lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-15193/33

Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 31.01.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-15193/33
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.01.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3488
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Pesukoda12245534(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-20-15193

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.jaanuar 2022.a. Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-15193 Osaühing Pesukoda hagi T7 OÜ (pankrotis) pankrotihalduri vastu nõude tunnustamiseks T7 OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses

Tsiviilasi Hagihind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja Osaühing Pesukoda (registrikood 12245534), lepingulised esindajad advokaadid Tauri Tigasson ja Ott Lepmets Kostja T7 OÜ (pankrotis, registrikood 14182631) pankrotihaldur Terje Eipre, lepinguline esindaja advokaat Merit Tammik 20.10.2021, kirjalik menetlus

esindajad Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Rahuldada kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
4.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Osaühingult Pesukoda välja T7 OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Terje Eipre kasuks menetluskulud summas 1547,60 eurot.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
5.Väljamõistetud menetluskuludelt (1547,60 eurot) tuleb Osaühingul Pesukoda tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2-20-15193

Hageja nõue, põhjendus

1.Osaühing Pesukoda esitas 16.10.2020 Pärnu Maakohtule hagi T7 OÜ (pankrotis) pankrotihalduri vastu. Hageja palus tunnustada Osaühing Pesukoda nõuet T7 OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 45 000 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 nimetatud rahuldamisjärgu nõudena. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt Pärnu Maakohtu 17. aprilli 2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-3706 kuulutati välja T7 OÜ pankrot ning nimetati pankrotihalduriks vandeadvokaat Veli Kraavi. Hageja esitas 17. juunil 2020. a võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles teatas, et tema nõue võlgniku vastu on 135 000 eurot. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 16. septembril 2020. a ning seal jäeti hageja nõue võlgniku vastu kostja vastuväite tõttu terves ulatuses tunnustamata. Hageja nõue võlgniku vastu tuleneb laenulepingutest. Nimelt laenas hageja võlgnikule 45 000 eurot. Võlgnik vajas raha kinnistu remonttöödeks, korrastamiseks, ettevõtte turustamiseks, pidevate õigusabikulude katmiseks jne. Hageja selgitab täiendavalt, et võlgniku soetatud kinnistu oli oluliselt kehvemas seisukorras, kui ta ostu hetkel teadis. Kuivõrd võlgnikuga seotud isikutel olid puuduste ilmnemise hetkel kinnistus juba erinevad ettevõtmised, siis oli kinnistu remont