Kostja Peep Põntson, lepinguline esindaja vandeadvokaat Cardo Soosaar Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 25. veebruari 2025. a otsus osas, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Jätta tühistatud osas jõusse maakohtu otsus osas, milles maakohus rahuldas hagi ja mõistis Peep Põntsonilt Mittetulundusühingu „Kesk-Eesti Metsaomanikud“ (pankrotis) pankrotivarasse välja 135 812 eurot 49 senti koos viivisega võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24. veebruarist 2022 kuni põhinõude täitmiseni. Saata tühistatud osas asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks osas, milles Mittetulundusühingu „Kesk-Eesti Metsaomanikud“ (pankrotis) pankrotihaldur Oksana Kutšmei nõuab 25 292 euro 64 sendi tasumist koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24. veebruarist 2022 kuni põhinõude täitmiseni, ja menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
4.Mõista Mittetulundusühingu „Kesk-Eesti Metsaomanikud“ (pankrotis) pankrotihaldurilt Oksana Kutšmeilt Mittetulundusühingu „Kesk-Eesti Metsaomanikud“ (pankrotis) pankrotivara arvel Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse välja riigilõiv 2401 eurot 15 senti. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul otsuse jõustumisest. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda otsuse jõustumisest kohustuse täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Mittetulundusühingu „Kesk-Eesti Metsaomanikud“ (pankrotis; võlgnik) pankrotihaldur Oksana Kutšmei (hageja) esitas Peep Põntsoni (kostja) vastu 28. veebruaril 2022 hagi, milles palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 231 400 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24. veebruarist 2022 kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt oli kostja hageja ainus juhatuse liige alates 13. detsembrist 2006. Võlgniku pankrot kuulutati välja 12. oktoobril 2020. Kostja on 2016.–2019. a võtnud võlgniku pangakontolt välja sularaha 231 400 eurot, mille kasutamist ei ole võlgniku raamatupidamisdokumentides kajastatud. Ühtlasi on kostja jätnud esitamata võlgniku majandusaasta aruanded alates aastast 2018. Eelviidatud põhjustel on kostja eelduslikult kasutanud sularaha enda huvides ja seega rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust. Pärast seda, kui kostja esitas dokumendid sularaha kasutamise kohta, leidis hageja, et kostja ei ole sularaha kasutamist võlgniku huvides tõendanud. Hageja arvates on võlgniku töötajatele töötasu ja kostjale juhatuse liikme tasu maksmise tõendamiseks esitatud võlgniku pearaamat ebausaldusväärne tõend, sest see on kinnitamata ja kontrollimata. Tasu maksmist ei kinnita ka allkirjastatud palgalehtede koopiad, tasu väljamaksmist väidetavalt kajastav ebausaldusväärne koondtabel ega maksudeklaratsioonid. Palgalehtede koopiad ei tõenda sularahas tasu maksmist töötajatele ja kostjale, sest palgalehed on vormistatud ka isikutele, kellele maksti töötasu pangaülekandega. Ühtlasi ei ole kostja esitanud võlgniku üldkoosoleku otsust endale tasu maksmise kohta. Hageja leidis, et võlgniku ja Palulaane OÜ vahelised tehingud väljusid võlgniku igapäevasest majandustegevusest, mistõttu pidanuks kostja esitama võlgniku üldkoosoleku otsused, millega nõustuti selliste tehingute tegemisega. Hageja vaidles kostja menetluslikule tasaarvestusavaldusele vastu. Kostja oleks pidanud oma nõude võlgniku vastu esitama nõuete kaitsmise menetluses. Kostja ei saa pankrotimenetluse väliselt oma väidetavat nõuet võlgniku nõudega tasaarvestada. Lisaks on tõendamata, et kostja maksis võlgniku pangakontole isiklikku sularaha või täitis võlgniku kohustusi isiklike vahendite arvel.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuse kohaselt kasutas ta võlgniku pangakontolt väljavõetud sularaha viimase huvides ega ole seetõttu oma hoolsuskohustust rikkunud. Kostja maksis võlgniku pangakontolt väljavõetud sularahaga võlgniku huvides soetatud kaupade ja tellitud teenuste eest 16 556 eurot 85 senti, tegi Rahandusministeeriumile ja Advokaadibüroole Lillo & Partnerid 1453 euro ulatuses ülekandeid, maksis võlgniku töötajatele töötasu 63 268 eurot 74 senti, endale juhatuse liikme tasu 7282 eurot 79 senti, metsa uuendamise toetusi 18 739 eurot 72 senti, võlgniku töötajatele ja endale isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist 48 680 eurot ning Palulaane OÜ-le erinevate teenuste eest 84 891 eurot 2(11)
2-22-3043 58 senti. Seega kasutas kostja võlgniku pangakontolt väljavõetud sularaha viimase huvides 240 872 euro 68 sendi ulatuses. Kostja selgitas 3. juuni 2024. a kohtuistungil, olemata vande all, kuidas seostuvad 16 556 euro 85 sendi eest soetatud kaubad ja tellitud teenused ning Rahandusministeeriumile ja Advokaadibüroole Lillo & Partnerid tehtud ülekanded võlgniku tegevusega. Kostja esitas menetlusliku tasaarvestusavalduse. Kostja väitis, et ta on 15. veebruarist 2016 kuni
28.juunini 2019 maksnud isiklikest vahenditest võlgniku pangakontole 148 767 eurot 40 senti ja täitnud isiklikult pangakontolt tehtud ülekannetega võlgniku kohustusi 26 498 euro 96 sendi ulatuses.
