Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema menetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud Haljasalad OÜ esitas kohtule 01.12.2021 võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on avaldaja vastu esitatud nõudeid vähemalt 21 245,80 euro ulatuses ja vara nõuete katmiseks puudub. Varana on võlgnikul sõiduk Renault Master XXX. Avalduse kohaselt on ettevõttel seoses Covid pandeemiaga palju planeeritud töid ära langenud. Kliendid on samuti ettenägematus raskes olukorras, mis on mõjutanud nende poolt planeeritud tööde ülesütlemist. Eriolukorra tõttu on kahe viimase aasta jooksul töödeks vajalike materjalide hinnatõus olnud hüppeline. Samal ajal on olnud materjalide kättesaadavus puudulik ja seotud suurte tarneraskustega. Sellega seoses on enamus planeeritud töid lükkunud edasi ja/või tühistatud. Võlgniku maksejõuetus on püsiv, kuna maksejõuetuse vältimiseks ei ole tavapärased meetmed olnud Covidist tingituna võimalikud. Tartu Maakohus nimetas 09.12.2021 määrusega Haljasalad OÜ ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalause. Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on esitanud 05.01.2022 kohtule aruande, milles leiab, et Haljasalad OÜ on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 järgi võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Üldandmed Haljasalad OÜ (äriregistri kood 12723123, asukoht Rändlinnu, Hageri küla, Kohila vald) esmakanne äriregistris on 19.09.2014. Juhatuse liige, ainuosanik ja asutaja on S. L. (ik XXX). Osakapitali suurus 2500 eurot. Registrijärgne põhitegevusala: maastiku hooldus ja korrashoid. Võlgniku esindaja kirjelduse kohaselt tegeleti alguses lihtsamate teenuste pakkumisega - muru niitmine, kaevetööd. Aastate jooksul laienes teenuste valik pakkudes erinevaid maastikuehituslikke- ja paigaldustöid (erinevate lahenduste teostamine eraaedades, mõisaparkides, ettevõtete territooriumitel ja avalikel haljasaladel). Pankrotiavalduses ja vastuses esitatud selgituste järgi lõpetas võlgnik tegevuse 2021. a veebruaris. Vara Kinnisvara Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel võlgnikul kinnisasjad puuduvad. Võlgniku juriidilise asukohana märgitud Rändlinnu kinnisasi Hageri külas Kohila vallas on kinnistusraamatu kohaselt A. L. i ja K. L. i ühisomandis. Ajutisele haldurile ei ole teada andmeid selle kohta, et äriühing oleks rentinud äripinda. Sõidukid Maanteeameti liiklusregistri andmetel on võlgniku nimele registreeritud veoauto (kallur) RENAULT MASTER (v.l. 2006), reg. märk XXX. Sõiduk on võlgniku omandisse kantud 26.11.2018. Transpordiameti sõidukite taustainfo andmetel puudub sõidukil kehtiv liikluskindlustus, tehniline ülevaatus on kehtiv kuni märts 2022. Sõidukile on seatud Maksu- ja Tolliameti poolt käsutamise keelumärge. Võlgniku selgituste kohaselt on sõiduk heas seisukorras, läbisõit 365 000 km. Bilansiline jääkväärtus 2224 eurot, realiseerimise prognoositav väärtus 3500 eurot. Auto.24 portaalist ajutine haldur analoogsete parameetritega sõidukit ei leidnud. Kuna puudub võrdlusvõimalus, siis tugineb ajutine haldur võlgniku pakutud prognoosile ning hindab sõiduki väärtuseks kuni 3500 eurot. Samas ei ole välistatud, et müügihind võib osutuda ka madalamaks. Sõiduk on käesoleval ajal juhatuse liikme kinnitusel hoiustatud võlgniku juriidilises asukohas, seega peaks vara säilimine olema tagatud kuni selle võõrandamiseni.