hädavajalik. Remonttöid on teostatud jooksvalt, nii nagu rahalised vahendid võimaldavad. Kuigi hageja antud laenude tagastamise tähtaeg on alles tulevikus, siis PankrS § 42 kohaselt loetakse pankroti väljakuulutamisega võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks. Võlgnik ei ole hagejale laene ka ennetähtaegselt tagastanud. Järelikult on hagejal võlgniku vastu nõue summas 45 000 eurot. Tegelikkuses on summad veelgi suuremad, kui käesolevas hagiavalduses esitatu, ent hagejal ei ole paraku esitada sellekohaseid tõendeid. Hageja märgib täiendavalt 13.10.2021 menetlusdokumendis, et Kuna T kinnisasjale oli juba seatud hüpoteek ning muu panditav vara võlgnikul toona puudus, siis oli hagejal valida, kas anda võlgnikule tagamata laene või vaadata pealt võlgniku pankrotistumist. Hageja rõhutab, et võlgniku ettevõtte ei olnud hageja jaoks nagu iga teine suvaline ettevõte. Võlgniku juhtis ning omas hageja seadusliku esindajaga seotud isik. Mh isiklike seoste valguses nõustus hageja andma võlgnikule tagamata laene. Laenu andmiseks sõlmiti erinevaid laenulepinguid (vt kostja 1. veebruari 2021. a vastuse lisa 1). Laenuandjaks oli küll hageja, ent laenuks vajalikud rahalised vahendid pärinesid mh hageja seaduslikult esindajalt ja viimasega seotud erinevatelt isikutelt. Kuna rahasummasid vajati koheselt ning need olid aastate jooksul kogunenud sularahas, siis anti ka laenud sularahas. Võlgnikule laenud sularahas sobisid, sest võlgnikule tehti ettepanekuid tasuda arved sularahas. Ühtlasi ei pidanud hageja ega temaga seotud isikud vajalikuks laenu andmist pangaülekandega, sest üheltpoolt oleks sel juhul lisandunud arvestatavad teenustasud. Teisalt pooled usaldasid üksteist, sõlmisid kirjalikud laenulepingud ning laenusummade andmise kohta väljastati võlgniku kui laenusaaja poolt sularahakassa sissetuleku orderid. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et vaidlustas hageja nõude tulenevalt asjaolust, et hageja ei suutnud oma nõuet T7 OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses põhjendada ega tõendada. Kostjale ei olnud arusaadav, mis eesmärgil oli väidetavalt kuupäevadel 18.03.2018, 22.08.2018, 18.10.2018, 18.12.2018, 18.05.2019, 18.09.2019 ja 02.01.2020 allkirjastatud laenulepingud sõlmitud või miks oli sellises suuruses väidetavat laenu vaja anda just sularahas, mitte pangaülekandega. Eriti võttes just arvesse ka hageja hagis esitatud väidet, et ta ei ole võimeline väidetava laenu andmist tõendama enam kui 45 000 euro ulatuses. Ka ei selgitanud hageja, kust pärineb sellises koguses sularaha, nõudeavalduses väitis hageja, et andis laenu summas 135 000 eurot. Hagile lisatud sularaha kviitungitega on kostja tutvunud esimest korda hagimenetluse käigus, neid nõudeavaldusele ei lisatud. Juhatuse liikmel A Tel on kogu raamatupidamine koos algdokumentidega pankrotihaldurile tänaseni üle andmata, kuigi seda on korduvalt küsitud, sh. kohtu poolt pankrotiasjas.

