Hageja: A O (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja: I T (isikukood xxx, xxx)
Hagihind
250 eurot
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Välja mõista I T’ilt A O kasuks kokku 250 eurot. Menetluskulud jätta kostja I T kanda. Välja mõista I T’ilt A O kasuks menetluskulu 95 eurot.
Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas 13.02.2020.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus kostjalt välja mõista 250 eurot. Kuivõrd kostja esitas maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite, anti 08.06.2020.a. tsiviilasi üle menetlemiseks Harju Maakohtule.
2.Harju Maakohtule 29.06.2020.a. esitatud hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 150 eurot. Kostja kohustus tagastama hagejale 250 eurot hiljemalt 08.12.2019.a. Kostja on raha saanud, kuid tagasimaksmise kohustust täitnud ei ole. Hageja palub kostjalt välja nõuda võlgnevuse 250 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 75 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista. Kostja palub kohtul menetluse lõpetada ning kulud jätta poolte endi kanda. Kostja ei eita, et on hagejalt saanud 150 eurot. Kostja kaalub vastuhagi esitamist. Kohtu põhjendused
4.Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega, toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 08.09.2020.a kohtumääruses (dtl 47-49).
6.Käesoleva asja hind on 250 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.
7.Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiratud kujul kooskõlas TsMS § 444 lg 2.
8.Vaidlust ei ole, et pooled on sõlminud kokkuleppe, millise kohaselt hageja laenas kostjale 150 eurot. Pooled on erimeelt selles, kas kostja peab hagejale võlgnevuse tagastama.
9.Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1).
10.Kohtule esitatud sotsiaalmeedia platvorm Messenger vestluse väljatrüki kohaselt on kostja pöördunud 09.11.2019.a hageja poole küsimusega mis tingimustel ja mis summasid hageja laenab (dtl 30). Hageja on sellele 11.11.2019.a vastanud ja pooled on saavutanud kokkuleppe, millise kohaselt laenab hageja kosjale 150 eurot tingimusel, et kostja tagastab hagejale 250 eurot hiljemalt 08.12.2019.a (dtl 31-32).
11.Kohtule esitatud maksekorralduse kohaselt on hageja 11.11.2019.a teostanud kostjale ülekande summas 150 eurot selgitusega „laen“ (dtl 63).
12.Kostja ei ole kokkuleppe sõlmimist ja laenusumma saamist vaidlustanud. Seega loeb kohus hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal lepingu sõlmituks hageja ja kostja vahel 11.11.2019.a.
13.Kostja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt ja hageja saatis 09.12.2019.a. kostjale teate, et hageja ei ole rahasummat saanud. Kostja on sellele vastates lubanud võlgnevuse tasuda 17.12 (dtl 32). Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt ei ole kostja hagejale laenusummat tagastanud.
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tasu laenu kasutamise eest tuleb maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud vastavalt VÕS § 397 lg 1 teisele lausele.
15.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
16.Kostja vastuväite kohaselt ei vaidle ta vastu eeltoodud faktilistele asjaoludele, kuid leiab, et kohtulik menetlus tuleks lõpetada seoses sellega, et hageja ei ole sotsiaalmeedias kustutanud kostja andmeid. Ka ei vaidlusta kostja hagetava summa suurust. Kostja on nõustunud hagejale 250 eurot pärast andmete kustutamist tasuma (dtl 53). Kostja väidetel on tema kulud ületanud temalt nõutava summa mitmekordselt nii rahaliselt kui moraalselt.
17.Kohus selgitab, et kui kostjal on hageja vastu tekkinud nõue, siis on kostjal õigus see maksma panna. Kostja ei ole kohtule nõuet ega vastuhagi hageja vastu esitanud. Seetõttu ei ole võimalik kohtul sellele ka hinnangut anda.
18.Kuivõrd kostja võlgnevust hagejale tasunud ei ole, moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku summas 250 eurot. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud ning tuleb kostjalt välja mõista.
19.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
20.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva hagi hinnaks 250 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
21.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
22.Hageja kohtule esitatu kohaselt on tema menetluskulude rahaliseks suuruseks tasutud riigilõiv kokku summas 75 eurot. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 75 eurot.
23.Samuti tuleb hagejale hüvitada TsMS § 4842 alusel maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot.
24.Eeltoodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 95 eurot, millest riigilõiv 75 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot.
Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.