OK Incure OÜ hagi R. M. vastu laenulepingust tuleneva põhivõla, intressi ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, 10617, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Anu Volmer (e-post: [email protected]); Kostja: R. M. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx; e-post:)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista R. M. OK Incure OÜ kasuks 2424,44 eurot, sh põhivõlgnevus 1600 eurot, intress 512,36 eurot, võla sissenõudmiskulu 50 eurot ja 14.04.2021. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 262,08 eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud R. M. kanda.
2.Välja mõista R. M. OK Incure OÜ kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 250 eurot.
3.Välja mõista R. M. OK Incure OÜ kasuks viivis punktis 2 väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.OK Incure OÜ esitas 04.01.2021. a kohtule hagiavalduse R. M. vastu laenulepingust tuleneva põhivõla, intressi ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja IPF Digital 1 (5)
Estonia OÜ-ga (Credit24) 22.08.2019. a laenulepingu nr 4518763, mille alusel anti kostjale krediiti summas 1600 eurot. Kostja kohustus saadud summad koos intressiga tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena. Tagasimakseid on kostja teinud kokku summas 554,79 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 11,21 eurot, intressi katteks 533,58 eurot ning lisatasude katteks 10 eurot. Viimane tagasimakse kostja poolt on tehtud 20.08.2020. a. Edaspidi ei täitnud kostja lepingust tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt, mistõttu krediidiandja ütles lepingu ennetähtaegselt üles ning loovutas lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja kokku 2424,44 eurot, sh põhivõlgnevus summas 1600 eurot, intress 512,36 eurot, võla sissenõudmiskulu 50 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 262,08 eurot.
2.Kohus võttis hagi 15.04.2021. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
3.Kostja R. M. esitas 24.05.2021. a kohtule kirjaliku vastuse, milles ei nõustu hagiga. Kostja leiab, et nõue ei ole põhjendatud, kuna temale laenu andmisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja toob välja, et ta sattus makseraskustesse juba 01.03.2020. a. Kostja palub kohtul arvesse võtta ka tema majanduslikult rasket olukorda. Kostja väitel oli ta pikalt haiguslehel ja siis oma halva tervise tõttu kaotas töö. Hetkel käib kostja küll tööl, aga tema palk on väike. Kostja peres kasvab 8 last ja tema elamiskulud on suured. Lisaks maksab kostja igakuiselt laenu, mis on 502 eurot.
4.31.05.2021. a esitas hageja kohtule oma seisukoha, milles tegi kostjale kompromissiettepaneku. Hageja pakkus kompromissina välja, et kostja tasub kohustuse igakuiste osamaksetena nelja aasta jooksul.
5.Hageja esitatud kompromissiettepanekutele kostja ei vastanud. Kohus otsustas 19.11.2021. a määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses. Kohus määras pooltele tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks. Määratud tähtaja jooksul kostja kohtule midagi ei esitanud.
6.Hageja esitas 26.11.2021. a kohtule täiendavad selgitused ning tõendid nõude kujunemise ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde. Hageja selgitas, et nõude kujunemise osas on ta esitanud hagiavalduse lisana tabeli, millest nähtub, palju on kostja krediiti saanud, palju kostja poolt on tagasimakseid tehtud ning mille katteks on tagasimaksed arvestatud. Hageja selgitas ka, et krediidiandja on kogunud kostja krediidivõimelisuse hindamiseks kogu vajaliku teabe (sh kostja sissetuleku suurus, olemasolevate finantskohustuste ja muude kulude suurus), teinud mõistlikke pingutusi esitatud teabe kontrollimiseks usaldusväärsetest allikatest (maksuvõla puudumise kontroll taust.ee) ning teostanud kogutud teabe põhjal krediidivõimelisuse arvutused (laenuteenindamise suhtarv, vaba raha jääk). Andmete kogumis hindamise tulemusel tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel. Vastavalt VÕS § 4034 lg 3 lausele 2 peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Kui tarbija on seda kohustust rikkunud ning krediidiandja on seetõttu hinnanud tarbija krediidivõimelisust ebaõigesti, siis krediidiandja selle eest ei vastuta.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
7.1.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja sõlmis IPF Digital Estonia OÜ-ga (Credit24) 22.08.2019. a laenulepingu nr 4518763, mille alusel anti kostjale krediiti summas 1600 eurot. Eelnimetatud lepingu alusel kohustus kostja tegema maksegraafiku alusel igakuiseid tagasimakseid (sh intress). Kostja on väitnud, et täitis alguses lepingust tulenevaid 2 (5)
maksekohustusi ja hageja on kinnitanud, et kostja täitis kohustusi kuni 20.08.2020. a, tasudes kokku 554,79 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 11,21 eurot, intressi katteks 533,58 eurot ning lisatasude katteks 10 eurot. Edaspidi jättis kostja oma maksekohustuse täitmata, mistõttu ütles IPF Digital Estonia OÜ lepingu erakorraliselt üles ja loovutas lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja kokku 2424,44 eurot, sh põhivõlgnevus summas 1600 eurot, intress 512,36 eurot, võla sissenõudmiskulu 50 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 262,08 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud lepingu ülesütlemist ega nõude loovutamist. Kostja ei ole sisuliselt vaidlustanud ka nõude suurust, vaid palunud arvestada tema majanduslikku seisundit ja määrata talle minimaalse suurusega osamaksetega laenu tagastus. Hageja kompromissiettepanekutega kostja aga ei nõustunud.