2-20-15193

Kuna siiani ei ole kumbki väidetava laenulepingu pooltest suutnud laenu andmise asjaolusid eluliselt usutavalt selgitada, leiab kostja, et Laenuleping on näilik TsÜS § 89 lg 1 mõttes ning seetõttu tühine. Kostja leiab, et Osaühing Pesukoda ja võlgniku vahel sõlmitud laenuleping ongi näilik just seetõttu, et laenulepingutega soovivad pooled mõjutada pankrotimenetluse kulgu. Poolte eesmärk on jätta mulje nagu oleks hageja võlgniku pankrotimenetluses võlausaldaja, sest selle tulemusena omandab Hageja pankrotimenetluses võlausaldaja õigused, sh õiguse üldkoosolekul häälte määramisele, jaotise alusel väljamaksetele, ka kompromissi üle hääletamisele ja õiguse vaidlustada ka teiste võlausaldajate nõudeid. Kostja on seisukohal, et nii laenulepingud kui ka kassa kviitungid on vormistatud ja allkirjastatud tagantjärele, mitte aga dokumentidel märgitud kuupäevadel. Selleks ajaks oli laenusaaja muutunud maksejõuetuks. Väidetavalt anti laen sularahas ja väidetavalt sai laenusaaja laenu sularahas kätte. Kostja märgib, et 45 000 euro (rääkimata nõudeavalduses märgitud 135 000 euro) puhul on tegemist märkimisväärse rahasummaga, mille sularahas maksmist ei saa tavapäraseks pidada. Reeglina hoiavad nii juriidilised kui ka füüsilised isikud enda suuremaid rahalisi vahendeid pangas. Hageja ei ole selgitanud, millistel asjaoludel vastav rahasumma sularahas maksti. Hageja ei ole selgitanud ka seda, kust ta sedavõrd suure rahasumma sai. Samuti ei ole hageja selgitanud, millistel asjaoludel hoidis ta sellist kogust raha sularahana. Sellised asjaolud tekitavad mõistlikus isikus põhjendatud kahtlusi ja hageja ei ole esitanud mõistlikke selgitusi, mis kahtlused hajutaks. Kostja hinnangul ei saanud hagejal tõenäoliselt olla sellist rahasummat. Kostja ei pea eluliselt usutavaks (ja hageja ei ole pidanud seni oluliseks esitada tõendeid), et hagejal oli selline summa (135 000 eurot või ka hagis toodud 45 000 eurot sularahas) olemas ning võimalik võlgnikule üle anda. Kostja on seisukohal, et kassa kviitungid ei tõenda sularaha väljamaksmist kassast, kuna selliseid kviitungeid saab vormistada igaüks ükskõik mis ajahetkel ning sellisel dokumendil ei pruugi olla mingit seost kassa tegelike sissetulekute-väljaminekutega. Vastavalt hageja majandusaasta aruannetele on perioodil 01.01.2016– 31.12.2019 hageja müügitulu, kasum (kahjum) ja omakapital olnud aga järgmine: - 2.03.-31.12.2016 müügitulu 68 020 eurot, kahjum 11 299 eurot, omakapital 7150 eurot; - 1.01.-31.12.2917 müügitulu 63 167 eurot, kahjum 9631 eurot, omakapital 36622 eurot; - 1.01.-31.12.2018 müügitulu 71 773 eurot, kahjum 11 862 eurot, omakapital 19 157 eurot; - 1.01.-31.12.2019 müügitulu 92 781 eurot, kasum 16 087 eurot, omakapital 48 284 eurot: Osaühingu Pesukoda 2019. majandusaasta aruande (esitatud äriregistrile seisuga 05.11.2020, lisa 4) kohaselt teenis hageja 2019. majandusaastal müügitulu 92 781 eurot ning majandusaasta lõppes 16 087 euro suuruse kasumiga. Eelnevatel aastatel on ettevõtte järjepanu kahjumis olnud. 2019. investeeris Osaühing Pesukoda materiaalsesse põhivarasse kokku 100 000 eurot ehk aruande järgi võttis hageja 2019.a põhivara soetamiseks laenu 100 000 eurot. Aruande järgi on soetatud masinaid ja seadmeid. Kusjuures see hageja laenukohustus on kantud parandatud 2019. majandusaasta aruandesse seisuga 05.11.2020, seisuga 07.05.2020 esitatud 2019.a majandusaasta aruandes laenukohustust mainitud ei ole (lisa 5). Ka ärikasumiks oli algselt märgitud 6 087 eurot varasemalt kajastatud 16 087 euro asemel. Ettevõttel oli 2019. aasta lõppedes nõudeid kolmandate isikute vastu kokku summas 2 337 eurot ja raha 14 805 eurot. Kostja ei näe hageja majandusaasta aruannete põhjal, kuidas oleks hageja saanud võlgnikule 2019. aastal (vastavalt esitatud kviitungitele) anda laenu kogusummas 45 000 eurot (või nõudeavalduses märgitud 135 000 eurot). 2018. majandusaasta lõppes kahjumiga summas -11 862 eurot (lisa 6), sellele eelnevad aastad samuti. Enamus hageja teenitud müügitulust kulub erinevate kaupade ja teenuste, tegevuskulude ja tööjõukulude peale. Põhivara (masinate/seadmete) soetamiseks on hageja pidanud 2019. aastal 100 000 eurot laenu võtma. Üks

