Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kummagi poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. Avaldaja nõue Osaühing EsimeneKorrus esitas Harju Maakohtule hagi korteriühistu Kopli 18 vastu korteriühistu Kopli 18 28.12.2017 üldkoosoleku otsuse punkti 1 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt 28.12.2017 üldkoosoleku otsuse punkti 1 kehtetuks tunnistamiseks ja 28.12.2017 üldkoosoleku otsuse punkti 2 kehtetuks tunnistamiseks. Avalduses ja selle täpsustustes palub avaldaja tuvastada 28.12.2017 toimunud Tallinn, Kopli 18//Malmi tn 3 korteriühistu üldkoosoleku otsuse p 1 tühisus otsuse osas: „Võtta vastu uus KÜ Kopli 18 põhikiri juhatuse poolt varasemalt koostatud sisus, mis saadeti enne üldkoosoleku toimumist kõikidele ühistu liikmetele eelnevalt meili peale tutvumiseks”. Alternatiivselt palub tunnistada kehtetuks 28.12.2017 toimunud Tallinn, Kopli 18//Malmi tn 3 korteriühistu üldkoosoleku otsuse p 1 otsuse osas: „Võtta vastu uus KÜ Kopli 18 põhikiri juhatuse poolt varasemalt koostatud sisus, mis saadeti enne üldkoosoleku toimumist kõikidele ühistu liikmetele eelnevalt meili peale tutvumiseks”. Samuti palub avaldaja tunnistada kehtetuks 28.12.2017 toimunud Tallinn, Kopli 18//Malmi tn 3 korteriühistu üldkoosoleku otsuse p 2 otsuse osas: „Pikendada juhatuse liikmete T. K., A.-M. R., J. A. ja J. J. volitusi 5 aasta võrra alates käesoleva otsese vastuvõtmisest”. Avaldaja omab korteriomandit aadressil Malmi tn 3/2-18, Tallinn. Kinnisasjal aadressiga Kopli 18/Malmi 3, katastritunnusega 78408:801:2040 asub kokku 4 elamut, kusjuures aadressiga Kopli 18 elamus asub 12 korteriomandit; Malmi 3/1 elamus 5 korteriomandit, Malmi 3/2 elamus 4 korteriomandit ja Malmi 3/3 elamus 12 korteriomandit. Faktiliselt haldab ja majandab Tallinn, Kopli 18//Malmi tn 3 korteriühistu (edaspidi KÜ) üksnes Kopli 18 elamut. Elamute Malmi tn 3/1, 3/2 ja 3/3 majandamisega ei ole KÜ tegelenud. KÜ on asutatud 27.05.2008. KÜ võttis 2008. aastal vastu põhikirja, mis kehtib käesoleva ajani. 28.12.2017 toimus KÜ üldkoosolek, kus otsustati uue põhikirja vastuvõtmise (päevakorra p 1) ja juhatuse liikmete volituste pikendamise üle (päevakorra p 2). Protokolli kohaselt osales mõlema päevakorra punkti otsustamisel 33 häält, millest 17 anti otsuste poolt ja 16 vastu. Üldkoosolekul osales protokolli kohaselt 33 korteriühistu liiget, kellest 10 olid esindatud volikirjaga. Rikkudes mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 21 lõikest 6 tulenevat nõuet, ei ole KÜ poolt avaldajale edastatud üldkoosoleku protokollile lisatud üldkoosolekul osalejate nimekirja. Üldkoosoleku protokollist ei nähtu, kes liikmetest osalesid esindajate vahendusel ja ka volikirju ei ole protokollile lisatud. Protokollil lisad puuduvad. Vaatamata protokolli punktis 2 (13)

2-18-4715 1 sisalduvale juhatuse lubadusele edastada avaldaja esindajale volikirjad, ei ole KÜ neid senini saatnud. Tuginedes TsMS § 236 lg 2 taotleb avaldaja, et kohus kohustaks KÜ-d esitama 28.12.2017 toimunud üldkoosoleku protokolli lahutamatuteks lisadeks olevad järgmised dokumendid: üldkoosolekust osavõtnud liikmete nimekirja, kõik volikirjad ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused. Üldkoosoleku otsuse punkti 1 tühisus Avaldaja palub, et kohus tuvastaks üldkoosoleku otsuse p 1 tühisuse, kuna selle otsuse vastuvõtmisel on oluliselt rikutud ettenähtud korda (TsÜS § 38 lg 2). Kui kohus leiab, et üldkoosoleku otsuse p 1 ei ole tühine, siis palub avaldaja alternatiivselt, et kohus tunnistaks otsuse kehtetuks. 28.12.2017 eeldas põhikirja muutmine topelthäälteenamuse nõude täitmist. Nimelt pidi korteriühistuseaduse § 4 lõike 1 kohaselt põhikirja vastuvõtmiseks või muutmiseks otsuse poolt olema rohkem kui pool häälte üldarvust ning MTÜS § 23 kohaselt loeti põhikirja muutmise otsus vastu võetuks, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Käesoleval juhul osalesid üldkoosolekul 33 liiget ning põhikirja poolt hääletas 17 ehk üle poole (33:2=16,5; 16,5<17). Samas aga jäi täitmata nõue, et otsuse poolt peab hääletama 2/3 üldkoosolekul osalenutest (2*33/33=22; 17>22). Avaldaja märgib, et hääletustulemust üldkoosolekul teatavaks ei tehtud ja hääletustulemuse sai avaldaja teada alles protokolliga tutvudes. Seega ei ole kindel, et koosolekul tegelikult vaidlusaluste otsuste poolt 17 häält anti. Kuna seaduses ettenähtud põhikirja muutmiseks vajalik häälteenamuse nõue ei olnud täidetud, siis on sellise otsuse vastuvõtmisega oluliselt rikutud selleks ettenähtud korda, mistõttu on üldkoosoleku otsuse p 1 tühine (TsÜS § 38 lg 2). Uus põhikiri seadis KÜ-le uue eesmärgi p-s 2.2. koosmõjus punktiga 1.3. Nimelt seni kehtiva põhikirja (p 1.4 ja 1.3) kohaselt on KÜ eesmärgiks üksnes Kopli tn 18 asuva elamu majandamine. Uue põhikirja (p 2.2 ja 1.3) kohaselt on ühistu eesmärgiks kõigi kinnistul asuva nelja elamu majandamine. Seda, et KÜ ka sisuliselt on senini tegelenud üksnes Kopli tn 18 asuva elamu majandamisega soovib avaldaja tõendada KÜ 2016 majandusaasta aruande ja 2017. a majanduskava projektiga. MTÜS § 23 lg 11 järgi on põhikirjas ettenähtud mittetulundusühingu eesmärgi muutmiseks vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Seega oleks sellise eesmärgi sätestamiseks põhikirjas vajalik saada 30 liikme (9/10*33=29,7) nõusolek. See nõue jäi täitmata, kuivõrd põhikirja poolt hääletas koosoleku protokolli kohaselt vaid 17 liiget. Kuna seaduses ettenähtud põhikirja eesmärgi muutmiseks vajalik häälteenamuse nõue ei olnud täidetud, siis sellise otsuse vastuvõtmisega on oluliselt rikutud selleks ettenähtud korda ja seega on üldkoosoleku otsuse p 1 tühine (TsÜS § 38 lg 2). Üldkoosoleku otsuse punkti 2 kehtetuks tunnistamise põhjendus Avaldaja palub, et kohus tunnistaks kehtetuks üldkoosoleku otsuse punkti 2, kuna see otsus on vastuolus seadusega (TsÜS § 38 lg 1). Vaidlusaluse otsusega otsustati pikendada juhatuse liikmete T. K.’i, A.-M. R., J. A. ja J. J.’i volitusi 5 aasta võrra. MTÜS § 28 lg 11 kohaselt valitakse juhatuse liige tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Sama sätte kohaselt ei või juhatuse ametiaega pikendada pikemaks ajaks kui seaduses või põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär. 2008. a põhikirja p 5.13 liikmete volituste ajalist kestust ei ole määratud, seega kohaldub seaduses sätestatud 3-e aastane volituste tähtaeg ja üldkoosolek ei saanud otsustada juhatuse liikmete volituste pikendamist üle 3 aasta. MTÜS § 28 lg 11 kohaselt ei või juhatuse liikme ametiaja pikendamist otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist. 30.06.2016 üldkoosolekult (päevakorra p 3) otsustati valida uuteks juhatuse liikmeteks J. J. ja J. A. tähtajaga 5 aastat ning pikendada olemasolevate juhatuse liikmete T. K. ja A.-M. R. volituste tähtaega 5 aasta võrra alates 30.06.2016. Selle 3 (13)