3.Tartu Maakohus rahuldas 13. juuli 2024. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 146 701 eurot 96 senti koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24. veebruarist 2022 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis rahuldamata kostja menetlusliku tasaarvestusavalduse. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tõendas kostja osaliselt võlgniku pangakontolt väljavõetud sularaha kasutamist viimase huvides. Maakohus tuvastas, et sularaha kasutati võlgniku huvides 1453 euro ulatuses Rahandusministeeriumile ja Advokaadibüroole Lillo & Partnerid maksete tegemiseks ning 10 661 euro 16 sendi ulatuses kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Maakohus ei pidanud muus osas (5895 euro 69 sendi ulatuses) tõendatuks sularaha kasutamist võlgniku huvides kaupade ja teenuste eest tasumiseks, sest osa esitatud tõendeid puudutas tehinguid 2019. a juunist detsembrini, mil võlgnikul puudus käive, ning osast tõenditest nähtus, et kauba või teenuse eest maksti sularaha asemel pangakaardiga. Maakohtu hinnangul ei olnud hagiga hõlmatud ka kaupade soetamine ja teenuste tellimine aastatel 2015 ja 2020, sest hagis nõutakse 2016.–2019. a väljavõetud sularaha tagastamist. Maakohus tuvastas, et võlgniku pangakontolt väljavõetud sularaha kasutati võlgniku töötajatele ning kostjale 54 224 euro 16 sendi ulatuses tasu maksmiseks. Maakohtu arvates ei olnud tasu maksmine töötajatele ja kostjale tõendatud muuhulgas osas, milles tasu maksmist ei kinnitanud pearaamat või võlgniku maksudeklaratsioonid. Tõendamata oli ka isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise ja Palulaane OÜ-le väidetavalt osutatud teenuste eest raha maksmine. Kuna tehingud Palulaane OÜ-ga väljusid nende suurust arvestades võlgniku igapäevasest majandustegevusest, oli tehingute tegemiseks vaja võlgniku üldkoosoleku nõusolekut. Sellist otsust kostja esitanud ei olnud. Lisaks tuvastas maakohus, et võlgniku pangakontolt väljavõetud sularaha kasutati võlgniku huvides metsa uuendamise toetuste väljamaksmiseks. Maakohus tuvastas, et kostjal ei ole võlgniku vastu nõuet, mida võlgniku nõudega tasaarvestada. Kostja ei ole vastupidi 8. veebruari 2023. a kohtuistungil antud selgitustele tõendanud, et ta kasutas isiklikke vahendeid võlgniku pangakontole sularaha maksmiseks või isiklikult pangakontolt võlgniku huvides ülekannete tegemiseks. Kostja kandis võlgniku pangakontole eelduslikult võlgnikule kuulunud sularaha ja tegi ka ülekandeid eelduslikult võlgniku vahendite arvel. Lisaks saab pankroti väljakuulutamise järel esitada nõudeid üksnes pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras. Kuna võlgniku pankrotimenetluses on nõuded kaitstud ja kostja ei ole oma nõuet võlgniku vastu esitanud, ei saaks kostja ka oma väidetavat nõuet käesolevas menetluses võlgniku nõudega tasaarvestada.
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati, ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei põhjendanud maakohus kostja väidete ja tõendite arvestamata jätmist, kui tuvastas, et sularaha ei kasutatud 5895 euro 69 sendi ulatuses võlgniku tegevusega seotud kaupade soetamiseks ja teenuste tellimiseks, 16 327 euro 37 sendi ulatuses töötajatele ja kostjale tasu maksmiseks, 48 680 euro ulatuses isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise maksmiseks ja 84 891 euro 58 sendi ulatuses Palulaane OÜ-le erinevate teenuste eest tasumiseks. 3(11)
2-22-3043 Apellatsioonkaebuse kohaselt tegi maakohus vastuolulise otsuse, kui tuvastas, et kostja maksis võlgniku pangakontole võlgnikule kuulunud sularaha 148 767 eurot 40 senti ja tegi oma pangakontolt võlgniku huvides ülekandeid 26 498 euro 96 sendi ulatuses võlgniku vahendite arvel, kuid samas rahuldas hagi 146 701 euro 96 sendi ulatuses, sest tuvastas, et kostja ei ole tõendanud võlgniku pangakontolt väljavõetud sularaha kasutamist võlgniku huvides.
5.Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi jäeti rahuldamata, ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega hagi rahuldada. Vastuapellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus valesti, et kostja on väljavõetud sularaha kasutanud osaliselt võlgniku huvides. Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas seostus võlgniku majandustegevusega 10 661 euro 16 sendi eest kaupade soetamine ja teenuste tellimine ning 1453 euro maksmine Rahandusministeeriumile ja Advokaadibüroole Lillo & Partnerid. Tuvastades, et võlgniku pangakontolt väljavõetud sularaha kasutati võlgniku töötajatele ja kostjale 54 224 euro 16 sendi ulatuses tasu maksmiseks, tugines maakohus kinnitamata ja kontrollimata pearaamatu väljavõttele, mis ei ole usaldusväärne tõend. Tasu maksmist oleks saanud tõendada kassa väljamineku orderitega. Kostjale tasu maksmise tõendamiseks oleks pidanud lisaks esitama vastava võlgniku üldkoosoleku otsuse. Kostja neid tõendeid menetluses ei esitanud. Ühtlasi leidis hageja, et tõendamata on H. Särele ja kostjale metsa uuendamise toetuse väljamaksmine. Hageja esitas koos vastuapellatsioonkaebusega tõendi võlgniku pearaamatu ebausaldusväärsuse kohta, kuid ei toonud välja mõjuvat põhjust tõendi hilisemaks esitamiseks.