Võlgnik on tema omandis olnud sõidukitest võõrandanud 2021 kaubiku Peugeot Boxer (v.l 2007), mille müügihinnaks juhatuse liikme esitatud andmetel oli 1000 eurot (sh k/m) ja ATV Dinli Centhor (v.l. 2011) hinnaga 900 eurot (sh k/m). Juhatuse liikme selgituste kohaselt vara eest tasuti sularahas ning rahalisi vahendeid kasutati jooksvalt äritegevuses tekkinud kohustuste tasumiseks. Swedbank Liising AS-ga lõpetati laaduri Avant 640 liisinguleping 11.02.2021. Vara põlenguga seoses muutus see kasutuskõlbmatuks ning on utiliseeritud. Muu vallasvara (käibevara, põhivara) Ajutine haldur ei ole muud registervara tuvastanud. Võlgnik esitas varalise koosseisu seisuga 09.12.2021. Tuginedes juhatuse liikme selgitustele, siis on võlgnik realiseerinud ühingu põhivara hulka kuulunud järgmise vara: niiduk (600 eurot), halumasin (420 eurot) ja pinnasetihendaja (240 eurot). Vara müügist laekus sularaha, mida võlgnik väidetavalt kasutas jooksvalt kohustuste eest tasumiseks. Osaliselt on vara amortiseerunud ning mobiiltelefon ja teler Philips on varastatud. Varastatud esemete kohta juhatuse liikme selgituste kohaselt politseile avaldust ei esitatud. Väidetavalt varastati esemed lukustamata sõidukist ühingu juriidilisel aadressil. Ajutise halduri hinnangul ei ole välistatud mobiiltelefoni vargus sõidukist, kuid teleri sõidukis paiknemist ning vargust on suhteliselt raske uskuda. Tuginedes eeltoodule on tuvastatud, et võlgnikule ei kuulu käesoleval ajal muud vallasvara peale veoauto Renault. Kuivõrd ülejäänud vara on võlgniku poolt realiseeritud, siis ilmselt on veoauto realiseerimata põhjusel, et veebruaris 2021 seati sellele Maksuja Tolliameti kasuks käsutamise keelumärge ning võõrandamine ilma maksuhalduri nõusolekuta ei olnud võimalik. Rahalised vahendid Swedbank AS andmetel omab võlgnik arvelduskontot nr XXX, mille saldo 15.12.2021 seisuga on 0,01 eurot. Kontol on broneering 1,50 eurot kaardi kuutasudest. Seega, kontol reaalselt rahalised vahendid puuduvad. Kontol oli allkirjaõiguslikuks isikuks, teleteenuste kasutajaks ja pangakaartide valdajaks juhatuse liige S. L. . Ajutine haldur on analüüsinud kontol teostatud tehinguid perioodil 2019 – 2021. Ajutise halduri hinnangul ei ole kontolt teostatud rahalisi ülekandeid, mis ei oleks seotud majandustegevuseks vajalike arvete tasumisega. 2020 (eriti augustis) on suur osa kontole laekunud rahalistest vahenditest välja võetud sularahas deebetkaardiga. Tehingud pangakontol on lõppenud mais 2021 (viimane laekumine), kuid enamus tehinguid on teostatud jaanuaris-veebruaris 2021. Alates 25.02.2021 on kõik kontole laekuvad rahalised vahendid tasutud Maksu- ja Tolliametile võlgnevuse katteks. Rahaliste vahendite sularahas väljavõtmise kohta esitas ajutine haldur võlgniku juhatuse liikmele täiendava päringu ning vastusena esitas võlgnik väljavõtte pearaamatust; arveldused aruandvate isikutega. Nimetatud väljavõttest on nähtavad aruandva isikuga (S. L. ) seotud tehingud. Väljavõttest nähtub, et seisuga 01.01.2020 oli juba tekkinud ühingul kohustus juhatuse liikme ees, ehk siis negatiivne saldo summas 5186,44 eurot. Pearaamatu kohaselt on juhatuse liige omavahendite arvelt tasunud erinevaid makseid äriühinguga seonduvalt ning kontolt väljavõetud sularaha on kantud juhatuse liikmele kohustuse tasumisena. Pangakontol on nähtav, et juhatuse liige on ühingule kuuluva deebetkaardiga võtnud välja nii sularaha kontolt kui ka kontole kohustuste täitmiseks sularaha kandnud. Kokkuvõtvalt esitatud aruandluse kohaselt on juhatuse liikmel veel nõue ühingu vastu. Kas kõik juhatuse liikme poolt tasutud võlgniku kohustused olid vajalikud ning seotud võlgniku majandustegevusega, siis selleks tuleks läbi viia finantsanalüüs raamatupidamise algdokumentatsiooni alusel. Ajutises menetluses ei ole nimetatud täielikku analüüsi võimalik teostada. Teistes krediidiasutustes lepingulised suhted puuduvad. Nõuded kolmandate isikute vastu Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt on võlgnikule tasumata arved kahe ostja poolt: - Mexlem Ehitus OÜ tasumata arve 3386,88 eurot, tähtajaga 31.01.2019; Võlgniku selgituste kohaselt on arve tasumata, sest tellija tuvastas võlgniku poolt teostatud töödes puudujääke. - Mel Trade OÜ tasumata kaks arvet kokku summas 163 eurot, maksetähtaegadega 19.10.2018 ja 19.01.2019. Võlgniku selgituste kohaselt on nõuded täitmata, sest tellija on majanduslikes raskustes.

