2-21-105535/12 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

7.2.Kohus leiab, et asjaolud, et kostjal puuduvad piisavad rahalised vahendid kohustuse täitmiseks ja ta ei ole nõus hageja pakutud kompromissi tingimustega, ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Hageja on esitanud tõendina kostja ja IPF Digital Estonia OÜ vahel 22.09.2018. a sõlmitud krediidikonto personaalsed tingimused nr 4518763. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt VÕS § 401 lg-le 3 kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Antud juhul on kostja ja IPF Digital Estonia OÜ vahel sõlmitud lepingute esemeks kostjale laenu või krediidi andmine. IPF Digital Estonia OÜ on tegutsenud oma majandustegevuses. Arvestades lepingu tingimusi hindab kohus, et tegemist on tarbijakrediidilepingutega. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt on võlausaldajal võlgniku poolse rikkumise korral õigus muu hulgas leping üles öelda. VÕS § 108 lg 1 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse raha maksmise kohustuse rikkumise korral õigus nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult ka viivitusintressi (viivist) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 171 lg 1 järgi võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Eelnimetatud sätteid arvestades on hageja nõude rahuldamise eelduseks, et kostja on IPF Digital Estonia OÜ-ga sõlmitud lepingust tulenevaid maksekohustusi rikkunud ja nõuded on muutunud sissenõutavaks.

7.5.Kostja on väitnud, et laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtteid, kuid ei ole oma väidet põhjendanud ega tõendanud. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) (p 1) ja hindama tarbija krediidivõimelisust (p 2). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja on esitanud kohtule kostja 08.06.2019. a laenutaotluse, millest nähtuvalt on kostja sissetulek 1900 eurot kuus ja igakuised kohustused 723 eurot kuus. 22.08.2019. a krediidilimiidi suurendamise taotluses on kostja oma igakuiseks sissetulekuks märkinud 2300 eurot ja kohustusteks endiselt 723 eurot. Kostja on esitanud krediidiandjale ka oma konto väljavõtte, millest nähtuvad tema sissetulekud ja kulutused perioodil 01.08.2019 - 13.11.2019. a. Esitatud andmete põhjal on krediidiandja teinud tulude, kulude ja kohustuste kohta andmete analüüsi ja vaba raha jäägi arvutused. Nii 08.06.2019. a kui ka 22.08.2019. a on krediidiandja teinud portaalis taust.ee päringu, millest ei nähtunud, et kostjal oleks maksuvõlgu. Eeltoodu alusel hindab kohus, et krediidiandja on toiminud kostja krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ning on kogunud piisavalt teavet hindamaks adekvaatselt kostja võimet krediit tagasi maksta. Kohus on seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkunud. Kohus selgitab täiendavalt, et ka vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine ei tooks automaatselt kaasa laenusaaja (kostja) vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Samuti ei tähenda vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine kahju tekkimist laenusaajale ning võimalust laenu tagasimaksmist vältida nõuete tasaarvestuse teel. Leping on pooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2) ning lepingu rikkumisega kaasneb vastutus (VÕS § 101). Laenusaaja vastutab oma valikutest tulenevate tagajärgede eest ka juhul, kui pärast laenu võtmist tema majanduslik seisund halveneb ja laenu võtmisega kaasnevad 4 (5)