Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

Menetluskulude jaotus

2-19-8912 Jätta menetluskulud X aktsiaseltsi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. I Avaldaja nõue ja seisukohad Avaldaja LOGiT Eesti aktsiaselts (edaspidi AS) esitas 11.06.2019 Harju Maakohtule avalduse puudutatud isiku X AS juhatuse teabe andmiseks kohustamiseks. Kohus jättis avalduse 26.09.2019 määrusega käiguta ja määras avaldajale tähtaja avalduse täpsustamiseks, avaldaja täiendas avaldust 27.09.2019, mille kohus võttis 11.10.2019 kohtumäärusega menetlusse. Avalduse kohaselt LOGiT Eesti AS on X AS-i aktsionär, kellele kuulub 4 903 022 häält ehk 16.16% häältest. Lisaks Logitile on X aktsionäriks AS Smart City Group, kellele kuulub 25 430 311 häält ehk 83.84% häältest. 28.05.2019 toimus X aktsionäride korraline üldkoosolek. Üldkoosolekul küsis Logit X juhatuselt järgnevat teavet: i. millal, millise pangaga ja millise sisuga on sõlmitud OTC-intress ehk SWAP lepingud; ii. millest oli tingitud X juhtimistasude tõus 2018. aastal 180 000 euro võrra võrreldes 2017. aastaga. Esimene küsimus tulenes asjaolust, et X 2018 aasta konsolideeritud majandusaasta aruande lisas 5 (finantsinstrumendid ja riskide maandamine) on märgitud: „Lühiajaliste intressiriskide juhtimisel võrdleb ettevõte regulaarselt intressimäärade muutustest tulenevaid võimalikke kahjumeid nende maandamiseks tehtavate kuludega. Intressiriski maandamiseks on sõlmitud „OTC Interest Rate SWAP“ lepingud, mis on seotud kolme laenuga üldsummas 16 835 (2017: 17 455) tuhat eurot, millest seisuga 31.12.2018 on kasutusele võetud 15 731 (2017: 16 541) tuhat eurot./.../“. Esimese küsimuse osas vastas SCG juhatuse liige Q: „Aasta lõpu seisuga oli kolm kehtivat SWAPi lepingut, jaanuari seisuga Nordea laenud ja need SWAP lepingud on refinantseeritud, praegu on üks SWAPi leping SEB Pangaga“. Eeltoodust tulenevalt avaldaja hinnangul vastati küll sellele, milliste pankadega SWAP lepingud sõlmitud on, kuid X juhatus ei vastanud küsimusele, millal ja millise sisu ehk tingimustega on SWAP lepingud sõlmitud. Eraldi rõhutab avaldaja, et ka küsimusele selle kohta, milliste pankadega SWAP lepingud sõlmitud on, vastas hoopis X suuraktsionäri SCG juhatuse liige. Logiti esindaja vandeadvokaat Artur Sanglepp esitas suulise vastuväite, mille palus protokollida, sest küsimusele ei vastatud sisuliselt. Teine küsimus tulenes asjaolust, et vastavalt X 2018. aasta konsolideeritud majandusaasta aruandele suurenesid 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga X juhtimistasud 180 000 euro võrra – 2017. aastal oli juhtimistasude suuruseks 120 000 eurot, 2018. aastal 300 000 eurot. Teise küsimuse osas vastasid X AS-i juhatuse liige W ja vandeadvokaat Tanel Kalaus (SCG esindajana) järgnevat: W: „Juhtimistasusid ei määra juhatus, see on nõukogu otsus.“ Tanel Kalaus: „Juhatus selle otsuse tausta ei tea.“ Tanel Kalaus: „Kuna see on nõukogu otsus, siis juhatusel selle kohta informatsiooni pole.“ Ka küsimusele juhtimistasude tõusu kohta ei andnud X AS sisulist vastust. Logit esitas suulise vastuväite, mille palus. Teabe andmata jätmisega on X juhatus rikkunud ÄS § 287 lg-st 1 tulenevat teabe andmise kohustust. ÄS § 287 lg 3 järgi võib aktsionär juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest, esitada üldkoosoleku toimumisest alates kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma. Avaldaja hinnangul aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta (ÄS § 287 lg 1). Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele (ÄS § 287 lg 2). X juhatus ei toonud

2-19-8912 üldkoosolekul teabe andmata jätmisel ja küsimustele sisuliste vastuste andmisest keeldumisel esile selliseid faktilisi asjaolusid, mis annaksid juhatusele aluse teabe andmisest keelduda ÄS § 287 lg 2 alusel. Seega saanuks juhatuse liikmed teabe andmisest keelduda vaid juhul, kui küsitud teave ei ole teave „aktsiaseltsi tegevuse kohta“ ÄS § 287 lg 1 mõttes. Riigikohus on selgitanud, et: „Kui see (teave) on oluline aktsionäri õiguste teostamiseks, võib ÄS § 287 lg-st 1 tulenev teabeõigus hõlmata lisaks äriühingu enda tegevusele ka äriühingu suhteid klientide ja tarnijatega või õiguslikke ja ärilisi suhteid äriühinguga seotud ettevõtetega. Samuti tagab aktsionäri teabeõigus aktsionärile võimaluse otsustada, kas oleks vaja teostada vähemusõigusi/.../“(RKTKm 3-2-1-86-13, p 12). Kuna Logiti häältega on aktsiakapitalist esindatud üle 1/10, on Logitil võimalus X juhtimises äriseadustikus sätestatud vähemalt 1/1 omava vähemusaktsionäri abinõude kaudu aktiivselt kaasa rääkida. Seetõttu on ka Logiti õigus saada teavet suurem, mis omakorda tähendab, et Logitile tulnuks igal juhul anda teavet käesolevas avalduses väljatoodud küsimuste osas. Eraldi tuleb märkida, et avalduses toodud küsimuste osas ei nõudnud Logit dokumentidega tutvumise võimaldamist. Juhatus peab teavet andes käituma heas usus, antav teave peab olema täielik ja vastama ka tegelikult esitatud küsimustele. X AS juhatus on jätnud mõlemale avalduses väljatoodud küsimusele sisuliselt vastamata, omamata vastamata jätmiseks objektiivseid põhjusi, seega ei ole juhatuse tegevus olnud kooskõlas hea usu põhimõttega. Selge on, et avalduse punktis i. nimetatud teave on seotud X õiguslike ja äriliste suhetega, seega puudub vaidlus, et sellise teabe andmisest keeldumine on vastuolus ÄS § 287 lg-ga. Tegemist on avaldaja kohaselt otseselt X majandustegevusega seotud lepingutega, kuna X 2018. aasta majandusaasta aruande järgi on „OTC Interest Rate SWAP“ lepingud sõlmitud X poolt võetud laenude intressiriski maandamiseks. Majandusaasta aruandes on ka konkreetselt välja toodud, et kui järgneva 12 kuu intressimäär muutuks ühe protsendipunkti võrra kõrgemaks, oleks olemasolevate kohustiste mahu juures selle mõju aruandeperioodi puhaskasumile -706 tuhat eurot (2017. a kasumile -575 tuhat eurot). Sellest tulenevalt on igal juhul põhjendatud teabe andmine, kuna sellised lepingud mõjutavad otseselt ühingu puhaskasumit ja seekaudu mõjutavad ka aktsionäri. Avalduse punktis ii. kirjeldatud teave on otseselt seotud ühingu kapitali kasutamisega X juhtimisel, mille suhtes ei saa samuti olla vaidlust selles, et Logitil on sellise teabe suhtes õigustatud huvi ja puudub igasugune põhjendus, miks X saaks ÄS § 287 lg 2 alusel sellise teabe andmisest keelduda. Riigikohus on seoses juhatuse liikme tasu avalikustamisega leidnud, et aktsionäri soovil tuleb talle avalikustada juhataja tasu ja teiste hüvede suurus ning sellega seotud põhilised lepingutingimused. Aktsionäril peab tulenevalt aktsiaseltsi algse kapitaliseerija ja investori positsioonist olema võimalus saada ülevaade sellest, milline on tema investeeringu haldamise ja juhtimise kulu, millised on juhatuse liikmetega sõlmitud lepingu tingimused ja kes on lepingu aktsiaseltsi nimel sõlminud (RKTKm 3-2-1-86-13, p 15). Analoogselt viidatud lahendiga on aktsionäril õigus saada teavet ka selle kohta, millisel alusel on juhtimise kulud kujunenud, samuti milline on põhjendus selle kohta, et juhtimiskulud on aastaga märkimisväärselt suurenenud (2017. aastal 120 000 eurot vs 2018. aastal 300 000 eurot). Juhatuse üldkoosolekul tehtud viide sellele, et tegemist on nõukogu pädevusse kuuluva küsimusega ja juhatusele ei ole nõukogu otsuse sisu teada, ei ole asjakohane. ÄS § 306 lg 1 järgi on juhatus aktsiaseltsi organ, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. Kuna tegemist on juhtimiskuludega, siis peab juhatusele olema mõistlikult teada, millest oli tingitud nende suurenemine. Seejuures ei saa lugeda sisuliseks vastamiseks vastust, et juhtimiskulud suurenesid, sest nõukogu otsustas nii. Õiguskirjanduses on leitud, et vähemalt üldjuhul peab juhatus olema võimeline üldkoosolekul päevakorraga seotud küsimustele vastama ka juhul, kui ta ei ole enne nendega tutvunud. Kui aga siiski tekib olukord, kus aktsiaseltsi juhatus ei ole võimeline kõikidele esitatud küsimustele üldkoosolekul vastama (nt kui küsimused on väga detailsed või ootamatud), siis saab teabe andmise kohustuse lugeda täidetuks, kui juhatus annab üldkoosolekul kogu informatsiooni, mida ta teab või mõistlikult võttes peaks teadma ja kui ta viivituseta pärast üldkoosolekut vastab aktsionärile ülejäänud osas. Käesoleval juhul ei saa olla vaidlust selles, et