6.Kostja vaidles hageja vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 25. veebruari 2025. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt ja vastuapellatsioonkaebuse osaliselt. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata 70 294 euro 87 sendi ja sellelt arvutatud viivise nõudes. Ringkonnakohus tühistas muus osas maakohtu otsuse ja saatis asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus põhjendamata, kuidas seostusid võlgniku tegevusega 10 661 euro 16 sendi eest soetatud kaubad ja tellitud teenused ning 1453 euro ulatuses maksete tegemine Rahandusministeeriumile ja Advokaadibüroole Lillo & Partnerid. Ühtlasi ei olnud maakohtu otsusest aru saada, missuguses summas oli sularaha kasutamine kaupade soetamiseks ja teenuste tellimiseks tõendamata seetõttu, et esitatud tõendite kohaselt tasuti kauba või teenuse eest pangakaardiga. Maakohus oleks pidanud kostjale selgitama, et seletusega, mis ei olnud antud vande all, ei saa tõendada, et kaupade soetamine, teenuste tellimine ja maksete tegemine seostub võlgniku majandustegevusega. Samuti oleks maakohus pidanud vastu võetud süstematiseerimata tõendid ise süstematiseerima. Nende rikkumiste tõttu saatis ringkonnakohus asja maakohtule uueks läbivaatamiseks mitte üksnes osas, milles maakohus tuvastas, et võlgniku pangakontolt väljavõetud sularaha kasutati võlgniku huvides kaupade soetamiseks ja teenuste tellimiseks, vaid ka osas, milles maakohus seda ei tuvastanud, st 5895 euro 69 sendi (16 556,85 – 10 661,16) ulatuses. Ringkonnakohus leidis, et võlgniku töötajate palgalehtede koopiate, maksudeklaratsioonide ja võlgniku töölepinguid puudutavate Maksu- ja Tolliameti andmetega on tõendatud võlgniku töötajatele töötasu maksmine 51 555 euro 15 sendi ulatuses. Lisaks maakohtu tuvastatud töötasu 4(11)
2-22-3043 väljamaksetele 46 941 eurot 37 senti on tõendatud ka töötasu väljamaksed, mida ei ole võlgniku pearaamatus kajastatud (2823 eurot 78 senti) ja millelt ei ole deklareeritud sotsiaalmaksu (1790 eurot). Tõendamata on kostjale töötasu maksmine 7282 euro 79 sendi ulatuses, sest esitamata on vastav võlgniku üldkoosoleku otsus. Samas oleks maakohus pidanud kostjale selgitama, et ta peab endale tasu maksmise õigusliku aluse tõendamiseks esitama võlgniku üldkoosoleku otsuse. Seetõttu saatis ringkonnakohus asja maakohtule uueks läbivaatamiseks kostja tasu puudutavas osas. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et kostja on tõendanud võlgniku pangakontolt väljavõetud sularaha kasutamist metsa uuendamise toetuste väljamaksmiseks 18 739 euro 72 sendi ulatuses. Lisaks märkis ringkonnakohus, et hageja esitas hilinenult väite, et H. Särele ja kostjale ei ole toetust välja makstud. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oleks maakohus pidanud kostjale selgitama, et viimane peab tõendama, et võlgniku pangakontole sissemakstud 148 767 eurot 40 senti kuulus kostjale. Viidates selgitamiskohustuse ulatuslikule rikkumisele ja uute tõendite esitamiseks võimaluse andmisele, saatis ringkonnakohus asja uueks läbivaatamiseks maakohtule ka osas, milles ringkonnakohtul ei olnud esitatud tõenditele tuginedes etteheiteid maakohtu järeldusele, et võlgniku pangakontolt väljavõetud sularaha ei kasutatud võlgniku huvides, st 135 812 euro 49 sendi (231 400 – 16 556,85 – 1453 – 51 555,15 – 7282,79 – 18 739,72) ulatuses. Ringkonnakohus andis kostjale uue võimaluse asja uuel läbivaatamisel tõendada, et ta kasutas võlgniku pangakontolt väljavõetud sularaha töötasu maksmiseks 11 713 euro 59 sendi ulatuses, võlgniku töötajatele ja kostjale isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise maksmiseks 48 680 euro ulatuses ja Palulaane OÜ-le erinevate teenuste eest 84 891 euro 58 sendi tasumiseks. Ühtlasi sai kostja uue võimaluse tõendada, et ta tegi isiklike vahendite arvel võlgniku huvides ülekandeid 26 498 euro 96 sendi ulatuses.