Lähtudes eeltoodust tuleb debitoorsed nõuded lugeda ebatõenäoliselt laekuvateks. Võlgniku vara väärtus kuni 3500 eurot Kohustused Täitemenetluste registris võlgniku vara suhtes läbiviidavaid täitemenetlusi ei ole registreeritud. Pankrotiavalduses on võlgnik esitanud ainsa võlausaldajana Maksu- ja Tolliameti, kellele on täitmata kohustus 21 245,80 eurot. Nõue muutus sissenõutavaks 2020 jaanuaris-veebruaris. Maksu- ja Tolliamet on ajutisele haldurile esitanud saldoteatise seisuga 14.12.2021, mille kohaselt on võlgnikul täitmata kohustus erinevate maksuliikide osas kokku 21 455,80 eurot ning maksusummalt on arvestatud intressi 2286,56 eurot, kokku 23 742,36 eurot. Kohustusest üle poole moodustavad töötasudelt kinnipeetavad maksud. Maksuhalduri kinnitusel ei ole isikule tehtud maksuotsuseid ega ole pooleli maksukontrolli. Võlgniku poolt on esitatud kõik TSDd ja KMDd kuni oktoobrini 2021. 2021 veebruaris arestis maksuhaldur võlgniku konto ning vallasvara. Pärast vara arestimist on võlgniku tegevus lõpetatud. Töötajatega on pankrotiavalduse ja töötajate registri kohaselt lepingud lõpetatud, teadaolevalt puuduvad töövõtjatel saamata tasud töölepingute lõpetamisest. Töötajate registri kohaselt on viimased töölepingud lõpetatud 28.02.2021 koondamise tõttu, ülejäänud lepingud on lõpetatud varem ning poolte kokkuleppel. Hankijatele kohustusi ei ole võlgnik märkinud ning nendest pole teatatud ka ajutisele haldurile. Seisuga 09.12.2021 koostatud bilansis kajastati kohustusi kokku 79 526 eurot seisuga 09.12.2021. Võlgniku selgituste kohaselt on bilansis kajastatud lisaks MTA kohustusele võlgnevus seotud isikutele (juhatuse liikmele) summas 53 130 eurot. Juhatuse liige selgitas, et ei ole seda kohustust sissenõutavaks lugenud, sest üritas omavahendite arvelt ettevõtte majanduslikku olukorda parandada. Osaliselt on juhatuse liikmele siiski kohustust tasutud. Rohkem kohustusi ajutisele haldurile teadaolevalt võlgniku vastu ei ole. Maakohtute andmetel puuduvad kohtumenetlused, mis oleks seotud võlgniku või tema varaga. Puuduvad teadaolevalt pooleliolevad maksekäsu kiirmenetlused. Võlgniku kohustused 04.01.2022 seisuga 76 872,36 eurot Menetluse raugemine Võlgnikul on kohustusi 04.01.2022 seisuga 76 872,36 euro ulatuses. Võlgnikul puudub käesoleval ajal majandustegevus ja perspektiiv majandustegevuse jätkamiseks. Puuduvad majandustegevuseks vajalikud seadmed, tööjõud ning rahalised vahendid. Võlgnik ei ole võimeline oma sissenõutavaks muutunud kohustust täitma ning välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja lg 3 mõttes. Võlgnik on alustanud tegevust 2014. aastal. Võlgniku esitatud raamatupidamise aruannete järgi oli ta viimati kasumis 31.12.2018 seisuga. Järgmisel aastal (2019) on võlgnik lõpetanud kahjumiga (-39 354 eurot). Kuigi müügitulu on üldjoontes jäänud samaks, siis kaks korda on 2019 kasvanud tööjõukulud, mis eelduslikult on ka kahjumi tekkimise põhjuseks. Edasi 2020 on müügitulu oluliselt eelnevate perioodidega võrreldes vähenenud (ca 40 000 eurot), kuid kasvanud on kaupade ja teenuste hinnad. Kokkuvõttes oli 2020 võlgniku kahjum juba 70 289 eurot. Võlgnik on pankrotiavalduses selgitanud, et seoses COVID-19 pandeemiaga jäi loodetust väiksemaks prognoositud müügitulu (paljud tellijad loobusid) ning samuti on kahel viimasel aastal hüppeliselt kasvanud materjalide ja kaupade hinnad, mis on vajalikud tööde teostamiseks. Teadaolevalt oli 2020 kogu maailma majandus häiritud COVID-19 pandeemiast ning kõige valusamini said löögi just väikeettevõtjad, kelle hulka ka võlgnik on kuulunud. Üldteada on asjaolu, et 2020 paljud eelnevalt kokkulepitud tööd ja tellimused jäid tegemata, sest kas loobusid tellijad