2-19-8912 X juhatus pidi olema valmis selleks, et üldkoosolekul küsitakse majandusaasta aruandes sisalduvatele andmetele tuginedes küsimusi. Isegi kui X juhatus ei olnud pädev 28.05.2019 üldkoosolekul nimetatud küsimustele vastuseid andma, tulnuks seda teha viivitamata pärast üldkoosolekut. Seda ei ole X juhatus teinud. Kokkuvõtlikult on Logiti teabenõue, mille X juhatus on jätnud 28.05.2019 toimunud korralisel üldkoosolekul täitmata, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Logit palub avalduse rahuldada ja kohustada X AS-i juhatust andma LOGiT Eesti AS-ile alljärgnevat teavet: i. Millal, millise pangaga ja millise sisuga on X AS sõlminud X AS 2018 aasta konsolideeritud majandusaasta aruande Lisa 5 aruande leheküljel 37 viidatud OTC-intress ehk SWAP lepingud; ii. Millest oli tingitud X AS juhtimistasude tõus 2018 aastal võrreldes 2017 aastaga 180 000 euro võrra, mis nähtub X AS 2018 aasta konsolideeritud majandusaasta aruande Lisast 23 aruande leheküljel 52. Kohustada X AS-i juhatust andma LOGiT Eesti AS-ile nimetatud teavet viisil, et X AS-i juhatuse liige avaldab teabe suuliselt 14 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest Advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN ruumides advokaatidele Artur Sanglepp ja Maris Vutt. 02.01.2020 seisukohas on avaldaja seisukohal, et avaldaja esitatud küsimus SWAP lepingute kohta kuulub ÄS § 287 lg 1 kohaldamisalasse, sest tegemist on otseselt küsimusega ja valdkonnaga, mis võib mõjutada aktsionäri investeeringu väärtust. Samuti on ebaõige puudutatud isiku seisukoht, mille järgi ei olnud avaldaja poolt SWAP lepingutega seonduv küsimus piisavalt määratletud, kuna ei ole aru saada, mida tähendab „millise sisuga leping“. Avaldaja selgitab, et lepingu „sisu“ on käesoleval juhul üheselt tõlgendatav selliselt, et avaldaja soovib saada teavet selle kohta, millistel tingimustel on nimetatud lepingud sõlmitud. See, et juhatus avaldas üldkoosolekul, milliste pankadega nimetatud lepingud sõlmitud on, ei vasta iseenesest avaldaja küsimusele. Juhatusel tuleb vastata, millal on millise pangaga konkreetne SWAP leping sõlmitud ja mis on selle konkreetse lepingu tingimused, seostades seejuures iga lepingu täpselt vastava lepingu tingimustega. Seega ei ole õige puudutatud isiku väide, et küsimus on sõnastatud ebaselgelt. Ka puudutatud isiku vastuse p-s 10 tulenevalt on selge, et üldkoosolekul ei vastatud küsimusele selliselt, nagu avaldaja selle esitas. Vastuses sisaldus vaid info, milliste pankadega on hetkel kehtivad SWAP lepingud. Selline teave ei ole eraldivõetuna aktsionäri jaoks informatiivne. See, kui konkreetne peab antav teave olema, sõltub muu hulgas taotluse enda konkreetsusest (RKTKm 3-2-1-29-08, p 10). Mõistlikult ei saa järeldada, et kui avaldaja küsib teavet selle kohta, millal, millise pangaga ja millise sisuga SWAP lepingud on puudutatud isik sõlminud, saaks juhatuse poolt 28.05.2019 toimunud üldkoosolekul antud teavet lugeda piisavaks ja piisavalt konkreetseks. Tegemist on aktsionäriõiguste teostamise seisukohalt olulise ja vajaliku teabega, kuna võib otseselt mõjutada aktsiate väärtust. Riigikohtu lahendi 3-21-86-13 p 12 järgi annab aktsiate omamine aktsionärile äriseadustiku kohaselt põhimõtteliselt võimaluse osaleda aktsiaseltsi juhtimises ja kasumi jaotamises, aga samuti saada oma aktsiate müügist kasu. Olukord, kus aktsiaselts sõlmib intressilepinguid, võib otseselt mõjutada aktsionäri õigust ja võimalust saada aktsiate müügist kasu, kuna võib mõjutada aktsiate väärtust. Samuti on avaldaja seisukohal, et tal on õigus saada teavet ühingu juhtimistasude kohta. Puudutatud isik leiab, et avaldaja poolt viidatud Riigikohtu lahend 3-2-1-86-13 ei ole käesolevas asjas üleüldse kohaldatav, sest väidetavalt käsitleti viidatud lahendis ainult konkreetselt juhtimistasusid ehk otseses mõttes äriühingu juhatuse liikmele makstavat tasu ja muid hüvesid. Kuna praegusel juhul aga on tegemist Mainor AS-ile teenuse osutamise eest makstava tasuga, ei saa aktsionäril olla õigustatud huvi sellise teabe saamiseks. Avaldaja ei nõustu selle seisukohaga ja leiab, et viidatud lahend on ka käesolevas asjas kohaldatav. Riigikohus on viidatud lahendi p-s 15 leidnud, et aktsionäril peab tulenevalt aktsiaseltsi algse kapitaliseerija ja investori positsioonist olema võimalus saada ülevaade mh sellest, milline on tema investeeringu haldamise ja juhtimise kulu. Selline õigus laieneb selgelt ka juhtimistasudele üldisemalt, kuna võib samuti mõjutada oluliselt aktsiate väärtust ja puudutab otseselt aktsionäri investeeringu kasutamise viisi.