2-20-15193

laenulepingutest on allkirjastatud seisuga 02.01.2020 ja selle alusel pidi hageja andma võlgnikule laenu summas 15 000 eurot, tähtajaga viis aastat. Kostja osundab, et hageja poleks saanud sellise kokkuleppe sõlmida, kuna tal endal oli 31.12.2019 seisuga rahalisi vahendeid kokku 14 805,00 eurot. Tekib ka küsimus, kas hageja majanduslik võimekus oli selline, et isegi, kui hagejal oleks 45 000 eurot (või ka kokkulepitud 135 000 eurot) olnud, kas siis hageja oleks saanud ja eelduslikult soovinud sedavõrd suurt rahasummat viieks aastaks välja laenata selliselt, et kogu viieaastase perioodi jooksul laenu põhisummast ega ja intressidest mitte midagi tagasi ei maksta. Kui kõrvutada see 2019. aasta aruandes kajastuva infoga, mille kohaselt võttis hageja masinate ostuks samal aastal 100 000 laenu ehk ajal kui ta väidetavalt võlgnikule laenu andis, siis võib väga veendunult väita, et hageja majanduslik võimekus ei olnud selline, et maksejõuetule ettevõttele kuni 135 000 eurot pikaajalisi laene anda. Ka näitab asjaolu, et üheski majandusaasta aruandes pole kajastatud ainsagi laenu andmist, et hageja nõue on fiktiivne. Hageja on ise oma majandusaasta aruanded koostanud (neid ka parandanud) ja nende põhjal pole hageja kunagi olnud majanduslikult võimeline sellistes summades laenu andma, seega ei ole nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldus eluliselt usutav. Hageja poolt esile toodud asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel tuleb muuhulgas arvesse võtta ka seda, et hageja andis pankrotivõlgnikule väidetavalt laenu ilma igasuguste asjaõiguslike tagatisteta. Kostja märgib, et 45 000 eurot (või nõudeavalduses märgitud 135 000 eurot), mille hageja kostjale väidetavalt laenas, on sedavõrd suur kohustus, mille puhul peaksid olema selged ja arusaadavad põhjused, miks peaks üks isik teisele isikule sedavõrd suures ulatuses ilma asjaõiguslike tagatisteta laenu andma. Hageja ei ole esile toonud, mis need head põhjused oleksid võinud olla. Nii ei ole hageja esile toonud, et hageja oleks kontrollinud võlgniku maksevõimet ja et hageja oleks veendunud, et tagatiste puudumisest hoolimata on laenu saaja majanduslik olukord, laenusaaja sissetulekud või laenusaaja äriprojektid sedavõrd head, et mõistlik isik, võib ilma asjaõiguslike tagatisteta 45 000 eurot (või nõudeavalduses märgitud 135 000 eurot) viieks aastaks teisele isikule laenuks anda. Eespool kirjeldatud kontekst tekitab mõistlikus kõrvalseisjas kahtlusi ja hageja ei ole neid kahtlusi hajutanud. Kohtu põhjendused

3.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Asjas on tõendatud järgmised asjaolud: - Pärnu Maakohtu 17.04.2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-3706 kuulutati välja T7 OÜ pankrot ning nimetati pankrotihalduriks vandeadvokaat Veli Kraavi (tl 4); - Pärnu Maakohtu 3.12.2020 määrusega Veli Kraavi vabastati pankrotihalduri kohustustest ja nimetati uueks pankrotihalduriks Terje Eipre (tl 69); - Hageja esitas 17.06.2020. a võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 135 000 eurot (tl 77); - Nõuete kaitsmise koosolekul 16.09.2020 vaidles hageja nõudele vastu pankrotihaldur ning nõue jäi tunnustamata (tl 16). Seega tuli hagejal nõude tunnustamiseks esitada hagi PankrS § 106 alusel (kuni 01.02.2021 kehtinud redaktsioon). Kuna pankrotiavaldus võeti menetlusse enne 1. veebruari 2021. aastal, kohaldatakse nõude tunnustamisele PankrS § 193 lg 5 järgi redaktsiooni, mis kehtis 2021. aasta 31. jaanuarini.
4.Nõude tunnustamiseks tuleb hagejal tõendada, et tal on võlgniku vastu nõue. Hageja tugines hagi alusena sellele, et hageja ja pankrotivõlgnik sõlmisid laenulepingud kogusummas 135 000 eurot, mille alusel tasus hageja pankrotivõlgnikule vähemalt 45 000 eurot, väidetavalt anti

