Määruse tegemise aeg ja koht 27.01.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-21-11161
Kohtuasi
Y ja X avaldus Tallinn, A. Lauteri tn 1 // Rävala pst 7 korteriühistu 19.05.2021 juhatuse otsuste tühisuse tuvastamiseks, vale registrikande parandamiseks, Q tagasiastumisavalduse kehtivuse tuvastamiseks ja korteriomanike 13.07.2021 otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.11.2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Y ja X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja I Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Avaldaja II X (isikukood XXXXXXXXXXX), avaldajate lepinguline esindaja Ivo Jaama Puudutatud isik Tallinn, A. Lauteri tn 1 // Rävala pst 7 korteriühistu (registrikood 80005336), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 01.11.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-21-11161 menetluskulude jaotuse osas muutmata. Maakohtu määrus on jõustunud osas, milles jäeti avaldus rahuldamata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud jätta solidaarselt Y ja X kanda.
Määrata Tallinn, A. Lauteri tn 1 // Rävala pst 7 korteriühistu määruskaebemenetluses hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 280 eurot ja mõista solidaarselt Y-lt ja X-lt Tallinn, A. Lauteri tn 1 // Rävala pst 7 korteriühistu kasuks välja 280 eurot.
2-21-11161
5.Määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (280 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määrus ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2 järgi edasikaevatav menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas (resolutsiooni punktid 4 ja 5). Ülejäänud määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Y ja X (avaldajad) esitasid 15.07.2021 Harju Maakohtule avalduse, milles vaidlustasid Tallinn, A. Lauteri tn 1 // Rävala pst 7 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) 19.05.2021 ja 13.07.2021 otsuste kehtivuse. Lisaks nõudsid avaldajad Q juhatusest tagasiastumise avalduse kehtivuse kontrollimist, tema tegevuse asjaolude väljaselgitamist ja äriregistri kande muutmist.
2.19.05.2021 juhatuse otsused on avaldajate arvates tühised kvoorumi puudumise tõttu. Korteriomanike 13.07.2021 otsuse kehtetus tuleneb avaldajate arvates sellest, et otsuse tegemiseks korteriomanike poolt esitatud taotlus oli vale ja eksitav. 19.05.2021 üldkoosoleku otsuste vaidlustamist avaldajad ei põhjendanud. Q teatas 14.03.2021 teistele juhatuse liikmetele oma tagasiastumisest, kuid jätkas oma tegevust.
3.Avaldajad taotlesid ka esialgse õiguskaitse korras Q ametiseisundi peatamist, kuid maakohus jättis 21.07.2021 määrusega taotluse rahuldamata.
4.Puudutatud isik palus avalduse rahuldamata jätta. Maakohtu määrus
5.Maakohus jättis 01.11.2021 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldajate kanda. Kohus mõistis solidaarselt avaldajatelt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulude hüvitise 480 eurot ja viivise.
6.Avaldajate taotlused Q staatuse ja tegevuse tuvastamiseks ning äriregistri kande muutmiseks on alusetud. Q staatus juhatuse liikmena ei saanud lõppeda nimetatud isiku poolt 14.03.2020 avaldajale II saadetud e-kirjaga. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 20 lg 1 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lg 1 p 2 järgi on juhatuse liikmete tagasikutsumine korteriomanike otsustuspädevuses. Kohtule ei ole esitatud otsust Q tagasikutsumise kohta. Äriregistri andmetel on jätkuvalt tegemist juhatuse liikmega.
7.Avaldajad väidavad alusetult, et 19.05.2021 juhatuse koosolekul puudus kvoorum. Põhikirja p 17.4 järgi võib juhatus võtta vastu otsuseid, kui koosolekul osaleb üle poole juhatuse
2-21-11161 liikmetest. Äriregistrist nähtuvalt oli ühistu juhatus 19.05.2021 10-liikmeline ja avaldajate esitatud protokolli kohaselt osales vaidlusalusel koosolekul 6 juhatuse liiget.
8.Korteriomanike otsuste kehtivust ei mõjuta see, kas otsuste vastuvõtmist nõudnud korteriomanike põhjendused vastavad tegelikkusele või mitte. 13.07.2021 hääletusprotokollis ei ole esitatud korteriomanike poolt vastuvõetud otsuste põhjendusi. Otsuste põhjendamine ei ole korteriomanike otsuste kehtivuse eeldus.
9.Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-st 1 ja arvestades § 172 lg 1 teises lauses sätestatut, pidas maakohus õiglaseks jätta menetluskulud avaldajate kanda.
10.Puudutatud isiku menetluskuluks on lepingulise esindaja tasu 480 eurot esindaja 4 töötunni eest tasumääraga 120 eurot tunnis, milles sisaldub käibemaks. Avaldajate väide, et korteriomanike üldkoosolek polevat otsustanud õigusabilepingu sõlmimist, ei oma tähendust. Puudutatud isik on olnud menetluses vandeadvokaadi kaudu esindatud ja esindaja on kinnitanud oma volituse olemasolu. Kohtu arvates on puudutatud isiku nimetatud kulud põhjendatud ja vajalikud. Määruskaebus
11.Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas, ja teha uue määruse, millega jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda või jätta osaliselt poolte kanda vastavalt kohtu õiglasele hinnangule.
12.Menetluskulude jaotus on äärmiselt ebaõiglane, kuna lahend ei ole tehtud avaldajate huvides (TsMS § 172).
13.Avaldajad ei pea mõistlikuks vaidlustada avalduse rahuldamata jätmist, kuid peavad vajalikuks vaidlustada kulude jaotust, kuna puudutatud isiku juhatuse liige Q esitas kohtule hulgaliselt valeväited ja keeldub jätkuvalt andmast ligipääsu korteriühistu dokumentidele. Avaldajad esitavad siinkohal kolmandat korda Q-le nõude vastata 21.09.2021 kohtule saadetud menetlusdokumendis esitatud küsimustele ja esitada nimetatud tõendid, sest KrtS § 45 lg 1 alusel on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega.
14.Avaldajate nõue kustutada äriregistrist eksitav kanne ei olnud asjakohatu, nagu väitis puudutatud isik. Nõue oli avalduse esitamise ajal igati asjakohane, sest avaldajad ei saanud ette teada, et kuus päeva peale avalduse kohtule esitamist vastav kanne äriregistris tehakse.
15.Kohus jättis kahjuks rahuldamata taotluse määrata korteriühistu juhatuse asendusliige, et kontrollida korteriühistu juhtimisega seotud faktilisi asjaolusid ja tutvuda juhatuse otsuste ning muude dokumentidega, et välja selgitada ühistule tekitatud kahju. Avaldajad ei nõustu, et see nõue oleks põhjendamatu, sest revisjonikomisjoni arvamusest selgus, et Riivok OÜ-ga sõlmitud leping oli kahjulik korteriühistule.
16.Lisaks leiavad avaldajad, et KrtS ja MTÜS ei näe ette võimalust, et juhatuse liige saaks volitada kedagi enda esindamiseks seoses oma juhatuse liikme tööülesannete täitmisega, sh juhatuse koosolekutel. Selline seadusevastane tegevus on korteriühistu juhatuste koosolekute tavapärane praktika.
17.Kokkuvõttes leiavad avaldajad, et kuigi avaldust ei rahuldatud, ei ole alust väita, et avaldus oli põhjendamatu. Pigem on probleem selles, et avaldajatel ei ole Q vastu piisavalt otseseid
2-21-11161 tõendeid, sest need on nimetatud isiku valduses ning ta keeldub neid tõendeid avaldajatele jätkuvalt esitamast. Menetlusosaliste seisukohad
18.Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt avaldajate kanda. Menetluse edasine käik
19.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust, maakohtu määrus tuleb kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
21.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Maakohtu määrus on vaidlustatud üksnes menetluskulude jaotuse osas, s.o osas, milles puudutatud isiku kulud jäeti solidaarselt avaldajate kanda. TsMS § 456 lg 4 teise lause, § 463 lg 2 ja § 466 lg 3 esimese lause koostoimes on määrus jõustunud osas, milles jäeti avaldus rahuldamata.