2-19-8912 Seega ei ole õige puudutatud isiku seisukoht, nagu selline teave ei oleks „aktsiaseltsi tegevusega seonduv“. Avaldaja leiab, et põhimõtteliselt ei saa olla vaidluse all, et puudutatud isiku juhatus lihtsalt keeldus juhtimistasusid puudutavale küsimusele vastamast, mida tõendab avalduse punktis 9 viidatud väljavõte puudutatud isiku aktsionäride 28.05.2019 üldkoosoleku protokollist. Puudutatud isiku 15.11.2019 vastuses on puudutatud isik andnud täiendavaid selgitusi juhtimistasude osas ja sellega sisuliselt ka möönnud, et puudutatud isiku juhatus üldkoosolekul küsimusele kohaselt ei vastanud. Samas ei saa teabenõude kohase täitmisena käsitada seda, kui aktsiaselts annab juhatuselt küsitud teavet menetlusdokumendi põhjendustes, sest menetlusdokument ei ole samastatav juhatuse vastusega aktsionäri teabenõudele. See tähendab, et kui juhatus on teabe andmisest alusetult keeldunud, tuleb avaldus rahuldada ning kohustada aktsiaseltsi juhatust teavet andma, sõltumata sellest, mis selgitusi aktsiaselts annab teabe andmiseks kohustamise avalduse lahendamise menetluses. Samas kui kohus siiski leiab, et puudutatud isiku 15.11.2019 vastuses esitatud selgitusi juhtimistasude osas saab pidada juhatuse poolt aktsionäri küsimusele kohaseks vastamiseks, on tegemist olukorraga, kus vastaspool on avalduse rahuldanud pärast avalduse esitamist. TsMS §-s 162 avalduva üldise põhimõtte järgi peab menetluskulud sellises olukorras kandma kostja. Kui tegemist on võistleva iseloomuga hagita menetlusega nagu käesolev menetlus, peab menetluskulud sellises olukorras kandma puudutatud isik, kes oma käitumisega menetluse põhjustas ja kes seejärel avaldaja nõude täitis. Kuna avaldaja esitas avalduse kahe küsimuse osas, tuleb juhul, kui kohus loeb juhtimistasusid puudutava küsimuse avalduse esitamise järgselt vastatuks, jätta avaldaja menetluskulud menetluse tulemusest sõltumata 50% ulatuses puudutatud isiku kanda ja puudutatud isiku menetluskulud 50% ulatuses tema enda kanda. Avaldaja on täiendavalt seisukohal, et puudutatud isiku tõlgendus ÄS § 287 lg 3 eelduste kohta on ebaõige. Puudutatud isik leiab oma seisukohas, et avaldaja ei olnud iseenesest õigustatud kohtule avaldust esitama, kuna juhatus ei keeldunud teabe andmisest ÄS § 287 lg 3 mõttes. Avaldaja ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga. Juhatuse vastused, mille juhatus 28.05.2019 toimunud üldkoosolekul andis, ei olnud sisulised vastused. ÄS § 287 lg 3 mõttes ei loeta teabe andmisest keeldumiseks üksnes seda, kui juhatus otseselt ja sõnaliselt aktsionäri teabenõudele vastamisest keeldub, vaid selle alla kvalifitseerub ka olukord, kus juhatus annab ebakohaseid või ebamääraseid vastuseid, millega sisuliselt jätab siiski aktsionäri küsimusele vastamata. Samuti on ebaõige puudutatud isiku seisukoht, et avaldaja oleks võinud või oleks olnud kohustatud oma küsimused esitama enne üldkoosoleku kirjalikult või küsima teavet kirjalikult pärast üldkoosoleku toimumist. Riigikohus on tsiviilasja 3-2-1-28-09 p-s 12 leidnud, et vähemalt üldjuhul peab juhatus olema võimeline üldkoosolekul päevakorraga seotud küsimustele vastama ka juhul, kui ta ei ole enne nendega tutvunud. Teabenõue ei pea olema põhjendatud ning seda ei ole vaja enne üldkoosolekut juhatusele esitada. Riigikohus on tsiviilasja 3-2-1-28-09 p-s 12 leidnud ka, et teabe andmise kohustuse saab lugeda täidetuks, kui juhatus ei ole võimeline kõikidele esitatud küsimustele üldkoosolekul vastama, seda eelkõige juhul, kui küsimused on väga detailsed või ootamatud ja juhatus annab üldkoosolekul kogu informatsiooni, mida ta teab või mõistlikult võttes peaks teadma ja kui ta viivituseta pärast üldkoosolekut vastab aktsionärile ülejäänud osas. Käesoleval juhul ei saa teabe andmise kohustust lugeda täidetuks, sest mõlemad praeguse teabenõude raames esitatud küsimused SWAP lepingute ja juhtimistasude kohta on otseselt seotud puudutatud isiku 2019 aasta majandusaasta aruande kinnitamisega, mida 28.05.2019 üldkoosolekul otsustati. Järelikult pidi juhatus piisava põhjalikkusega sellistele küsimustele vastamiseks valmistuma ning juhatusel oleks pidanud vastav teave juba 28.05.2019 üldkoosolekul olema. Isegi kui leida, et juhatus ei pidanud nimetatud üldkoosolekul andma sisulisemaid vastuseid, tulnuks sisulised vastused anda pärast üldkoosolekut. Ebaõige on avaldajale ette heita, et avaldaja puudulike vastuste saamisel pärast üldkoosolekut eraldi kohtuvälist avaldust teabe saamiseks ei esitanud. Avaldaja selgitab, et palus 27.09.2019 avalduse täienduses kohustada puudutatud isiku juhatust andma teavet advokaadibüroo ruumides suuliselt, sest see vastab vormile, milles aktsionäril on ÄS § 287 lg-st 1 tulenevalt reeglina õigus teavet