või polnud tööde teostajatel võimalik eelnevalt kokkulepitud hinnaga töid teostada. Paljud tellijad sattusid ise makseraskustesse, mistõttu jäid laekumata rahalised vahendid teostatud tööde eest või laekusid olulise hilinemisega. Koos hindade kasvuga oli tööandjatel surve töötasu suurendamiseks, mis tõi koheselt kaasa täiendava maksukoormuse. Maksejõuetus oli võlgnikul raamatupidamislikult tekkinud juba 2019 lõpuks ning süvenes 2020. aasta jooksul. Võib eeldada, et osaniku ja juhatuse liikme poolt täiendavate likviidsete vahendite (rahalised vahendid) kasutamine aitas täita jooksvaid kohustusi veel 2019 jooksul, kuid järgneva aasta pandeemiast tingitud piirangud mõjutasid oluliselt majandustegevust. Maksude tasumisel tekkisid võlgnevused

juba 2020 alguses ning jooksva 2020 jooksul neid ka tasuda ei suudetud. Maksejõuetuse peamise põhjusena on ajutine haldur välja toonud müügitulu olulise vähenemise. Käesolevaks ajaks kogutud andmete põhjal ei saa väita, et tegemist oleks juhatuse liikme poolt tahtlikult tekitatud maksejõuetusega või kuriteo tunnustega teoga PankrS § 28 lg 2 mõttes. Ajutise halduri hinnangul oleks võlgniku juhatus võinud pankrotiavalduse esitada koheselt pärast tegevuse lõppemist. Ei ole tõenäoline, et juhatus lootis tegevuse taastamisele, sest ta võõrandas kogu olemasoleva vara, mistõttu isegi pandeemia kiiremal lõppemisel oleks samal tegevusalal jätkamine olnud ebatõenäoline. Ajutise halduri hinnangul avaldusega hilinemine ei ole kaasa toonud kohustuste suurenemist, va maksuintressi suurenemine. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid võimalusi vara tagasivõitmiseks. Võlgnik on võõrandanud enne pankrotiavalduse esitamist vara. Müüdud vara ei olnud kõrge väärtusega, mistõttu vara müügihinnad vastasid eelduslikult vara turuväärtusele. Seega, pole vara võõrandamisest saadav tulu (või kahju) olnud nii suure väärtusega, et oleks mõistlik või otstarbekohane hakata nimetatud tehinguid kohtu kaudu vaidlustama. Vara omandajad ei ole registriandmetele tuginedes võlgniku lähikondsed PankrS § 117 lõikes 2 sätestatu järgi. Äriregistri andmetel on võlgniku juhatuse liige S. L. seotud peale võlgniku veel kahe äriühinguga: Eesti varahaldus OÜ (registrikood 16101803), asutaja ja osanik osamakse suurusega 2500 eurot ja Timber House OÜ (registrikood 16062531), asutaja, osanik ja juhatuse liige. Juhatuse liikmega seotud uued äriühingud on asutatud 2020 juulis ja septembris, kuid tegevusalad erinevad võlgniku omast. Seega ei saa olemasolevate asjaolude pinnalt väita, et võlgnikuga seotud isik tegeleks pärast võlgniku tegevuse lõppemist samal tegevusalal uue äriühingu kaudu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus on PankrS § 30 lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 2000 eurot ja maksmise tähtajaks 26.01.2022 ning teatanud 05.01.2022 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta deposiidina määratud summa. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Haljasalad OÜ pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Võlgnikul on varana veoauto (kallur) RENAULT MASTER, mille võõrandamisest saadavad rahalised vahendid katavad ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamise. Kui olemasoleva vara väärtus on suurem kui ajutise halduri tasu, tuleb pärast vara müüki ülejäänud rahalised vahendid tasuda Maksu- ja Tolliametile maksuvõla katteks. Haljasalad OÜ dokumentide hoidjaks määrab kohus osaühingu juhatuse liikme S. L. i. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamise lahendab kohus eraldi määrusega pärast võlgniku vara müüki ja ajutiselt haldurilt sellekohase aruande saamist. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.