Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Cresco
Väärtpaberid
(pankrotis)
Võlausaldaja: Asara Holding Limited (Küprose registrikood HE348976), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Triinu Hiob, Ann Tarkin ja Erik Salur Võlgnik: Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid (pankrotis, registrikood 10093327), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius Ajutine pankrotihaldur Maarja Roht Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 12.07.2024. a määrus vaidlustatud osas muutmata.
1.Asara Holding Limited (võlausaldaja) esitas 08.05.2024 Harju Maakohtule avalduse Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse ning pidas eelistungi 31.05.2024. 06.06.2024 määrusega nimetas kohus ajutiseks pankrotihalduriks Maarja Rohti.
1.1.Ajutine pankrotihaldur esitas 10.07.2024 kohtule aruande, milles leidis, et AS Cresco Väärtpaberid on püsivalt maksejõuetu. Halduri hinnang põhines võlgniku esitatud bilansil ja täiendavalt kogutud teabel. Aruande kohaselt oli võlgniku varade hulgas raha arvelduskontodel summas 34 776,07 eurot, nõuded kolmandate isikute vastu 4 782 452,99 eurot ning materiaalne põhivara väärtuses 25 952,80 eurot. Võlgniku kohustused on bilansi järgi 3 623 719,14 eurot, kuid tegelik kohustuste maht võis olla oluliselt suurem – kuni 11 miljonit eurot, arvestades pooleliolevat täitemenetlust ja bilansiväliseid kohustusi.
1.2.Ajutise halduri hinnangul puudusid võlgnikul käibevahendid kohustuste täitmiseks. Võlgniku majandustegevus oli sisuliselt peatunud, juhatuse ja nõukogu liikmed olid tagasi astunud ning ettevõtte tegevusluba oli Finantsinspektsiooni otsusega kehtetuks tunnistatud. Ainsaks teadaolevaks töötajaks oli KN. Haldur viitas võimalikele juhtimisvigadele ja kuriteo tunnustele, mis võisid olla maksejõuetuse tegelikuks põhjuseks. Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Harju Maakohus oma 12.07.2024 määrusega kuulutas välja võlgniku pankroti, nimetas pankrotihalduriks Maarja Rohti, jättis menetluskulud võlgniku kanda ja määras need rahaliselt kindlaks. Maakohus leidis, et pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruande alusel on tõendatud võlgniku püsiv maksejõuetus pankrotiseaduse § 1 lõigete 2 ja 3 tähenduses. Kohtu hinnangul puudus võlgnikul igasugune majanduslik võimekus jätkata tegevust või teenida tulu kohustuste täitmiseks. Finantsinspektsiooni tegevusloa kehtetuks tunnistamine, juhtorganite tagasiastumine ja majandustegevuse puudumine kinnitasid maksejõuetuse püsivust.
2.1.Ajutise pankrotihalduri tasuks määras maakohus 9603,84 eurot (sh käibemaks), mis kuulub tasumisele pankrotivarast. Ajutine haldur taotles tasu oma ülesannete täitmise eest 48 töötunni ulatuses summas 7872 eurot, millele lisandub käibemaks. Haldur palus tasu kanda Advokaadibüroo RASK OÜ arvelduskontole, mille kaudu ta tegutseb.
2.2.Kohus leidis, et halduri tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus arvestas tehtud töö mahtu, keerukust ning halduri kvalifikatsiooni. Kohus kontrollis, et halduri tunnitasu 164 eurot ei ületa PankrS § 23 lg 3 kohast ülemmäära (1/5 kuupalga alammäärast). Kohus märkis, et ajutise halduri töö hõlmas pankrotiavalduse menetlemist, võlgniku varade ja kohustuste analüüsi, aruande koostamist ning menetluse ettevalmistamist. Kohus pidas tasu vastavaks tehtud tööle ja seaduses sätestatud piirangutele. 2
2-24-7223
2.3.Maakohus määras kindlaks võlausaldaja menetluskulud. Kohus tuvastas, et võlausaldaja oli tasunud pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 420 eurot, kandnud tõlkekulu 353 eurot ning maksnud deposiidi ajutise halduri tasu katteks 5000 eurot. Lisaks esitas võlausaldaja menetluskulude nimekirja, milles kajastus õigusabikulu 34,5 tunni eest kogusummas 7403,10 eurot. Kohus kontrollis menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust, märkides, et riigilõiv ja tõlkekulu on selgelt põhjendatud ja vajalikud kulud, samuti on põhjendatud deposiidi tasumine ajutise halduri tasu katteks.