2-19-8912 saada. Kui kohus leiab, et mõistlikum on kohustada puudutatud isiku juhatust teavet andma elektrooniliselt e-posti aadressil [email protected], ei ole avaldaja sellele vastu. Avaldaja esitas 05.05.2020 menetluskulude nimekirja, paludes jätta LOGiT Eesti AS menetluskulud X AS kanda ja X AS menetluskulud tema enda kanda; määrata kindlaks LOGiT Eesti AS menetluskulude rahaline suurus 1 606 eurot (käibemaksuta); mõista X AS-ilt LOGiT Eesti AS kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 1 606 eurot; märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab X AS tasuma LOGiT Eesti AS-ile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Avaldaja esitas 11.05.2020 vastuväited puudutatud isiku 04.05.2020 menetluskulude nimekirjale. II Puudutatud isiku vastuväited Puudutatud isik X AS vaidleb avaldusele vastu ja palub jätta LOGiT Eesti AS avalduse täies ulatuses rahuldamata. 15.11.2019 vastuses avaldusele viitab puudutatud isik, et avalduse p-s 14 on sisuliselt taotletud erinevalt äriseadustiku (ÄS) regulatsioonist ja asjakohasest kohtupraktikast avaldajale eristaatuse andmist ning taotletud, et kohus käsitleks LOGIT-i õigust teabele laiemalt. Seejuures on avaldaja tuginenud kohtuasjas nr 3-2-1-86-13 tehtud Riigikohtu 17.09.2013 määrusele. Puudutatud isik märgib, et viidatud lahendist ei tulene mistahes viisil õigust nõuda kohtult avaldajale suuremat õigust teabele, kui seda seadus kõigile aktsionäridele võimaldab. Vastupidi – viidatud kaasuses puudutasid küsimused peamiselt juhatuse liikme ning temaga seotud isikute vahelisi lepinguid/õigussuhteid ning tsiviilkolleegium rõhutas, et igakordselt tuleb hinnata, kas taotletud teave on vajalik aktsionäri õiguste teostamiseks. Seega on eksitav avaldaja seisukoht, nagu oleks „Logiti õigus teavet saada suurem“. Puudutatud isiku hinnangul anti üldkoosolekul vastused ja avaldajale teavet isegi suuremas ulatuses, kui ÄS selleks kohustab. Puudutatud isik on seisukohal, et kumbki esitatud küsimustest, millele avaldaja vastuseid soovib, pole käsitletav aktsionäri teabeõiguse realiseerimisena. Kuigi küsimused, millele avaldaja avalduses vastuseid soovib pole õigustatud, on neile küsimustele vastatud. Viimast on tehtud üksnes selleks, et vältida tarbetut vaidlust avaldajaga teemal, kas küsimused olid õigustatud ja esitatud kooskõlas ÄS-s ettenähtud teabeõiguse regulatsiooniga. Seega isegi kui kohus peaks leidma, et avaldaja poolt esitatud küsimused olid õigustatud, on ÄS § 287 lg 3 kohaldamise eelduseks, et juhatus on keeldunud teabe andmisest. Käesoleval juhul juhatus küsitud teabe andmisest keeldunud ei ole. Puudutatud isiku märgib, et kuigi avaldaja palvepunktis 1 taotletud küsimuse osas ei olnud ega ole avaldajal ÄS § 287 sätestatud teabe saamise õigust, andis MÜC juhatuse sellele ammendava ja põhjaliku vastuse. Nimelt lugedes avalduse lisana 2 esitatud MÜC korralise üldkoosoleku protokolli lk 3-4 on ilmne, et avaldajale selgitati nii seda, millal võeti nn SWAP lepingud kasutusele, mis on nende väärtus, mitmeks aastaks on need sõlmitud, kuidas lepingud toimivad ning miks on need vajalikud ja kasulikud MÜC majandustegevuse jaoks, milliste pankadega on lepingud sõlmitud, milline oli seis 31.12.2018 ning ka millised muutused on pärast seda toimunud. Juhatus on seega äärmise põhjalikkusega vastanud oluliselt suuremas ulatuses avaldaja küsimustele, kui ÄS § 287 selleks kohustab. Antud küsimuse puhul ei ole avaldaja ei üldkoosolekul ega ka kohtule esitatud avalduses sõnagagi selgitanud ega põhjendanud, milliste õiguste kaitseks on avaldajal antud informatsiooni üleüldse vaja. Selgitused selle kohta, millise aktsionäri õiguse teostamiseks avaldaja küsitud teavet vajab, tulnuks avaldajal esitada hiljemalt üldkoosolekul (ÄS § 287 lg 1, § 290 lg 1). Puudutatud isik leiab, et aktsionäri õiguste teostamist ei saa kuidagi puudutada see, kas ja millal on Eestis tegutsevate krediidiasutustega sõlmitud intressiriskide maandamiseks SWAP lepinguid. Samuti ei oma aktsionäri õiguste teostamiseks mistahes tähtsust see, millistel konkreetsetel tingimustel on SWAP lepingud sõlmitud. Liiatigi on

2-19-8912 küsimus püstitatud äärmiselt laias ning ebamäärases sõnastustes – küsitud on „millise sisuga“ on lepingud sõlmitud. Puudutatud isiku hinnangul, kui avaldaja sooviks polnud avalduse palvepunktis nr 1 i. toodud küsimusele siiski saada kõikehõlmavat infot lepingute sisu kohta, vaid üksnes teatud tingimusi, siis tulnuks küsimus sõnastada selliselt, et sellele oleks juhatusel võimalik vastata. Selleks, et juhatus saaks teabenõudele vastata, peab see olema piisavalt konkretiseeritud. Küsimus „millise sisuga lepingud“ ei ole piisavalt konkreetne. Küsimus on sõnastatud ebaselgelt ja sellest ei nähtu, millist konkreetset teavet saada soovitakse. Juhatus on aga siiski avaldajale vastu tulles antud küsimustele vastanud, puudutatud isik refereerib avalduse lisa 2 lk 3-4: „Võtsime kasutusele u 3 aastat tagasi, aga kuna oleme laene refinantseerinud, siis osadega on need kaasa tulnud, nt Nordea pank muutus Luminoriks. [...] jaanuaris on refinantseerinud Nordea pangalaenud SEB Pank. [...] Aasta lõpu seisuga oli kolm kehtivat SWAPi lepingut, jaanuari seisuga Nordea laenud ja need SWAP lepingud on refinantseeritud, praegu on üks SWAPi leping SEB pangaga. Praegu on 5-aastane SWAPi leping, aga laenugraafik on 25 aastaks. Kui EURIBOR on miinuses, maksame pangale intressid miinus EURIBOR. 0 ja negatiivse EURIBOR vahe maksame SWAPile, kui EURIBOR tõuseb üle 0, siis SWAP maksab meile.“ Seega on üheselt selge ja avaldaja enda poolt esitatud tõendist nähtuv, et avaldaja küsimus sai üldkoosolekul sisulise ja põhjaliku vastuse, ehkki tegelikult oleks juhatus võinud ka vastuse andmisest keelduda. Lisaks eeltoodule juhib puudutatud isik tähelepanu ka avalduse p-le 16 ja selles refereeritud majandusaasta aruande lk-le 37. Aruandes on selgelt ära toodud, milliste laenulepingutega seoses ja miks (intressiriski maandamine) on nn SWAP lepingud sõlmitud. Arvestades intressimuutuse võimalikku mõju ongi SWAP lepingute sõlmimine vajalik ja põhjendatud ning antud riski ilmestamiseks on toodud ka aruandes sama näide, mida avaldaja on p-s 16 refereerinud. Arvestades nii aruandes kajastatud infot kui ka üldkoosolekul antud vastuseid jääb tahes tahtmata mulje, et avaldaja rahulolematus saadud teabega on otsitud ning kantud üksnes vaidlemise huvist, mitte legitiimsest vajadusest aktsionäri õigusi kaitsta. Kokku võttes leiab puudutatud isik, et kuigi avaldaja ei ole põhjendanud ega saagi põhjendada aktsionäri õiguste kaitseks põhjendatud huvi esinemist SWAP lepinguid puudutavas osas, on majandusaasta aruandes toodud informatsiooni ning üldkoosolekul antud vastustega avaldaja taotlus teabe saamiseks rahuldatud ning ammendavad vastused antud. Juhtimistasu puudutava teabenõude osas vajab puudutatud isiku vastuse kohaselt esiteks rõhutamist, et „juhtimistasu“ näol on tegemist üldhalduskulude osisega, mitte tavapärases mõttes äriühingu juhatuse liikmele makstava tasuga. Seega ei ole tegemist „juhatusele antavate hüvedega“, mille osas on Riigikohus varasemalt jaatanud, et aktsionäril võib põhimõtteliselt olla õigus teabele sellest, millised on juhatuse liikme ja äriühingu vahelise õigussuhte olulisemad tingimused. Kõnealust juhtimistasu ei maksta mitte juhatuse liimetele, vaid Mainor AS-ile osutatud teenuste eest. Seega ei saa avaldaja põhjendatud ja õigustatud huvi antud juhul samastada olukorraga, kus aktsionär küsib teavet juhatuse liikmega sõlmitud lepingute ja/või juhatuse liikmele antavate hüvede kohta. Teiseks juhib puudutatud isik tähelepanu, et avaldaja ei esitanud enne üldkoosolekut mitte ühtegi küsimust kirjalikult ega andnud juhatusele võimalust ühegi küsimuse osas vastust ette valmistada. Sama kehtib ka üldkoosoleku järgsele ajaperioodile – avaldaja ei pöördunud ühegi konkreetse küsimusega puudutatud isiku poole ka pärast üldkoosolekut. Kui avaldaja oleks puudutatud isiku poole pöördunud enne või ka pärast üldkoosolekut, oleks ta saanud oma küsimusele täiendava vastuse, kuigi tegelikult puudub tal antud teabe saamiseks eelduslikult õigustatud huvi. Avaldaja ei ole ka kuidagi selgitanud ega põhjendanud, milliseid aktsionäri õiguseid antud teave puudutaks. Kolmandaks leiab puudutatud isik, et üldhalduskulude osist puudutav muutus ei ole „aktsiaseltsi tegevusega“ seonduv, see ei puuduta aktsionäri õiguseid ning ÄS § 287 lg 1 mõttes puudub seega avaldajal õigus antud teabele. Samas lähtudes õigusrahu saabumise huvist ning püüdes avaldajale vastu tulla selgitas puudutatud isik 15.11.2019 vastuses seda, millest oli tingitud X AS juhtimistasude (ehk teisisõnu üldhalduskulude) tõus. Nagu märgitud, on küsimuse objektiks olevate juhtimistasude näol tegemist üldhalduskuludega. Juhtimistasu maksab puudutatud isik Mainor AS-ile, kuivõrd

