lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-17630/4

Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 24.01.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-17630/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
24.01.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1390
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 24. jaanuar 2022

Tsiviilasja number

2-21-17630

Tsiviilasi

Valdek Peili kinnistamisavaldus nr XXXXXXXXXXX

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 22. oktoobri 2021. a kandemäärus nr XXXXXXXXXXX

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Valdek Peili määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): (isikukood XXXXXXXXXXX)

esindajad

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

kinnistamisasjas

Valdek

Peil

1.Jätta Valdek Peili määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 22. oktoobri 2021. a kandemääruse nr XXXXXXXXXXX muutmata.
2.Jätta menetluskulud Valdek Peili kanda. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

ASJAOLUD JA MAAKOHTU SEISUKOHT

1.Valdek Peil (avaldaja) esitas 24. septembril 2021. a Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse ebaõige kande parandamiseks. Avaldaja palus parandada kinnistusregistriosa nr XXXXXXX II jakku tehtud kanne. Avalduse kohaselt ei selgitanud kohtunikuabi 25. veebruaril 2020 välja, et 2. mail 2017 kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusele on lisatud maa ostu-müügileping ja asjaõigusleping, kuid puudub õigustatud isiku, s.o pärija nõusolek lepingu sõlmimiseks. Ka ei ole välja selgitatud, et maa erastamislepingu sõlmimiseks kohtuliku hüpoteegiga tagatud maa hind erastamisel on tasutud pärija poolt ning kinnistusosakonnale on esitatud hüpoteegi lõpetamiseks vajalikud Willy Schulzi ja avaldaja notariaalselt kinnitatud nõusolekud. Õigustatud isikud W. Schulz ja avaldaja on ühiselt käsutuse heaks kiitnud, andnud hüpoteegi kustutamiseks notariaalselt kinnitatud nõusolekud, kuid kinnistusraamatust ei nähtu maa erastamislepingu kehtivaks muutmist, s.t katastrisse ja kinnistusraamatusse 5. juunil 2017 tehtud kannetel puudub kehtiv alus.
17.märtsil 2020 asjaõiguslepingut sõlmides ei olnud müüjal ja ostjal alust eeldada, et kohtunikuabi on jätnud kinnistusraamatu seaduse (KRS) § 46 nõude täitmata. Pärast asjaõiguslepingu sõlmimist müüjal ja ostjal ei ole alust eeldada, et 2. mail 2017 kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusele lisatud maa erastamisleping on samane kinnistamisavaldusega ja seetõttu on kinnistamisavaldus katastrisse ja kinnistusraamatusse tehtud kannetele Pärnu Maakohtu 22. augusti 2017. a kohtumääruse kohaselt. Pigem on alust eeldada, et nimetatud Pärnu Maakohtu määruse nõue on täitmata. Praegusel juhul ei ole omandiõiguse üleminek üldõigusjärgluse korras kinnistusraamatust nähtav. Pärnu Maakohtu 22. augusti 2017. a määruse lahend omandiõiguse üleminekuks vabatahtliku täitmise korras ja samas ka kinnistamiseks ning pärijale õiglase hinna maksmiseks kohtuliku hüpoteegi nõuete täitmisega ei anna alust eeldada, et hüpoteegi kustutamise eeldused olid täidetud, kui kinnistusraamatust ei ole nähtav omandiõiguse üleminek üldõigusjärgluse korras.
2.Kohtunikuabi jättis 22. oktoobri 2021. a kandemäärusega kinnistamisavalduse rahuldamata. Kinnistu nr XXXXXXX omanikena on II jakku sisse kantud ühisomanikud Mare Peil ja avaldaja. III ja IV jaos kehtivaid kandeid ei ole. Eelpoolnimetatud kinnistu nr XXXXXXX omaniku kanne on tehtud jõustunud 7. detsembri 2020. a kohtuotsuse alusel ning on kehtiv. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 596 lg 3 kohaselt kui kohus rahuldab kandeavalduse täielikult, teeb ta registrisse kande kandemäärust eraldi vormistamata. Kandemääruseks loetakse sel juhul kande sisu.
25.veebruari 2020. a kinnistusosakonna kandemäärus on tehtud kohtuliku hüpoteegi kustutamise osas, milleks on nõusoleku andnud ka avaldaja, kohtulik hüpoteek on kinnistult kustutatud.