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada tervikuna, v.a osas, milles ringkonnakohus jättis jõusse samas tsiviilasjas kohaldatud hagi tagamise abinõud, ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palub hageja saata asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ühtlasi esitas hageja taotluse, et ta vabastataks 100 eurot ületavas osas kassatsioonkaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt heitis ringkonnakohus maakohtule põhjendamatult ette selgitamiskohustuse rikkumist, mis puudutas maakohtu istungil antud seletust, mida ei antud vande all. Kostjat esindas vandeadvokaat, mistõttu pidi ta olema teadlik, et seletus, mis ei olnud antud vande all, ei ole tõend. Kuna kaupade soetamine, teenuste tellimine ja ülekannete tegemine võlgniku huvides on tõendamata, oleks ringkonnakohus pidanud hagi vastavas osas rahuldama, mitte saatma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja vaidlustab ringkonnakohtu tuvastatud asjaolu, et kostja kasutas võlgniku pangakontolt väljavõetud sularaha viimase töötajatele töötasu maksmiseks 51 555 euro 15 sendi ulatuses. Ringkonnakohus tugines otsust tehes kinnitamata ja kontrollimata pearaamatu väljavõttele, mis ei ole usaldusväärne tõend. Seejuures jättis ringkonnakohus põhjendamatult vastu võtmata vastuapellatsioonkaebusele lisatud tõendi, mis kinnitab pearaamatu ebausaldusväärsust. Tasu maksmist ei kinnita ka allkirjastatud palgalehtede koopiad ega maksudeklaratsioonid. Palgalehtede koopiad ei tõenda sularahas tasu maksmist töötajatele ja kostjale, sest palgalehed on vormistatud ka isikutele, kellele maksti töötasu pangaülekandega. Tasu maksmist oleks saanud tõendada kassa väljamineku orderitega. Kostjale tasu maksmise tõendamiseks oleks pidanud lisaks esitama vastava 5(11)
2-22-3043 võlgniku üldkoosoleku otsuse. Kostja neid tõendeid menetluses ei esitanud. Lisaks seadis hageja kahtluse alla palgalehtede koopiate ehtsuse. Hageja arvates heitis ringkonnakohus maakohtule põhjendamatult ette selgitamiskohustuse rikkumist seoses kostjale juhatuse liikme tasu maksmisega. Kuna kostjat esindajas menetluses vandeadvokaat, pidi kostja jaoks tõendamiskoormus olema selge. Kassatsioonkaebuse järgi vaidlustab hageja ringkonnakohtu otsust ka osas, milles ringkonnakohus tuvastas, et võlgniku pangakontolt väljavõetud sularaha kasutati toetuste väljamaksmiseks, ja jättis vastavas osas hagi rahuldamata. Võlgniku mittenõuetekohase raamatupidamise tõttu ei ole kostja esitatud tõendid usaldusväärsed. Hageja seisukoha järgi oli maakohus pooltele võlgniku pangakontole sissemakstud sularaha kuuluvuse osas tõendamiskoormust selgitanud, mistõttu heitis ringkonnakohus maakohtule põhjendamatult ette selgitamiskohustuse rikkumist. Seetõttu leidis ringkonnakohus võlgniku endise raamatupidaja ütlustele tuginedes valesti, et on vaja täiendavalt hinnata, kelle raha võlgniku pangakontole sisse maksti. Lisaks on kostja menetluses väitnud, et see oli tema isiklik raha, st mitte see raha, mille tagastamist hageja käesolevas menetluses nõuab. Hageja arvates ei võinud ringkonnakohus võlgniku raamatupidaja ütlustele tugineda, sest need ei olnud usaldusväärsed menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tunnistaja ülekuulamisel. Ringkonnakohus ei oleks tohtinud lubada raamatupidajal kohtutoimikut enne ütluste andmist lugeda. Hageja arvates segas kohus menetlusõiguse norme rikkudes hagejale tunnistaja ülekuulamise ajal vahele ning võimaldas tunnistajal jätta hageja küsimustele vastamata. Hageja vaidlustab ringkonnakohtu otsust ka osas, milles ringkonnakohus tuvastas, et esitatud tõendite kohaselt ei ole kostja kasutanud isiklikke vahendeid enda pangakontolt võlgniku huvides ülekannete tegemiseks 26 498 euro 96 sendi ulatuses ega kasutanud võlgniku pangakontolt väljavõetud sularaha võlgniku töötajatele töötasu maksmiseks 11 713 euro 59 sendi ulatuses, võlgniku töötajatele ja kostjale isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise maksmiseks 48 680 euro ulatuses ja Palulaane OÜ-le erinevate teenuste eest 84 891 euro 58 sendi tasumiseks, kuid saatis sellele vaatamata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kuna maakohus ei ole selgitamiskohustust rikkunud, siis ei ole vaja tõendeid uuesti koguda ega hinnata osas, milles ringkonnakohtul ei olnud esitatud tõendeid arvestades etteheiteid maakohtu järeldusele, et võlgniku pangakontolt väljavõetud sularaha ei kasutatud võlgniku huvides, st 135 812 euro 49 sendi ulatuses (vt käesoleva otsuse p 7). Menetlusabi taotluse põhjenduste kohaselt puuduksid võlgnikul täies ulatuses riigilõivu tasumisel vajalikud vahendid pankrotimenetluse jätkamiseks. Võlgniku võlausaldajad on juba finantseerinud käesolevat kohtumenetlust, mistõttu ei saa nendelt eeldada kassatsioonkaebuselt riigilõivu tasumist.
9.Kostja vaidleb hageja kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks (p 2), ning osas, milles ringkonnakohus jättis menetluskulude jaotuse maakohtu otsustada (p 3). Kolleegium jätab TsMS § 691 p 5 alusel jõusse maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja 135 812 eurot 49 senti koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
24.veebruarist 2022 kuni põhinõude täitmiseni. Kolleegium selgitab, et eelviidatud summa 6(11)
2-22-3043 mõistetakse kostjalt PankrS § 541 lg 1 teise lause järgi välja võlgniku pankrotivarasse. Kolleegium saadab asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks põhivõla 25 292 euro 64 sendi ja sellelt viivise tasumise nõudes. Ringkonnakohtu otsus jääb muutmata osas, milles hagi jäi rahuldamata 70 294 euro 87 sendi ja sellelt arvutatud viivise nõudes, ning osas, milles maakohtu 2. veebruari 2022. a ja
14.aprilli 2022. a määrustega kohaldatud hagi tagamise abinõud jäeti jõusse. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
11.Kassatsioonimenetluses vaieldakse jätkuvalt selle üle, kas ja mis ulatuses on kostja võlgniku pangakontolt väljavõetud sularaha kasutanud viimase huvides. Kassatsioonimenetluses tuleb muuhulgas vastata küsimusele, kas ringkonnakohus heitis põhjendatult maakohtule ette selgitamiskohustuse rikkumist, st kas maakohus oleks selgitamiskohustuse nõuetekohaseks täitmiseks pidanud kostjale selgitama järgmist: 1) maakohtu istungil antud seletus selle kohta, kuidas seostuvad võlgniku tegevusega 16 556 euro 85 sendi eest soetatud kaubad ja tellitud teenused ning Rahandusministeeriumile ja Advokaadibüroole Lillo & Partnerid 1453 euro ulatuses ülekannete tegemine, ei ole tõend, sest seletust ei antud vande all; 2) kostja peab endale juhatuse liikme tasu maksmise tõendamiseks esitama võlgniku üldkoosoleku otsuse, millega otsustati kostjale tasu maksmine; 3) kostja peab tõendama, et võlgniku pangakontole sissemakstud sularaha kuulus kostjale. Ühtlasi tuleb hinnata, kas ringkonnakohus saatis põhjendatult asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.
12.Esmalt käsitleb kolleegium hageja nõuet osade kaupa vastavalt kostja põhjendustele raha kasutamise kohta (I). Seejärel lahendab kolleegium menetluslikud küsimused (II). I
13.Kolleegium käsitleb kõigepealt kostja väiteid, et võlgniku pangakontolt väljavõetud sularaha kasutati võlgniku tegevusega seotud kaupade ja teenuste eest tasumiseks 16 556 euro 85 sendi ulatuses ning Rahandusministeeriumile ja Advokaadibüroole Lillo & Partnerid ülekannete tegemiseks 1453 euro ulatuses.
14.Ringkonnakohus leidis, et maakohus oleks pidanud kostjale selgitama, et seletusega, mis ei ole antud vande all, ei ole võimalik tõendada, et võlgniku pangakontolt väljavõetud sularaha kasutati võlgniku tegevusega seotud kaupade ja teenuste eest tasumiseks 10 661 euro 16 sendi ulatuses ning Rahandusministeeriumile ja Advokaadibüroole Lillo & Partnerid ülekannete tegemiseks 1453 euro ulatuses. Kolleegiumi arvates heitis ringkonnakohus põhjendamatult maakohtule ette eelnimetatud osas selgitamiskohustuse täitmata jätmist. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja avaldanud soovi tõendada 3. juuni 2024. a istungil antud seletusega menetluses esitatud faktiväiteid. Seda soovi ei ole avaldanud ka hageja. Kohus ei saa omistada tõendi tähendust poole seletusele, ilma et pool või vastaspool oleks taotlenud seletuse käsitamist tõendina TsMS § 267 lg 1 või § 268 alusel ning ilma et kohus oleks lähtuvalt TsMS § 239 lg-st 1 sellise taotluse rahuldanud. Kuna kumbki pool ei esitanud eelnimetatud taotlust, siis ei pidanud maakohus ka kostjale selgitama, et tema seletus ei ole tsiviilkohtumenetluses tõendina kasutatavad (RKTKo 26.10.2021, 2-19-7379/61, p 22). Küll aga rikkus maakohus põhjendamiskohustust, kui tugines faktiliste asjaolude tuvastamisel tõendiks mitteolevale kostja seletusele vaatamata TsMS § 232 lg-s 1 sätestatule.
15.Ringkonnakohus heitis maakohtule ette ka põhjendamiskohustuse rikkumist. Maakohus jättis ringkonnakohtu hinnangul otsuses põhjendamata, kuidas seostusid võlgniku tegevusega 10 661 euro 16 sendi eest kaupade soetamine ja teenuste tellimine ning 1453 euro ulatuses ülekannete tegemine Rahandusministeeriumile ja Advokaadibüroole Lillo & Partnerid. Ühtlasi oli maakohus mitmetele asjaoludele kogumis viidates tuvastanud, et väljavõetud sularaha eest ei soetatud võlgniku huvides kaupu ega tellitud teenuseid 5895 euro 69 sendi (16 556,85 – 10 661,16) ulatuses, kuid ei olnud selgelt 7(11)
2-22-3043 välja toonud, missuguses ulatuses ei olnud sularaha kasutamine tõendatud põhjusel, et osutatud tõenditest tulenevalt tasuti kaupade ja teenuste eest pangakaardiga. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu etteheidetega.
16.Siiski on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et kohtul on kohustus kostja esitatud tõendeid süstematiseerida. TsMS § 236 lg 3 esimese lause kohaselt peab menetlusosaline tõendi esitamisel põhjendama, millist asjaolu ta iga tõendiga tõendada soovib. Kui kohus võtab vastu tõendi, mille kohta menetlusosaline ei ole öelnud, millist asjaolu ta tõendiga soovib tõendada, tuleb anda menetlusosalisele võimalus see puudus kõrvaldada (RKTKo 26.11.2014, 3-2-1-103-14, p 11). Maakohus on selle kohustuse 9. oktoobri 2023. a kirjaga täitnud. Osas, milles kostja ei ole ka pärast seda selgitanud, millist asjaolu ta soovib mingi tõendiga tõendada, tulnuks jätta vastavad tõendid TsMS § 238 lg 1 alusel asjakohatuse tõttu arvestamata.