2-19-8912 viimasel on oskusteave, vahendid, isikute koosseisus vastavad spetsialistid, kogemus jms. Nagu avaldaja hästi teab ja saab majandusaasta aruannetest vajadusel kontrollida, püsis aastatel 2010 kuni 2017 juhtimistasu suurus kalendriaastas samal tasemel ning selleks oli 76 800 eurot. Seda sõltumata sellest, et aasta-aastalt on lisandunud uusi kulukomponente ja teenuseid ning praktiliselt kõigi teenuste maht on kasvanud (mis on tegevuse laiendamise ja ettevõtluse kasvamisega paratamatult kaasnev tagajärg). Lisaks tuleb arvesse võtta ka üleüldisest kallinemisest tulenev sisendhindade kasv (kasvõi nt tööandja palgakulu). Seega kattis eelviidatud rahasumma vaid väikese osa tegelikest kuludest ja osutatud teenuste tegelikust mahust, mis sisalduvad juhtimistasu koosseisus. 2017. a tõusis seetõttu makstava tasu suurus ning 2017. a oli 120 000 eurot. Kuivõrd eeltoodud juhtimistasu maksumuse muutus kattis endiselt vaid osaliselt Mainor AS poolt puudutatud isikule osutatavate üldhaldusteenuste kulust, tõusis juhtimistasu maksumus veel kord kuni 300 000 euroni. Ka antud summa ei kata veel kõiki Mainor AS poolt puudutatud isikule osutatavate üldhaldusteenuste kulu. Seega kokku võttes tuleb kõnealust muudatust vaadata pikemas ajalises kontekstis, mitte kitsalt 1 aasta lõikes. Seega 2018. a majandusaasta aruande lk-l 52 nähtuv muudatus juhtimistasu suuruse osas on tingitud sellest, et puudutatud isikule tegelikult osutatavate teenuste maht ja sisu ning nende eest makstav tasu on aastate jooksul märkimisväärselt kasvanud, kuid kuni 2017. aastani püsis juhtimistasu samal tasemel. Eeltoodust tulenevalt ka juhtimistasude küsimuse osas leiab puudutatud isik, et kuigi teabe saamise õigust vastavas osas avaldajal eelduslikult ei ole, on küsimusele põhjalikult ja ammendavalt vastatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 32 järgi peavad juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule (TsÜS § 138 lg 2). Aktsionäri kohustus tegutseda heas usus hõlmab ka kohustust usaldada äriühingu juhtorganeid nende ülesannete täitmisel. Avaldaja ei tegutse kooskõlas TsÜS § 32 ja TsÜS § 138 tuleneva hea usu põhimõttega. Puudutatud isik märgib seoses avaldaja taotlusega, et MÜC juhatus avaldaks teabe suuliselt avaldaja lepinguliste esindajate tegevuskohaks oleva advokaadibüroo ruumides, et puudutatud isikul ei ole lisaks üldkoosolekul avaldatule ja vastuses avaldusele midagi täiendavat lisada ning aktsionäri küsimused on vastatud. Samas kui kohus peaks siiski vastupidist leidma ning avalduse mingis osas rahuldama, on ilmselgelt ebamõistlik, mittevajalik ja põhjendamatult koormav nõuda juhatuse liikmete poolt suuliselt teabe andmist advokaadibüroo ruumides. Seega palub puudutatud isik, et avalduse rahuldamise korral kohustataks MÜC juhatust vastavas ulatuses teavet andma e-posti teel avaldaja lepinguliste esindajate e-posti aadressil [email protected]. 06.02.2020 seisukohas märkis puudutatud isik seoses WAP lepingute kohta küsitud teabe osas, et puudutatud isik on olnud ja on jätkuvalt seisukohal, et avaldaja poolt üldkoosolekul esitatud küsimus oli sõnastatud ebaselgelt ja sellest ei nähtu konkreetselt mis teavet saada soovitakse (s.o. millist infot milliste tingimuste kohta soovitakse). Sellest hoolimata avaldaja küsimusele vastati (anti vastus kõnesolevate lepingute tingimuste kohta; vt ka puudutatud isiku 15. novembri 2019 seisukoha p 7 ja p 10). Avaldaja poolt üldkoosolekul esitatud küsimusele vastates sai puudutatud isik lähtuda esitatud küsimuse konkreetsuse astmest. Kui avaldaja ei olnud saadud infoga rahul ning soovis teavet veel mingite tingimuste kohta, siis sellisel juhul tulnuks avaldajal oma küsimus täpsemalt sõnastada, sh konkreetsemalt välja tuua, mis teavet (milliste tingimuste kohta) ja mis põhjusel soovitakse saada. Asjaolu, et avaldajale puudutatud isiku poolt antud vastus ei sobi, ei anna alust avalduse rahuldamiseks. Puudutatud isiku hinnangul esiteks kohtupraktika ega seaduse kohaselt ei saa aktsionär kohtumenetluse käigus üldkoosolekul esitatud küsimusi täpsustada ega selgitada, mida ta esitatud küsimuse all täpselt silmas pidas või mis teavet konkreetselt saada soovitakse. Samuti ei ole lubatav üldkoosolekul esitatud küsimust laiendada. Küsimustele vastates ning hindamaks seda kas puudutatud isik on küsimustele vastanud, tuleb

