(Hagi õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.01.2022.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-14793
Tsiviilasi
M. R. hagi Danske Bank A/S, Suomen sivuliike vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks 6000 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja M. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxxxx xxx), lepinguline esindaja Eimar Kogger, e-post [email protected] Kostja Danske Bank A/S, Suomen sivuliike (Soome registrikood 1078693-2, asukoht Televisiokatu 1, 00075 DANSKE BANK (Helsingi), Soome), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja, e-post [email protected]
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused M. R. esitas 21.09.2021 Harju Maakohtule hagi Danske Bank A/S, Suomen sivuliike vastu täiteasjas nr 024/2021/2232 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Tallinna kohtutäitur Arvi Pink algatas 03.09.2021 kostja avalduse alusel hageja suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 024/2021/2232. Täitedokumendiks on Raaseporin Käräjäoikeuse 26.08.2009 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 09/3492. Hageja leiab, et kui täitedokument muutus täidetavaks lahendi tegemisega, on täitedokumendi täidetavuse algusest möödas enam kui 10 aastat ja täidetavuse tähtaeg on lõppenud, mistõttu on sundtäitmine lubamatu ja täitemenetlus tuleb lõpetada. Hageja palub tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 024/2021/2232 lubamatuks ja täitemenetlus lõpetada. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja esitas 22.12.2021 vastuse hagiavaldusele. Kostja võtab hagi õigeks. Kostja möönab nõude täitmise aegumist kohtuotsuse täitmata jäänud osas tsiviilasjas nr 09/3492 (Raaseporin Käräjäoikeuse 26.08.2009 tagaseljaotsus). Kostja leiab, et hageja avaldus on esitatud ennatlikult. Hageja ei ole kostja ega kohtutäituri poole pöördunud avaldusega nõude aegunuks tunnistamise osas, vaid on pöördunud nõudega kohtu poole, tekitades selliselt menetluskulusid. Kostja ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks, mistõttu palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis hagi õigeks 22.12.2021 kohtule esitatud kirjalikus vastuses. Kuna kostja võttis hagi õigeks, siis tuleb hagi rahuldada vastavalt hageja hagiavalduses esitatud nõuetele. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, sest ei esine TsMS § 168 lg-s 6 sätestatud eeldust menetluskulude hageja kanda jätmiseks. Kostja on esitanud täitmiseks nõude, mille täidetavuse tähtaeg on lõppenud. Seega on kostja oma käitumisega põhjustanud hageja kohtusse pöördumise. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskuludena menetluses tasutud riigilõivu 475 eurot, hageja õigusabikulud 840 eurot ja hagimaterjalide tõlkimiskulu 496,96 eurot.
Kostja leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Materjalidega tutvumine ei ole põhjendatud enam kui 1 tunni ulatuses. Hageja hagiavalduse koostamisele ei peaks kulutama enam kui 1,5 h. Kuna hagiavaldus on esitatud ennatlikult, siis oleks hageja saanud hoida kokku riigilõivu arvelt. Materjalide tõlkimisele saatmine ja vastuvõtmine ning kohtule esitamine ei võta enam kui 10 minutit. Ka tõlkekulu on hageja endale ise põhjustanud koos hagiavalduse esitamisega. Kostja vastusega tutvumisele ei peaks kuluma enam kui 15 minutit ning sellele vastamiseks on põhjendatud ajakulu 0,5 h. Kokku on hageja menetluskuludest põhjendatud 3,25 h. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et hagi esitamisel tasutud riigilõivu 425 euro näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuivõrd kohus jättis hagi tagamata, siis põhjendatud ei ole kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi tagamise riigilõiv 50 eurot. Kuna asjas oli vajalik materjalide tõlkimine, on tõlkekulu 496,96 eurot põhjendatud menetluskulu. Kuna tegemist ei olnud keeruka asjaga ja arvestades, et hagiavalduse sisu oli ca 2 lehekülge ning lisad ei olnud mahukad, peab kohus põhjendatuks materjalidega tutvumiseks ja hagi koostamiseks ning esitamiseks ajakulu 3,5 tundi. Kostja vastusega tutvumiseks ja seisukoha koostamiseks (ca 2 lk) peab kohus põhjendatuks ajakulu 2 tundi. Hageja on märkinud, et õigusteenust osutati tunnihinnaga 120 eurot. Riigikohus on lahendis 3-2-1115-13 (p 25) selgitanud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus on seisukohal, et õigusteenus tunnihinnaga 120 eurot ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu tuleb seda pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Lähtuvalt eeltoodust on põhjendatud hageja õigusabikulu 660 euro ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu kokku 1581,96 (425 + 496,96 + 660) eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Härmand kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.