2-20-15193

tegelikult rohkem laenu, kuid seda ei suutvat hageja kohtus tõendada. Oma väidete tõendamiseks esitas hageja järgmised hageja ja pankrotivõlgniku vahelised laenulepingud ja kassa kviitungid: - 18.03.2018, 22.08.2018, 18.10.2018, 18.12.2018, 18.05.2019, 18.09.2019 ja 02.01.2020, seisuga sõlmitud laenulepingud kogusummas 135 000 eurot (tl 78-86 kostja esitatud). - 18.05.2019, 18.09.2019 ja 21.06.2019 väljastatud kassa kviitungid laenu sularahas väljastamise kohta (tl 21-22). Iga kviitung märgib 15 000 euro vastuvõtmist kostja kassasse, seega kokku väljastati kostjale kviitungitel märgitu järgi 3x15 000=45 000 eurot. Hageja soovib 45 000 eurose nõude olemasolu tõendada: 1) 18.05.2019 laenulepinguga (tl 84), mille kohaselt Pesukoda OÜ (hageja) andis T7 OÜ-le laenu 30 000 eurot intressiga 1,25% päevas ning tagastamise tähtajaga 5 aastat. Lepingu p 1.2 ja 1.3 kohaselt antakse laen üle vastavalt kokkuleppele. Lepingu on hageja esindajana allkirjastanud M T (vt 20.10.2021 protokollis hageja lepingulise esindaja selgitused tl 151) ja laenusaaja esindajana A T; 18.05.2019 kassa kviitungiga nr 4/19, mille kohaselt on OÜ-lt Pesukoda T7 OÜ poolt vastu võetud 15 000 eurot; 2) 21.06.2019 laenulepinguga (tl 81), mille kohaselt Pesukoda OÜ (hageja) andis T7 OÜ-le laenu 15 000 eurot intressiga 1,25% päevas ning tagastamise tähtajaga 5 aastat. Lepingu p 1.2 ja 1.3 kohaselt antakse laen üle vastavalt kokkuleppele. Lepingu on hageja esindajana allkirjastanud M T (vt 20.10.2021 protokollis hageja lepingulise esindaja selgitused tl 151) ja laenusaaja esindajana A T; 21.06.2019 kassa kviitungiga nr 5/19, mille kohaselt on OÜ-lt Pesukoda T7 OÜ poolt vastu võetud 15 000 eurot; 3) 18.09.2019 laenulepinguga (tl 80), mille kohaselt Pesukoda OÜ (hageja) andis T7 OÜ-le laenu 15 000 eurot intressiga 1,25% päevas ning tagastamise tähtajaga 5 aastat. Lepingu p 1.2 ja 1.3 kohaselt antakse laen üle vastavalt kokkuleppele. Lepingu on hageja esindajana allkirjastanud M T (vt 20.10.2021 protokollis hageja lepingulise esindaja selgitused tl 151) ja laenusaaja esindajana A T; 18.09.2019 kassa kviitungiga nr 16/19, mille kohaselt on OÜ-lt Pesukoda T7 OÜ poolt vastu võetud 15 000 eurot. Hageja väitel anti eelnevate lepingute järgi kostjale üle 45 000 eurot sularahas. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja juhatuse liige M T on võlgniku juhatuse liikme A Te ema ja et tegemist on lähikondsetega PankrS § 117 tähenduses. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

5.Kostja on sularaha üleandmise kohta esitanud vastuväited. VÕS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses üldjuhul tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Üldreegli kohaselt peab laenuandja võla olemasolule tuginedes tõendama raha üleandmise fakti. Hageja esitas sularaha üleandmise tõendamiseks 18.05.2019 kassa kviitungi sularaha 15 000 euro tasumise kohta; 21.06.2019 kassa kviitungi sularaha 15 000 euro tasumise kohta ja 18.09.2019 kassa kviitungi 15 000 euro tasumise kohta. Sularaha vastuvõtjana on alla kirjutanud A T (tl 21). Hageja väitel käib 18.05.2019 kassa kviitung nr 4/19 18.05.2019 laenulepingu alusel makstava summa kohta, 21.06.2019 kassa kviitung nr 05/2019 21.06.2019 laenulepingu alusel makstava summa kohta ja 18.09.2019 kassa kviitung nr 16/19 18.09.2019 laenulepingu alusel makstava summa kohta. Tegemist on kviitungiga raha kättesaamise kohta VÕS § 95 mõttes, kuid selle saab teiste tõenditega ümber lükata (vt Riigikohtu 02.04.2014 otsus nr 3-2-1-162-13 p 37). Muuhulgas saab võlgnik väita, et laenuandjal ei olnud laenu andmiseks piisavalt raha.

2-20-15193

Kostja vastuväidete kohaselt ei saanud hagejal majandusaasta aruannete kohaselt 45 000 eurot sularaha olla, mida võlgnikule üle anda; jääb arusaamatuks, kust sellises suuruses sularaha pärines, eriti hageja väite valguses, et laenu anti kogunisti 135 000 eurot. Hageja selgituse kohaselt (vt kohtuistungi protokoll tl 151) anti võlgnikule laenu hageja seaduslikult esindajalt M Telt ja temaga seotud isikutelt saadud sularaha arvelt ning sularahas seetõttu, et ei tahetud pangaülekandetasusid maksta.

