Harju Maakohus
Kohtunik
Ants Mailend
Kohtujurist
Gerli Spelman
Määruse tegemise aeg ja koht
12.07.2024 kell 12.00, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-7223
Tsiviilasi
Asara Holding Limited avaldus Aktsiaseltsi Cresco Väärtpaberid pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja: Asara Holding Limited (Küprose registrikood HE348976), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Triinu Hiob, Ann Tarkin ja Erik Salur Võlgnik: Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid (registrikood 10093327), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius Ajutine pankrotihaldur: Maarja Roht (isikukood XXX)
Rahuldada Asara Holding Limited avaldus Aktsiaseltsi Cresco Väärtpaberid pankroti väljakuulutamiseks.
Kuulutada välja Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid pankrot.
Nimetada Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid pankrotihalduriks Maarja Roht.
Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 13.08.2024 kell 10.00, koosolek toimub Harju Maakohtus (Lubja 4 Tallinn, kohtusaal 4005).
Kohustada võlgniku endisi juhatuse liikmeid A.P’i ja S.B’it, endist nõukogu esimeest Q.Y ning aktsionäri ja tegelikku kasusaajat A.U andma kohtus vanne võlgniku vara, võlgade ja majandustegevuse kohta esitatud andmete õigsuse kohta. Vande andmine toimub 13.08.2024 kell 10.00 Harju Maakohtus (Lubja 4 Tallinn,
2-24-7223 kohtusaal 4005). Enne vande andmist ei tohi nimetatud isikud kohtu loata Eestist lahkuda (PankrS § 88 lg 1).
Keelata A.P’il, S.B’il, Q.Y-l ja A.U-l elukohast lahkumine. Keeld kehtib kuni 20.12.2024.
Käesolev menetlus on maksejõuetuse põhimenetlus EL määruse 2015/848 art 3 lg 1 tähenduses.
Pankrotihaldur on kohustatud viivitamatult teatama pankrotimenetlusest väljaspool Eestit asuvatele võlausaldajatele.
Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.
Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
Võlgnikule võlgnetavate pankrotihaldur.
kohustuste
täitmist
võib
vastu
võtta
üksnes
Määrata menetluskulud võlgniku kanda.
Määrata ajutise pankrotihalduri Maarja Roht tasuks 9603,84 eurot (sh käibemaks) ning mõista ajutise halduri tasu välja Aktsiaseltsilt Cresco Väärtpaberid. Summa kuulub tasumisele pankrotivarast Advokaadibüroo RASK OÜ arvelduskontole nr EE562200221055583050.
Määrata Asara Holding Limited menetluskulud kindlaks summas 12 834,56 eurot. Summa kuulub tasumisele pankrotivarast.
Saata määrus Tartu Maakohtu registriosakonnale pankroti ja halduri kohta äriregistrisse kannete tegemiseks.
Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Asjaolud ja ajutise pankrotihalduri seisukohad
Asara Holding Limited esitas 08.05.2024 Harju Maakohtule avalduse Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse, pidas avaldaja ja võlgniku osalemisel eelistungi 31.05.2024 (digitoimiku lk drl 275) ning nimetas 06.06.2024 määrusega ajutise pankrotihalduri (dtl 314).
2(6)
2-24-7223
Ajutine pankrotihaldur esitas 10.07.2024 kohtule aruande (dtl 323). Halduri hinnangul on Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid püsivalt maksejõuetu. Järelpärimiste teel kogutud andmetel on võlgniku varaks raha arvelduskontodel summas 34 776,07 eurot. Bilansiline vara võlgniku esitatud andmetel moodustub järgmiselt: raha arvelduskontodel kokku 34 774,55 eurot, nõuded kolmandate isikute vastu summas 4 782 452,99 eurot, ning materiaalne põhivara väärtuses 25 952,80 eurot. Võlgniku esitatud andmete kohaselt on bilansivälise vara koosseis järgmine: lõpetatud lepingute alusel kohustused 4 591 134,39 eurot ning kehtivate lepingute alusel moodustab netovara 2 678 708,04 eurot. Võlgniku suhtes on pooleli täitemenetlus 027/2023/6698, sissenõudja MC International OÜ, nõue 11 111 054,31 eurot. Võlgniku poolt esitatud andmetel (bilanss 06.06.2024 seisuga) moodustavad kohustused 3 623 719,14 eurot. Aktsiaseltsi maksejõuetuse põhjuseks on ajutise halduri esialgsel hinnangul kohustuste täitmiseks vajaliku käibevahendite puudumine. Tegelike põhjuste väljaselgitamine eeldab täiendava teabe saamist (milliseid ettekirjutusi ja otsuseid esitas Finantsinspektsioon võlgnikule juba 2021. aastal; kuhu investeeriti klientide vara, kas realiseerus investeerimisriske). Ajutise halduri poolt käesolevaks ajaks kogutud andmetele tuginedes võib olla maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu ja raske juhtimisviga. Täpsemad asjaolud ning edasine analüüs teostatakse pankrotimenetluse käigus. Võlgnik ajutise halduri aruande kohta seisukohti kohtule ei esitanud.
Kohtu põhjendused
Kohus loeb pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruande alusel tõendatuks, et Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid (võlgnik) on püsivalt maksejõuetu (PankrS § 1 lg 2 ja 3). Võlgniku enese arvestuste kohaselt on tal täitmata kohustusi 3 623 719,14 eurot (ajutise halduri aruande p 60 ja 74). Tegelik kohustuste summa võib olla 7 269 842,43 euro võrra suurem tulenevalt varahalduse kliendilepingutest tulenevatest kohustustest (aruande p 48, 51, 75 ja 76). Kohus jääb 06.06.2024 määruses esitatud põhjenduste juurde, et võlgnik on alusetult jätnud oma kohustuste hulgas arvestamata pankrotiavalduse aluseks olevate nõuetega, mille summa on vähemalt 1 447 201,09 eurot (määruse p 5 – 7, dtl 316). Võlgniku kaheldamatult likviidseks varaks saab lugeda ainult tema arvelduskontode jääki summas 34 776,07 eurot (aruande p 42 ja 73). Võlgniku bilansis väärtusega 25 952,8 eurot põhivarana kajastatud arvutite ja IT-seadmete tegelik koosseis ja väärtus on ebaselge (aruande p 43 ja 44). Nagu kohus ajutise halduri määramisel märkis, koosnevad võlgniku 31.03.2024 bilansi kohaselt võlgniku varad valdavalt nõuetest kolmandate isikute vastu (dtl 210; 06.06.2024 määruse p 8, dtl 317). Nimetatud nõuete summaks on bilansis märgitud 4 766 193 eurot, aktiva kogusumma on 4 848 970 eurot. Samad nõuded olid juba 31.12.2022 seisuga koostatud bilansis märgitud makseviivituses olevaiks (dtl 110; 31.05.2024 istungiprotokoll, dtl 278). Ajutisele haldurile võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt koosnevad võlgniku nõuded 3 980 000 euro osas nõuetest Muhu Capital S.A. vastu. Võlgniku andmetel oli kohustuste täitmise tähtpäev 31.12.2023, kuid sama nõue oli sissenõutavana kajastatud ka juba 2022.a majandusaasta aruandes (ajutise halduri aruande p 62-65). Nõude tegeliku maksmapaneku võimalused on ebaselged ja kaheldavad. Kõigi võlgniku kohustuste täitmine poleks võimalik ka siis kui nõue täies ulatuses maksma pandaks. 3(6)
2-24-7223 Täitemenetluses võlgniku tegeliku kasusaaja ja endise juhatuse liikme A.U poolt 05.04.2023.a antud vande kohaselt oli võlgniku varade väärtus 415 268 eurot (dtl 285. Vanne anti tsiviilasjas 2-23-5597, nimetatud tsiviilasja dtl 39 ja 90. Vt ka ajutise halduri aruande p 22). Alates 2021 piiras Finantsinspektsioon võlgnikule lubatud investeerimisteenuste osutamise olemasolevate kliendisuhete lõpetamiseks vajalike tegevustega. Võlgniku tegevusluba tunnistati Finantsinspektsiooni 10.06.2024 otsusega kehtetuks (aruande p 17 ja 18; Finantsinspektsiooni 11.06.2024 pressiteade, dtl 362). Juhatuse liikmed ja nõukogu liikmed on astunud tagasi (dtl 642 – 650) ja kohtule pole teada, et kedagi oleks asemele nimetatud. Tagasi astunud nõukogu esimehe Q.Y, tagasi astunud juhatuse liikmete A.P ja S.B ning võlgniku tegeliku kasusaaja A.U kõrval on võlgniku ainsaks töötajaks teadaolevalt K.N (aruande p 69). Pole andmeid, millest saaks järeldada, et võlgnikul oleks võimalik oma majandustegevust jätkata kohustuste täitmiseks vajaliku tulu teenimiseks. Ka ajutise halduri hinnangul see võimalus puudub (aruande p 77). Võlgniku jooksvate kohustuste täitmist on pikema aja jooksul rahastatud kolmandatelt isikutelt võetud laenudega, mitte majandustegevuse tulude arvel (aruande p 67, 71.4 ja 77).
Kohus kuulutab välja Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid pankroti
Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks tema nõusolekul Maarja Rohu (dtl 674).
PankrS § 31 lg 6 alusel kohus määrab määruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
Juhindudes PankrS §-dest 86 ja 90 ning § 19 lg-test 1 ja 3, kohustab kohus A.P’i, S.B’it, Q.Y ja A.U andma enne võlausaldajate üldkoosolekut kohtus vanne võlgniku vara, võlgade ja majandustegevuse kohta esitatud andmete õigsuse kohta. A.P ja S.B olid võlgniku juhatuse liikmed kuni 04.06.2024 (dtl 642 ja 650). Ametiseisund lõppes tagasiastumise avalduse esitamisega nimetatud kuupäeval (äriseadustiku ÄS § 309 lg 5 ja 6) sõltumata juhatuse liikmete kohta tehtud äriregistri kandest. Q.Y oli võlgniku nõukogu esimees kuni 05.06.2024 (dtl 648, aktsionär A.U kinnitas tagasiastumisavalduse kättesaamist nimetatud kuupäeval). A.U on võlgniku tegelik kasusaaja ja aktsionär, kellele kuulub üle 68% võlgniku aktsiatest. A.U oli võlgniku juhatuse liige kuni 16.02.2022. Vandega kinnitatavate andmete loetelud peab haldur koos eelnimetatud isikutega ette omavahel kooskõlastama ja esitama kohtule. Enne vande andmist ei tohi nimetatud isikud kohtu loata Eestist lahkuda (PankrS § 88 lg 1).
Võlgniku kohustuste maht on väga suur ja teadaolev vara koosneb valdavalt nõuetest kolmandate isikute vastu, mille realiseerimiseks on vaja pankrotihalduril teavet. Võlgnik ei ole esitanud äriregistrile 2023.a majandusaasta aruannet, kuigi selleks seadusega ettenähtud tähtaeg on möödunud (ÄS § 334 lg 2). Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku majandustegevuse kohta esitatud teave vastuoluline ja puudulik, võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võivad olla rasked juhtimisvead, milles võivad esineda ka kuriteo tunnused (ajutise halduri aruande p 22, 31, 47, 72 ja 84). Võlgniku ja
4(6)
2-24-7223 võlausaldajate huvide kaitseks on vajalik kõigi eelnimetatud isikute koostöö pankrotihalduri ja kohtuga vastavalt PankrS § 85-87. Kohus peab eespool kirjeldatust tulenevalt võimalikuks, et isikud võivad hoida kõrvale nende kohustuste täitmisest. Juhindudes PankrS § 88 lg-st 2, §-st 90 ja § 19 lg-st 1 ja 3, kohaldab kohus A.P’i, S.B’it, Q.Y ja A.U suhtes elukohast lahkumise keeldu. Elukohast lahkumise keeldu võib kohaldada kuni pankrotimenetluse lõppemiseni (PankrS § 88 lg 3). Kohus määrab keelu esialgu kuni 20.12.2024 eeldades, et esmavajalikud koostöökohustused saavad selle aja jooksul täidetud. Kohus võib keeldu vajadusel pikendada. Keelu vajalikkuse äralangemisel võib kohus keelu lõpetada juba varem.
Vande andmise kohustuse või elukohast lahkumise keelu rikkumisel võib kohus kohaldada trahvi, sundtoomist või aresti (PankrS § 89 lg 1 p 3 ja 4).
Ajutine haldur palus määrata oma ülesannete täitmise eest tasu 48 tunni eest 7872 eurot, millele lisandub käibemaks (dtl 340). Haldur palub tasu kanda büroole mille kaudu ta tegutseb. Kohus leiab, et ajutise halduri tasutaotlus kuulub rahuldamisele. Ajutise halduri tasu vastab tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tunnitasu (164 eurot) ei ületa PankrS§ 23 lg 3 kohast tunnitasu ülemmäära (1/5 kuupalga alammäärast). Ajutisele pankrothaldurile kuulub välja maksmisele tasu 48 tunni eest 7872 eurot. Kohus määrab ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise resolutsioonis näidatud büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6). Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane, siis lisandub halduri tasule käibemaks (PankrS § 23 lg 3, 65 lg 11) 1731,84 eurot. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud, s.h ajutise pankrotihalduri tasu, pankrotivarast. Ajutise pankrotihalduri tasu kuulub rahuldamisele pankrotivara arvelt.
Vastavalt PankrS § 150 lg-le 2 määrab kohus menetluskulud võlgniku kanda. Tegemist on pankrotimenetluse kuluga PankrS § 150 lg 1 p 1 tähenduses ja nende hüvitamine toimub PankrS § 146 ja 153 ettenähtud korras pankrotivarast.
Avaldaja palub määrata kindlaks menetluskulud. Avaldaja menetluskuludeks on pankrotiavalduselt tasutud riigilõiv 420 eurot, tõlkekulu 353,06 eurot ja õigusabikulu 34,5 tunni eest 7403,10 eurot. Võlgnik ei ole avaldaja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. Pankrotiavalduselt tasutud riigilõiv ja tõlkekulu on põhjendatud ja vajalik kulu. Kohus märgib, et avaldaja õigusabikulu 2 tunni ulatuses 31.05.2024 kohtuistungil osalemise eest ei ole osaliselt põhjendatud. Lähtudes kohtuistungi protokollist kestis 31.05.2024 kohtuistung 1 tund, seega vähendab kohus selles osas avaldaja õigusabi kulusid 1 tunni võrra. Ülejäänud avaldaja õigusabi kulude osas ei ole kohus tuvastanud selgelt mittevajalikke, põhjendamata või ülepaisutatud kulusid ega pea vajalikuks kõigi toimingute osas kulu analüüsi pikemalt esitada. Kohus loeb avaldaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks õigusteenuse osutamisel kokku 33,5 tundi. Kohtu hinnangul saab praegusel juhul tunnitasu suurust 280 ja 200 eurot (ilma käibemaksuta) pidada tavapäraseks ja põhjendatuks. Kohus peab avaldaja õigusabikulud põhjendatuks ja määrab need kindlaks 7061,50 euro ulatuses (sh käibemaks). Avaldaja kinnitas, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10).
5(6)
2-24-7223 22.05.2024 kohtumääruse alusel on avaldaja tasunud deposiidi ajutise halduri tasu katteks (dtl 309 ja 163). Avaldajale pankrotivarast hüvitamisele kuuluvad kulud määrab kohus kindlaks kokku summas 12 834,56 euro (420 + 5000 + 353,06 + 7061,5) ulatuses. Tegemist on pankrotimenetluse kuluga PankrS § 150 lg 1 p 1 tähenduses ja nende hüvitamine toimub PankrS § 146 ja 153 ettenähtud korras. Kuna pankrotimenetluse kulusid välja mõista ei saa, jääb rahuldamata ka avaldaja taotlus nendelt viivise väljamõistmiseks.
Kohus on kontrollinud kohtualluvust juhindudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 20.05.2015 määruse (EL) 2015/848 art 4 lg-st 1. Võlgnik on registreeritud Eestis alates asutamisest 29.07.1993. Määruse 2015/848 art 3 lg 1 järgi eeldatakse, et võlgniku põhihuvide keskmeks on tema registrijärgne asukoht. Kohtule seni esitatust ei järeldu, et põhihuvide kese pole Eestis. Viimaste juhatuse liikmete elukoht on rahvastikuregistri andmetel Eestis. Töötajad on Eestis (ajutise halduri aruande p 69). Kontor on Eestis (aruande p 66). Investeerimistegevus toimus Eestis antud tegevusloa alusel. Seega menetleb kohus maksejõuetuse põhimenetlusena eelnimetatud sätte tähenduses. Kui edasises menetluses ilmneb, et võlgniku suhtes on mõnes teises riigis juba algatatud maksejõuetuse põhimenetlus või et võlgniku põhihuvide kese ei olnud pankrotiavalduse esitamise seisuga Eestis, siis võib kohus menetluse lõpetada.
Juhindudes määruse 2015/848 art 54 lg-st 1, kohustab kohus pankrotihaldurit teatama pankrotimenetlusest kõiki väljaspool Eestit asuvaid võlausaldajaid. Teistes EL liikmesriikides asuvatele võlausaldajatele tuleb teade esitada Komisjoni 12.06.2017 rakendusmääruse (EL) 2017/1105 lisa I vormi kasutades.
Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33 lg 1). Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle avalikult teatavaks tegemisest (PankrS § 41).
(allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.