Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale TsMS 3141 lg 2 alusel e-posti teel kätte 17.12.2021. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 03.04.2019. a järelmaksulepingu nr 704442189 ning 24.11.2019. a järelmaksulepingu nr 7053950676. Nimetatu lepingute alusel soetas kostja kauba maksumusega vastavalt 906,22 ja 475,58 eurot, kokku 1381,80 eurot. Kostja kohustus kauba eest koos intressiga tasuma vastavalt maksegraafikule. Kostja rikkus lepinguid ega teinud kõiki tagasimakseid tähtaegselt. Kostja rikkumise tõttu ütles hageja lepingu ennetähtaegselt üles. Hageja nõuab hagis kostjalt põhivõlga summas 1170,84 eurot, intressi 243,26 eurot, võla sissenõudmiskulu 80 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 208,39 eurot ja edasiulatuvalt viivist põhinõudelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1 719,68 eurot, millest 1170,84 eurot on põhivõlg, 243,26 eurot intress, 80 eurot võla sissenõudmiskulu ja 225,58 eurot 24.01.2022. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.01.2022. a kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku summas 705 eurot, sh 225 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 480 eurot lepingulise esindaja kulud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt.

2 (3)

Kohus kontrollis, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 57,89 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 167,11 eurot, kokku 225 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda tasutud riigilõivu summas 225 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat on menetluses esindanud Julianus Inkasso OÜ jurist Alla Žulinskaja. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal esindustoiminguteks 4 tundi. Hageja esindaja taotleb õigusabi eest tasu hinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta) ühe tunni eest, kokku 4 tunni eest tasu summas 480 eurot. Arvestades asjaolusid hindab kohus, et märgitud ajakulu kokku 3 tunni ulatuses on ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud kohtule hagiavalduse koostamisega, sh seda ettevalmistavad toimingud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda 2 tundi. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks õigusabi eest taotletava tasumäära, mis on 120 eurot ühe töötunni eest. Seega loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 2 töötunni eest kokku ilma käibemaksuta summas 240 eurot. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 465 eurot, sh 225 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 240 eurot lepingulise esindaja tasu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 465 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.