6.Kohus leiab, et hageja esitatud tõendid ei näita hageja selgitustest hoolimata usaldusväärselt sularaha liikumist. Kostja on hagejal raha puudumise kohta esitanud hageja majandusaasta aruanded, mille kohaselt on perioodil 01.01.2016– 31.12.2019 hageja müügitulu, kasum (kahjum) ja omakapital olnud aga järgmine: - 2.03.-31.12.2016 müügitulu 68 020 eurot, kahjum 11 299 eurot, omakapital 7150 eurot; - 1.01.-31.12.2917 müügitulu 63 167 eurot, kahjum 9631 eurot, omakapital 36622 eurot; - 1.01.-31.12.2018 müügitulu 71 773 eurot, kahjum 11 862 eurot, omakapital 19 157 eurot; - 1.01.-31.12.2019 müügitulu 92 781 eurot, kasum 16 087 eurot, omakapital 48 284 eurot: Seega teenis Osaühingu Pesukoda 2019. majandusaasta aruande (esitatud äriregistrile seisuga 05.11.2020, tl 91) kohaselt 2019. majandusaastal müügitulu 92 781 eurot ning majandusaasta lõppes 16 087 euro suuruse kasumiga. Eelnevatel aastatel on ettevõtte järjepanu kahjumis olnud. 2019. investeeris Osaühing Pesukoda materiaalsesse põhivarasse kokku 100 000 eurot ehk aruande järgi võttis hageja 2019.a põhivara soetamiseks laenu 100 000 eurot. Aruande järgi on soetatud masinaid ja seadmeid. Kusjuures see hageja laenukohustus on kantud parandatud 2019. majandusaasta aruandesse seisuga 05.11.2020. Seisuga 07.05.2020 esitatud 2019.a majandusaasta aruandes laenukohustust mainitud ei ole (tl 100). Ka ärikasumiks oli algselt märgitud 6 087 eurot varasemalt kajastatud 16 087 euro asemel. Ettevõttel oli 2019. aasta lõppedes nõudeid kolmandate isikute vastu kokku summas 2 337 eurot ja raha 14 805 eurot.
7.Kohtu hinnangul osundab kostja õigesti asjaolule, et hageja majandusaasta aruannete põhjal pole nähtav, kuidas oleks hageja saanud võlgnikule 2019. aastal (vastavalt esitatud kviitungitele) anda laenu kogusummas 45 000 eurot (või nõudeavalduses märgitud 135 000 eurot –tl 77). 2018. majandusaasta lõppes kahjumiga summas -11 862 eurot (tl 109), sellele eelnevad aastad samuti. Enamus hageja teenitud müügitulust kulub erinevate kaupade ja teenuste, tegevuskulude ja tööjõukulude peale. Põhivara (masinate/seadmete) soetamiseks on hageja pidanud 2019. aastal 100 000 eurot laenu võtma. Üks hageja poolt koos nõudeavaldusega pankrotimenetluses esitatud laenulepingutest on allkirjastatud 02.01.2020 (tl 85) ja selle alusel pidi hageja andma võlgnikule laenu summas 15 000 eurot, tähtajaga viis aastat. Hageja poleks saanud sellise kokkuleppe sõlmida, kuna tal endal oli 31.12.2019 seisuga rahalisi vahendeid kokku vaid 14 805,00 eurot. Kui kõrvutada see 2019. aasta aruandes kajastuva infoga, mille kohaselt võttis hageja masinate ostuks samal aastal 100 000 laenu ehk ajal kui ta väidetavalt võlgnikule laenu andis, siis võib väita, et hageja majanduslik võimekus ei olnud selline, et maksejõuetule ettevõttele kuni 135 000 eurot pikaajalisi laene anda. Üheski majandusaasta aruandes pole kajastatud ainsagi laenu andmist ja nende põhjal saab järeldada, et hagejal puudus majanduslik võimekus sellistes summades laenu anda, seega ei ole nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldus eluliselt usutav. Lisaks eelnevale tuleb kohtul arvestada ka asjaolu, et võlgniku juhatuse liige A T ei ole võlgniku esindajana andnud pankrotihaldurile teavet mh vaidlusaluste laenulepingute järgi sularaha saamise kohta, kuna kogu raamatupidamine koos algdokumentidega on pankrotihaldurile üle andmata (tl 87-

2-20-15193

89).Hagiavaldusele lisatud sularaha kviitungeid ei ole pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldusele lisatud ning esitati alles käesolevasse menetlusse.