7.2.Kohus leiab, et asjaolud, et kostjal puuduvad piisavad rahalised vahendid kohustuse täitmiseks ja ta ei ole nõus hageja pakutud kompromissi tingimustega, ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Hageja on esitanud tõendina kostja ja IPF Digital Estonia OÜ vahel 22.09.2018. a sõlmitud krediidikonto personaalsed tingimused nr 4518763. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt VÕS § 401 lg-le 3 kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Antud juhul on kostja ja IPF Digital Estonia OÜ vahel sõlmitud lepingute esemeks kostjale laenu või krediidi andmine. IPF Digital Estonia OÜ on tegutsenud oma majandustegevuses. Arvestades lepingu tingimusi hindab kohus, et tegemist on tarbijakrediidilepingutega. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt on võlausaldajal võlgniku poolse rikkumise korral õigus muu hulgas leping üles öelda. VÕS § 108 lg 1 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse raha maksmise kohustuse rikkumise korral õigus nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult ka viivitusintressi (viivist) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 171 lg 1 järgi võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Eelnimetatud sätteid arvestades on hageja nõude rahuldamise eelduseks, et kostja on IPF Digital Estonia OÜ-ga sõlmitud lepingust tulenevaid maksekohustusi rikkunud ja nõuded on muutunud sissenõutavaks.
7.3.Vastavalt krediidikonto üldtingimuste p-le 7.1. peab Klient maksma tagasi Krediiti ja tasuma Intressi ning tasusid igakuiselt vastavalt Kliendile saadetud arvele. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja rikkus lepingutest tulenevat maksekohustust, mistõttu ütles IPF Digital Estonia OÜ lepingu üles. Kuna krediidi tagastamise nõue muutus lepingu ülesütlemise järel sissenõutavaks, on hagejal uue võlausaldajana õigus nõuda nõude täitmist. Kostja on väitnud, et on lepingu alusel tagasimakseid teinud ja hageja on kinnitanud, kostja täitis kohustusi kuni 20.08.2020. a, tasudes kokku 554,79 eurot, millest põhiosa katteks 3 (5)
on arvestatud 11,21 eurot, intressi katteks 533,58 eurot ning lisatasude katteks 10 eurot. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et kohustus on täidetud suuremas ulatuses või ei ole sissenõutav või et kostjal on õigus kohustuse täitmisest keelduda.
7.4.Kuna tegemist on tarbijakrediidilepingutega, siis on kohtul kohustus kontrollida nõude aluseks olevate lepingute ja nende tingimuste kehtivust, olenemata sellest, et pooled ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul ei ole pooled esitanud asjaolusid, mille põhjal võiks hinnata kostjaga sõlmitud lepingu või selle osa tühiseks. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaks alust hinnata kostjaga sõlmitud lepingu liiga kõrge krediidikulukuse või viivise määra tõttu tühiseks.
7.5.Kostja on väitnud, et laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtteid, kuid ei ole oma väidet põhjendanud ega tõendanud. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) (p 1) ja hindama tarbija krediidivõimelisust (p 2). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja on esitanud kohtule kostja 08.06.2019. a laenutaotluse, millest nähtuvalt on kostja sissetulek 1900 eurot kuus ja igakuised kohustused 723 eurot kuus. 22.08.2019. a krediidilimiidi suurendamise taotluses on kostja oma igakuiseks sissetulekuks märkinud 2300 eurot ja kohustusteks endiselt 723 eurot. Kostja on esitanud krediidiandjale ka oma konto väljavõtte, millest nähtuvad tema sissetulekud ja kulutused perioodil 01.08.2019 - 13.11.2019. a. Esitatud andmete põhjal on krediidiandja teinud tulude, kulude ja kohustuste kohta andmete analüüsi ja vaba raha jäägi arvutused. Nii 08.06.2019. a kui ka 22.08.2019. a on krediidiandja teinud portaalis taust.ee päringu, millest ei nähtunud, et kostjal oleks maksuvõlgu. Eeltoodu alusel hindab kohus, et krediidiandja on toiminud kostja krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ning on kogunud piisavalt teavet hindamaks adekvaatselt kostja võimet krediit tagasi maksta. Kohus on seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkunud. Kohus selgitab täiendavalt, et ka vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine ei tooks automaatselt kaasa laenusaaja (kostja) vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Samuti ei tähenda vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine kahju tekkimist laenusaajale ning võimalust laenu tagasimaksmist vältida nõuete tasaarvestuse teel. Leping on pooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2) ning lepingu rikkumisega kaasneb vastutus (VÕS § 101). Laenusaaja vastutab oma valikutest tulenevate tagajärgede eest ka juhul, kui pärast laenu võtmist tema majanduslik seisund halveneb ja laenu võtmisega kaasnevad 4 (5)
laenusaajale negatiivsed tagajärjed. Vastutustundliku laenamise regulatsiooni mõtteks on vähendada selliste olukordade tekkimise tõenäosust, kuid regulatsiooni eesmärgiks ei ole laenusaaja vastutusvõime vähendamine.
Kõike eeltoodut arvestades kohus rahuldab hagi.
Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 2424,44 eurot, sh põhivõlgnevus 1600 eurot, intress 512,36 eurot, võla sissenõudmiskulu 50 eurot ja hagiavalduse esitamise, s.o 14.04.2021.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 262,08 eurot. Menetluskulude jaotus
8.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
9.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on palunud kostjalt menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 250 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud nõudelt riigilõivu 250 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast ning selle saab lugeda hüvitatavaks menetluskuluks. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud summas 250 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 250 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.