22.Maakohus viitas menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg-le 1 ja § 172 lg 1 teisele lausele. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku diskretsiooniõiguse otsustamaks, kelle kanda on asjaolusid arvestades õiglane menetluskulud jätta. Ka Riigikohus on selgitanud, et hagita menetluse kulude jaotuse otsustab maakohus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel, lähtudes mh õiglusest (Riigikohtu 11.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 29). TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mida kõrgema astme kohus saab tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (Riigikohtu 13.05.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-16-5794, p 12).
23.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetluskulude jaotamisel diskretsioonipiire. Avaldajad heidavad määruskaebuses maakohtule peamiselt ette seda, et menetluskulud on jaotatud ebaõiglaselt, kuna avaldus on sisuliselt ebaõigesti lahendatud. Samas määrust avalduse rahuldamata jätmise osas avaldajad ei vaidlusta. Määruskaebuse väited ei lükka ümber määruse õigsust vaidlustatud osas. Asjaolu, et avaldajad pidasid vajalikuks kohtu poole pöörduda, ei tähenda veel, et nende nõue on igal juhul põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus saab lahendi tegemisel tugineda üksnes asjaoludele, mida pooled on menetluse käigus välja toonud. Avaldus, mille rahuldamiseks esile toodud asjaolude ja tõendite põhjal kohtu hinnangul alus puudub, jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus ei sõltu üldreeglina sellest, millistel põhjendustel avaldus rahuldamata jäi. Avaldajate väide korteriühistult siiani teabe mittesaamise kohta on asjakohatu, kuna see ei mõjuta avaldajate esitatud avalduses toodud nõuete rahuldamata jätmise õigsust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt avaldajate kanda.
2-21-11161
25.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid.
26.Puudutatud isiku 13.01.2022 esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskulu määruskaebemenetluses lepingulise esindaja tasu 2 tunni 20 minuti õigusabi eest, s.o määruskaebusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine (2 tundi) ning menetluskulude nimekirja koostamine (20 minutit), tunnitasuga 120 eurot (käibemaksuga), s.o kokku 280 eurot (käibemaksuga).
27.Avaldajate hinnangul on puudutatud isiku menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu ülepaisutatud. Lisaks märgivad avaldajad, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise kulusid ei hüvitata.
28.Vastuseks avaldajate seisukohale selgitab ringkonnakohus, et TsMS § 178 lg 4 järgi ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 178 lg 4 ei kohaldu menetluskulude jaotuse vaidlustamise korral (Riigikohtu 16.06.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-5019, p 11). Praegusel juhul on avaldajad vaidlustanud menetluskulude jaotust, mitte kulude suurust. Seega kuuluvad puudutatud isiku menetluskulud hüvitamisele.
29.TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kohus mõistab lepingulise esindaja kulud teiselt poolelt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajate seisukohaga, et puudutatud isiku menetluskulud on ilmselgelt ülepaisutatud. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku esindaja ajakulu on põhjendatud. Arvestades nii määruskaebuse kui ka puudutatud isiku vastuse sisu ja mahtu, on kolleegiumi hinnangul maakohtu määruse analüüsimise, kaebusega tutvumise ja sellele vastamisega seonduvatele toimingutele mõistlik ajakulu 2 tundi. Samuti on põhjendatud menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu. Puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu osas leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on vandeadvokaadi tunnihind 120 eurot (käibemaksuga). Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud puudutatud isiku menetluskulud 280 eurot (käibemaksuga), milline summa tuleb solidaarselt avaldajatelt puudutatud isiku kasuks välja mõista.
30.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Puudutatud isik on vastava taotluse esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb avaldajal tasuda puudutatud isikule hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (280 euro) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
31.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.