2-19-8912 küsimusi võtta täpselt sellistena, nagu need üldkoosolekul esitati. Kui puudutatud isiku poolt avaldajale antud vastus ei sobinud, siis on see tingitud üksnes avaldajast endast. Avaldajal puudusid takistused juba üldkoosolekul küsimus täpsemalt sõnastada ja märkida, mis teavet konkreetselt soovitakse. Kuigi aktsionäril puudub õigus üldkoosolekul esitatud küsimusi kohtumenetluse käigus täpsustada, siis on avaldaja poolt kohtumenetluses antud definitsioon lepingute sisule (mille kohta teavet saada sooviti) sisuliselt sama ebamäärane nagu üldkoosolekul püstitatud küsimus ise. Isegi kui avaldaja küsimust tuleks tõlgendada selliselt, et avaldaja soovis saada kõiki lepingu tingimusi (so sisuliselt lepingute ettelugemist), siis see on olemuslikult dokumentidega tutvumise nõue, mida ÄS-i aktsionäri teabeõigust reguleerivad sätted ei võimalda. Erinevalt ÄS § 166 lg-st 1 ei anna ÄS § 287 aktsionärile õigust tutvuda aktsiaseltsi dokumentidega. Avaldaja poolt kohtumenetluses esitatud selgituste põhjal saab puudutatud isik aru, et küsimusega nr 1nõutakse juhatuselt sisuliselt dokumentidega tutvumist. Arusadavalt ei ole ka lubatav minna mööda ÄS regulatsioonist ning esitada sisuliselt dokumentidega tutvumise nõue nii-öelda suulises vormis ehk taotleda dokumentide sisu dikteerimist. Kui teabenõue on suunatud sellele, et avaldaja saaks tutvuda kõikide lepingu tingimustega, siis sisuliselt tähendab see nõuet tutvuda dokumentidega, mida ÄS-i alusel aktsionäridele ei ole võimaldatud. Seda kinnitab ka õigusalases kirjanduses väljatoodu. Ajakirjas Juridica avaldatud artiklis “Äriühingu osaniku ja aktsionäri teabeõigus Eesti kohtupraktikas” (Margit Vutt ja Andres Vutt, Juridica nr 2012/9, lk 709-716) on välja toodud, et: „Aktsionäri ja osaniku teabeõiguse ulatus erineb ÄS § 166 lõikest 1 ja § 287 lõikest 1 tulenevalt. Nimelt on ÄS § 166 lõike 1 kohaselt osanikul õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega, aktsionäril aga vastavalt ÄS § 287 lõikele 1 õigus saada üldkoosolekul juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta. Seega on aktsionäril küll õigus saada teavet, s.t vastuseid oma küsimustele, kuid ei ole dokumentidega tutvumise õigust.“ Juhtimistasude kohta küsitud teabe osas puudutatud isik ei nõustu avaldaja seisukohaga, mille kohaselt puudutatud isik keeldus juhtimistasusid puudutavale küsimisele vastamast. Küsimusele vastates sai puudutatud isik lähtuda üldkoosolekul esitatud küsimuse konkreetsuse astmest. Enne üldkoosolekut avaldaja oma küsimusi ei esitanud, seega ei saanud ka puudutatud isik varasemalt oletada ega eeldada, mida kõike esitatud küsimuse all saada soovitakse. Seega kui avaldaja küsis juhtimistasude kohta, siis sai puudutatud isiku juhatus sellisele küsimusele vastates lähtuda sellest, kuidas juhatus üldkoosolekul esitatud küsimusest aru sai. Puudutatud isiku hinnangul avaldaja käitumine on hea usu põhimõttega vastuolus – avaldaja ei esitanud küsimusi enne (ega ka pärast) üldkoosolekut kirjalikult, et juhatus saaks nendega eelnevalt tutvuda ja vajadusel vastused ette valmistada. Samuti sõnastas avaldaja küsimused ebaselgelt ja piiritlemata kujul, heites puudutatud isikule samal ajal ette, et avaldaja poolt esitatud küsimusele ei ole nõuetekohaselt vastatud. Kõigest hoolimata on avaldaja küsimustele vastatud ning kui vastused puudutatud isikut ei rahulda, siis ei anna see alust avalduse rahuldamiseks. Menetluskulude jaotuses osas puudutatud isik avaldaja arusaamaga ei nõustu. Isegi kui asuda seisukohale, et puudutatud isik ei vastanud üldkoosolekul avalduse taotluse palvepunktis nr 2 esitatud küsimusele ja tegi seda alles kohtumenetluse ajal, siis tuleb asjaolusid arvestades jätta menetluskulud hoopis avaldaja kanda. Sama kehtib küsimuse nr 1 osas. Esiteks avaldaja ei esitanud küsimusi enne üldkoosolekut võttes juhatuselt võimaluse küsimused üldkoosolekuks ette valmistada ja võimalikku teabenõude vaidlust vältida. Teiseks olid küsimused sõnastatud ebaselgelt (ei ole aru saada, mida täpselt avaldaja teada soovis – sellest tulenevalt on ka kohtumenetluses avaldaja püüdnud küsimust konkretiseerid, laiendada ja täpsustavalt sisustada). Kolmandaks asus avaldaja alles kohtumenetluses selgitama, mida ta esitatud küsimuse all silmas peab. Seega puudub mistahes alus menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmiseks. 04.05.2020 esitas puudutatud isik menetluskulude nimekirja, paludes määrata hüvitatavateks menetluskulude suuruseks 3 084 eurot.

2-19-8912 10.05.2020 esitas puudutatud isik vastuväite vastaspoole menetluskulude osas. III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Äriseadustik (edaspidi ÄS) § 287 lg 1 kohaselt, aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta. Lõike 2 kohaselt juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Lõige 3 sätestab, et aktsionär võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks aktsionäride üldkoosolek, või esitada üldkoosoleku toimumisest alates kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 32 kohaselt juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. TsÜS § 138 lõike 1 ja 2 kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Harju Maakohtu menetluses on avaldaja LOGiT Eesti AS avaldus puudutatud isiku X AS juhatuse teabe andmiseks kohustamiseks. Avalduse kohaselt LOGiT Eesti AS on X AS-i aktsionär, kellele kuulub 4 903 022 häält ehk 16.16% häältest. Lisaks LOGiTile on X aktsionäriks AS Smart City Group, kellele kuulub 25 430 311 häält ehk 83.84% häältest. 28.05.2019 toimus X aktsionäride korraline üldkoosolek. Üldkoosolekul küsis Logit X juhatuselt teavet, mille X juhatus on jätnud 28.05.2019 toimunud korralisel üldkoosolekul avaldaja hinnangul täitmata. Avaldaja palub avalduse rahuldada ja kohustada X AS-i juhatust andma LOGiT Eesti AS-ile järgnevat teavet: i. Millal, millise pangaga ja millise sisuga on X AS sõlminud X AS 2018. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande Lisa 5 aruande leheküljel 37 viidatud OTC-intress ehk SWAP lepingud; ii. Millest oli tingitud X AS juhtimistasude tõus 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga 180 000 euro võrra, mis nähtub X AS 2018. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande Lisast 23 aruande leheküljel 52. Täiendavalt kohustada X AS-i juhatust andma LOGiT Eesti AS-ile nimetatud teavet viisil, et X AS-i juhatuse liige avaldab teabe suuliselt 14 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest Advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN ruumides advokaatidele Artur Sanglepp ja Maris Vutt. Avaldaja on seisukohal, et avaldaja esitatud küsimus SWAP lepingute kohta kuulub ÄS § 287 lg 1 kohaldamisalasse, sest tegemist on otseselt küsimusega ja valdkonnaga, mis võib mõjutada aktsionäri investeeringu väärtust. Avaldaja on seisukohal, et tal on õigus saada teavet ühingu juhtimistasude kohta. Avaldaja on seisukohal, et see, et juhatus avaldas üldkoosolekul, milliste pankadega nimetatud lepingud sõlmitud on, ei vasta iseenesest avaldaja küsimusele. Avaldaja on seisukohal, et juhatusel tuleb vastata, millal on millise pangaga konkreetne SWAP leping sõlmitud ja mis on selle konkreetse lepingu tingimused, seostades seejuures iga lepingu täpselt vastava lepingu tingimustega. Avaldaja märgib, et teabenõude kohase täitmisena ei saa käsitada

