2-21-10716/4 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb I. K.l tasuda PlusPlus Capital AS-ile menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja ja M OÜ (Kreeditor) sõlmisid Laenu- ja tagatisomandamise leping Nr. xxxx, 29.01.2018 (Lepingu), mille alusel liisis Kreeditor Sõiduki kapitalirendi vormis Kostjale. Lepingu kohaselt võimaldas Kreeditor Kostjale kokku 5709,00 €. Kostja kohustus Sõiduki omandamise eest tasuma Kreeditorile maksegraafiku alusel igakuiselt väljaostu- ja intressimakseid. Sõiduki omand pidi Kostjale üle minema Liisingulepingust tulenevate Kostja kõigi kohustuste nõuetekohase täitmise korral. Maksegraafiku koostamise meetodina leppisid pooled kokku annuiteedi, s.o Kostja kohustus alates 15.02.2018 esimese osamaksena 102,60 € ja edaspidi igas kuus tasuma võrdses summas osamakse 151,83 €, millest väljaostumakse osa igakuiselt suurenes ning intressimakse osa vastavalt vähenes. Kostja ja Kreeditor sõlmisid 14.08.2018 Lepingu LISA nr. xxxx, mille kohaselt võimaldati kliendile 15.08.2018 osamakse osas maksepuhkust. Kostja ja Kreeditor sõlmisid 03.10.2018 Lepingu LISA nr. xxxx, mille kohaselt Laenu summat suurendati 1000,00 euro võrra. Uus laenu põhisumma on vastavalt eeltoodule 6474,93 €. Kostja ja Kreeditor sõlmisid 15.10.2018 Lepingu LISA nr. xxxx, mille kohaselt võimaldati kliendile 15.10.2018 osamakse osas maksepuhkust. Kostja ja Kreeditor sõlmisid 11.12.2018 Lepingu LISA nr. xxxx, mille kohaselt võimaldati kliendile 15.12.2018 osamakse osas maksepuhkust. Kostja ja Kreeditor sõlmisid 14.01.2019 Lepingu LISA nr. xxxx, mille kohaselt võimaldati kliendile 15.01.2018 osamakse osas maksepuhkust. Kostja ja

Kreeditor sõlmisid 13.03.2019 Lepingu LISA nr. xxxx, mille kohaselt võimaldati kliendile 15.03.2018 osamakse osas maksepuhkust. Kostja ja Kreeditor sõlmisid 12.04.2019 Lepingu LISA nr. xxxx, mille kohaselt võimaldati kliendile 15.04.2018 osamakse osas maksepuhkust. Kostja rikkus lepingut ning ei tasunud lepingu alusel maksegraafikujärgseid osamakseid ning 31.10.2019 esitas Kreeditor Kostjale lepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, millega ütles Lepingu erakorraliselt üles, nõudis Kostjalt hiljemalt 2 tööpäeva jooksul Lepingust tuleneva võlgnevuse tasumist ning kohest ja viivitamatut tagatise ja selle päraldiste viivitamatut Kreeditori otsesesse valdusse üleandmist kooskõlas Lepingu tingimuste p-i 10.2.4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 6 ja § 196 lg-te 1 ja 2. Hagejal õnnestus sõiduk võõrandada. 25.02.2020 a. loovutas Pank oma nõuded Kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati Kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus Kostja täitma Lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi Hagejale. Hageja saatis Kostjale võlateatise, millisele jättis Kostja reageerimata. Hageja leiab, et Kostja on oluliselt rikkunud Lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu on Hagejal õigus esitada Kostja vastu hagiavalduse esemeks olevaid nõudeid. Hageja palub mõista kostjalt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja M OÜ ja kostja vahel 12.04.2019 sõlmitud Laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr. xxxx LISA nr. xxxx tulenev võlgnevus 3461,69 €, intressid 430,82 €, müügikulu 169,60 €, viivised 1390,59 €, sissenõudekulud 35 €; hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 3461,69 € jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 23,88% päevas, alates 08.07.2021 ning tsiviilasja menetluskulud: riigilõiv summas 450 € ja lepingulise esindaja kulud summas 420 € ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused Kohtul ei olnud võimalik kostjale materjale kätte toimetada e-postiga ega postiga, kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavalduse, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 25.12.2021.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud, sh riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulud 420 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu

summas 450 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 450 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hagihinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid ning esitatud on üksnes hagiavaldus, mis ei tugine suurele hulgale tõenditele, ei ole tegemist keeruka nõudega ning asjaoluga, et esindajaks ei olnud advokaat ega vandeadvokaat ning tegemist on nn tüüphagiga. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu ei pea kohus põhjendatuks 420 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 240 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 690 eurot (450+240). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (690 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik