Hageja: L Pk (isikukood xxx; elukoht: xxx), Lepinguline esindaja: Anu Baum (e-post: [email protected]) Kostja: M Pk (isikukood xxx; elukoht xxx) Kostjale määratud eestkostja: Narva linn sotsiaalabiameti kaudu Eestkostja lepinguline esindaja: Inna Muru, e-post: [email protected]
RESOLUTSIOON
1.L Pi hagi rahuldada.
2.Lugeda tuvastatuks ja asendada kohtuotsusega M Pi nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr x (katastritunnus xxx) teise jao kande muutmiseks selliselt, et L Pi (isikukood x) kohta tehtud omanikukanne kustutatakse ja uue kande tegemiseks, millega kantakse M Pi kinnistusraamatu registriosa nr x omanikuna kinnistusraamatusse.
3.Asendada M Pki nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr x kande muutmiseks jõustunud kohtuotsusega.
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
5.Edastada kohtulahend Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale omanikukannete muudatuste tegemiseks. Tartu Maakohtu kinnistusosakond võib jätta omanike kohta
2-20-4104 kande tegemata, kui ei tasuta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna poolt määratud riigilõivu selleks ettenähtud tähtaja jooksul. Toimetada otsus menetlusosalistele kätte.
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil.
ASJAOLUD
1.L Pk esitas hagi M Pki vastu nõusoleku andmise kohustamiseks ja registrikannete tegemiseks nõusoleku asendamiseks kohtulahendiga. Hagiavalduse kohaselt tegi Viru Maakohus 10.04.2016 asjas nr 2-05-15658 otsuse ühisvara jagamise osas, mille kohaselt kohustus kostja enamsaadud ühisvara arvelt maksma hagejale 14242,71 eurot ning ühisvaraks olev kinnistu x, Narva (registriosa nr x; katastritunnus x) jäi kostja omandisse. Kostja on nimetatud summa hagejale tasunud ning hagejal ei ole kostja suhtes selles osas nõudeid. Vaatamata mitmetele pöördumistele on kostja keeldunud tegemast toiminguid, mis tooks kaasa selle, et kostja saaks vaidlusoleva kinnistu omanikuks. Kinnistu aadressil xx, Narva on kostja püsielukohaks. Kostja elab sellel kinnistul, kuid keeldub kandmast kinnistu kasutamisega seotud kulusid, kuivõrd tema ei ole kinnistu omanik.
2.10.09.2020. a kohtuistungil asja sisulist arutamist ei toimunud, kuna kostja ilmus istungile ebaadekvaatses seisundis. Kohus otsustas kostja osas algatada menetluse eestkoste määramiseks ning peatas käesoleva asja menetluse kuni M Pi osas eestkostevajaduse otsustamiseni. 17.03.2021. a määrusega seati M Pi eestkostjaks Narva linnavalitsus.
3.Kohus uuendas 20.05.2021 käesoleva asja menetluse.
4.Kostjale seatud eestkostja esitas seisukoha, mille kohaselt on hageja nõue asjakohane ning mõlema poole huvides. Hageja nõue on seaduslik ning põhineb jõustunud kohtuotsusel, mis tehti poolte ühisvara jagamise küsimuses. Kostja huvid ning õigused ei ole eestkostja hinnangul antud juhul rikutud.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
6.Hageja palub kohtul tuvastada, et kostjal on kohustus anda nõusolek kinnistusregistri kannete tegemiseks, millega kustutakse kanne, mille kohaselt on kinnistu omanikuks L Pk
2-20-4104 ning kinnistu omanikuks saaks M Pk. Lisaks palub hageja kohtul kohtuotsusega asendada M Pi nõusolek ülalnimetatud registrikannete tegemiseks (dtl 3).
7.TsÜS § 68 lg 5 kohaselt asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse.
8.Kinnistusraamatusse kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 alusel nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 5 kohaselt peab puudutatud isiku nõusolek olema notariaalselt kinnitatud, kuid tulenevalt KRS § 341 lg-st 3 võib puudutatud isiku nõusolek sisalduda ka kinnistamisavalduses. Sama paragrahvi 8. lõike järgi võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus.
9.Kohus on tuvastanud, et Viru Maakohus tegi asjas nr 2-05-15658 10.04.2006 kohtuotsuse M ja L Pi ühisvara jagamises, mille kohaselt jäi xx, Narva (nüüdne aadress x) kostja omandusse (dtl 9).
10.Kostja ilmus 10.09.2020. a kohtuistungile ebaadekvaatses seisundis ning seetõttu algatas kohus menetluse kostjale eestkoste seadmiseks (dtl 36). Kostja eestkostjaks seati 17.03.2021 määrusega Narva linnavalitsus.
11.Kostjale määratud eestkostja asus seisukohale, et hageja nõue on põhjendatud ning eestkostetava huvid ja õigused ei ole rikutud (dtl 55).
12.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue tuvastada ja asendada kohtuotsusega kostja nõusoleku kinnistusraamatu registriosa nr x kande muutmiseks selliselt, et hageja kohta tehtud omanikukanne kustutatakse ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kostja kinnistu asukohaga x omanikuna kinnistusraamatusse, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele KRS § 341 lg 1 ja 8 ning TsÜS § 68 lg 5 alusel.
Menetluskulud
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama sätte lg-st 4 nähtuvalt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise koosseisu.
14.TsMS § 162 lg 4 võimaldab jätta kulud täielikult või osaliselt poolte end kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
15.Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et hageja menetluskuludeks on riigilõiv 300 eurot, õigusabikulud 200 eurot ja esindaja transpordikulu 99 eurot. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane ega saa käibemaksu tagasi, mistõttu tuleb õigusabikulud välja mõista koos käibemaksuga. Samuti on hageja kinnitanud, et kõik nimetatud menetluskulud on kantud käesolevas kohtumenetluses.
2-20-4104
Kostja eestkostja kinnitusel puuduvad kostjal menetluskulud.
17.Kohus leiab, et kostjalt on ebamõistlik hageja menetluskulusid välja mõista. Kostjal on tuvastatud raske puue, tema sissetulekuks on üksnes riigipoolne pension ja sotsiaaltoetused, ning ta ei saa oma tervisest tulenevalt lisasissetulekut teenida ja elab munitsipaaleluruumis ühiselamus. Kostjal puudub ka igasugune vara, mida realiseerida.
18.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et menetluskulude väljamõistmine niigi raskes majanduslikus seisundis isikult oleks ebamõistlik ja ebaõiglane. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.