Määrata kostjalt hageja kasuks hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 75 eurot (hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv) ning mõista nimetatud summa I.K.lt AS ÜHISTEENUSED kasuks kasuks välja.
5.Kostja taotlusel asendada jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada kostja isikukoodi, sünniaega ega aadressi (TsMS § 464 lg 2).
6.Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele.
KOHTU SELGITUSED
1.Kohus selgitab, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole.
2.Kohus selgitab, et kohus juhindub otsuse tegemisel hagiavalduse asjaoludest ja kehtivast kohtupraktikast. Kostja on soovinud kaebeõigust, arvestades asja tähtsust
kostja jaoks. Kohus leiab, et antud juhul on kohus kohaldanud õigust vastavalt kehtivale kohtupraktikale, asjaolud ei ole erandlikud ega võimalda luua uut pretsedenti õiguse kohaldamisel. Seega kohtu hinnangul puudub alus ja vajadus võimaldada kostjale käesolevas menetluses edasikaebeõigust.
3.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
4.Kohus tuvastas hageja esitatid tõendite ja kostja seisukoha põhjal, et poolte vahel puudub vaidlus järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolude üle: (i) Kostja oli SEAT Ateca numbrimärgiga xxxxxxxxxxx vastutav kasutaja vähemalt alates 19.06.2017; (ii) Sõidukit numbrimärgiga xxxxxxxxxxx pargiti 27.09.2019 kell 15:17:07 hageja opereeritavale parkimisalale Xxxxxxxxxxx. (iii) Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit numbrimärgiga xxxxxxxxxxx oli pargitud parkimistingimusi rikkudes 27.09.20.2019 Xxxxxxxxxxx, leppetrahv nr 0232012557, maksetähtaeg 11.10.2019 (iv) Parkimisel sõlmitava lepingu tingimused olid parkimisalal avaldatud ja kostjale arusaadavad. (v) Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. (vi) Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue on käesoleva ajani tasumata.
5.Kohus tuvastas hageja esitatud fototõendite põhjal, et hageja jättis leppetrahvi määramise otsuse auto esiklaasile ja hageja lisatud kirjalike tõendite1 põhjal, et hageja on saatnud kostjale leppetrahvi tasumise meeldetuletused.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1,2 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
7.Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr. 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 158 lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta
Hageja tõend meeldetuletuskiri 06.02.2020 dtl 28
sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
8.Hageja nõue põhineb parkimislepingute alusel tasu maksmata jätmist, st lepingutingimuste rikkumist ja nõuab sellel alusel leppetrahvi. Vaidluse lahendamisel kuulub kohaldamisele VÕS § 10 lg 1, mille kohaselt juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja nõude rahuldamise eelduseks on täidetud: poolte vahel on kehtiv leping, leppetrahvi aluseks olevad asjaolud olid saabunud (parkimise eest ei olnud tasutud) ja hageja teatas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist.
9.Hageja heidab kostjale ette parkimislepingute alusel tasu (üüri) maksmata jätmist, st lepingute rikkumist ja nõuab sellel alusel leppetrahvi. Hageja nõue on võimalik lahendada VÕS § 108 järgi. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja nõude rahuldamise eelduseks on, et poolte vahel oli kehtiv leping, hagejal oli lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi, st et leppetrahvis oli kokku lepitud, leppetrahvi aluseks olevad asjaolud olid saabunud ja hageja teatas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist, ning et kostja rikkus leppetrahvi tasumise kohustust.
10.Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3-2-1-75-10, p 14).
11.Kostja vastusest johtuvalt on hageja esitanud täiendava tõendina korrektsed parkimistingimused Merivälja tee 34 parkimisala kohta2. Kostja nõustub esitatud tõendite asjakohasusega.
12.Kohus tuvastas hageja poolt esitatud fotode ja täiendavalt esitatud parkimistingimustega, et hageja opereeritavates parklates olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad ning lepingutingimustes oli selgesõnaliselt kirjas, et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Hageja esitas tõendid parkimistingimuste ja parkimistahvlite olemasolust nii leppetrahvi tegemise päeval kui muudel hetkedel. Tegemist on püsivate liiklusmärkidega. Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus parkimislepingu sõlmituks hageja ja kostja vahel 27.09.2019 Xxxxxxxxxxx parklas parkimisel.
Hageja 16.12.2020 tõend parkimistingimused Kirje nr 9. DTL 63
13.Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt on sõiduki 578 BTV omanik on K. INDREK ning kasutajad on SÕÕRU ERVE ning K. KASPAR ning leiab, et sõiduki registreerimistunnistusega3 on tõendatud asjaolu, et sõiduki omanik on andnud sõiduki kasutada kolmandatele isikutele. Kostja leiab, et hageja ei ole esitanud tõendeid, kes oli sõiduki 578 BTV juht hetkel, mil sõiduk sisenes parklasse.
14.Kohus märgib, et kostja vastuväide on vastuolus kostja tõendamiskoormisega kehtiva kohtupraktika kohaselt. Nimelt on Riigikohus juba 26.01.2017.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-82-16 punktis 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema kostja, on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine hageja kui auto vastutava kasutaja kontrolli all ja kostjal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda kostjat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (RKL tsiviilasjas nr 3-2-1-6816, p 31). Eeltoodust tulenevalt on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõiduki juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata (RKTKo 3-2-1-3-16, p 11). Kohus tuvastas, et kostja on pargitud sõiduki omanik. Kostja pole esitanud asjaolusid, et keegi teine oleks sõidukit parkinud, ega tõendanud, et sõiduk oli kellegi teise käes parkimislepingute kehtivuse ajal.
15.Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvide maksmist. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1). Kohus tuvastas, et parkimislepingu tingimustes oli märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi kuni 57 eurot. Lepingute kohaselt oli parkimisteenuse kasutaja kohustatud tasuma parkimise eest. Kostja sõiduk oli pargitud hageja parkimisalale, kuid parkimistasu oli jäetud tasumata. Kostja pole esitanud vastuväiteid asjaolule, et sõiduk pargiti kostja parkimisalale parkimistasu maksmata. Seega rikkus kostja hagejaga sõlmitud parkimislepingut, jättes parkimistasu maksmata. Parkimislepingu rikkumise puhuks oli ette nähtud leppetrahv, mistõttu oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi.
16.Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (VÕS § 159 lg 2). VÕS § 159 lg-s 2 sisalduva terminiga "mõistlik aeg" tähistatakse määratlemata õigusmõistet ja seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades (RKL tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 13). Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaksmääramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta. RKL tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11, p 16; RKL tsiviilasjas nr 2-16-18005, p 13 esimene lõik).
17.Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamise viisi. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks
Kostja tõend sõiduki registreerimistunnistus Kirje nr 7 DTL 52
kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 ls 1). Kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (TsÜS § 70). Selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (RKL tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13). Seega peab hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi.
18.RKL RKTKo 2-17-117146, p 12 tulenevalt loetakse kohtupraktikas mõistlikuks tahteavalduse edastamise viisiks parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele. Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole kohtud selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.
19.Kohus on hageja tõendite põhjal tuvastanud, et hageja jättis kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele leppetrahvi teatised vahetult pärast rikkumise tuvastamist. Seega on kohus seisukohal et hageja on valinud oma tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes kohase ja mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõuetest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul.
20.Kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et ta pole leppetrahvi maksmise kohustust täitnud. Seega rikkus kostja lepingust tulenevat rahalist kohustust maksta leppetrahvi ja hageja võib nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. Kohus mõistab eeltoodust tulenevalt kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi summas 40 eurot.
21.Hageja nõuab täiendavalt ka sissenõudmiskulu 30 eurot, mille hulka on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päring Sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. VÕS 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Vaidlusalused ei ole asjaolud, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine hageja poolt, milles hageja on kulutusi kandnud päringute tegemise näol andmete saamiseks, samuti on hageja kostjale nõudekirjad välja saatnud. Kohus on seisukohal, et hageja nõue 30 euro sissenõudmiskulude hüvitamise osas on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub samuti rahuldamisele.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
22.TsMS § 173 lg 1 ja § 162 lg 1 tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
23.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja
esitas koos hagiga kohtule enda menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja tasunud riigilõivu, summas 75 eurot. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväidet tähtaegselt esitanud.
24.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 75 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik Leanika Tamm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.