2-18-4715 koosoleku protokoll on käesoleva avalduse lisa 7. Selle otsuse kohaselt kehtisid kõigi juhatuse liikmete volitused kuni 29.06.2021.a. Seega oli 28.12.2017 koosoleku toimumise ajal juhatuse liikmete volituste lõppemiseni aega rohkem kui üks aasta ning MTÜS § 28 lg 11 kohaselt ei võinud juhatuse liikmete volituste pikendamist otsustada. Uue põhikirja sisu vastuolu seaduse mõttega 2008. a põhikirja punkti 1.4 kohaselt on KÜ tegevuse eesmärgiks elamus asuvate korteriomandite esemeks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ning Ühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Sama mõtet kätkeb endas ka KÜS § 2 lg 1. Uue põhikirja punktide 4.2.7.1., 4.2.7.2. ja 4.2.7.7.-4.2.7.11. kohaselt toimuks aga KÜ korteriomandite esemeks olevate ehitiste ja maatüki majandamine iga kinnistul asuva hoonete suhtes eraldi (üksnes konkreetse ehitise korteriomanike poolt), mis läheb otseselt vastuollu seaduse mõttega, mis seab eelduseks, et kõigile korteriomanikele kuuluvat kaasomandi eset majandatakse ühiselt. Seadus ei näe ette võimalust võtta ühistus kehtivaid otsuseid vastu ühistu osade liikmete poolt. Põhikirja tekstist jääb ebaselgeks, kas iga hoone korteriomanikud moodustavad eraldi KÜ organi, mis on pädev otsustama iga hoone majandamisega seotud küsimusi. Kui see nii on, siis sellist võimalust seadus ette ei näe, vaid annab selge organite loetelu. Uue põhikirja sisu on ebaselge ja vastuolu heade kommetega Uue põhikirja punktid 4.2.8., 4.2.9., 4.2.14. ja 4.3.1. viitavad asjaolule, et juhatus saab kehtestada ühistu liikmetele kordi, mis mh reguleerivad tasu maksmise kohustust, viivise määra ulatust ja viivise tasumise korda, aga ka näevad ette juhatuse erikorda nt küttesüsteemide sulgemisel. Hetkel vastavaid kordi kehtestatud pole ning põhikirjast ka ei nähtu, kas selline kord kehtestatakse üldiselt või saab seda teha igat üksikut juhtumit eraldi silmas pidades. Uue põhikirja kohaselt saab juhatus vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest (p 7.3.6). Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega (p 7.3.5). Seega saab sisuliselt 2 juhatuse liiget otsustada selle üle, milline on nt võlgnevuse korral kellegi viivise määr või kuidas toimub võlgnevuse korral ühistu liikmelt viivise nõudmine, samuti seda, kuidas KÜ liige on kohustatud sulgema küttesüsteemid. Sellise abstraktse ja ebaselge regulatsiooni tulemusel saab juhatus kõrvale kalduda nii KÜ liikmete võrdsest kohtlemisest kui ka sekkuda liigselt omandiõigusesse. Uue põhikirja punkti 7.4.2. kohaselt kuulub aga juhatuse pädevusse ühistu rahaliste vahendite valitsemine. Avaldaja leiab, et nii ebaselge ja abstraktse regulatsiooniga antakse juhatusele liiga lai otsustusõigus, mis on ühiskondlikult ebamoraalne ja taunitav. Pädevuse andmine sisuliselt kahele isikule otsustamaks kõigi KÜ liikmete rahaliste kohustuste ja KÜ-le kuuluva rahakasutamise üle ei saa olla heade kommetega kooskõlas, mistõttu on eelpoolnimetatud punktid tühised TsÜS § 38 lg 2 kohaselt. Avaldaja palub tuvastada 28.12.2017 toimunud Tallinn, Kopli 18//Malmi tn 3 korteriühistu üldkoosoleku otsuse p 1 tühisus otsuse osas: „Võtta vastu uus KÜ Kopli 18 põhikiri juhatuse poolt varasemalt koostatud sisus, mis saadeti enne üldkoosoleku toimumist kõikidele ühistu liikmetele eelnevalt meili peale tutvumiseks”. Alternatiivselt palub avaldaja tunnistada kehtetuks 28.12.2017 toimunud Tallinn, Kopli 18//Malmi tn 3 korteriühistu üldkoosoleku otsuse p 1 otsuse osas: „Võtta vastu uus KÜ Kopli 18 põhikiri juhatuse poolt varasemalt koostatud sisus, mis saadeti enne üldkoosoleku toimumist kõikidele ühistu liikmetele eelnevalt meili peale tutvumiseks”. Samuti palub avaldaja tunnistada kehtetuks 28.12.2017 toimunud Tallinn, Kopli 18//Malmi tn 3 korteriühistu üldkoosoleku otsuse p 2 otsuse osas: „Pikendada juhatuse liikmete T. K., A.-M. R., J. A. ja J. J. volitusi 5 aasta võrra alates käesoleva otsese vastuvõtmisest”.