2.4.Maakohus vähendas võlausaldaja esindaja õigusabikulu seoses osalemisega kohtuistungil 31.05.2024 kahelt tunnilt ühele tunnile. Ülejäänud õigusabikulude osas ei tuvastanud kohus selgelt mittevajalikke või põhjendamata toiminguid ega pidanud vajalikuks kõigi toimingute detailset analüüsi, leides, et võlausaldaja põhjendatud ajakulu õigusteenuse osutamisel kokku oli 33,5 tundi. Kohus hindas tunnitasu suurust vahemikus 200 kuni 280 eurot ilma käibemaksuta tavapäraseks ja põhjendatuks, arvestades pankrotimenetluse iseloomu ja keerukust. Kohus märkis, et võlausaldaja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lõike 10 kohaselt.
2.5.Maakohus määras võlausaldaja menetluskulud kindlaks 12 834,56 euro ulatuses. Kohus jättis rahuldamata võlausaldaja taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks, kuna pankrotimenetluse kulusid ei saa välja mõista viivisega. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3.Võlgnik esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Harju Maakohtu 12.07.2024. a määruse peale, vaidlustades määruse resolutsiooni punktid 13 ja 14, millega maakohus määras kindlaks ajutise pankrotihalduri tasu 9603 eurot ja 84 senti koos käibemaksuga ning tuvastas võlausaldaja menetluskulud summas 12 834 eurot ja 56 senti.
3.1.Määruskaebuses väidab võlgnik, et vaidlustatud määrus ei sisalda ajutise halduri tasu põhjendatuse analüüsi ja puudub sisuline käsitlus halduri töö mahu ja keerukuse seosest taotletud tasuga. Halduri taotletud netotunnitasu 164 eurot ei ole asja iseloomust ja keerukusest lähtudes põhjendatud. Arvestades halduri kvalifikatsiooni, koostatud aruande sisu ja ulatust ning menetluses tehtud toiminguid on põhjendatud üksnes 140 euro suurune netotunnitasu. Põhjendatud ajakulu ajutise halduri toimingutele on üksnes 23 töötundi, millele kohaldatava 140-eurose netotunni korral kujuneb halduri põhjendatud tasu netosummaks 3220 eurot.
3.2.Võlausaldaja menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel nõustub võlgnik riigilõivu 420 euro ja tõlkekulu 353 eurot ja 6 senti põhjendatusega ning ei vaidlusta 5000 eurose deposiidi tasumist ajutise halduri tasu katteks. Võlgnik seab kahtluse alla võlausaldaja lepingulise esindaja õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse. Võlgnik palub kohtul lepinguliste esindajate tööde ja nendeks kulunud aja põhjendatust ning tunnitasu suurust hinnata igal üksikjuhul. Maakohtu järeldus 280-eurose netotunnitasu tavapärasuse ja põhjendatuse kohta pankrotiavalduse koostamise ja menetlemise kontekstis on kohtupraktikast irdunud ning ei ole kooskõlas Riigikohtu ja madalama astme kohtute seisukohtadega lepingulise esindaja tasu mõistlikkuse hindamisel. Pankrotiasja iseloomu ja mahuga arvestades ei ole põhjendatud võlausaldaja esindajate netotunnitasu üle 180 euro. Põhjendatud ajakulu esindaja toimingutele on üksnes 10 tundi.
4.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 3
2-24-7223
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus vaidlustatud ulatuses tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
6.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKo 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Välja mõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
7.Kolleegium ei nõustu võlgniku etteheitega, et arvestades halduri kvalifikatsiooni, koostatud aruande sisu ja ulatust ning menetluses tehtud toiminguid on põhjendatud üksnes 140 euro suurune netotunnitasu.
8.Kohtupraktikas on advokaadist lepingulise esindaja puhul korduvalt peetud põhjendatud tunnihinnaks ligikaudu 200 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 2-16-3785, p 31.4 ja 2-211824/23, p 13), kuid ka tunnitasu 245 eurot on peetud põhjendatud tunnihinnaks ning leitud, et vastav tunnihind ei ületa oluliselt kohtupraktikas mõistlikuks peetud tunnihinda (HrjMKm 23.03.2020, 2-19-19060).
9.Kolleegium märgib, et pankrotihalduri tunnihinda on kohane võrrelda advokaadist lepingulise esindaja tunnihinnaga. Ka pankrotihaldur tegutseb kutsekoja järelevalve all, talle on seadusega kehtestatud kutsestandardid ja konfidentsiaalsuskohustus ning tal on kohustus omada vastutuskindlustust. Nimetatud asjaolud annavad teenuse kasutajale eelduslikult kindluse teenuse kvaliteedi kohta, aga ka võimalike minetuste korral kahjuhüvitise saamise kohta. Sellised eeldused muude lepinguliste esindajate puhul puuduvad. Kolleegiumi hinnangul vastab ajutise halduri tunnihind 164 eurot mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale ega ületa PankrS § 23 lg 3 kohast ülemmäära (1/5 kuupalga alammäärast).
10.Kolleegiumi hinnangul vastab ka võlausaldaja lepinguliste esindajate tunnihind mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Võlausaldajat esindavad advokaadid osutasid õigusabi teenust tunnihinnaga 200 kuni 280 eurot ilma käibemaksuta. Kuigi võlausaldaja esindaja tunnitasu 280 eurot on pigem kõrge, on see kolleegiumi hinnangul põhjendatud, arvestades pankrotimenetluse tavapärasest suuremat keerukust. Seejuures tõi võlausaldaja esile, et tunnitasuga 280 eurot hinnati vandeadvokaadist partneri teenuseid ning need teenused seonduvad üksnes õiguslikult keerukate toimingutega.
4
2-24-7223
11.Kolleegium ei nõustu võlgniku etteheitega, et maakohus jättis ajutise halduri ja võlausaldaja lepinguliste esindajate õigusabi teenuse ajakulu piisavalt hindamata ning eksis ajakulule lõpphinnangu andmisel.
12.Riigikohus on selgitanud, et kohus ei riku põhjendamiskohustust, kui jätab määruses üksikasjalikult välja toomata konkreetsed tegevused ja kulud menetluskulude nimekirjast ning ei hinda igat kuluartiklit eraldi. Välja mõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12).
13.Maakohtu määrusest nähtub, et maakohus andis ajutise halduri ja võlausaldaja lepinguliste esindajate õigusabi teenuse ajakulule hinnangu tervikuna ja võttis seejuures arvesse pankrotimenetluse iseloomu ja keerukust. Kolleegiumi hinnangul ei ole ajutise halduri ja võlausaldaja lepinguliste esindajate ajakulu aruandeid hinnates alust arvata, et maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
14.Võlgnik on määruskaebuses esitanud vastuväiteid mitmetele ajutise halduri ja võlausaldaja lepinguliste esindajate ajakulu aruandes märgitud toimingutele, kuid ei ole ühelgi juhul täpsemalt põhjendanud, miks tuleb ajakulu vähendada. Kolleegium märgib, et ükski esile tõstetud toiming ei ole selline, mille puhul saaks öelda, et maakohtu hinnang oleks ilmselgelt põhjendamatu. Menetluskulud
15.Kolleegium jätab määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebuses vaidlustas võlgnik üksnes menetluskulude kindlaksmääramist. PankrS § 3 lg 2 järgi koostoimes TsMS § 178 lg-ga 4 menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
16.PankrS § 150 lg 5 ja § 23 lg 7 järgi ei saa käesoleva määruse peale edasi kaevata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.