2-19-8912 seda, kui aktsiaselts annab juhatuselt küsitud teavet menetlusdokumendi põhjendustes, sest menetlusdokument ei ole samastatav juhatuse vastusega aktsionäri teabenõudele. See tähendab, et kui juhatus on teabe andmisest alusetult keeldunud, tuleb avaldus rahuldada ning kohustada aktsiaseltsi juhatust teavet andma, sõltumata sellest, mis selgitusi aktsiaselts annab teabe andmiseks kohustamise avalduse lahendamise menetluses. Avaldaja märgib, et kui kohus siiski leiab, et puudutatud isiku 15.11.2019 vastuses esitatud selgitusi juhtimistasude osas saab pidada juhatuse poolt aktsionäri küsimusele kohaseks vastamiseks, on tegemist olukorraga, kus vastaspool on avalduse rahuldanud pärast avalduse esitamist. Puudutatud isik X AS vaidleb avaldusele vastu ja palub jätta LOGiT Eesti AS avalduse täies ulatuses rahuldamata. Puudutatud isiku hinnangul anti üldkoosolekul vastused ja avaldajale teavet isegi suuremas ulatuses, kui ÄS selleks kohustab. Puudutatud isik on seisukohal, et kumbki esitatud küsimustest, millele avaldaja vastuseid soovib, pole käsitletav aktsionäri teabeõiguse realiseerimisena. Kuigi küsimused, millele avaldaja avalduses vastuseid soovib pole õigustatud, on neile küsimustele vastatud. Puudutatud isik on seisukohal, et lugedes avalduse lisana 2 esitatud korralise üldkoosoleku protokolli lk 3-4 on ilmne, et avaldajale selgitati nii seda, millal võeti nn SWAP lepingud kasutusele, mis on nende väärtus, mitmeks aastaks on need sõlmitud, kuidas lepingud toimivad ning miks on need vajalikud ja kasulikud puudutatud isiku majandustegevuse jaoks, milliste pankadega on lepingud sõlmitud, milline oli seis 31.12.2018.a ning ka millised muutused on pärast seda toimunud: „Võtsime kasutusele u 3 aastat tagasi, aga kuna oleme laene refinantseerinud, siis osadega on need kaasa tulnud, nt Nordea pank muutus Luminoriks. [...] jaanuaris on refinantseerinud Nordea pangalaenud SEB Pank. [...] Aasta lõpu seisuga oli kolm kehtivat SWAPi lepingut, jaanuari seisuga Nordea laenud ja need SWAP lepingud on refinantseeritud, praegu on üks SWAPi leping SEB pangaga. Praegu on 5-aastane SWAPi leping, aga laenugraafik on 25 aastaks. Kui EURIBOR on miinuses, maksame pangale intressid miinus EURIBOR. 0 ja negatiivse EURIBOR vahe maksame SWAPile, kui EURIBOR tõuseb üle 0, siis SWAP maksab meile.“ Seega on üheselt selge ja avaldaja enda poolt esitatud tõendist nähtuv, et avaldaja küsimus sai üldkoosolekul sisulise ja põhjaliku vastuse, ehkki tegelikult oleks juhatus võinud ka vastuse andmisest keelduda. Lisaks eeltoodule juhib puudutatud isik tähelepanu ka avalduse p-le 16 ja selles refereeritud majandusaasta aruande lkle 37. Aruandes on selgelt ära toodud, milliste laenulepingutega seoses ja miks (intressiriski maandamine) on nn SWAP lepingud sõlmitud.“ Juhatus on seega äärmise põhjalikkusega vastanud oluliselt suuremas ulatuses avaldaja küsimustele, kui ÄS § 287 selleks kohustab. Antud küsimuse puhul ei ole avaldaja ei üldkoosolekul ega ka kohtule esitatud avalduses sõnagagi selgitanud ega põhjendanud, milliste õiguste kaitseks on avaldajal antud informatsiooni üleüldse vaja. Selgitused selle kohta, millise aktsionäri õiguse teostamiseks avaldaja küsitud teavet vajab, tulnuks avaldajal esitada hiljemalt üldkoosolekul (ÄS § 287 lg 1, § 290 lg 1). Puudutatud isik leiab, et aktsionäri õiguste teostamist ei saa kuidagi puudutada see, kas ja millal on Eestis tegutsevate krediidiasutustega sõlmitud intressiriskide maandamiseks SWAP lepinguid. Samuti ei oma aktsionäri õiguste teostamiseks mistahes tähtsust see, millistel konkreetsetel tingimustel on SWAP lepingud sõlmitud. Puudutatud isik on ka seisukohal, et isegi kui avaldaja küsimust tuleks tõlgendada selliselt, et avaldaja soovis saada kõiki lepingu tingimusi (so sisuliselt lepingute ettelugemist), siis see on olemuslikult dokumentidega tutvumise nõue, mida ÄS-i aktsionäri teabeõigust reguleerivad sätted ei võimalda. Juhtimistasu puudutava teabenõude osas puudutatud isiku vastuse kohaselt on „juhtimistasu“ näol tegemist üldhalduskulude osisega, mitte tavapärases mõttes äriühingu juhatuse liikmele makstava tasuga. Kõnealust juhtimistasu ei maksta mitte juhatuse liimetele, vaid Mainor AS-ile osutatud teenuste eest. Seega puudutatud isiku hinnangul ei saa avaldaja põhjendatud ja õigustatud huvi antud juhul samastada olukorraga, kus aktsionär küsib teavet juhatuse liikmega sõlmitud lepingute ja/või juhatuse liikmele antavate hüvede kohta. Puudutatud isik märgib, et avaldaja ei esitanud enne üldkoosolekut mitte ühtegi küsimust kirjalikult ega andnud juhatusele

2-19-8912 võimalust ühegi küsimuse osas vastust ette valmistada. Sama kehtib ka üldkoosoleku järgsele ajaperioodile – avaldaja ei pöördunud ühegi konkreetse küsimusega puudutatud isiku poole ka pärast üldkoosolekut. Kui avaldaja oleks puudutatud isiku poole pöördunud enne või ka pärast üldkoosolekut, oleks ta saanud oma küsimusele täiendava vastuse, kuigi tegelikult puudub tal antud teabe saamiseks eelduslikult õigustatud huvi. Avaldaja ei ole ka kuidagi selgitanud ega põhjendanud, milliseid aktsionäri õiguseid antud teave puudutaks. Puudutatud isik leiab, et üldhalduskulude osist puudutav muutus ei ole „aktsiaseltsi tegevusega“ seonduv, see ei puuduta aktsionäri õiguseid ning ÄS § 287 lg 1 mõttes puudub seega avaldajal õigus antud teabele. Õigusrahu saabumise huvist lähtudes ning püüdes avaldajale vastu tulla selgitas puudutatud isik 15.11.2019 vastuses seda, millest oli tingitud X AS juhtimistasude (ehk teisisõnu üldhalduskulude) tõus. Küsimuse objektiks olevate juhtimistasude näol tegemist üldhalduskuludega. Juhtimistasu maksab puudutatud isik Mainor AS-ile, kuivõrd viimasel on oskusteave, vahendid, isikute koosseisus vastavad spetsialistid, kogemus jms. Puudutatud isik märkis, et nagu avaldaja hästi teab ja saab majandusaasta aruannetest vajadusel kontrollida, püsis aastatel 2010 kuni 2017 juhtimistasu suurus kalendriaastas samal tasemel ning selleks oli 76 800 eurot. Seda sõltumata sellest, et aasta-aastalt on lisandunud uusi kulukomponente ja teenuseid ning praktiliselt kõigi teenuste maht on kasvanud (mis on tegevuse laiendamise ja ettevõtluse kasvamisega paratamatult kaasnev tagajärg). Lisaks tuleb arvesse võtta ka üleüldisest kallinemisest tulenev sisendhindade kasv (kasvõi nt tööandja palgakulu). Seega kattis eelviidatud rahasumma vaid väikese osa tegelikest kuludest ja osutatud teenuste tegelikust mahust, mis sisalduvad juhtimistasu koosseisus. 2017 tõusis seetõttu makstava tasu suurus ning 2017 oli 120 000 eurot. Kuivõrd eeltoodud juhtimistasu maksumuse muutus kattis endiselt vaid osaliselt Mainor AS poolt puudutatud isikule osutatavate üldhaldusteenuste kulust, tõusis juhtimistasu maksumus veel kord kuni 300 000 euroni. Ka antud summa ei kata veel kõiki Mainor AS poolt puudutatud isikule osutatavate üldhaldusteenuste kulu. Seega kokku võttes tuleb kõnealust muudatust vaadata pikemas ajalises kontekstis, mitte kitsalt 1 aasta lõikes. 2018 majandusaasta aruande lk-l 52 nähtuv muudatus juhtimistasu suuruse osas on tingitud sellest, et puudutatud isikule tegelikult osutatavate teenuste maht ja sisu ning nende eest makstav tasu on aastate jooksul märkimisväärselt kasvanud, kuid kuni 2017 aastani püsis juhtimistasu samal tasemel. Eeltoodust tulenevalt ka juhtimistasude küsimuse osas leiab puudutatud isik, et kuigi teabe saamise õigust vastavas osas avaldajal eelduslikult ei ole, on küsimusele põhjalikult ja ammendavalt vastatud. Puudutatud isik on seisukohal, et kui kohus peaks avalduse mingis osas rahuldama, on ilmselgelt ebamõistlik, mittevajalik ja põhjendamatult koormav nõuda juhatuse liikmete poolt suuliselt teabe andmist advokaadibüroo ruumides. Seega palub puudutatud isik, et avalduse rahuldamise korral kohustataks puudutatud isiku juhatust vastavas ulatuses teavet andma e-posti teel avaldaja lepinguliste esindajate e-posti aadressil [email protected]. Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et LOGiT Eesti AS avaldus X AS juhatuse teabe andmiseks kohustamiseks tuleb rahuldada. Kohus ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, et esitatud küsimused, millele avaldaja vastuseid soovib ei ole käsitletav aktsionäri teabeõiguse realiseerimisena. ÄS § 287 lg 1 kohaselt on aktsionäril õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta. Lõike 2 kohaselt juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Kohus leiab, et aktsionärile õigus aktsiaseltsi juhatuselt teavet saada tuleneb asjaolust, et aktsiaseltsi juhatus tegutseb aktsionäride vara usaldusisikuna. Äriühingu juhtorgani liikme põhilised kohustused tulenevad seadusest, äriühingu põhikirjast, kõrgemate organite otsustest, juhtorgani liikme ja äriühingu vahel sõlmitud kirjalikest kokkulepetest ja majandustegevuse eripärast. TsÜS § 35 kohaselt peavad äriühingu juhtorgani liikmed täitma oma seadusest või põhikirjast tulenevad kohustused juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema

2-19-8912 juriidilisele isikule lojaalsed. Lojaalsuskohustusega kaasneb küsimus usaldusest, kuna juhtorgani liikmel on lai esindusõigus äriühingu nimel tegutsemiseks, varaliste kohustuste võtmiseks ning õiguste teostamiseks, mis on äriühingu jätkusuutlikkuse seisukohast väga oluline. Lojaalsuskohustuse eesmärk on hoida ära aktsionäride või osanike ära kasutamist äriühingut juhtivate või kontrolli omavate aktsionäride või osanike poolt. Lojaalsuskohustus on oluline seetõttu, et võõra vara suhtes tegutsetakse usaldusisikuna. Lojaalsuskohustus hõlmab juhatuse liikme kohustust vältida oma otsuste tagajärgede seotusest isikliku huviga ning äriühingu juhtimisel enda ja äriühingu huvide konflikti vältimist. Juhatus on ainuke ühingu asju ajav organ ja seepärast on talle jäetud ka lai tegutsemisruum põhikirjas sätestatud eesmärkide saavutamisel. Ta ei pea järgima mitte üksnes ühingu tulu saamise huve, vaid ka osanike või aktsionäride ja võlausaldajate huve ja silmas pidama töötajate ja üldsuse heaolu. Juhatuse liikmed ei tohi kasutada oma positsiooni isikliku kasu ja tulu või muu isikliku eelise saamise jaoks, sest olles aktsiaseltsi ning kaudselt ka aktsionäride usaldusisikud, kohustuvad nad eelistama aktsiaseltsi ja aktsionäridega seotud tegevuses nende huve eneste omadele. Seega tuleneb eeltoodust, et kuna äriühingu juhatus on äriühingu esindusorgan ja talle on usaldatud äriühingu vara, on väga oluline, et juhatuse liige ei kuritarvitaks oma positsiooni. Selliste kuritarvituste vältimiseks ja oma vara säilimise tagamiseks on aktsionärile ÄS § 287 tulenevalt õigus teabe saamiseks. Eeltoodust tuleneb, et äriühingu juhatuse näol on tegemist ühingu asju ajava organiga ning juhatuse liikmed on kaudselt aktsionäride usaldusisikud, kes peavad silmas pidama aktsionäride huve. X AS aktsionäride üldkoosoleku protokollist nähtuvalt tõstatus küsimus, kas SEB Pangaga sõlmitud SWAP lepingu näol võib olla tegemist Xle kahjuliku lepinguga ning asjaolu, et juhatus avaldas üldkoosolekul, milliste pankadega nimetatud lepingud sõlmitud on ei saa pidada sisulise vastuse andmist küsimusele. Juhtimistasudega seonduva küsimuse osas vastas juhatus, et tegemist on nõukogu otsusega, millest tulenevalt juhatusel puudub informatsioon selle kohta. Täiendavalt on puudutatud isik aga andnud sellele vastuse 15.11.2019 menetlusdokumendis. Kohus on seisukohal, et mõlema küsimuse osas on tegemist teabega, mis on seotud aktsiaseltsi tegevusega. SWAP lepingute osas on tegemist aktsionäriõiguste teostamise seisukohalt olulise ja vajaliku teabega, kuna võib otseselt mõjutada aktsiate väärtust. Juhtimistasude osas aktsionäril peab tulenevalt aktsiaseltsi algse kapitaliseerija ja investori positsioonist olema võimalus saada ülevaade mh sellest, milline on tema investeeringu haldamise ja juhtimise kulu. Selline õigus laieneb selgelt ka juhtimistasudele üldisemalt nagu ka avaldaja viitab, kuna võib samuti mõjutada oluliselt aktsiate väärtust ja puudutab otseselt aktsionäri investeeringu kasutamise viisi. Kohus on tuvastanud, et käesoleval juhul puudub vaidlus, et tegemist oleks teabega, mis võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Kohtu hinnangul tuleb käesoleval tuvastada, kas vastuseid saab käsitleda, kui juhatuse keeldumist teabe andmisest ÄS § 287 lg 3 eeldusena. Samuti tuleb tuvastada, kas esimese SWAP küsimuse osas lepingutingimuste avaldamise nõue on sisult dokumendiga tutvumise nõue, milline õigus puudutatud isiku hinnangul aktsionäril ÄS § 287 lg 1 alusel puudub. Kohus on seisukohal, et tõenditest nähtuvalt 28.05.2019 toimunud X aktsionäride korralisel üldkoosolekul on juhatus põhjendamatult keeldunud aktsionärile teabe andmisest, milleks viimasel õigus on. Teabe andmisest keeldumiseks saab kohtu hinnangul pidada ka asjaolu, kui küsimustele ei vastata sisuliselt või vastatakse liiga üldiselt. Käesoleval juhul ei ole avaldaja saanud ammendavaid vastuseid. Kohus nõustub, et teabenõude kohase täitmisena ei saa käsitleda seda, kui aktsiaselts annab juhatuselt küsitud teavet menetlusdokumendi põhjendustes. Kohus märgib, et SWAP küsimuse osas lepingutingimuste avaldamise nõue ei ole sisult dokumendiga tutvumise nõue, kuivõrd avaldaja sooviks on teabe saamine, mitte dokumendiga tutvumine. Aktsionäril võib puududa ÄS § 287 lg 1 alusel õigus dokumendiga tutvumiseks, kuid peale äriseadustiku kohalduvad teabeõigusele teatavas ulatuses ka võlaõigusseaduse dokumentidega

2-19-8912 tutvumise nõuet reguleerivad normid. Seega kui avaldaja sooviks oleks tõepoolest dokumendiga tutvumine saaks ta seda siiski nõuda teiste sätete alusel. Eeltoodust tulenevalt tuleb LOGiT Eesti AS avaldus X AS juhatuse teabe andmiseks kohustamiseks rahuldada ja kohustada X AS-i juhatust andma LOGiT Eesti AS-ile alljärgnevat teavet:

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk Kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 02.11.2023. a määrusega nr 2-198912.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.