Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2-20-15193

Hageja nõue, põhjendus

2-20-15193

Kuna siiani ei ole kumbki väidetava laenulepingu pooltest suutnud laenu andmise asjaolusid eluliselt usutavalt selgitada, leiab kostja, et Laenuleping on näilik TsÜS § 89 lg 1 mõttes ning seetõttu tühine. Kostja leiab, et Osaühing Pesukoda ja võlgniku vahel sõlmitud laenuleping ongi näilik just seetõttu, et laenulepingutega soovivad pooled mõjutada pankrotimenetluse kulgu. Poolte eesmärk on jätta mulje nagu oleks hageja võlgniku pankrotimenetluses võlausaldaja, sest selle tulemusena omandab Hageja pankrotimenetluses võlausaldaja õigused, sh õiguse üldkoosolekul häälte määramisele, jaotise alusel väljamaksetele, ka kompromissi üle hääletamisele ja õiguse vaidlustada ka teiste võlausaldajate nõudeid. Kostja on seisukohal, et nii laenulepingud kui ka kassa kviitungid on vormistatud ja allkirjastatud tagantjärele, mitte aga dokumentidel märgitud kuupäevadel. Selleks ajaks oli laenusaaja muutunud maksejõuetuks. Väidetavalt anti laen sularahas ja väidetavalt sai laenusaaja laenu sularahas kätte. Kostja märgib, et 45 000 euro (rääkimata nõudeavalduses märgitud 135 000 euro) puhul on tegemist märkimisväärse rahasummaga, mille sularahas maksmist ei saa tavapäraseks pidada. Reeglina hoiavad nii juriidilised kui ka füüsilised isikud enda suuremaid rahalisi vahendeid pangas. Hageja ei ole selgitanud, millistel asjaoludel vastav rahasumma sularahas maksti. Hageja ei ole selgitanud ka seda, kust ta sedavõrd suure rahasumma sai. Samuti ei ole hageja selgitanud, millistel asjaoludel hoidis ta sellist kogust raha sularahana. Sellised asjaolud tekitavad mõistlikus isikus põhjendatud kahtlusi ja hageja ei ole esitanud mõistlikke selgitusi, mis kahtlused hajutaks. Kostja hinnangul ei saanud hagejal tõenäoliselt olla sellist rahasummat. Kostja ei pea eluliselt usutavaks (ja hageja ei ole pidanud seni oluliseks esitada tõendeid), et hagejal oli selline summa (135 000 eurot või ka hagis toodud 45 000 eurot sularahas) olemas ning võimalik võlgnikule üle anda. Kostja on seisukohal, et kassa kviitungid ei tõenda sularaha väljamaksmist kassast, kuna selliseid kviitungeid saab vormistada igaüks ükskõik mis ajahetkel ning sellisel dokumendil ei pruugi olla mingit seost kassa tegelike sissetulekute-väljaminekutega. Vastavalt hageja majandusaasta aruannetele on perioodil 01.01.2016– 31.12.2019 hageja müügitulu, kasum (kahjum) ja omakapital olnud aga järgmine: - 2.03.-31.12.2016 müügitulu 68 020 eurot, kahjum 11 299 eurot, omakapital 7150 eurot; - 1.01.-31.12.2917 müügitulu 63 167 eurot, kahjum 9631 eurot, omakapital 36622 eurot; - 1.01.-31.12.2018 müügitulu 71 773 eurot, kahjum 11 862 eurot, omakapital 19 157 eurot; - 1.01.-31.12.2019 müügitulu 92 781 eurot, kasum 16 087 eurot, omakapital 48 284 eurot: Osaühingu Pesukoda 2019. majandusaasta aruande (esitatud äriregistrile seisuga 05.11.2020, lisa 4) kohaselt teenis hageja 2019. majandusaastal müügitulu 92 781 eurot ning majandusaasta lõppes 16 087 euro suuruse kasumiga. Eelnevatel aastatel on ettevõtte järjepanu kahjumis olnud. 2019. investeeris Osaühing Pesukoda materiaalsesse põhivarasse kokku 100 000 eurot ehk aruande järgi võttis hageja 2019.a põhivara soetamiseks laenu 100 000 eurot. Aruande järgi on soetatud masinaid ja seadmeid. Kusjuures see hageja laenukohustus on kantud parandatud 2019. majandusaasta aruandesse seisuga 05.11.2020, seisuga 07.05.2020 esitatud 2019.a majandusaasta aruandes laenukohustust mainitud ei ole (lisa 5). Ka ärikasumiks oli algselt märgitud 6 087 eurot varasemalt kajastatud 16 087 euro asemel. Ettevõttel oli 2019. aasta lõppedes nõudeid kolmandate isikute vastu kokku summas 2 337 eurot ja raha 14 805 eurot. Kostja ei näe hageja majandusaasta aruannete põhjal, kuidas oleks hageja saanud võlgnikule 2019. aastal (vastavalt esitatud kviitungitele) anda laenu kogusummas 45 000 eurot (või nõudeavalduses märgitud 135 000 eurot). 2018. majandusaasta lõppes kahjumiga summas -11 862 eurot (lisa 6), sellele eelnevad aastad samuti. Enamus hageja teenitud müügitulust kulub erinevate kaupade ja teenuste, tegevuskulude ja tööjõukulude peale. Põhivara (masinate/seadmete) soetamiseks on hageja pidanud 2019. aastal 100 000 eurot laenu võtma. Üks

2-20-15193

laenulepingutest on allkirjastatud seisuga 02.01.2020 ja selle alusel pidi hageja andma võlgnikule laenu summas 15 000 eurot, tähtajaga viis aastat. Kostja osundab, et hageja poleks saanud sellise kokkuleppe sõlmida, kuna tal endal oli 31.12.2019 seisuga rahalisi vahendeid kokku 14 805,00 eurot. Tekib ka küsimus, kas hageja majanduslik võimekus oli selline, et isegi, kui hagejal oleks 45 000 eurot (või ka kokkulepitud 135 000 eurot) olnud, kas siis hageja oleks saanud ja eelduslikult soovinud sedavõrd suurt rahasummat viieks aastaks välja laenata selliselt, et kogu viieaastase perioodi jooksul laenu põhisummast ega ja intressidest mitte midagi tagasi ei maksta. Kui kõrvutada see 2019. aasta aruandes kajastuva infoga, mille kohaselt võttis hageja masinate ostuks samal aastal 100 000 laenu ehk ajal kui ta väidetavalt võlgnikule laenu andis, siis võib väga veendunult väita, et hageja majanduslik võimekus ei olnud selline, et maksejõuetule ettevõttele kuni 135 000 eurot pikaajalisi laene anda. Ka näitab asjaolu, et üheski majandusaasta aruandes pole kajastatud ainsagi laenu andmist, et hageja nõue on fiktiivne. Hageja on ise oma majandusaasta aruanded koostanud (neid ka parandanud) ja nende põhjal pole hageja kunagi olnud majanduslikult võimeline sellistes summades laenu andma, seega ei ole nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldus eluliselt usutav. Hageja poolt esile toodud asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel tuleb muuhulgas arvesse võtta ka seda, et hageja andis pankrotivõlgnikule väidetavalt laenu ilma igasuguste asjaõiguslike tagatisteta. Kostja märgib, et 45 000 eurot (või nõudeavalduses märgitud 135 000 eurot), mille hageja kostjale väidetavalt laenas, on sedavõrd suur kohustus, mille puhul peaksid olema selged ja arusaadavad põhjused, miks peaks üks isik teisele isikule sedavõrd suures ulatuses ilma asjaõiguslike tagatisteta laenu andma. Hageja ei ole esile toonud, mis need head põhjused oleksid võinud olla. Nii ei ole hageja esile toonud, et hageja oleks kontrollinud võlgniku maksevõimet ja et hageja oleks veendunud, et tagatiste puudumisest hoolimata on laenu saaja majanduslik olukord, laenusaaja sissetulekud või laenusaaja äriprojektid sedavõrd head, et mõistlik isik, võib ilma asjaõiguslike tagatisteta 45 000 eurot (või nõudeavalduses märgitud 135 000 eurot) viieks aastaks teisele isikule laenuks anda. Eespool kirjeldatud kontekst tekitab mõistlikus kõrvalseisjas kahtlusi ja hageja ei ole neid kahtlusi hajutanud. Kohtu põhjendused

2-20-15193

tegelikult rohkem laenu, kuid seda ei suutvat hageja kohtus tõendada. Oma väidete tõendamiseks esitas hageja järgmised hageja ja pankrotivõlgniku vahelised laenulepingud ja kassa kviitungid: - 18.03.2018, 22.08.2018, 18.10.2018, 18.12.2018, 18.05.2019, 18.09.2019 ja 02.01.2020, seisuga sõlmitud laenulepingud kogusummas 135 000 eurot (tl 78-86 kostja esitatud). - 18.05.2019, 18.09.2019 ja 21.06.2019 väljastatud kassa kviitungid laenu sularahas väljastamise kohta (tl 21-22). Iga kviitung märgib 15 000 euro vastuvõtmist kostja kassasse, seega kokku väljastati kostjale kviitungitel märgitu järgi 3x15 000=45 000 eurot. Hageja soovib 45 000 eurose nõude olemasolu tõendada: 1) 18.05.2019 laenulepinguga (tl 84), mille kohaselt Pesukoda OÜ (hageja) andis T7 OÜ-le laenu 30 000 eurot intressiga 1,25% päevas ning tagastamise tähtajaga 5 aastat. Lepingu p 1.2 ja 1.3 kohaselt antakse laen üle vastavalt kokkuleppele. Lepingu on hageja esindajana allkirjastanud M T (vt 20.10.2021 protokollis hageja lepingulise esindaja selgitused tl 151) ja laenusaaja esindajana A T; 18.05.2019 kassa kviitungiga nr 4/19, mille kohaselt on OÜ-lt Pesukoda T7 OÜ poolt vastu võetud 15 000 eurot; 2) 21.06.2019 laenulepinguga (tl 81), mille kohaselt Pesukoda OÜ (hageja) andis T7 OÜ-le laenu 15 000 eurot intressiga 1,25% päevas ning tagastamise tähtajaga 5 aastat. Lepingu p 1.2 ja 1.3 kohaselt antakse laen üle vastavalt kokkuleppele. Lepingu on hageja esindajana allkirjastanud M T (vt 20.10.2021 protokollis hageja lepingulise esindaja selgitused tl 151) ja laenusaaja esindajana A T; 21.06.2019 kassa kviitungiga nr 5/19, mille kohaselt on OÜ-lt Pesukoda T7 OÜ poolt vastu võetud 15 000 eurot; 3) 18.09.2019 laenulepinguga (tl 80), mille kohaselt Pesukoda OÜ (hageja) andis T7 OÜ-le laenu 15 000 eurot intressiga 1,25% päevas ning tagastamise tähtajaga 5 aastat. Lepingu p 1.2 ja 1.3 kohaselt antakse laen üle vastavalt kokkuleppele. Lepingu on hageja esindajana allkirjastanud M T (vt 20.10.2021 protokollis hageja lepingulise esindaja selgitused tl 151) ja laenusaaja esindajana A T; 18.09.2019 kassa kviitungiga nr 16/19, mille kohaselt on OÜ-lt Pesukoda T7 OÜ poolt vastu võetud 15 000 eurot. Hageja väitel anti eelnevate lepingute järgi kostjale üle 45 000 eurot sularahas. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja juhatuse liige M T on võlgniku juhatuse liikme A Te ema ja et tegemist on lähikondsetega PankrS § 117 tähenduses. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

2-20-15193

Kostja vastuväidete kohaselt ei saanud hagejal majandusaasta aruannete kohaselt 45 000 eurot sularaha olla, mida võlgnikule üle anda; jääb arusaamatuks, kust sellises suuruses sularaha pärines, eriti hageja väite valguses, et laenu anti kogunisti 135 000 eurot. Hageja selgituse kohaselt (vt kohtuistungi protokoll tl 151) anti võlgnikule laenu hageja seaduslikult esindajalt M Telt ja temaga seotud isikutelt saadud sularaha arvelt ning sularahas seetõttu, et ei tahetud pangaülekandetasusid maksta.

2-20-15193

89).Hagiavaldusele lisatud sularaha kviitungeid ei ole pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldusele lisatud ning esitati alles käesolevasse menetlusse.

mõjutada pankrotimenetluse kulgu st poolte eesmärk on jätta mulje nagu, nagu oleks hageja võlgniku pankrotimenetluses võlausaldaja, sest selle tulemusena omandab hageja pankrotimenetluses võlausaldaja õigused. TsÜS § 89 lg 1 järgi on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest järelduvalt mõlemate äriühingute esindajad ei soovinud laenulepingust tulenevaid tagajärgi. Asjaolu, et laenusummat ei ole välja makstud, ei tähenda tingimata, et tegemist on näiliku tehinguga. Äriühingute esindajad soovisid laenulepingu alusel nõude tekkimist võlgniku vastu.

2-20-15193

käibemaksukohuslane ja tal on õigus käibemaks enda maksustavalt käibelt maha arvata. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostja õigusabikulude koosseisu ja põhjendatuse osas. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt nt Riigikohtu 6. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, asja keerukust ning muid asjaolusid arvestades loeb kohus kostja esindaja ajakulu 13 tundi ja 15 minutit põhjendatuks ja vajalikuks. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 1547,60 eurot. Kohus märgib kostja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /digitaalallkiri/ Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.