17.Arvestades põhjendamiskohustuse rikkumise ulatust ning seda, et maakohus selgitamiskohustust eelviidatud osas ei rikkunud, oleks ringkonnakohus pidanud menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt maakohtu põhjendamiskohustuse rikkumise ise kõrvaldama (RKTKo 28.10.2019, 2-16-122860/45, p 15). Kuna kolleegium ei saa TsMS § 688 lg-test 3–5 tulenevalt eelviidatud rikkumist kõrvaldada, saadab kolleegium asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks 18 009 euro 85 sendi (16 556,85 + 1453) ja sellelt nõutava viivise ulatuses.
18.Seejuures märgib kolleegium, et TsMS § 5 lg 2 teise lause järgi määrab pool ise, milliste tõenditega ta nõude põhjendamiseks esitatud asjaolusid tõendab. Maakohus selgitas 8. veebruari 2023. a kohtuistungil kostjale, et viimane peab tõendama võlgniku pangakontolt välja võetud sularaha võlgniku huvides kasutamist. Kostja 27. märtsi 2023. a menetlusdokumendist nähtuvalt oli kostja sellisest tõendamiskoormuse jaotusest ka aru saanud. Kuna maakohus ei rikkunud selgitamiskohustust käesoleva otsuse p-s 14 käsitletud osas, on ringkonnakohtus käesoleva otsuse p-s 15 välja toodud asjaolude tõendamiseks uute tõendite esitamine TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi piiratud.
19.Samas leidis ringkonnakohus õigesti, et maakohus rikkus selgitamiskohustust kostjale väidetavalt välja makstud juhatuse liikme tasu (7282 eurot 79 senti) käsitledes. Mittetulundusühingute seaduse § 281 lg 1 teise lause järgi määratakse juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord üldkoosoleku otsusega. Sellist otsust kostja menetluses ei esitanud. Asja materjalidest nähtuvalt tugines hageja eelviidatud normile, kuid maakohus ei arutanud pooltega selle normi kohaldamist. Selliselt rikkus maakohus TsMS § 351 lg-s 1 ja § 392 lg-s 1 sätestatut. Kuna maakohus ei rikkunud selgitamiskohustust oluliselt, ei olnud asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmine menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt põhjendatud ning ringkonnakohus oleks pidanud maakohtu selgitamiskohustuse rikkumise ise kõrvaldama (RKTKo 11.04.2018, 2-15-8191/82, p 11).
20.Kuivõrd kolleegium ei saa tuvastada, kas kostjale maksti võlgniku pangakontolt välja võetud sularaha eest juhatuse liikme tasu vastavalt võlgniku üldkoosoleku otsusele (TsMS § 688 lg-d 3–5), tuleb asi saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks põhinõude 7282 euro 79 sendi ja sellelt nõutava viivise osas. Ringkonnakohtus tuleb pooltele anda võimalus esitada selle kohta uusi tõendeid.
21.Ringkonnakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme, kui tuvastas, et kostja maksis võlgniku pangakontolt välja võetud sularaha eest viimase töötajatele töötasu 51 555 eurot 15 senti. Esiteks on vale hageja seisukoht, et töötasu väljamakseid saaks tõendada üksnes nõuetele vastavate kassa väljamineku orderitega. TsMS § 232 lg 2 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 232 lg-test 1 ja 2 tulenevalt võis ringkonnakohus tuvastada töötasu väljamaksmise ka palgalehtede koopiate ja maksudeklaratsioonide või viimaste puudumisel võlgniku töölepinguid puudutavate Maksu- ja Tolliameti andmete alusel. Teiseks võis ringkonnakohus TsMS § 232 lg-st 2 tulenevalt töötasu väljamaksmise tuvastamisel 8(11)
2-22-3043 tugineda palgalehtede koopiatele sõltumata sellest, et osale töötajatele oli töötasu makstud pangaülekandega. Võlgniku töötajad kinnitasid ringkonnakohtu tuvastatu kohaselt palgalehtede koopiatel töötasu kättesaamist, kuid mitte töötasu kättesaamist sularahas. Seega ulatuses, milles töötasu ei makstud pangaülekandega, võis ringkonnakohus menetlusõiguse norme rikkumata tuvastada, et töötasu maksti sularahas. Kolmandaks ei ole hageja etteheited väidetavalt ebausaldusväärsele võlgniku pearaamatule tuginemise kohta põhjendatud. Ringkonnakohus ei tuginenud töötasu väljamaksmise tuvastamisel pearaamatule, vaid üksnes heitis maakohtule ette, et viimane pidas põhjendamatult töötasu väljamaksmise tuvastamisel pearaamatut teistest tõenditest kaalukamaks. Neljandaks seadis hageja esimest korda kassatsioonimenetluses kahtluse alla palgalehtede koopiate ehtsuse, mistõttu tuleb see väide TsMS § 668 lg 5 alusel jätta tähelepanuta. Varasemas menetluses piirdus hageja töötasusid kajastava koondtabeli ehtsuse kahtluse alla seadmisega.
22.Seejuures jättis ringkonnakohus põhjendatult vastu võtmata ka vastuapellatsioonkaebusega esitatud asjatundja arvamuse, millega hageja soovis tõendada võlgniku pearaamatu ebausaldusväärsust. Pooled vaidlesid juba maakohtus selle üle, kas kinnitamata ja kontrollimata pearaamatule saab tugineda. Hageja ei ole välja toonud mõjuvat põhjust tõendi hilisemaks esitamiseks (TsMS § 652 lg 3 p 2). Samuti ei ole kostja väljendanud TsMS § 652 lg 4 kohast nõusolekut võtta tõend vastu.
23.Seetõttu tuleb TsMS § 688 lg-test 3–5 juhindudes jõusse jätta ringkonnakohtu otsus osas, milles hagi jäi rahuldamata 51 555 euro 15 sendi ja sellelt viivise tasumise nõudes.
24.Kassatsioonkaebuses vaidlustab hageja ringkonnakohtu otsust ka osas, milles hagi jäi rahuldamata seetõttu, et ringkonnakohtu tuvastatu kohaselt tasus kostja võlgniku pangakontolt väljavõetud sularaha eest võlgniku nimel metsa uuendamise toetusi 18 739 euro 72 sendi ulatuses. Hageja on üksnes üldiselt välja toonud, et võlgniku mittenõuetekohase raamatupidamise tõttu ei ole ükski kostja esitatud tõend usaldusväärne, kuid ei ole välja toonud, miks ei ole usaldusväärsed toetuste väljamaksmise orderid, millele tuginedes ringkonnakohus toetuse väljamaksmise tuvastas. Seejuures on hageja vastuapellatsioonkaebuses töötajatele töötasu maksmise tõendamise kohta asunud seisukohale, et kassa väljamineku orderid on piisavad tõendamaks väljamaksete tegemist võlgniku huvides. Seega on hageja etteheide põhjendamatu.
25.Asjakohatu on ka hageja väide, et ringkonnakohus jagas metsa uuendamise toetuste väljamaksmise osas valesti tõendamiskoormuse. Kohtud jagasid tõendamiskoormuse vastavalt Riigikohtu praktikale – väljavõetud sularaha kasutamist võlgniku huvides peab tõendama kostja (RKTKo 21.04.2021, 2-17-3478/77, p 14.2). Kostja esitaski orderid, mis toetuse väljamaksmist kinnitasid. Olukorras, kus tõendama kohustatud pool on esitanud enda väidetud asjaolusid kinnitavad tõendid, ei saa teine pool enam piirduda üksnes vastuväitega, vaid peab esitama tõendid, mis tema vastuväiteid kinnitavad (vt nt RKTKo 18.06.2025, 2-21-13629/118, p 12; RKTKo 28.11.2018, 2-17-10348/38, p 13). Kuna kolleegium TsMS § 688 lg-test 3–5 tulenevalt tõendeid ei hinda, tuleb jõusse jätta ringkonnakohtu otsus osas, milles hagi jäi rahuldamata põhivõla 18 739 euro 72 sendi ja sellelt nõutava seadusjärgse viivise nõudes.
26.Ringkonnakohus saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks ka osas, milles ringkonnakohtul ei olnud esitatud tõenditele tuginedes etteheiteid maakohtu järeldusele, et võlgniku pangakontolt väljavõetud sularaha ei kasutatud viimase huvides võlgniku töötajatele töötasu maksmiseks 11 713 euro 59 sendi ulatuses, võlgniku töötajatele ja kostjale isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise maksmiseks 48 680 euro ulatuses ja Palulaane OÜ-le erinevate teenuste eest 84 891 euro 58 sendi tasumiseks, st hagi ulatust arvestades 135 812 euro 49 sendi (231 400 – 16 556,85 – 1453 – 51 555,15 – 7282,79 – 18 739,72) osas (vt käesoleva otsuse p-d 1 ja 2). Ringkonnakohus põhjendas asja uueks 9(11)
2-22-3043 läbivaatamiseks saatmist sellega, et maakohus jättis pooltele selgitamata tõendamiskoormuse kostja pangakontole sissemakstud sularaha päritolu osas. Seetõttu pidas ringkonnakohus põhjendatuks võimaldada kostjal esitada oma vastuväidete tõendamiseks uusi tõendeid. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohtu etteheide maakohtu selgitamiskohustuse rikkumisele alusetu.
27.Ringkonnakohus on tähelepanuta jätnud, et maakohus selgitas pooltele 8. veebruari 2023. a kohtuistungil Riigikohtu praktikast juhindudes, et kui kostja tegi võlgniku juhatuse liikmena ühingu pangakontole sularaha sissemakseid, siis tuleb eeldada, et need maksed on tehtud ühingu majandustegevuse tulemusena ja sisse makstud sularaha on ühingu vara, mistõttu peab vastupidist tõendama kostja (vt RKTKo 21.04.2021, 2-17-3478/77, p 14.2; dtl 552). Kohus ei pea selgitamiskohustuse raames selgitama pooltele tõendamiskoormust korduvalt (RKTKo 26.11.2012, 3-2-1-141-12, p 12), kui selgitus pidi olema poolte jaoks arusaadav.
28.Isegi kui maakohus oleks selgitamiskohustust eelnevas punktis käsitletud ulatuses rikkunud, siis ei oleks see kaasa toonud vale kohtulahendit osas, milles maakohus leidis, et võlgniku pangakontolt väljavõetud sularaha kasutamine võlgniku huvides on 135 812 euro 49 sendi ulatuses tõendamata.