4 (13)

2-18-4715 Puudutatud isiku vastuväited Puudutatud isik leiab, et avaldaja 16.04.2018 esitatud avaldus ja taotlus on põhjendamatu ning alusetu ja palub kohtul jätta avaldus ning taotlus täies ulatuses rahuldamata. Kõik menetlusega seotud kulud jätta avaldaja kanda. Korteriühistu on seisukohal, et 28.12.2017 toimunud korteriühistu üldkoosoleku läbiviimisel järgiti kõiki seaduse ja korteriühistu põhikirja nõuded, koosolekul vastuvõetud otsused on kehtivad ning puudub alus üldkoosolekul tehtud otsuste kehtetuks tunnistamiseks või nende tühisuse tuvastamiseks. Korteriühistu ei nõustu avaldaja väitega, et faktiliselt haldab korteriühistu üksnes elamut aadressiga Kopli 18. Korteriühistu loomisel ja kuni 31.12.2017 kehtinud (s.h avaldaja vaidlustatud üldkoosoleku toimumise hetkel) korteriühistuseaduse § 5 lg 1 järgi oli korteriühistu liikmeks kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Praegu kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 1 lg 4 järgi on korteriühistu eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Need sätted on samasisulised. Seega nii varasemalt kehtinud kui ka praegu kehtiva seaduse järgi on korteriühistu liikmeteks kõik kinnistul aadressiga Kopli 18/Malmi 3, Tallinn asuvates majades loodud korteriomandite omanikud, s.h avaldaja. Sarnasel seisukohal on ka Tallinna Ringkonnakohus, kes oma määruses on kinnitanud seda, et korteriühistu liikmeteks on kõik kinnistu Kopli 18/Malmi 3, Tallinn korteriomanikud, mitte üksnes Kopli 18 elamu korteriomanikud (Tallinna Ringkonnakohtu määrus 2-16-13380). Avaldaja viidatud nn faktiline olukord on tekkinud avaldaja juhatuse liikme R. P. pahatahtliku ja omavolilise käitumise tulemusena. Enne avaldaja korteriomanikuks saamist oli kinnistul Kopli 18/Malmi 3, Tallinn üheks korteriomanikuks (s.h korter nr 18 omanikuks) OÜ Malmi Kolm, mille juhatuse liige on samuti R. P. ja mis keeldus korteriühistut tunnistamast ning pidas ennast omavoliliselt majade aadressiga Malmi 3/1, Malmi 3/2 ja Malmi 3/3 haldajaks, s.h hõivas OÜ Malmi Kolm omavoliliselt nimetatud majades asuvad ühiskasutatavad ruumid ja tehnoruumid, omamata selleks ühtegi lepingut või muud kokkulepet. Teised korteriomanikud ei ole sellega kunagi nõustunud ning kuna aja jooksul sai selgeks, et mingit lahendust nö normaalsel teel ei leia, siis käesoleval ajal on korteriomanikud sunnitud oma õigusi kaitsma kohtu kaudu (Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-5201, milles kohus mõistis OÜ Malmi Kolm ebaseaduslikust valdusest välja vaidlusalused tehnoruumid ja ühiskasutatavad ruumid ning keelas omavolilise teenuste katkestamise). Seega on avaldaja nimetatud nn faktiline olukord tekkinud üksnes avaldaja juhatuse liikme omavolilise käitumise tulemusena, mitte tavapärasel ja normaalsel teel. Asjaolu, et teatud ajaperioodil OÜ Malmi Kolm kinnistul omavoliliselt tegutses ja „haldas maju“, ei tähenda seda, et teised korteriomanikud ja korteriühistu sellega nõustusid, vaid seda, et korteriomanikud lootsid leida tekkinud olukorrale rahumeelse lahenduse, mis aga ei õnnestunud ning lõpuks pidid kõik teised korteriomanikud ja korteriühistu siiski kohtu poole pöörduma. Kirjeldatud olukord iseloomustab väga hästi avaldaja juhatuse liikme R. P. tegevust ning korteriühistul on alust arvata, et ka avaldaja poolt 16.04.2018 esitatud avaldus on pahatahtlik katse korteriühistu normaalset tegevust takistada ja häirida. Asjaolu, et korteriühistu haldab ja majandab kõiki kinnistul Kopli 18/Malmi 3, Tallinn asuvaid elamuid (mitte üksnes Kopli 18 elamut) kinnitab ka see, et korteriühistul on sõlmitud teenuselepingud kogu kinnistu (s.h majad aadressiga Malmi 3/1, Malmi 3/2, Tallinn) varustamiseks vee kui gaasiga nii AS-iga Tallinna Vesi, AS-iga Gaasivõrgud kui ka AS-iga Eesti Gaas (AS-i Tallinna Vesi viimase 5 (13)

2-18-4715 kolme kuu esitatud arved ning maagaasi võrguteenuse leping ja maagaasi müügileping). Maja aadressiga Malmi 3/3, Tallinn on elamiskõlbmatu ja seetõttu ei ole sellega seoses sõlmitud ka ühtegi teenuselepingut. Avaldaja väide, et käesoleval hetkel kehtib 2008. a vastu võetud põhikiri, ei ole õige. Antud põhikiri on kehtetu alates 28.12.2017 korteriühistu üldkoosolekul vastuvõetud uue põhikirja registrisse kandmisest (korteriühistute registri kehtivast väljavõttest nähtub, et uus põhikiri on kinnitatud 28.12.2017 toimunud üldkoosoleku otsusega). Seega kehtib praegusel ajal 28.12.2017 vastu võetud uus põhikiri, mille avaldaja on ka ise kohtule 27.03.2018 esitanud (nn uus põhikiri 2017). Eksitav ja alusetu on avaldaja väide, et korteriühistu on rikkunud mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 21 lg-st 6 tulenevat nõuet. Korteriühistu ei ole kordagi keeldunud nii protokolli kui ka selle lisaks oleva liikmete nimekirja ja volikirjade avaldamisest. Avaldaja ei ole seda korteriühistu käest kordagi küsinud. Avaldusele kaasa lisatud R. P. kirjad on oma sisult segased ja seal puuduvad konkreetsed küsimused või nõudmised protokolli ja osalejate nimekirja suhtes. R. P. 29.12.2017 kell 12.42 saadetud kirjale vastas korteriühistu selgelt ja üheselt, et, nagu ka R. P.le oli see hetk juba teada, võeti otsused vastu eelnevalt väljakuulutatud päevakorra punktide alusel ning muid küsimusi ei otsustatud. Kuna R. P. oli eelnevalt teadlik üldkoosoleku toimumisest ja selle päevakorrast ning samuti osales ka ise üldkoosolekul, siis olid talle kõik päevakorra punktid teada ja samuti see, kes osalesid üldkoosolekul. R. P. teine kiri (saadetud 29.12.2017 kell 14.50) on aga arusaamatu ja kirja stiilist võib ka aru saada, et halvustava tooniga. Kirjas puuduvad konkreetsed küsimused ja lausete sisu jääb segaseks. Näiteks on arusaamatu väide, et kuna eilsel koosolekul hääletustulemusi välja ei öeldud, siis jäi arusaamatuks palju sai mingi päevakorrapunkt poolt- ja vastuhääli ehk kas mõni päevakorrapunkt ka vastu võeti. Kusjuures lause lõpus puudub küsimärk. Esiteks, kuna hääletustulemused öeldi koosolekul välja ja ka see, kui palju poolt hääli ja vastu hääli mõni päevakorrapunkt sai, siis eelnevalt välja toodud R. P. lause oli arusaamatu. Samuti ei esitanud ja ei ole senimaani esitanud R. P. ühtegi konkreetset küsimust või nõudmist ega avaldunud kordagi soovi näha protokolli või osalejate nimekirja. Seega ei olnud korteriühistul võimalik üheselt aru saada, kas R. P. soovis näha üldkoosolekul osalejate nimekirja või lihtsalt avaldas oma ekslikku arvamust. Avaldaja pole kohtule tõendanud, et korteriühistu oleks keeldunud osalejate nimekirja esitamisest. Lisaks märgib korteriühistu, et avaldaja ise ei ole kordagi avaldanud soovi näha üldkoosoleku protokolli või üldkoosolekul osalejate nimekirja. Kõik kirjad on saadetud R. P. kui eraisiku poolt ehk kirja lõpus ei ole märgitud, et pöörduja on avaldaja ise või avaldaja esindaja (juhatuse liige), kirja all on üksnes R. P. nimi, millest saab järeldada, et R. P. pöördus isiklikult, mitte avaldaja esindajana. Seega tuleneb juba ainuüksi viimati öeldust see, et korteriühistu ei ole rikkunud MTÜS § 21 lg-st 6 tulenevat nõuet, kuna korteriühistu ei olegi ühtegi vastavasisulist sooviavaldust oma liikmelt saanud. Lisaks märgib korteriühistu, et Tartu Maakohtu registriosakond on korteriühistute registris teinud 28.12.2017 toimunud üldkoosoleku protokolli alusel uue põhikirja ja juhatuse liikmete kande, seega on registripidaja eelnevalt hinnanud, kas vastuvõetud üldkoosoleku otsus on seaduslik ja kas järgitud on kõiki nõudeid, s.h kas on olemas vajalik poolthäälte arv ning kas hääletusel osalenud liikmetel oli õigus hääletada, s.t kas neil oli olemas volikirjad. Ainuüksi fakt, et vastavad kanded registris tehti, näitab, et hääletus toimus reeglite kohaselt ning olemas olid ka vajalikud volikirjad. Korteriühistu märgib, et on valmis esitama nii üldkoosolekul osalenud liikmete nimekirja kui ka vajalikud volikirjad, kui kohus seda vajalikuks peab. Korteriühistu ei nõustu avaldaja väitega, et otsuse vastuvõtmisel on oluliselt rikutud ettenähtud korda (TsÜS § 38 lg 2). Avaldaja väited on vastuolulised. Nagu avaldaja ise märgib, siis oli 28.12.2017 toimunud üldkoosoleku ajal kehtinud korteriühistuseaduse § 4 lg 1 järgi 6 (13)

2-18-4715 korteriühistu põhikirja muutmiseks vajalik rohkem kui pool häälte üldarvust. Samas viitab avaldaja aga MTÜS §-le 23, mis aga korteriühistu hinnangul ei ole õige ja antud säte käesoleval juhul ei kohaldu. MTÜS § 23 annab üldise nõude mittetulundusühingutele põhikirja muutmiseks, kuid korteriühistuseaduse § 4 lg 1 oli erisäte MTÜS § 23 suhtes, mis nägi korteriühistu põhikirja muutmisel ette erikorra ning seega tuli korteriühistute põhikirja muutmisel lähtuda korteriühistuseaduses sätestatust. Seega ei ole õige avaldaja väide, et 28.12.2017 toimunud üldkoosolekul oleks põhikirja muutmiseks olnud vajalik 2/3 korteriühistute liikmete poolthääli. Põhikirja muutmiseks piisas poolt hääli üle poole liikmete üldarvust ning kuna korteriühistul oli tol hetkel ja on ka praegu 33 liiget, siis piisas põhikirja muutmiseks 17 poolthäältest. Avaldaja väide, et hääletustulemust üldkoosolekul teatavaks ei tehtud, on üksnes paljasõnaline ja tõendamata. Korteriühistu hinnangul on iga üldkoosoleku läbiviimise loomulikuks ja lahutamatuks osaks, et koosoleku juhataja teatab vastava päevakorrapunkti üle otsustamise järel poolt ja vastu hääled ning seda tehti ka 28.12.2017 üldkoosolekul. Korteriühistu selgitas eelnevas punktis, et ainuüksi fakt, et Tartu Maakohtu registriosakonna poolt on uus põhikiri kantud ka korteriühistute registrisse, näitab seda, et põhikirja muutmise poolt hääletas 17 korteriühistu liiget ehk vajalik häälteenamus. Täiesti meelevaldne ja alusetu on avaldaja väide, et põhikirja muutmisega muudeti ka korteriühistu eesmärki. Korteriühistu eesmärk oli ja on ka praegu kinnistul aadressiga Kopli 18/Malmi 3, Tallinn asuvate elamute majandamine ja haldamine. Muud eesmärki ei saagi Korteriühistul olla. 28.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse kui ka praegusel ajal kehtiva korteriühistu- ja korteriomandiseaduse järgi võis korteriühistu moodustada terve kinnistu kohta (mitte kinnistust osa kohta). Õiguslikult ei olnud ega ole ka praegu võimalik, et kinnistul loodud korteriühistu haldaks ja majandaks vaid ühte maja kinnistul, eeldusel, et seal asub veel teisi maju. Sellisele seisukohale on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus. Enne 28.12.2017 kehtinud korteriühistu põhikiri oli ebaselge ja eksitava sõnastusega. Kuna õiguslikult ei olnud ühel kinnistul üksnes ühe maja majandamiseks korteriühistut võimalik asutada, siis ei ole see kunagi ka kinnistul Kopli 18/Malmi 3, Tallinn eesmärk olnud. Erinevus tuleneb ka aadresside kirjutamise eripärast. Varasemalt on aadressi Kopli 18 all mõeldud ka kogu kinnistut, kuid hilisemalt on Eesti Posti (praegune Omniva) määratlus oluliselt täpsem ja antud kinnistu aadressi märgitakse kui Kopli 18/Malmi 3, Tallinn. Ka Tallinna Ringkonnakohus on nõustunud sellega, et nn vana põhikiri oli eksitava sõnastusega ning selle ebatäpsuse sai ületada uue põhikirja vastuvõtmisega, milles kajastub selgelt ka tegelik olukord. Sellest tulenevalt võttiski Korteriühistu üldkoosolek vastu uue põhikirja, mis vastab selgelt tegelikule olukorrale ning samuti on seal oluliselt täpsemalt sätestatud ühistu liikmete omavahelised suhted ja asjaajamise kord, arvestades ka kinnistul eksisteerivat tavapärasest erinevat olukorda, kus ühel kinnistul asub kokku neli maja. Avaldaja väited korteriühistu eesmärgi muutmisest ei ole asjakohased ja ei toetu kehtivale õigusele. Avaldaja ei ole korteriühistu hinnangul piisavalt põhjendanud, miks avaldaja arvates kohaldub käesoleval juhul juhatuse liikme volitustele MTÜS § 28 lg-s 11 sätestatud 3-aastane tähtaeg, kui enne 28.12.2017 kehtinud põhikirja punkt 5.13 ütleb selgelt, et juhatuse liikme volituste aega ei määrata. Samas punktis on ka öeldud, et kui juhatuse koosseisu ei ole muudetud üle 3 aasta, siis peab üldkoosolek tõestama juhatuse liikmete volituste kehtivust. Eelöeldust tulenevalt saab asuda seisukohale, et tol hetkel kehtinud põhikirja järgi ei olnud määratud juhatuse liikmete maksimaalset volituste kehtivuse tähtaega, seega võis see olla seaduses lubatud 5 aastat, kuid üldkoosolek pidi iga kolme aasta tagant kinnitama volituste kehtivust. See aga ei välista seda, et juhatuse liikmeid ei või valida ametisse 5 aastase volituste tähtajaga. Kuna avaldaja juhatuse liikme R. P. juhitud teine ettevõte OÜ Asderty (registrikood 10691175, endise ärinimega OÜ Nice Day) on esitanud korteriühistu vastu hagi 30.06.2016 toimunud üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks (OÜ Asderty 13.10.2016 esitatud hagiavaldus) ning selles asjas on 7 (13)

2-18-4715 kohtuvaidlus käesoleval ajal veel pooleli, siis soovis Korteriühistu 28.12.2017 tehtud otsusega juhatuse liikmete volituste pikendamise kohta kõrvaldada ebakindel olukord, kus eelnev juhatuse liikmete volituste tähtaja pikendamise otsus (kuupäevaga 30.06.2016) on kohtus vaidlustatud ja eksisteerib oht, et otsus tühistatakse ning juhatuse liikmete volituste küsimus jääb nö õhku rippuma. Sellest tulenevalt pikendati ka 28.12.2017 olemasolevate juhatuse liikmete volituste kehtivuse tähtaega, mille poolt oli ka üle poole ühistu liikmete üldarvust ehk see oli enamuse tahe. Uue põhikirja sisu vastuolu seadusega Arusaamatuks jääb, miks avaldaja viitab kehtetule põhikirjale ja selle punktile 1.4. Käesoleval ajal kehtib uus, 28.12.2017 toimunud üldkoosolekul vastuvõetud põhikiri ning samuti on vale avaldaja viide KÜS § 2 lg-le 1, kuna viidatud seadus ja ka säte enam ei kehti ning käesoleval juhul ka ei kohaldu. Puudub igasugune avaldaja viide kehtivale seadusele ja põhjendus, kuidas uus põhikiri võiks kehtiva seadusega vastuolus olla. Seega, väide, et uus põhikiri on vastuolus seaduse mõttega, on täielikult põhistamata ja alusetu. Avaldaja ei ole avalduses välja selgitanud seaduse mõtet ning väide, et põhikiri on lihtsalt vastuolus seaduse mõttega, on paljasõnaline, ilma ühegi õigusliku põhjenduseta. Avaldaja viidatud uue põhikirja punktid (4.2.7.1., 4.2.7.2. ja 4.2.7.7.-4.2.7.11) on täiesti tavapärase sisuga punktid ning need panevad paika, kuidas toimub kinnistul asuvates majades erinevate näitude arvestamine ja teenuste eest tasumine. On täiesti ilmselge, et kui näiteks ühe maja suhtes on sõlmitud üks gaasileping ja teise maja suhtes teine gaasileping, siis toimub ka arvestus iga maja suhtes eraldi, kuna vastava maja elanikud tarbivad vastavat teenust. Teenusepakkujaga on lepingu sõlminud aga korteriühistu ja teenusepakkuja ees vastutab lepingu täitmise eest korteriühistu, mitte aga iga maja eraldi, justkui mida võiks avaldaja seisukohtadest välja lugeda. Seadus ei keela korteriühistul ja korteriomanikel oma sisesuhte raames paika panna näitude ja teenuste arvestamise ja tasumise korra. Samuti on täiesti loogiline ja seaduslik see, et kui kinnistul on mitu maja, siis koguvad vastava maja korteriomanikud remondifondi enda maja piires. See aga ei välista seda, et vajadusel ka teistes majades elavad korteriomanikud ei või panustada teise maja remonti, kui selleks on olemas piisava arvu korteriomanike tahe ja reaalne vajadus. Samuti ei väliste see seda, et korteriühistu kogub terve kinnistu piires üldist remondifondi. Avaldaja väide, et iga maja korteriomanikud moodustavad eraldi korteriühistu organi, jääb arusaamatuks ja on sisutu. Uue põhikirja sisu on ebaselge ja vastuolu heade kommetega Avaldaja põhjendused uue põhikirja sisu ebaselguse ja heade kommetega vastuolu kohta on täiesti arusaamatud ja meelevaldsed ning need ei toetu ühelegi kehtivale seadusele või õiguse põhimõttele. Sisutu on avaldaja väide, et juhatus saab kehtestada „kordi“ mingisuguste tasude maksmiseks. Tasude maksmise põhimõtted on määratud kindlaks põhikirjas, kuid juhatusel on pädevus korraldada tasude kogumine ja arvestamine, mis kuulub igapäevase majandamise hulka ja ongi juhatuse ülesandeks. Näiteks on avaldaja viidatud punktis 4.2.8 sätestatud põhimõte, et liige on kohustatud tasuma muud maksed vastavalt üldkoosolekul otsustatule, kuid nende tasude kogumise korraldamine on jäetud juhatuse pädevusse, mis on aga täiesti tavapärane praktika. Juhatus ei saa ise mingit tasu kehtestada, vaid peab lähtuma üldkoosoleku poolt otsustatust. Punktis 4.2.9 ja 4.3.1 ettenähtud viivise tasumise kohustus on tsiviilkäibes täiesti tavapärane tegevus ning avaldaja ei ole ära toonud ühtegi põhjust, miks korteriühistu ei võiks viivist koguda. Kuna viivise suurust ei ole põhikirjas ära toodud, siis tuleb viivise kogumisel lähtuda seadusest, mida juhatus ka teeb. Viidatud punkt kehtestab aga üldise põhimõte, et korteriühistul on õigus koguda viivist, täpsema korra (mis suuruses, mis tähtpäeval) kehtestab aga juhatus. Ka punktist 4.2.14 tuleneb üldpõhimõte, et korteriomanik võib üldisest küttesüsteemist välja lülituda üksnes üldkoosoleku loal ning kui vastav luba on saadud, siis korraldab selle täitmist juhatus. See on Korteriühistu hinnangul täiesti normaalne ja tavapärane tegevus, sest pole mõeldav, et loa täitmist kontrolliksid kõik korteriomanikud. 8 (13)

2-18-4715 Selleks ongi korteriomanikud enda esindajaks valinud juhatuse liikmed, kes korraldavad üldkoosoleku otsuste täitmist ja Korteriühistu tavapärast majandustegevust. Korteriühistule jääb arusaamatuks, kuidas on ühiskondlikult ebamoraalne ja taunitav see, et korteriühistu igapäevast majandustegevust korraldab ja juhib selleks seaduslikul teel valitud juhatus. Kui avaldaja arvates on „ühiskondlikult ebamoraalne ja taunitav“ see, et juhatus valitseb ühistu rahalisi vahendeid, siis kes seda avaldaja arvates peaks tegema? Kõik korteriomanikud korraga ja ühiselt? Jääb arusaamatuks, millele selline arusaam tugineb. Juhatuse liige on kas korteriühistu või siis näiteks mõne muu äriühingu esindusorgan, kes korraldab ühingu tegevust, s.h haldab ka ühingu raha ja pangakontot. See on täiesti tavapärane praktika. Kui juhatuse liige kuritarvitab oma õigusi ja ei täida temale pandud ülesandeid, siis on juhatuse liikme vastutusele võtmise jaoks ette nähtud teised seaduslikud meetmed, mitte aga täiesti tavapärase korteriühistu põhikirja tunnistamine seaduse vastaseks. Uue põhikirja kehtivuse peatamise taotlemisega näitab avaldaja, et tema väited on vastuolulised, mis aga kinnitab seda, et avaldaja kogu avaldus on arusaamatu ja pahatahtlik. Punktis 2.2 väidab avaldaja, et 2008.a vastuvõetud põhikiri kehtib käesoleva ajani. Samuti viitab avaldaja avalduse punktis 4 ja 5.1, justkui käesolevas asjas kohalduks veel 2008.a põhikiri. Samas soovib avaldaja avalduse punktis 7 28.12.2017 üldkoosoleku otsuse kehtivuse peatamist, mis viitab sellele, et avaldaja arvamuse järgi on seega ka 28.12.2017 üldkoosolekul vastuvõetud põhikiri kehtiv. Seega jääb arusaamatuks, millist põhikirja avaldaja kehtivaks peab. Kahte kehtivat põhikirja ei saa korteriühistul olla. Samuti oleks korteriühistu hinnangul avalduse punktis 7 toodud üldkoosoleku otsuse kehtivuse peatamise näol tegemist vaidluse sisulise lahendamisega, mis aga Korteriühistu hinnangul ei ole lubatud, ilma, et kohus vaidluses sisuliselt hindaks esitatud tõendeid ja poolte seisukohti ning teeks otsuse. Korteriühistu leiab, et 28.12.2017 üldkoosoleku otsuse kehtivuse peatamine ei ole põhjendatud ning selleks puudub igasugune alus. Avalduse punktis 6 väljatoodud põhjendused, millele avaldaja üldkoosoleku otsuse kehtivuse peatamise nõudmisel tugineb, on meelevaldsed, arusaamatud ja ei tugine ühelegi seadusele (korteriühistu selgitusi punktides 11 ja 12). Avaldaja nõuab seaduslikul teel vastuvõetud üldkoosoleku otsuse kehtivuse peatamist, ilma, et tooks välja selged ja arusaadavad põhjendused, kuidas vaidlusalune üldkoosoleku otsus avaldaja huve ja õigusi kahjustab. Eelöeldust tulenevalt palub korteriühistu kohtul jätta avaldus ja esitatud taotlus täies ulatuses rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub on järgmised: korteriühistuseadus (edaspidi KÜS, 01.07.2017-31.12.2017 kehtinud redaktsioon) § 4 lõike 1 kohaselt, korteriühistu põhikirja võtab vastu asutamiskoosolek ja muudab liikmete üldkoosolek. Vastuvõtmise või muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust. Mittetulundusühingute seadus (edaspidi MTÜS, 30.09.2017-14.01.2018 kehtinud redaktsioon) § 23 lõike 1 alusel põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, puudutatud isiku vastusega ja poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.

9 (13)

2-18-4715 Avaldaja palub tuvastada 28.12.2017 toimunud Tallinn, Kopli 18//Malmi tn 3 korteriühistu üldkoosoleku otsuse p 1 tühisus otsuse osas: „Võtta vastu uus KÜ Kopli 18 põhikiri juhatuse poolt varasemalt koostatud sisus, mis saadeti enne üldkoosoleku toimumist kõikidele ühistu liikmetele eelnevalt meili peale tutvumiseks”. Alternatiivselt palub avaldaja tunnistada kehtetuks 28.12.2017 toimunud Tallinn, Kopli 18//Malmi tn 3 korteriühistu üldkoosoleku otsuse p 1 otsuse osas: „Võtta vastu uus KÜ Kopli 18 põhikiri juhatuse poolt varasemalt koostatud sisus, mis saadeti enne üldkoosoleku toimumist kõikidele ühistu liikmetele eelnevalt meili peale tutvumiseks”. Samuti palub avaldaja tunnistada kehtetuks 28.12.2017 toimunud Tallinn, Kopli 18//Malmi tn 3 korteriühistu üldkoosoleku otsuse p 2 otsuse osas: „Pikendada juhatuse liikmete T. K., A.-M. R., J. A. ja J. J. volitusi 5 aasta võrra alates käesoleva otsese vastuvõtmisest”. Kohus märgib, et kuivõrd üldkoosolek toimus ja otsused võeti vastu 28.12.2017 siis asja lahendamisel lähtub kohus sellel ajal kehtinud seadustest. 28.12.2017 toimunud Tallinn, Kopli 18//Malmi tn 3 korteriühistu üldkoosoleku otsuse p 1 tühisuse tuvastamise nõue Avaldaja palub, et kohus tuvastaks üldkoosoleku otsuse p 1 tühisuse, kuna selle otsuse vastuvõtmisel on oluliselt rikutud ettenähtud korda (TsÜS § 38 lg 2). Kohus tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud tõendeid kogumis leiab, et 28.12.2017 eeldas põhikirja muutmine topelthäälteenamuse nõude täitmist. Vaidlusaluse üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud KÜS § 4 lõike 1 kohaselt põhikirja vastuvõtmiseks või muutmiseks otsuse poolt olema rohkem kui pool häälte üldarvust ning MTÜS § 23 kohaselt loeti põhikirja muutmise otsus vastu võetuks, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Üldkoosolekul osales 33 liiget ning põhikirja poolt hääletas 17 ehk üle poole (33:2=16,5; 16,5<17). Samas jäi täitmata nõue, et otsuse poolt peab hääletama 2/3 üldkoosolekul osalenutest (2x33/33=22; 17>22). Avaldaja on ka viidanud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõule, kus on välja toodud, et: „Põhikirja muutmise otsustamiseks on vaja 2/3 koosolekul osalejate häältest, see nõue tuleneb MTÜS § 23 lg-st 1, millele eelnõu § 20 lg 1 viitab. Seega kaob võrreldes kehtiva seadusega ära nõue, et põhikirja muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust (KÜS § 4 lg 1 teine lause), kuid siiski säilib MTÜS kõrgendatud häälteenamuse nõue.” Kohus ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, et MTÜS § 23 annab üldise nõude mittetulundusühingutele põhikirja muutmiseks, kuid korteriühistuseaduse § 4 lg 1 on erisäte MTÜS § 23 suhtes, mis nägi korteriühistu põhikirja muutmisel ette erikorra ning seega tuli korteriühistute põhikirja muutmisel lähtuda korteriühistuseaduses sätestatust. Otsuse vastuvõtmise ajal kehtis topelthäälteenamuse nõude, mis aga kaotati hilisema seadusemuudatusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna seaduses ettenähtud põhikirja muutmiseks vajalik häälteenamuse nõue ei olnud täidetud, siis on sellise otsuse vastuvõtmisega rikutud selleks ettenähtud korda, mistõttu on üldkoosoleku otsuse p 1 tühine TsÜS § 38 lg 2 alusel. Avaldaja on asunud ka seisukohale, et 28.12.2017 üldkoosolekul ei osalenud 33 korteriühistu liiget. Isikud, kes väidetavalt olid koosolekul esindatud, ei olnud tegelikult volikirju koosoleku juhatajale esitanud. Avaldaja on igal koosolekul soovinud näha esindatud liikmete poolt väljastatud volikirju, kuid ühelgi koosolekul ei ole neid avaldajale näidatud. Kohus leiab, et arvestab puudutatud isiku poolt 03.03.2020 ja 02.07.2020 esitatud tõendeid (tl 86-101 volikirjad; 108-116 pöördel – 28.12.2017 üldkoosoleku protokoll koos osalejate nimekirjaga; 169 – L. L.e kinnitus) ning loeb sellega tõendatuks, et üldkoosolekul osales 33 liiget. 10 (13)

2-18-4715

Avaldaja on oma avalduses välja toonud, et tema hinnangul seadis uus põhikiri korteriühistule p-s 2.2. koosmõjus punktiga 1.3 uue eesmärgi. Tulenevalt asjaolust, et seni kehtiva põhikirja (p 1.4 ja 1.3) kohaselt on korteriühistu eesmärgiks üksnes Kopli tn 18 asuva elamu majandamine. Uue põhikirja (p 2.2 ja 1.3) kohaselt on ühistu eesmärgiks kõigi kinnistul asuva nelja elamu majandamine. Seda, et korteriühistu ka sisuliselt on senini tegelenud üksnes Kopli tn 18 asuva elamu majandamisega soovib avaldaja tõendada korteriühistu 2016 majandusaasta aruande ja 2017 majanduskava projektiga. MTÜS § 23 11 järgi on põhikirjas ettenähtud mittetulundusühingu eesmärgi muutmiseks vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Seega oleks kohtu hinnangul pidanud sellise eesmärgi sätestamiseks põhikirjas olema vajalik saada 30 liikme (9/10x33=29,7) nõusolek. Kuid see nõue jäi täitmata, sest põhikirja poolt hääletas koosoleku protokolli kohaselt vaid 17 liiget. Puudutatud isik on vastuväitena märkinud, et korteriühistu eesmärk oli ja on ka praegu kinnistul aadressiga Kopli 18/Malmi 3, Tallinn asuvate elamute majandamine ja haldamine. Muud eesmärki ei saagi korteriühistul olla. 28.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse kui ka praegusel ajal kehtiva korteriühistu- ja korteriomandiseaduse järgi võis korteriühistu moodustada terve kinnistu kohta (mitte kinnistust osa kohta). Õiguslikult ei olnud ega ole ka praegu võimalik, et kinnistul loodud korteriühistu haldaks ja majandaks vaid ühte maja kinnistul, eeldusel, et seal asub veel teisi maju. Sellisele seisukohale jõudis ka Tallinna Ringkonnakohus. Enne 28.12.2017 kehtinud korteriühistu põhikiri oli ebaselge ja eksitava sõnastusega. Kuna õiguslikult ei olnud ühel kinnistul üksnes ühe maja majandamiseks korteriühistut võimalik asutada, siis ei ole see kunagi ka kinnistul Kopli 18/Malmi 3, Tallinn eesmärk olnud. Erinevus tuleneb ka aadresside kirjutamise eripärast. Varasemalt on aadressi Kopli 18 all mõeldud ka kogu kinnistut, kuid hilisemalt on Eesti Posti (praegune Omniva) määratlus oluliselt täpsem ja antud kinnistu aadressi märgitakse kui Kopli 18/Malmi 3, Tallinn. Ka Tallinna Ringkonnakohus on nõustunud sellega, et nn vana põhikiri oli eksitava sõnastusega ning selle ebatäpsuse sai ületada uue põhikirja vastuvõtmisega, milles kajastub selgelt ka tegelik olukord. Sellest tulenevalt võttiski korteriühistu üldkoosolek vastu uue põhikirja, mis vastab selgelt tegelikule olukorrale ning samuti on seal oluliselt täpsemalt sätestatud ühistu liikmete omavahelised suhted ja asjaajamise kord, arvestades ka kinnistul eksisteerivat tavapärasest erinevat olukorda, kus ühel kinnistul asub kokku neli maja. Avaldaja väited puudutatud isiku hinnangul korteriühistu eesmärgi muutmisest ei ole asjakohased ja ei toetu kehtivale õigusele. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et seaduses ettenähtud põhikirja muutmiseks vajalik häälteenamuse nõue ei olnud täidetud ning sellise otsuse vastuvõtmisega on rikutud selleks ettenähtud korda, mistõttu on üldkoosoleku otsuse p 1 tühine TsÜS § 38 lg 2 alusel. Eeltoodut arvesse võttes ja lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest ei analüüsi kohus täiendavalt, kas käesoleval juhul põhikirja muutmisega muudeti ka korteriühistu eesmärki või mitte ning seda, kas seaduses ettenähtud põhikirja eesmärgi muutmiseks vajalik häälteenamuse nõue oli täidetud või mitte. Kohus on tuvastanud, et küsimus seoses põhikirja eesmärgi tuvastamisega on ka vaidluse all poolte vahel olevates teistes kohtuvaidlustes. Alternatiivne 28.12.2017 toimunud Tallinn, Kopli 18//Malmi tn 3 korteriühistu üldkoosoleku otsuse p 1 kehtetuks tunnistamise nõue Kuivõrd kohus leidis eelnevalt, et üldkoosoleku otsuse p 1 on tühine, siis ei käsitle ega analüüsi kohus avaldaja alternatiivset nõuet tunnistada 28.12.2017 toimunud Tallinn, Kopli 18//Malmi tn 3 korteriühistu üldkoosoleku otsuse p 1 kehtetuks.

11 (13)

2-18-4715 28.12.2017 toimunud Tallinn, Kopli 18//Malmi tn 3 korteriühistu üldkoosoleku otsuse p 2 otsuse kehtetuks tunnistamise nõue Avaldaja palub, et kohus tunnistaks kehtetuks üldkoosoleku otsuse punkti 2, kuna see otsus on vastuolus seadusega (TsÜS § 38 lg 1). Vaidlusaluse otsusega otsustati pikendada juhatuse liikmete T. K.’i, A.-M. R., J. A. ja J. J.’i volitusi 5 aasta võrra. Puudutatud isik on 24.03.2020 seisukohas avalduse osaliselt õigeksvõtnud, märkides, et puudutatud isik võtab käesolevaga avalduse õigeks osaliselt, avalduse punkti 3 osas, mille sisu on järgmine: „Palun tunnistada kehtetuks 28.12.2017 toimunud Tallinn, Kopli 18//Malmi tn 3 korteriühistu üldkoosoleku otsuse p 2 otsuse osas: „Pikendada juhatuse liikmete T. K., A.-M. R., J. A. ja J. J. volitusi 5 aasta võrra alates käesoleva otsese vastuvõtmisest.“ Puudutatud isik on nõus 28.12.2017 toimunud Tallinn, Kopli 18//Malmi tn 3 korteriühistu üldkoosoleku otsuse p 2, mille sisuks on juhatuse liikmete volituste pikendamine 5 aasta võrra, kehtetuks tunnistamisega. Seega puudub vaidlus Tallinn, Kopli 18//Malmi tn 3 korteriühistu üldkoosoleku otsuse p 2 kehtetuks tunnistamise osas. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et avaldaja nõue 28.12.2017 toimunud Tallinn, Kopli 18//Malmi tn 3 korteriühistu üldkoosoleku otsuse p 1 tühisuse tuvastamiseks on põhjendatud, mistõttu tuleb tuvastada Tallinn, Kopli 18//Malmi tn 3 korteriühistu 28.12.2017 üldkoosoleku otsuse p 1 tühisus järgnevas osas: Võtta vastu uus KÜ Kopli 18 põhikiri juhatuse poolt varasemalt koostatud sisus, mis saadeti enne üldkoosoleku toimumist kõikidele ühistu liikmetele eelnevalt meili peale tutvumiseks”. Samuti on põhjendatud puudutatud isiku õigeksvõtul avaldaja nõue tunnistada kehtetuks 28.12.2017 toimunud Tallinn, Kopli 18//Malmi tn 3 korteriühistu üldkoosoleku otsuse p 2 osas: Pikendada juhatuse liikmete T. K., A.-M. R., J. A. ja J. J. volitusi 5 aasta võrra alates käesoleva otsese vastuvõtmisest. Menetluskulude jaotus Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kuivõrd tegemist on hagita menetlusega ja käesolev lahend on tehtud avaldaja huvides, siis tuleks menetluskulud TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel jätta avaldaja kanda. Võttes arvesse asjaolu, et puudutatud isik on avalduses toodud osaliselt õigeks võtnud ja sellest tulenevalt on

12 (13)

2-18-4715 kohus avaldaja nõude rahuldanud, siis peab kohus käesoleval juhul põhjendatuks jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 02.06.2022 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 21.01.2022 kohtumäärus.

13 (13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.