täitmisest. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 75 eurot (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist. Kostja väitel ei andnud hageja talle võimalust sõiduk välja osta, vaid soovis raha kauba eest, mille ta ise oli maha müünud. Kostja ei olnud nõus ostuhinda tasuma, kuna sõiduk oli edasi müüdud.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Apellatsioonkaebus ei ole õigesti ringkonnakohtu menetlusse võetud. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, milliseid materiaalõiguse norme on maakohus ebaõigesti kohaldanud või milliseid menetlusõiguse norme on maakohus rikkunud. Kostja väide, et hageja ei andnud talle võimalust kaupa välja osta, on põhjendamatu. Kostjal oli piisavalt võimalusi sõiduki väljaostmiseks (lisad 1-7). Hagi esemeks ei ole sõiduki ostuhinna tasumise nõue, vaid leppetrahvi nõue.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada põhivõla suuruse ning menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab hageja nõude 265 eurot ületavas osas rahuldamata ja jaotab menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Maakohtu otsus jääb muutmata 265 euro väljamõistmise osas. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega.
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et hageja ei andnud kostjale võimalust sõidukit osta, on põhjendamatud. Mõlemad pooled on välja toonud, et hageja korraldas auto24.ee veebilehel enampakkumise sõiduki müügiks, millel osutus 500 euro suuruse pakkumisega edukaimaks kostja. Nende asjaolude üle vaidlust ei ole. Maakohus on poolte sõnumivahetuse alusel tuvastanud, et hageja pakkus kostjale müügilepingu täitmist, kuid
kostja ei tasunud hagejale müügihinda ega ka vastavalt poolte kokkuleppele poolt sellest, misjärel hageja taganes lepingust. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega. Ringkonnakohus selgitab kostjale, et hageja ei nõua praeguses asjas kostjalt mitte ostuhinna tasumist, vaid auto24.ee tüüptingimustes sätestatud leppetrahvi juhuks, kui müüja taganeb lepingust põhjusel, et ostja ei tasu ostuhinda.
8.Auto24.ee portaali oksjoni lisatingimuste p 8.3.2 kohaselt on müüjal õigus müügilepingust taganeda ja nõuda parimalt pakkujalt leppetrahvi, mis vastab 10 %-le pakkumise hinnast või “osta kohe“ hinnast, aga mitte vähem kui 265 eurot (lisandub käibemaks), kui parim pakkuja ei ole tasunud müügihinda 14 kalendripäeva jooksul alates oksjoni lõppemisest, kui parim pakkuja ja müüja ei lepi kokku teisiti. Ringkonnakohus leiab, et leppetrahvi kokkulepe ei ole VÕS § 42 mõttes ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus. Tegemist ei ole VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes ebamõistlikult suure leppetrahviga, arvestades seda, et leppetrahv peaks tagama kahjustatud poolele kahju hüvitamise ning mõjutama kohustatud poolt lepingut täitma. Auto24.ee portaal on mõeldud autode müügiks. Arvestades autode üldjuhul kõrget väärtust, ei saa pidada 265 euro suurust leppetrahvi ebamõistlikult suureks nende leppetrahvi eesmärkide saavutamiseks.
9.Ringkonnakohus leiab, et kuigi leppetrahvi kokkulepe sisaldub auto24.ee tüüptingimustes, on see muutunud poolte sõlmitud müügilepingu osaks. Nimelt on pooled omaks võtnud, et hageja korraldas auto24.ee veebilehel enampakkumise ja kostja osales sellel. Selleks pidid mõlemad pooled olema registreerinud end auto24.ee portaali kasutajaks, st sõlminud auto24.ee portaali haldajaga portaali kasutamiseks lepingu, millele kohalduvad auto24.ee tüüptingimused. Tüüptingimuste p 3.3 kohaselt võib portaali kasutada üksnes kooskõlas kasutustingimustega. Seega tuleb lähtuda sellest, et pooltel oli sellest tulenevalt kohustus lähtuda ka omavahelise lepingu sõlmimisel auto24.ee portaali tingimustest. Oksjoni lisatingimuste p 6.4 kohaselt tuleb müügilepingu tõlgendamisel lähtuda esmalt poolte kokkuleppest, seejärel müügikuulutuse tingimustest ning seejärel auto24.ee oksjoni lisatingimustest. Kuivõrd pooled ei ole välja toonud, et neil oli leppetrahvi osas erikokkulepe, kohaldub seega oksjoni lisatingimuste p 8.3.2, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi, kui kostja ei tasu 14 päeva jooksul alates oksjoni lõppemisest kokkulepitud ostuhinda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus tuvastas, et kostja rikkus ostuhinna tähtaegse tasumise kohustust ning hageja taganes seetõttu kehtivalt müügilepingust. Esitatud kuulutusest nähtub, et oksjon lõppes 1. märtsil 2021. Seega tuli ostuhind tasuda 15. märtsiks 2021. Poolte sõnumivahetusest nähtub, et pooled leppisid kokku selles, et pool ostuhinnast võis tasuda hiljem, kuid pool ostuhinda tuli tasuda tähtaegselt. Seda kostja aga ei teinud, mistõttu võis hageja lepingust taganeda ja nõuda leppetrahvi.
10.Ringkonnakohus leiab aga, et maakohus on mõistnud kostjalt lisaks 265 euro suurusele leppetrahvile põhjendamatult välja ka käibemaksu 20% sellelt, st 53 eurot. Käibemaksu peab tasuma üksnes maksukohustuslane. Hageja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Samuti ei ole leppetrahvi maksmise kohustus käive käibemaksuseaduse § 4 lg 1 mõttes. Seega ei saa hagejal tekkida ka kohustust tasuda käibemaksu, mistõttu ei ole põhjendatud mõista kostjalt välja leppetrahvi summale lisanduvat käibemaksuosa. Seetõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse 265 euro väljamõistmist ületavas osas ja jätab hageja nõude selles osas rahuldamata.
11.Hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega tuleb jätta 83% menetluskuludest kostja ja 17% hageja kanda. Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv 75 eurot, millest kostja peab hüvitama 83%, st 62,25 eurot. Kostja menetluskuluks on apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 75 eurot, millest hageja peab hüvitama 17%, st 12,75 eurot. Poolte menetluskulude
hüvitamise nõuded tuleb tasaarvestada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 49,5 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Triin Uusen-Nacke
Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.