28.1.Kui kostja oleks suutnud tõendada, et tal on võlgniku vastu nõue seetõttu, et ta kasutas isiklikke vahendeid võlgniku pangakontole sularaha sisse maksmiseks ning enda pangakontolt võlgniku huvides ülekannete tegemiseks, ei oleks kostja saanud siiski kasutada nimetatud nõuet menetluslikuks tasaarvestuseks haginõudega. Nimelt ei esitanud kostja tasaarvestuseks kasutatud nõuet võlgniku pankrotimenetluses. Pankrotis äriühingu vastu saab kehtiva tasaarvestusavalduse esitada üksnes PankrS-s ettenähtud korras. Võlgniku pankrot kuulutati välja 12. oktoobril 2020. Kehtiva PankrS § 193 lg 5 järgi kohaldatakse pankrotimenetlustes, mille algatamise avaldus võeti menetlusse enne 1. veebruari 2021, nõuete kaitsmise ja tunnustamise osas kuni 31. jaanuarini 2021 kehtinud PankrS § 3 lg-t 2, § 77 p 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni. Kolleegiumi hinnangul tuleb sellistes menetlustes kohaldada ka kuni 31. jaanuarini 2021 kehtinud PankrS § 99, mis on olemuslikult seotud nõuete kaitsmise ja tunnustamisega ning mille lg 1 kohaselt võib avalduse pankrotimenetluses kaitstud nõude tasaarvestamiseks esitada kuni kohtule viimase jaotusettepaneku esitamiseni. Kuna kostja ei esitanud võlgniku pankrotimenetluses oma väidetavat nõuet võlgniku vastu ning esitas menetlusliku tasaarvestuse 27. märtsil 2023, st pärast võlgniku pankrotimenetluses jaotusettepaneku kinnitamist 2. märtsil 2023 (dtl 1172), ei saanud kostja sellisel menetluslikul tasaarvestusavaldusel olla õiguslikku tagajärge isegi juhul, kui kostjal oleks võlgniku vastu nõue, mida saaks võlgniku nõudega tasaarvestada.
28.2.Kuna kostja on algusest peale väitnud, et võlgniku pangakontole sisse makstud sularaha ja kostja isiklikult pangakontolt võlgniku kohustuste täitmiseks tehtud ülekannete aluseks olev raha pärines kostja isiklikest vahenditest, siis järelikult ei ole sisse makstud sularaha ja ülekannete aluseks olnud raha see sama raha, mille kostja võlgniku pangakontolt välja võttis ja mille tagastamist hageja käesolevas menetluses nõuab. Seega ei kinnita sularaha võlgniku pangakontole sisse maksmine või kostja isiklikult pangakontolt ülekannete tegemine ka seda, et kostja on võlgniku huvides kasutanud sularaha, mille tagastamist hageja käesolevas menetluses nõuab.
29.Eeltoodud põhjustel puudus ringkonnakohtul vajadus saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks osas, milles kostja ei suutnud esitatud tõenditega tõendada, et võlgniku pangakontolt väljavõetud sularahast maksti võlgniku töötajatele töötasu 11 713 eurot 59 senti lisaks 51 555 eurole 15 sendile (vt käesoleva otsuse p-d 21–23), võlgniku töötajatele ja kostjale isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist 48 680 eurot ning Palulaane OÜ-le teenuste osutamise eest 84 891 eurot 58 senti. Ringkonnakohus oleks pidanud vastavas osas jätma muutmata maakohtu otsuse, millega hagi rahuldati.
10(11)
2-22-3043
30.Kolleegium ei võta menetlusökonoomilistel põhjustel seisukohta kõikide hageja etteheidete suhtes, mis puudutavad võlgniku endise raamatupidaja ülekuulamist, kuid märgib, et tunnistaja ülekuulamisel menetlusõiguse norme ei rikutud. Vastupidi hageja seisukohale võib kohus küsida tunnistajalt küsimusi menetlusosalise küsimuste vahel.
31.Kokkuvõttes tuleb asi saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks osas, milles hageja nõuab 25 292 euro 64 sendi (16 556,85 + 1453 + 7282,79) tasumist koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24. veebruarist 2022 kuni põhinõude täitmiseni. Hagi tuleb jätta rahuldamata osas, milles hageja nõuab 70 294 euro 87 sendi (51 555,15 + 18 739,72) tasumist koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagi tuleb rahuldada osas, milles hageja nõuab 135 812 euro 49 sendi (231 400 – 25 292,64 – 70 294,87) tasumist koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24. veebruarist 2022 kuni põhinõude täitmiseni. II
32.Kuna ringkonnakohtu otsus tühistatakse osaliselt ja asi saadetakse tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada.
33.Riigilõiv kassatsioonkaebuselt on 2501 eurot 15 senti, millest hageja on tasunud 100 eurot. Hageja on võlgniku pankrotihaldurina taotlenud menetlusabi riigilõivu tasumiseks, sest võlgnikul puuduksid riigilõivu tasumisel vajalikud vahendid pankrotimenetluse jätkamiseks. Kolleegiumi hinnangul puudub TsMS § 183 lg-s 2 sätestatud alus hagejale menetlusabi andmiseks ja hageja vabastamiseks kassatsioonkaebuselt tasumata jäänud riigilõivu tasumise kohustusest. Võlgniku pangakonto jäägist nähtuvalt on võlgnikul puudu 29 eurot 56 senti kassatsioonkaebuselt riigilõivu tasumiseks. Kuna kostjalt mõistetakse võlgniku pankrotivarasse välja 135 812 eurot 49 senti koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24. veebruarist 2022 kuni põhinõude täitmiseni, ei esine olukorda, kus menetluskulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotivarast. Ühtlasi ei saa tasumisele kuuluva riigilõivu summat arvestades asuda seisukohale, et sellest 29 euro 56 sendi suuruse osa tasumist võlgniku eest ei saa võlausaldajatelt oodata. Pankrotimenetlus toimub eelkõige võlausaldajate huvides. Ei ole alust eelistada pankrotivara arvel pankrotimenetluse kulude kandmist riigilõivu tasumisele. (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.