Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

2-21-13994 taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Aktsiaselts MEKE SILLAMÄE esitas 06.09.2021 Viru Maakohtule avalduse Sillamäe linn, Kesk tn 7 korteriühistu 06.07.2021 üldkoosoleku otsuse nr 2 kehtetuks tunnistamise nõudes. Avaldaja nõue põhineb asjaolul, et avaldaja oli kuni 06.07.2021 sundmoodustatud korteriühistu valitseja ja korteriühistu võttis 06.07.2021 toimunud üldkoosolekul vastu otsuse, millega loobuti avaldaja teenusest ning valiti uus juhatus. Avaldusest nähtub, et korteriühistul puudub põhikiri, seega kohalduvad korteriühistule korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (edaspidi KrtS) sätted. KrtS § 24 lg 2 kohaselt võib juhatusel olla üks kuni kolm liiget. Valitud juhatusse kuulub 4 liiget. Kuna üldkoosolek võttis vastu otsuse, millega on korteriühistul 4 juhatuse liiget, mis on seadusega vastuolus, leiab avaldaja, et nimetatud otsus tuleb kehtetuks tunnistada. Avaldaja vaidlustab 06.07.2021 üldkoosoleku otsuse nr 2, millega nimetati korteriühistu juhatusse S K, A S, N S, A E.

Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu ja palub see rahuldamata jätta. Avaldaja esindajad osalesid 06.07.2021 üldkoosolekul ning ei teavitanud koosolekul osalenuid asjaolust, et nad ei ole nõus nelja liikme valimisega. Vastupidi, avaldaja esindajad kinnitasid, et saavad avaldajalt korteriühistu dokumendid kätte hiljemalt 01.01.2021. 06.07.2021 otsus ei tekitanud korteriühistule kahju. Kohe kui juhatus sai kohtult teate, siis kirjutas üks juhatuse liige avalduse ja astus tagasi, sellest on teavitatud kõiki liikmeid ja samuti on tehtud registrisse vastav kanne 20.09.2021.

Istungil selgitas avaldaja, et soovib ka edaspidi teha majaga koostööd ja leiab, et koosolek tegi ebaseadusliku otsuse. Avaldaja leiab, et tuleks teha uus koosolek, valida kolm liiget ja avaldaja loobib pretensioonist. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldajal puudub vaidlustamiseks vajalik huvi ja esineb alus jätta avaldus läbi vaatamata. Lisaks on hea usu vastane sundida korteriühistut sellist vaidlust pidama. Avaldaja on seisukohal, et ühe isiku tagasiastumine ei kõrvalda probleemi, see ei muuda otsust.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Vastavalt KrtS § 29 lg-le 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p-le 4 vaadatakse käesolev asi läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 ja 2 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 614 lg 2 kohaselt on TsMS § 613 lg 1 p 4 nimetatud juhul kuuluvad menetlusosaliste hulka avaldaja ja korteriühistu. Õiguskirjanduses on selgitatud, et korteriühistu otsust võib vaidlustada ka valitseja (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne III, V. Kõve jt, lk 876). Kohus leiab, et avaldaja ei ole enam puudutatud isiku valitseja, seega puudub tal ka õigus korteriühistu üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks. 06.07.2021 koosoleku protokollist tuleneb, et üldkoosoleku esimene päevakorra punkt oli AS MEKE valitseja teenuste katkestamise ja lepingu lõpetamise (dtl 2(3)

2-21-13994 17). Nimetatud otsus võeti vastu. Koosoleku teiseks päevakorra punktiks oli juhatuse valimine. AS MEKE vaidlustab koosoleku otsust nr 2 (dtl 4), juhatuse liikmete valimine, mille otsustamise ajaks ei olnud ta enam puudutatud isiku valitseja ja millisel otsusel ei ole temaga mingit puutumust. 11.01.2022 istungil selgitas avaldaja, et tema huvi on korteriühistuga edasi töötada (dtl 53). Kohus leiab, et nimetatud selgitus ei põhista kuidagi, mis on avaldaja õigustatud huvi nimetatud vaidluse vastu. Arvestades, et avaldaja ei ole enam puudutatud isiku valitseja ning tal puudub ka muu õigustatud huvi käesoleva vaidluse vastu, siis leiab kohus, et avaldaja ei ole huvitatud isik, kellel oleks TsMS § 613 lg 1 p 4 alusel õigus avaldus esitada ning avaldaja avaldus tuleb jätta läbi vaatamata.

Muuhulgas märgib kohus, et tänaseks on puudutatud isiku juhatuses seaduses sätestatud arv juhatuse liikmeid (dtl 36).

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades, et kohus jätab avalduse läbi vaatamata, siis on kohtu arvates õige jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Vastavalt TsMS § 174 lg 4 esimesele lausele kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendab kohus TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel eraldi määrusega pärast kohtumääruse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.