Eeltoodust tulenevalt ja vastavalt kinnistusregistriosa nr XXXXXXX kannetele puudub alus omaniku kande parandamiseks.

MÄÄRUSKAEBUS

3.Avaldaja esitas kandemääruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 22. oktoobri 2021. a kandemäärus nr XXXXXXXXXXXXX ning teha asjas uus määrus, millega rahuldada kinnistamisavaldus, tühistada 5. juunil 2017 tehtud ebaõige kandemäärus ja teha tagantjärele uus määrus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 114 lg 2 kohaselt kannete kehtivaks muutmiseks pärija tahte alusel. Avaldaja palus kinnistamisavalduses kinnistusregistriosa IV jaost 25. veebruaril 2020 tehtud ebaõige kustutamiskande parandamiseks teha uus määrus II jakku 5. juunil 2017 tehtud kannete kehtivaks muutmiseks pärija tahte alusel. 5. juunil 2017 tehtud kannetel puudub kehtiv alus alates 14. septembrist 2017 ja see ei tähenda kehtivate kannete parandamist, vaid kande aluse tagantjärele kehtivaks muutmist seoses pärija tahte selgumisega ja tema tagantjärele antud nõusolekuga. Kohtunikuabi ei ole aru saanud 24. septembri 2021 kinnistamisavalduse sisust. Tallinna Ringkonnakohtu 4. detsembri 2019. a määrusega ei ole kinnistusosakonnale antud õigust avaldaja poolt 3. detsembril 2018 ja hüpoteegipidaja poolt 11. detsembril 2017 esitatud kinnistamisavalduste samaaegseks rahuldamiseks. Hüpoteegi kustutamiseks olid eeldused täidetud 3. detsembril 2018 avaldaja nõusoleku esitamisega, hüpoteegi kustutamise eelduseid ei selgitatud ringkonnakohtu lahendiga. Kohtunikuabi ei ole aru saanud hüpoteegikande sisust. Pärnu Maakohtu 22. augusti 2017. a kandemääruse resolutsiooniga on lahendatud pärandvara omandi küsimus vabatahtlikus kohtumenetluses. Kohtumenetluse lõpptulemus selgus kinnistusosakonnale 14. septembril 2017, kui pärandihooldaja teatas kinnistamisavaldusega pärija tahte, st, et pärija tahe on väljendatud kõigi hüpoteegiga tagatud nõuete maksmisega ja maa erastamise hinna tagantjärele maksmisega hüpoteeginõudena. Kohtunikuabi ei saanud aru, et 25. veebruaril 2020 hüpoteegi kustutanud kohtunikuabi ei selgitanud välja, et õigustamata isikul puudus eseme käsutamiseks õigustatud isiku eelnev nõusolek ja ei olnud sõlmitud käsutustehingut. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus on 13. jaanuari 2018. a ja 29. märtsi 2018. a kandemäärustega mõjutatud müüjat ja ostjat, kui nõuti 7. detsembril 2017 kinnistusraamatusse alusetult kantud kohtuliku hüpoteegi nõuete kustutamiseks surnud omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekut, s.t rikuti võlaõigusseaduse (VÕS) § 14 lg 1 ja 2 nõudeid.
25.veebruaril 2020 hüpoteegi kustutanud kohtunikuabi käsitles kinnistusosakonnale varem
11.detsembril 2017 hüpoteegi kustutamiseks esitatud kinnistamisavaldust 13. jaanuari 2018. a ja 29. märtsi 2018. a kandemäärustega ja jättis kinnistamisavalduse rahuldamata ning kinnistamisavalduse kohtule lahendamiseks üle andmata. 13. jaanuari 2018. a ja 29. märtsi 2018. a kandemäärustes puudub viide 14. septembril 2017 kinnistusosakonnale esitatud ja
28.septembril 2017 rahuldamata jäetud kinnistamisavalduse kohta. Seega on ilmselge, et
14.septembri 2017. a kinnistamisavaldus on lahendamata ja 25. veebruaril 2020 kohtuliku hüpoteegi kustutanud kohtunikuabi on rikkunud KRS § 41 lg 2 nõuet. Avaldaja märkis, et soovib anda ringkonnakohtule suulisi ütlusi, vajadusel esitada täiendavaid tõendeid.
4.Avaldaja esitas 26. novembril 2021 ringkonnakohtule menetlusdokumendi koos lisadega. Avaldaja selgitab, et W. Schulz andis avaldajale tagasivõtmatu nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks ning sõlmis võlaõigusliku lepingu pärandaja nimel oleva kinnisasja omandi üleandmise kohta. W. Schulz oli nõus sõlmima asjaõiguslikku kokkulepet kui hüpoteek on kustutatud ja tema on kantud omanikuna kinnistusraamatusse. Ta leidis Pärnu Maakohtu
22.augusti 2017. a kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-16-5572, et pärandihooldaja Ivo Mahhovi poolt pärijaid kahjustava tehingu peatamisega ei ole lõpetatud pärijate õiguste jätkuv kahjustamine. Omanik leidis, et Pärnu Maakohtu 22. augusti 2017. a määrusega on pärandvarale seatud kohtulik hüpoteek maa erastamishinna maksmiseks, kuigi tema ei ole pärandvara hooldajalt maa erastamiseks laenu palunud. Samuti leidis, et kohus ei ole andnud katastripidajale ja kinnistamiseks pädevale isikule kannete tegemiseks ja pärandvara hooldajale maa erastamislepingu sõlmimiseks õigust. Omanik-pärija on avaldajale andnud kahel korral notariaalselt ja apostilliga kinnitatud volitused hüpoteegi kustutamiseks. Avaldaja palub, et ringkonnakohus kontrolliks, kas kinnistusraamatusse 7. detsembril 2017 tehtud kohtuliku hüpoteegi kanne on õiguspärane kui kõik nõuded olid 13. septembril 2017 välja makstud ning miks I. Mahhov varjab pärija eest, et esitas 14. septembril 2017 kinnistusosakonnale avalduse, mis on 28.septembri 2017 kandemäärusega jäetud rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu kinnistusosakonna määruse tühistamiseks ega muutmiseks.
6.Asja materjalidest ning määruskaebusest nähtuvalt soovib avaldaja vaidlustada mitmete varasemate kannete aluseks olevate tehingute õiguspärasust. Registrimenetlus on eelkõige formaalne menetlus. Registripidaja saab kontrollida esmajoones seadusega nõutavate dokumentide olemasolu ja nende vastavust seaduse nõuetele. Seadus nõuab registripidajalt esitatavate dokumentide seadusega sätestatud vormi- ja sisunõuete järgmise kontrollimist. Registripidaja õigus kontrollida temale esitatud dokumentide sisulist kehtivust on piiratud. Seega ei saa kohtunikuabi hinnata registrimenetluses varasemate kannete aluseks olevate tehingute õiguspärasust ega kehtivust. Tahteavalduste andmist ja kehtivust, samuti esindusõiguseta isiku poolt tehtud tehinguid saab vaidlustada seaduses ettenähtud korras. Selliste tehingute vaidlustamiseks tuleb pöörduda nõudega kohtusse, põhjendades nõuet ning esitades kõiki nõuet tõendavaid tõendeid. Kinnistusosakond ei ole pädev lahendama õigusvaidlusi.
7.Avaldaja teatas määruskaebuses, et soovib anda kohtule suulisi selgitusi. Ringkonnakohus jätab taotluse kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata. TsMS § 667 lg 3 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse lahendamiseks kohtuistungi korraldamine vajalik. Avaldaja soovib anda selgitusi kannete aluseks olnud tehingute kohta, millele ei anta õiguslikku hinnangut registrimenetluses, seega on ka sel põhjusel taotlus põhjendamatu.
8.Menetluskulud jäävad määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 172 lg 2). Menetluses osales üksnes avaldaja. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
9.Ringkonnakohus märgib, et avaldaja kinnistamisavaldus ei vasta ka KRS § 34 lg 6 nõuetele, mistõttu ei ole selle alusel kande tegemine võimalik. (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja