Võlaõigus › Töövõtulepingud

1 (4)

Menetluskulude jaotus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

OÜ Hansura esitas 22.11.2021. a kohtule hagiavalduse OÜ Lustimetsa Grupp ja Jxxxx Sxxxx vastu neilt solidaarselt töövõtulepingust tuleneva põhivõla ja viivise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 6004 eurot, seisuga 22.11.2021. a sissenõutavaks muutunud viivise summas 1111,85 eurot ning edasiulatuva viivise alates 23.11.2021. a määras 0,25% päevas kuni põhivõla tasumiseni. Kostja II osas piirata tulevikus sissenõutavaks muutunud viivise suurust 2884,15 euroga. Kohus võttis hagi 25.11.2021. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjatele ja kohustas kostjaid vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest Kostjaid hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjatel kätte 26.11.2021. a. OÜ Lustimetsa Grupp juhatuse liige Jxxxx Sxxx kinnitas 26.11.2021. a e-kirjaga menetlusdokumentide kättesaamist. Kostjatel oli määratud tähtaeg hagile vastamiseks, s.o 21 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostjad I, s.o OÜ Lustimetsa Grupp ja hageja 30.06.2021. a töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja kostja I hageja tellimusel tegema ekskavaatoritöid kostja I määratud objektil xxxxxx külas, xxxxxxx vallas, xxxxxx maakonnas.

2 (4)

Kostja I kohustus tasuma hagejale teostatud tööde eest arvestusega 42 eurot tunnis, lisandub käibemaks. Töövõtulepingus lepiti kokku, et kostja II käendab kostja I töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmist summas 10 000 eurot. Perioodil 16.08.2021. a kuni 31.08.2021.a on hageja teostanud kostjale I töid kokku 108 töötunni ulatuses. Tööde eest on kostjale I väljastatud 31.08.2021. a arve nr 210205 summas 5443,20 eurot. Maksmistähtaeg oli 02.09.2021. a. Arve on hagiavalduse esitamise ajaks tasumata summas 3034 eurot. Perioodil 01.09.2021. a kuni 06.09.2021. a on hageja teostanud kostjale I töid kokku 43,5 töötunni ulatuses. Tööde eest tasu saamiseks on hageja 14.09.2021. a väljastanud kostjale arve nr 210215 summas 2870 eurot. Arve on hagiavalduse esitamise seisuga tasumata. Seisuga 22.11.2021. a on sissenõutavaks muutunud viivis 111,85 eurot. Töövõtulepingu kohaselt leppisid pooled kokku viivise määras 0,25% päevas. Hageja taotleb kostjatel alates 23.11.2021.a viivise välja mõistmist kuni põhivõla tasumiseni. Tulevikus sissenõutavaks muutuvate viiviste osas piirata kostja II vastutust 2884,15 euroga. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel päeval. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et kostja I, s.o OÜ Lustimetsa Grupp on rikkunud raha maksmise kohustust. Lisaks on hageja nõue suunatud sellele, et kostjad I ja II täidaks solidaarselt VÕS § 108 lg 1 mõttes põhivõlgniku raha maksmise kohustuse. Hageja nõue kostja II vastu on esitatud VÕS § 142 lg 1 alusel, mille kohaselt kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 ning 2 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees eelduslikult solidaarselt ja täies ulatuses (s.o ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest). Kuivõrd käendaja on füüsiline isik, on VÕS § 143 lg 1 kohaselt tegemist tarbijakäenduslepinguga. Tarbijakäenduslepingu kehtivuse eelduseks on VÕS § 143 lg 2 ja § 144 lg 2 järgi käenduskohustuse võtmine kirjalikus vormis tahteavaldusega ning kokkulepe käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Lepingu täitmise tagamise kokkulepetes on kokku lepitud, et käendaja vastutus on 10 000 eurot. VÕS § 154 lg-te 1, 2 ning § 65 kohaselt on käesolevalt tegemist põhivõlgniku (kostja I) ja kostja II solidaarkohustusega. Juhul, kui kogu võlgnevus saab põhivõlgniku ja/või kostjate I ning II poolt tasutud, lõpeb ka hageja nõue solidaarvõlgnike vastu. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatelt OÜ-lt Lustimetsa Grupp ja Jxxxx Sxxxxxx solidaarselt hageja kasuks välja põhiõude summas 6004 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisenõue summas 1111,85 eurot on põhjendatud. Seejuures lähtub kohus asjaolust, et 30.06.2021. a sõlmitud lepingu sõlmis kostja I oma majandus- või kutsetegevuses, mitte tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kohtuotsuse tegemise aja, s.o

3 (4)

19.01.2022. a seisuga on sissenõutavaks muutunud viivised summas 1982,43 eurot (1111,85+870,58). VÕS § 143 lg 2 ja lepingu punkt 8 kohaselt on kostja II vastutus piiratud töövõtulepingust tulenevate kohustuste puhul 10 000 euroga. Seega tuleb rahuldada hageja taotlus ning piirata kostja II vastutust tulevikus sissenõutavaks muutuvate viiviste suurust, lähtudes tema käenduse maksimumsummast 10 000 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira TsMS § 165 lg-s 2 sätestatu kohaldamist. Seega tuleb menetluskulu jätta solidaarselt kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 910 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 650 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulu 260 eurot. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu (650 eurot) näol on tegemist põhjendatud kuluga ning kostjatelt kuulub solidaarselt kooskõlas TsMS § 138 lg 2 hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 650 eurot. Hageja taotleb kostjatelt välja mõista õigusabikulu summas 260 eurot. Nii nähtub hagiavaldusest, et hageja lepingulisel esindajal on hagiavalduse koostamisele kulunud 2 tundi ning tasu ühe töötunni eest on 130 eurot. Kohus peab õigusabikulu sellises ulatuses põhjendatuks. Eelnevast tulenevalt kuulub kostjate poolt solidaarselt hagejale hüvitamisele menetluskulu 910 eurot, millest riigilõiv summas 650 eurot ja õigusabikulu summas 260 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.