8.Kohus ei loe eeltoodu alusel 18.05.2019, 21.06.2019 ja 18.09.2019 kassa kviitungitega tõendatuks, et hageja andis võlgnikule sularaha 45 000 eurot. Rohkem tõendeid hageja sularaha üleandmise kohta esitanud ei ole (nt dokumendid hageja kassa kohta, T7 OÜ raamatupidamisdokumendid- kassa sissetulek, majandusaasta aruanne). Olukorras, kus äriühingute vahel sularaha liikumist kinnitavad lähikondsete antud allkirjad, ei ole kassa kviitung piisavaks tõendiks sularaha üleandmise kohta. Ülejäänud tõendid toetavad pigem kostja seisukohta, et hagejal ei olnud laenu andmiseks piisavalt raha. Hageja selgitusi, et raha pärines erinevatelt füüsilistelt isikutelt sh M Telt ei pea kohus usaldusväärseks, kuna need ei ole eluliselt usutavad. Kohtu kahtlusi süvendab ka asjaolu, et hageja esitas pankrotimenetluses nõude suuruses 135 000 eurot (vt laenulepingud tl 78-86), kuid kohtusse pöördus 45 000 eurose nõudega, väites et suuremat laenu pole võimalik tõendada. Tänasel õigusmaastikul tundub selline väide ebatõenäoline. Seega ei loe kohus piisavalt tõendatuks, et hageja täitis poolte vahel sõlmitud laenulepingutest tuleneva raha üleandmise kohustuse. VÕS § 396 lg 1 järgi ei ole kostjal järelikult kohustust ka laenu tagastada. Hagejal ei ole kostja vastu nõuet, mida esitada kostja pankrotimenetluses. Kohus jätab hagi rahuldamata.
9.Kostja vastuväidete kohaselt on laenuleping näilik tehing, kuna pooled soovivad laenulepingutega

mõjutada pankrotimenetluse kulgu st poolte eesmärk on jätta mulje nagu, nagu oleks hageja võlgniku pankrotimenetluses võlausaldaja, sest selle tulemusena omandab hageja pankrotimenetluses võlausaldaja õigused. TsÜS § 89 lg 1 järgi on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest järelduvalt mõlemate äriühingute esindajad ei soovinud laenulepingust tulenevaid tagajärgi. Asjaolu, et laenusummat ei ole välja makstud, ei tähenda tingimata, et tegemist on näiliku tehinguga. Äriühingute esindajad soovisid laenulepingu alusel nõude tekkimist võlgniku vastu.

10.Mis puutub kostja väitesse, et laenulepingud on tagantjärele vormistatud, siis ei olene asja lahendamise lõpptulemus sellest, millistel asjaoludel ja millal lepingud vormistati. Riigikohus on oma praktikas leidnud, et ainuüksi see, et dokument on allkirjastatud hiljem, mitte lepingus märgitud ajal (intellektuaalne võltsimine), ei välista lepingust tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimist (Riigikohtu 3. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785/114, p 14; Riigikohtu 23. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13, p 34). Eelnevast tuleneb, et isegi kui tõendatud oleksid kostja kahtlused ning laenulepingud oleks allkirjastatud tagantjärele, ei tähenda see, et sellest ei saa tuleneda õiguslikke tagajärgi.
11.Menetluskulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd antud asjas kohus ei rahuldanud hagi, peab hageja kandma kostja menetluskulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Kostja menetluskuludeks on õigusabikulud 1547,60 eurot, ajakulu 13 h 15 minutit, lepingulise esindaja tunnitasu 116,80 eurot käibemaksuta. Kostja kinnitusel ei ole õigusabikulud arvestatud koos käibemaksuga, kuivõrd kostja on

2-20-15193

käibemaksukohuslane ja tal on õigus käibemaks enda maksustavalt käibelt maha arvata. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostja õigusabikulude koosseisu ja põhjendatuse osas. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt nt Riigikohtu 6. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, asja keerukust ning muid asjaolusid arvestades loeb kohus kostja esindaja ajakulu 13 tundi ja 15 minutit põhjendatuks ja vajalikuks. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 1547,60 eurot. Kohus märgib kostja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /digitaalallkiri/ Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja